näiteks Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sõtta minnakse mingil eesmärgil, olgu selleks siis religioonne, ajalooline või geopoliitiline põhjus. Sinna saadetakse mehi teadmisega, et nad ei pruugi elusast peast kodumaale naasta. Nii juhtus 20. sajandi alguses, mil mitmed riigid võitlesid kolooniate pärast, et oma valdusi suurendada. Esimene maailmasõja üks põhjuseid ongi see. Algas sõjaline tegevus, millest võtsid osa mitmed suurriigid ning moodustati kaks leeri: Keskriigid ja Antante. Selles sõjas võeti kasutusele mitmeid strateegilisi asju, mida sõjaajaloos polnud varem kasutatud. Näiteks lennukid, tankid, gaas. Samuti toimus ka positsioonisõda ehk tuhanded mehed varjusid kaevikutes. Nad pesitsesid seal ligi aasta, vaevlesid toidupuuduse ja epideemiate käes ning otsene sõjaline tegevus puudus. Sellest on raamatu, ,,Läänerindel muutuseta'', kirjutanud maailmakuulus kirjanik Erich Maria Remarque
suured territooriumid Lähis-Idas loodud riikidele, sealhulgas ka Palestiina, anti Suurbritannia hallata. Alasid pidi loovutama ka Ungari. Ühesõnaga pidid Saksa liitlasriigid kõik kandma karistusi sõja kaotamise eest. Taolised karistused soodustasid kõikides kaotajamaades aga äärmusliikumiste ülestõusu, mis kulmineerusid järgmise maailmasõja alguseks. Euroopa oli dramaatiliselt ümber kujundatud, kuid rahvuslik vihavaen polnud kuhugi kadunud. Lääne suurriigid kuulutasid oma ülimat moraali ning kaotajamaades jäi püsivaks emotsiooniks pettumus. Esimese maailmasõja näilised võitjad ja kaotajad ei olnud aga sugugi täielikult kooskõlas tegeliku olukorraga ning ka võitjariikides näiteks Venemaal püsisid ning kasvasid pinged, mis olid võrreldavad kaotajariikidega. Tegelikult arvan ma, et selles sõjas polnud täielikke võitjaid, kuna just see sõda ning selle tulemused sillutasid tee
Üliriigid Üliriikideks nimetati külma sõja ajal Ameerika Ühendriike ja NSV Liitu. Mõlemad olid suuremad kui Euroopa senised suurriigid, veelgi võimsamalt olid nad maailma teistest riikidest üle sõjaliselt. See asjaolu andiski põhjust neid üliriikideks nimetada. USA ja NSV Liit olid vastandliku ühiskonnakorraldusega riigid. Esimest iseloomustasid demokraatia, laiaulatuslik omavalitsus ja turumajandus. Teist aga demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. NSV LIIDU TUGEVNENUD POSITSIOON MAAILMAPOLIITIKAS. Vaatamata
sakslastel. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juuni. Sõja lõpetamine Rahva seas kasvas soov sõda lõpetada. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebrualil 1920. Eesti välispoliitika 1920-1930.a Ohuallikad Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad. Mõningast ohtu nähti ka Saksamaas. Kuna Eesti võimalikud vaenlased olid suurriigid, siis ei saanud panna omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlule, vaid selleks tuli kasutada ka välispoliitika võimalusi. Balti liit 1920.aastate algul otsustati moodustada Balti liit, ehk Soome, Eesti, Läti, Poola, Leedu liitu. Kuid see jäigi unistuseks, kuna takistusteks olid Balti riikide omavahelised vastuolud ja konfliktid. Suhete normaliseerimine Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus-ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe,
IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) I • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. Tšernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “noormees”- 54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid), räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost, sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad, rä...
80% Maa elanikkonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. * Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine. 7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: * inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJAS INDUSTRIAALAJA INFOAJASTU
Korrake Esimese maailmasõda (põhjused, tulemused, muudatused Euroopa poliitilisel kaardil, Pariisi rahukonverentsi otsused PÕHJUSED · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; · Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
majandust rängalt. Kriisi kiireks ületamiseks tulnuks devalveerida Eesti kroon, mida tehti alles 1933. aastal. Olgugi, et selline teguviis vallandas ostupaanika ja nullis paljude inimeste säästud, oli see riigi arengus oluline: siitpeale algas kriisi taandumine. Eesti välispoliitikas saadud suurimaks võiduks võib pidada Tartu rahu tingimustel saadud tunnustust Venemaalt, nii de facto kui ka de jure. Sellest sammust alates hakkasid Eesti Vabariiki tunnustama ka teised maailma suurriigid. Eesti võeti ka Rahvasteliidu liikmeks. Samas ei kadunud jätkuv oht Eesti iseseisvusele Venemaa poolt. Teravamaks läks olukord just aastast 1930. kui tugevnes Natsi Saksamaa ja ka Nõukogude Venemaa välispoliitika muutus agressiivsemaks. Loodi küll Balti Liit, kuid seegi oli pigem poliitiline ühendus ja liidu mõju jäi nõrgaks. Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni
riigikorralduses, majanduslikud raskused. 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Suurriikide lepituspoliitika – suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents – Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles’
(Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste: · Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). · Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. · Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete
See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile – suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. sajandi alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks
- 1970.aastate vahetusel. Teatud määral paranesid suhted kahe Saksamaa vahel, kuna sotsiaaldemokraadid pääsesid valitsusse. Saksamaa Liitvabariik vasaktsentristlik valitsus algatas uue idapoliitika. Valitsus loobus Hallsteini doktriinist, sõlmis diplomaatilised suheted Saksa DV-ga ning mõlemad riigid võeti 1973.aastal ÜRO liikmeteks. Selleks ajaks oli SDV leppinud ka Lääne-Berliini staatusega. Kui aga Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu suhted paranesid alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi looma kontakte nõukogude riigijuhtidega. President Richard Nixoni visiidi järel Pekingisse 1972.aastal paranesid USA ja Hiina RV suhted. Kuna 1960.aastatest olid NSV Liidu ja Hiina RV suhted jahenenud, sundis USA ja Hiina RV suhete soojenemine NSV Liidu liidreid otsima kontakte läänega. USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute, SRP-1, sõlmimiseni kahe riigi vahel. Lepe hõlmas tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt
tavaliselt tasakaalu taastamiseks nõrgema poolele, väikeriigid kalduvad tegutsema lähtuvalt mittetasakaalu põhimõttest ning toetama arvatavat võitjat. Seetõttu ei kujunenud Eestil välja püsivat välispoliitilist orientatsiooni ehk pidevat panustamist koostööle ühe konkreetse suurriigiga. Peale selle oli Eesti Vabariigi välispoliitika väikeriigile iseloomulikult geograafiliselt piiratud, samal ajal kui suurriigid tegutsevad globaalselt ja kaugemale ulatuvaid eesmärke silmas pidades. Eesti panustas kahe sõja vahel regionaalsele koostööle Soome, Läti, Leedu, Poola ja ka Skandinaavia riikidega. Selline koostöö oli 1920. aastatel suunatud eeskätt ühisele kaitsepoliitikale ja majandus- ning kaubanduskoostööle, 1930. aastatel langes rõhuasetus poliitilisele, kultuurilisele ning mitteriiklike organisatsioonide koostööle. Siiski
I MAAILMASÕDA Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. An...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Millal oli Eesti ajaloos ,,Sõdade ajajärk"? Sõdade ajajärk oli 16. sajandil. 2. Milliseid sõdu sellel perioodil peeti? Liivi sõda (1558-1583) Venemaa sõdis Riia peapiiskopi ja Poolaga (1556-1557) Narva piiramine ja pommitamine Vene vägede poolt (1558 kevad) Tartu piiramine ja pommitamine (1558 juuli) Eesti talupoegade ülestõus (1560 1561) 3. Nimeta 16. sajandi suurriigid Läänemere ääres. Venemaa, Poola Leedu, Taani ja Rootsi. 4. Mis oli Tartu maks? Tartu maks oli Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut Vene tsaarile. Maksma pidi aastas iga elaniku pealt 1 marga. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud võrstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. 5. Miks oli Liivi sõja põhjuseks ja ajendiks?
Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma Nii Vanalt-Kreekalt kui ka Vanalt-Roomalt oleme saanud palju. Need kunagised suurriigid, mis asusid ajateljel vastavalt siis Kreeka ligikaudu X sajand kuni II sajand eKr ja Rooma ligikaudu III sajand eKr kuni 476 a. pKr. Nende kultuurid ja eluolu oli osalt nii erinev, ent teisalt vägagi sarnane, seda suuresti tänu Kreeka ja Rooma kultuuride segunemisele peale Kreeka lõplikku langemist Rooma alla. Kõige suuremat import-eksport nähtust võib märgata nende religioonis, kus Rooma laenas suure osa Kreeka jumalaid, samastades neid juba olemasolevatega, samas kui Kreeka, olles hiljem juba Roomale allutatud, sai osa Rooma religioonist. Sama skeemi järgi toimusid muutused ka mõlemate teistes eluvaldkondades. Kui nüüd küsida, et kummalt oleme siis rohkem saanud, siis on asi väga tasavägine ja kindlasti on igalühel asjast oma arvamus. Selle arutlusega on mul kavas läbi vaadata mõn...
teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. 2) I MS-s Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud MS-s osalemise eest piisavalt asumaid. Otsustati need asumaad jõuga haarata. 3) Pärast I MS kehtestatud riigipiirid põhjustasid palju pingeid. Paljudes riikides arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud
Kuidas mõjutas Eestit ülemaailmne majanduskriis ja kuidas Eesti sellest üle sai? Tulud vähenesid, hinnad muutusid odavamaks Talud läksid pankrotti, talud müüdi oksjonil maha Kasvas kiiresti tööpuudus Raha hakkas muutuma järjest väärtusematuks J.Tõnissoni valitsus- kroon devalveeriti kolmandiku võrra. Tootmist suurendati, ettevõtted hakkasid tööle, kriisist saadi üle. Välispoliitika Eesti tunnustamine 1921, suurriigid tunnustasid Eestit, septembris võeti Eesti Rahvasteliitu 1922 tunnustas Eestit USA Eesti iseseisvuse kaitsmine Üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast (Suurbritannia) Balti Liit Miks ei õnnestunud luua Balti liitu? Riikide omavaheliste tülide tõttu. (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola) Kultuur Haridus, koolisüsteem. Kuidas muutus?
· Kehtestati piirang relvastustele · Kaotas oma kolooniad · Liitlased hõivasid Reini piirkonna 20. Mis oli Rahvasteliidu eesmärk? Kuivõrd suutis ta täita talle pandud lootusi, Põhjenda? Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. o Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda o Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa 21. Mis muutusi tõi sõda kaasa ühiskonna- ja igapäevaelus? ÜHISKONNA: Naised läkisd tööle; naiste õigused suurenesid; üldine töökohustus; vähenes religiooni mõju IGAPÄEVAELUS: toiduainete puudus; elatustase langes; epiteemia levik 22. Too näiteid vägivallailmingutest rahulike elanike kallal sõja ajal. · (Sõda merel 7. Mail 1915 uputas saksa allveelaev inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameerika kodanikku)
kõrvaltvaatajad kokkupõrgete põhjust ning peavad neid tühisteks. Kuid ükski suurriik ei püsiks, kui ta ei kehtestaks end teiste võimsate riikide kõrval. J. Aaviksoo kirjutas: ,,Oleme otsustanud pühenduda omaenese ellujäämise eest seismisele. Ometi ei pruugi see lihtsaks kujuneda."[1] Tänapäeval peab igaüks muretsema enda heaolu pärast. Meid lihtsalt allutatakse teiste võimu alla, kui me ise selle vastu midagi ette ei võta ja seda võivad endale kõige vähem lubada suurriigid. Iga liigutus, mida superriigid teevad, mõjutab nende positsiooni maailmas ning juhikohal püsimiseks korraldatud rünnakuid või meeleavaldusi ei saa alati hukka mõista. Pärast esimest maailmasõda oli Jaapani ja Ameerika vahel sõlmitud rahuleping, kuid siiski otsustas Jaapan rünnata Hawaiis asuvat Pearl Harborit. See oli Ameerika jaoks väga ootamatu ning rahvas oli sokis. Pärast jaapanlaste pealetungi ei saanud
sesse maailma, mida me praegu nii innukalt risustame, kuna inimene peab ikka tähtsamaks enda heaolu ning proovib pidevalt tarbides oma elu nii mugavaks teha kui võimalik. Ka ameerika kirjanik Mark Twain on öelnud: ,,Tsivilisatsioon on mittevajalike asjade lõpmatu kogunemine." Väga ohtlikuks võivad muutuda riikidevahelised vastuolud või terroristlikud organisat- sioonid, kui jõutakse juba vägivaldsete relvakokkupõrgeteni. Suurriigid võivad väga valima- tult kasutada massihävitusrelvi, et opositsioon summutada, oma huvid realiseerida või kätte maksta oma vaenlastele. Seda oli näha juba peaaegu 70 aastat tagasi maailma laastanud Teise maailmasõja viimastel kuudel, kui USA valitus otsustas sellisel moel imperialistliku Jaapani vastupanu lõpetada. Terav oli olukord ka 80-ndate aastate ajal külma sõja perioodil, kui Nõukogude Venemaa ja võimsad Ameerika Ühendriigid olid jõudnud võidurelvastumise lõppstaadiumi
1)Sõjaplaanid: 1. Saksamaa Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu 2. Venemaa Sõjategevus kahel rindel 3. Prantsusmaa Prantsuse Saksa piirile ehitati kindlustused 4. Inglismaa Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga 2) I Maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle. Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähts...
kuulus ka valitsuse koosseisu, võitles kommunismi vastu, II MS ajal tegeles Suurbritannia peaministrina Hitleri-vastase liidu loomisega. Tunnustatakse ka maalikunstnikuna, publisti ja kirjanikuna. Franklin Roosevelt 1932.a. USA presidendiks, innustas rahvast elu paremaks muutma, hakkas riigis teostama reforme, koostas New Deal'i ning see toimis ja USA väljus majanduskriisist. TEEMAD Maailm pärast I maailmasõda- uued riigipiirid soodustasid uue sõja puhkemist, Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Loodi Rahvasteliit, et arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Järgnev aastakümme oli suhtselt rahulik, rahu kindlustamiseks sõlmiti mitmeid lepinguid. Pariisi rahukonverents Sooviti kättemaksta Saksamaale, mis ei langenud kokku Wilsoni 14 punktiga. Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenu...
aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: 1. tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; 2. põllumajanduspööre; 3. põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; 4. transpordi areng 5. monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. 19.sajandi keskel teravnes Idaküsimus. Paljud suurriigid olid huvitatud Balkani poolsaarest ja Musta mere piirkonnast. Balkani poolsaare rahvad võitlesid vabanemaks Türgi võimu alt. See võitlus aga rikkus jõudude tasakaalu ja muutus Austriale ohtlikuks Habsburgide impeeriumi rahvad võisid tulevikus samuti taotleda vabanemist. Venemaa püüdis saavutada kontrolli Musta mere üle, Inglismaa käsitles seda otsese ohuna oma huvidele Vahemeres. Teravnenud Idaküsimus
1. Maailmasõja põhjused, ajendid, osavõtvad riigid 2.Sõjalised blokid, rinded 3.Sõja käik. Tähtsamad lahingud. 4. Sõja lõpp ja tulemused. 5.Versaille s rahuleping 1. Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada ...
võimalik soodsamat kaupa osta. Vahendid rahvusvahelised organisatsioonid: WTO( Maailma Kaubandusorga.) reguleerib riikide omavah. Kaubandust. Euroopa Liidu neli põhivabadust (konspekt)-kaupade, teenuste, kapitali, isikute vaba liikumine. 11) Rahvusvahelise toimija mõiste- riigi staatus võrdsest toimivast sõltumatusest ehk suveräänne, mis on tunnustatud teiste riikide poolt. Riikide jagunemine reaalses poliitikas- suurriigid ja väikeriigid- vastavalt suutlikusest mõjutada arenguid kas minimaalselt või regionaalselt ja globaalselt. Valitsustevahelised- teatud kindla eesmärgi täitmiseks, üldiseks maailma foorumiks või reg koostöö hõlbustamiseks valitsusvälised organisatsioonid- huvigruppide poolt loodud, ning erinevate eesmärkidega. Siia kuuluvad kolmanda sektori organisatsioonid. 12) Rahvusvaheliste suhete süsteem ja selle kujunemine 17.-21. sajandil (4.1)
3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid, mis tagavad riigi moderniseerumise. · Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk. (2009-11-02) JAAPAN Jaapani tõusu põhjuseks on Meiji reformid alates aastast 1867. Jaapanit hakatakse moderniseerima ja nad suudavad säilitada ka oma traditsioonid. Nad saavutavad hästi töötava majanduse, reformivad sõjaväge. Ehitavad üles sellise ühiskonna, mida suudavad ise kontrollida. (õp. lk 40).
tootmisettevõtete rajamisel. Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme. Pilet nr 2 · Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas 19. sajandi keskel olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju laiendamisest Balkanil ja Mustal merel, kus vormiliselt valitses nõrgenev Türgi impeerium. Euroopa nn haige mehe Türgi pärandi jagamisest lootsid endale kasu lõigata kõik suurriigid. Väga aktiivne oli seejuures Venemaa, kes lootis laiendada oma mõju Balkanil ja saavutada oma laevastikule tegevusvabaduse Mustal merel. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasidki Napoleoni järgse Euroopa ühe suurema sõjalise konflikti Krimmi sõja. See sai
olnud rahul venelaste tõstetud tollitariifidega ega rikkumistega blokaadis. · Suur Armee purustamine Venemaal. Häving: 1812 detsember. · Viimane Napoleoni lüüasaamine toimus Rahvastelahingus, mis peeti Leipzigi linna all. Napoleon loobus troonist ning asus Elba saarele. Algas Bourbonide restauratsioon. · 7. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Inglismaa, Preisimaa, Austria, Venemaa. Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. 12. Viini kongress · Uued suurriigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa. Otsiti kooskõla Euoopas ning sõlmiti riikidevahelisi kokkuleppeid. Esindatud oli ka Pranstusmaa. Peeti õigeks jalgida Prantsusmaal toimuvat restauratsiooni, sedauslikkuse ehk legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid. Seati sihiks tagada suurriikidevahline tasakaal Euroopas. · Nelikliit: Venemaa, Austria, Preisimaa ja Inglismaa. Pranstsusmaa agressiooni- vastased. · Püha Liit: Venemaa, Autsria, Preisimaa
Eesti ja Soome areng 20 saj: Soome oli Vene imp. koosseisus peale põhja sõda ja Eestis 19 saj. alguses veebruari manifest. Mõlemas 1905 aasta revolutsioon tekitas rahva välja astumisi. 6. I MAAILMASÕDA (28.07.1914-11.11.1918) Eeldused: Sõjatehnika areng, raudteede rajamine Alahinnati ohtu ja sõda romantiseeriti (sõda on ülev ja hiilgav) Võidurelvastumine Ohu alahindamine Kaks vastandlikku sõjalist liitu (Antant ja Kolmikliit) Suurriigid tehniliselt ja poliitiliselt sõjaks valmis. Puudusid rahvusvahelised institutsioonid Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Põhjused: Suurriigid huvitatud positsioonide tugevdamisest Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu Rahvusvahelisi kriise, reguleeritud institutsioone polnud
a.suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased- Vietnami DV-d kommunistlikud Hiina ja NSVL; Prantsusmaad aga USA. 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks. Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas
Väikerahvas tuleviku Euroopas Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõ...
· Sündmused Ungaris viisid NSV Liidu sekkumiseni, kes kartis ilmselgelt Ungaris alanud reformiprotsessi levimist ka teistesse Ida-Euroopa sotsialistlikesse riikidesse ja sellega seoses NSVL võimumonopoli kadumist selles regioonis. Vältimaks oma mõjusfääride kaotamist viis VLO (NSVL vägedega eesotsas) oma väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre, võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (ühelt poolt olid Lääne suurriigid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada "kuuma sõja" puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta).
Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo- Hiina sõda 1946-1954: Dien-bien-phu lahingu 1954 kaotasid prantslased. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: 1. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik 2. Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Khe Sanh piiramine. Langevarjud varustusega Ameerika sõduritele. Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-
usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge. Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond- jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda. Akadi, Assüüria, Babülon- põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli ülempreester. Egiptusega võrreldes puudus tsentraliseeritus ja detailse sisemise korralduse tase. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude nõudmistega
piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga võtta. 3. Pärast sõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4. Rahvaseliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.aastatel võimule diktatuurid? 30ndate aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Riikidevahelisi tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimistega laua taga. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20NDATEL 1) Patsifismi ajastu
Diktatuuride teke pärast majanduskriisi Pärast I Maailmasõja lõppu tekkis Euroopasse palju uusi riike, mis kõik olid demokraatliku korraga. Sõja võitjateks olid osutunud demokraatlikud suurriigid, mis tõestas väiksematele riikidele, et demokraatlik kord suudab katsumustele vastu seista ka suures sõjas. Demokraatia oli end tõestanud. Läbi ajaloo on olnud kaks vastandlikku poliitilist jõudu- demokraatia ja diktatuur. Demokraatia on igati rahva heaolu poole pürgiv poliitiline kord, isegi sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Rahvavõim ehk kodanike võimalus osaleda ühiskonna tähtsamate küsimuste
tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb Vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale Luuakse keskkonnaohtlikke ettevõtteid Makstakse vähem odav tööjõud 9.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. Enim globaliseerunud riikide esikümme 2007 /http://www.epl.ee/artikkel/404987 · Singapur · Hong Kong · Holland · Sveits · Iirimaa · Taani · USA · Kanada · Jordaania · Eesti Veel küsimusi ... · Mida tähendab innovatsioon? Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond? · Missugustes maailma piirkondades
Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938. 4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide lepituspoliitika - suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents - Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. MRP- Sisaldas mittekallaletungi
varud ülepüügi tõttu väiksed, paljudes kohtades vookogud saastunud *rannikupüük väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul *avamerepüük toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul *ookeanipüük toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. *vee saastumine; kliima; toiduvarud; vaenlased; inimese püügikohad *parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid.
mõjusfääri alla. Rahvusvahelise positsiooni parandamiseks astus 1917 Antanti poolel maailmasõtta. Hiina-Jaapani sõda 1937-1945: Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ning ulatuslike alade hõivamisele ei suutnud Hiina keskvalitsust alistuma sundida. Ulatuslikud massirepressioonid. Hiina kodusõda 20. sajandi keskel. Hiina kodusõda 1946-1949 ja riigi lõhenemine: II maailmasõja lõpuks oli Hiina vaesunud ja demoraliseerinud. Algas kodusõda, kus suurriigid sõdisid teineteisega oma liitlase kaudu. Hiina Vabariigi keskvalitsus oli sunnitud 1949 põgenema Taiwani saarele. Hiina lõhestatus kahe riigi ning süsteemi vahel on säilinud kuni tänapäevani. Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik 1449-1956 Pärast edukat kodusõda kuulutati 1. Oktoobril 1949 Pekingis välja Hiina Rahvavabariik Mao Zedongi juhtimisel. Hiina-kommunistlik Partei kujundas ligi 500mln inimesega riigis välja NSV Liidule tugineva kommunistliku diktatuuri. Hiina 20
3.VALGUSTUS Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Kuigi valgustust on enamasti seostatud pranstlastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Koos valgustusega kujunes uus käsitus riigivõimust ja selle kujunemisest. Inglane Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu(1689-1755) elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) Ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ...
Miks osades riikides kehtestati diktaktuur, teistes aga säilis demokraatia? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude maade siseriiklik elukorraldus tunduvalt. Oli aru saada, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia, ei olnud piisavalt edukad. Samal ajal aga tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid edukust sõjas ja katsumustes. Nii valisid peale esimest maailmasõda enamik riike rahvavõimu. Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja vabadused. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Valimisõiguslike kodaniku arvu suurendati peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatia aitab ületada kiiresti majandusraskused ja poliitilised segadused. Peagi aga
LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid I MS 1914-1918 Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide ...
a. alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga. • Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.a. kevadel; samas sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid: • Läbirääkimised toimusid 2 + 4 põhimõttel: kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja NSV Liit kooskõlastasid need eelkõige tuli järgi anda NSV Liidult ühinemiseks nõusoleku saamiseks Selleks lubati vähendada ühinenud Saksamaa sõjaväe suurust; lubati finantseerida Gorbatšovi reformipoliitikat jne. • 1990.a. 3.oktoobril kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa
Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Rahvusvahelised suhted 20. saj alguses · Suurriikide aeg · 19saj lõpp 20 saj algus nim. imperialismi ajastuks suuremate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume · Suurriigid: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria- Ungari Suurbritannia · 20. saj. maailma võimsaima riigi positsioon kõikus · Lõppenud viktoriaanlik periood-suurim koloniaalimpeerium, võimsaim sõjaliselt ja majanduslikult · Tõsiseimad vastuolud Saksamaaga küsimus kogu maailma juhtrollis Saksamaa · Konkureeris teiste suurriikidega Hiina, Maroko pärast · Võitlus Suurbritanniaga juhtrolli pärast ja vastuolud Prantsusmaaga
Võrdle omavahel ranniku- ja preeriaindiaanlaseid. ........................................................................................ ............................................................................................................................................................................. ............................................................................................................................................................................. 9. Millised suurriigid omasid kolooniaid Ameerika mandril? Inglismaa; Prantsusmaa 10. Millise aja järel ja millal kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas? Seitsme aastase sõja tagajärjel 1756-1763 inglastele 11. 17. sajand oli sõdade ajajärk. Millised sõjad olid Ameerikas, millised Euroopas. ....................................... .............................................................................................................................................................................
8. Milliste vahenditega püüdis Eesti oma iseseisvust kindlustada (4)? Selgita, kas need õnnestusid või mitte ja miks. Kui paljud neist sõltusid Eesti enda tegevusest? 1) Toetuste otsimine suurriikidelt. Inglismaa, Poola. a) Ei õnnestunud, sest keegi polnud Eestist, kui väikesest ja tähtsusetust riigist, huvitatud. b) Eesti enda tegevusest oleks see sõltunud juhul, kui Eesti oleks suurem/tähtsam. Suurriigid arvasid endast selle koha pealt liiga palju. 2) Rahvasteliit 1921. a) Ei õnnestunud, sest Rahvasteliit ei suutnud riikidevahelisi probleeme hästi lahendada ning kaitse osas oli see sama suutmatu. b) Eestist oleks sõltunud vaid juhul, kui Rahvasteliit oleks olnud oma tegevuses edukam. 3) Balti liit sõjaline liit Soomest Poolani. a) Ei õnnestunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
