Linnades olid kuningate residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriike valitsesid kuningad. Kuningale allus suursugust päritolu preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Maiad arvutasid kahekümnendsüsteemi abil ning tundsid arvu 0. Asteekide suurriigid Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu sai Kesk-Ameerikas domneerivaks asteekide impeerium. Mehhikosse rändasid asteegid põhjapoolsetest mägedest. XV sajandil alistasid asteegid edukate poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadetga suure osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Asteekide pealinnas Tenochtitlanis elas üle 200 000 inimese. Linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519-
suhteid võimalike vastastega ja otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast. Üritati luua liite erinevate riikidega aga lõpptulemuseks oli siiski vaid Eesti-Läti kaitseliiduleping ja Balti Antandi loomine. Kuna ainus peamine välispoliitika ülesanne oli kaitsta Eesti iseseisvust, siis seda kindlasti ei õnnestunud täita kuna nagu tulevik näitas Eesti langes siiski Venemaa võimu alla. Näha oli, et siiski üritati kõiksuguste omavaheliste lepingutega ja võib-olla kui suurriigid oleksid Balti riike aidanud, poleks Venemaa okupeerimisega hakkama saanud aga ilma igasuguse välisabita olid Balti riigid igati Venemaale määratud. 4. Kuivõrd oli omariiklus rahvuskultuuri kiire arengu eelduseks? Ükski varasematest võõrvõimudest polnud Eesti kultuuri sisse tunginud, ei eestlastele ega ka teistele baltikumi rahvastele ei sunnitud peale uue valitsuse kombeid ja kultuuri, tänu millele said eestlased oma kultuuriga sama rada pidi edasi minna
I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, e...
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad
LIIVI SÕDA 1558 1582 (83) Liivi sõja peamised põhjused olid: · Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola - Leedu püüdsid saavutada kontrolli Läänemerel. · Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele. · Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele (nt otsese kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu
diiselvedur, toidutalongid, Harjutus 2. Täitke lüngad vajaliku tähe või vajalike tähtedega. Vajadusel kasutage ÕS-i. Arenesid hoogsad diskussioonid, likvideerimiskomisjoni töö lõpeb peatselt. Aa_kirjadest akadeemiat ei ehita, tee õpipoisist virtuoosliku meisterlikkuseni on pikk, dopingukontrolli tulemused kurvastasid spordipublikut, firmat ähvardab pankrot, uue debati teemaks on kavandatud psühhohügieen, sõja käiku mõjutavad domineerivad suurriigid, patsient paranes tänu meedikute oskuslikule kannatlikkusele. kõnedefekte saab ravida, meie palgad ei võimalda hankida tipptasemel kunstikollektsioone. pärijad oksjonil ei osalenud, minu minia töötab kaupluses müüjana, filmidiiva käitus nagu staar, olen teinud lõpliku otsuse, tahan autot müüa, modernne maalikunst, jalaväediviis_on for_eeris jõe, korrigeerin aeg-ajalt oma kodakondsete keelt, hindan sinu kujundlikku keelekasutust, lõplikule otsusele, materiaalne vastutus,
Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel. Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid. Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega. Mesopotaamia kuningatel oli kombeks püstitada oma sõjaliste võitude tähistamiseks mälesturmärke. Kuningas Assurbanipal lõvijahil
NSVL ja USA tugevnesid, NSVL- majanduslikult ja poliitilised, USA- poliitiliselt 5. Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Alistumisettepanekud lükkas Jaapan tagasi Kas see otsus oli õigutatud? Põhjenda! USA arvates-Jah et lõpetada kiiresti sõda Jaapani arvates- EI sest paljud süütud elanikud hukkusid Sinu arvates- Ja sest muidu oleks rohkem hukkunuid tulnud. 6. Miks nim Iims totaalseks sõjaks? Sest sõda toimus laial territooriumil, võtsid osa paljud suurriigid. 7. Mille poolest sarnasesid Saksamaa ja NSVL-i käitumine vallutatud aladel? Too näited! Kehtestati oma kord, sund korras sõjaväe teenindus, majanduslikult võeti asju ära. N eestis. 8. Kas vastupanu liikumine aitas purustada II ms-s Saksamaadja tema liitlasi? Jah aitas. 9. Millised olid Nürnbergi protsessi eesmärgi? Karistada sõjaroimareid. 10. Millised olid Nünbergi protsessi tulemused? Mõni poos ülesse ennast ja kõigile määrati surmanuhtlus.
Euroopa võiks vaadelda põgenikke kui lahendust aina süvenevale töötajate puudusele. Terrorism ja niinimetatud mugavuspagulaste vastu võitlemiseks peaks iga liikmesriik panustama , et parandada saabujate taustakontrolli ja tagada elanike turvalisus. Süüria kodusõja lõppu on raske ennustada, sest poolte arvukus raskendab lahenduste leidmist. Ma arvan, et Süüria kodusõja lahendamiseks on vaja leida konflikti ühine vaenlane ning võidelda kuritegevusega. ISISe võitmiseks ei tee suurriigid piisavalt koostööd ning nende huvid ei kajasta algset püüdlust. Süüria on mitmekesise ajaloo ja kõrgkultuuriga riik, mida kahjustab juba kuuendat aastat kodusõda, mille juured ulatuvad möödunud sajandisse. Konfliktile lahenduste leidmist raskendab asjaolu, et osapooli on palju ning ei tehta omavahel koostööd. Kodusõja tagajärjel on tekkinud Euroopas põgenike kriis, mis on lõhestanud siinsed inimesed ning sütitanud võõraviha paljudes inimestes. KASUTATUD MATERJALID
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.06.1914-11.11.1918 PÕHJUSED: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa ühendamine, mis rikkus jõudude tasakaalu. Riik muutus liiga tugevaks ja teised olid nn mures. Loodud sõjaliste liitude süsteemid Võidurelvastumine Inimesed polnud ammu sõjas olnud ja tahtsid sõda võinagu ma ei tea mis neil viga olid? Tahtsid lihtsalt surma saada.
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine? Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia, Austria Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant'i kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa. Olukord blokkide vahel oli pingeline. Pinge jõudis haripunkti Austria-Ungari troonipärija tapmisega 28. juunil 1914. aastal Serbia poolt. Kuuaega hiljem kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Puhkenud sõda sundis riike keskenduma rohkem sõjategevusele, kui rahvale. Seda ka Venemaal, kuhu alla Eesti tol hetkel kuulus.
KaguAasias ja Terrasspõllunus Hiinas. Riisikasvatus. Terrasspõllundus. Ning kaubanduslik intensiivne põllumajandus on näiteksVeisekasvatus USAs ja Köögiviljakasvatus Nigeerias. USA Veisekasvatus Köögiviljafarm Need Intensiivsed põllumajandus asutused näevad vaeva, et toota massiliselt liha, köögivilju ja muud. Kuid inimesed ei suuda neid tarbida ja sellest saabki alguse Toidu raiskamine. Vaesemad riigid võiksid rohkem tooteid enda tarbeks kasvatada ja Suurriigid oma ülejäänud tooted anda loomadele söödaks või siis teha taaskasutus, et ülejäägid lähevad põllumaadele väetisteks või midagi sellist. KOKKUVÕTE Toiduraiskamist ära hoida ei ole võimatu aga selle jaoks ei tehta ka suurt midagi, et seda vältida. Kuigi on olemas inimesi kes need jäägid kokku korjavad ja teevad neist vaestele süüa. Põllumajandus areneb ikka edasi ja tootmine muutub aina massilisemaks.
• Maailmaturud on jaotatud monopolide vahel 1. 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused. Põhjused: • Vastuolud suurriikide vahel: ◦ Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil ◦ Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast ◦ Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast ◦ Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse • Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana • Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia Eeldused: • Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt • Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. • Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav. • Sõjaline mõtlemine.
luurelennul oli, alla. Moskvaga seda sammu eelnevalt ei kooskõlastatud. Lennuki piloot hukkus. USA kindralid nõudsid koheseid vastumeetmeid ja presidendil oli raske neid tagasi hoida. Kriis vaibus 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente’i tekkeni. Laiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike – kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda. Kuigi
Läti alade pärast. Võitluse tulemuseks oli, et Põhja-Eesti läks Rootisle, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale ja Saaremaa Taanile. · Vene riik Asus kunagise Kiievi riigi äärealal oleva Moskva vürstiriigi ümber. Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas tatari riigid ja võtis endale tsaari tiitli. · Itaalia Jäi riiklikult killustamatuks. Oli jõukas, kuid poliitiliselt lõhenenud. Riigi võimu tahtsid endale paljud teised suurriigid. Tänu sellele toimusid Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Sõjad ei olnud edukad ühegile sõdivale poolele, ainult Itaalia sai rängalt kannatada. Renessanss ja humanism · Leonardo da Vinci (1452-1519) oli Itaalia teadlane ja renessansiajastu maalikunstnik. Kuna ta oli edukas kunstnik, onti talle luba lahata laipu, et keha täiuslikult kujutada. · Dante Alighieri (1265-1321) oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Üks kuulsamaid
Ta arvas, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Nii algaski Venemaal 1930. aastatel suur relvastumine ning armee ettevalmistamine. Enne II Maailmasõda kujunesid välja kaks väga võimsat riiki.Saksamaa, mille juht oli Hitler ja Nõukogude Liit eesotsas Staliniga. Stalin tuli hiilgavale ideele: ta kavandas salaja Saksamaa vallutamisplaani, strateegia väljatöötamise ajaks, mõtles ta sõlmida Hitleriga mittekallaletungilepingu. Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima ning teised riigid said sellest teada. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõja, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased
vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Doktriin mõjus NSVL-e aga ärritavalt. Mõlemad suurriigid soovisid olla maailmas juhtival kohal ning olukord oli pingeline. Üheks oluliseks sündmuseks tollel ajal oli Berliini blokaad ehk Berliini esimene kriis. Sündmus näitas hästi, kuidas ideoloogiad vastanduvad. Berliini blokaad toimus 1948-49 ning kriisi peamiseks põhjuseks oli NSVL soov kogu Berliini enda kätte saada. Peale sõda jagunes Berliin NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA vahel. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa
kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, nemad aga ei tunnistanud teda prohvetina, peale mida ta hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks. 5. Millist aastat ja millist sündmust loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks? 622 pKr, Muhamedi lahkumine mekast mediinasse 6. Millised muutused leidsid aset pärast prohvet Muhamedi surma? Peale tema surma valisid moslemid talle asemiku, s.o kaliif 7. Missugused suurriigid jäid islami vallutuste teele? Missugused alad araablaste poolt vallutati? Miks olid moslemid usu levitamisel nii edukad? Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium, vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus, Hispaania, Vahemere saared ning Põhja-Aafrika. Neile oli usu levitamine ülimalt tähtis, ning nad ei kartnud lahingus surra. 8. Milliste alade rahvastik võttis vastu lisaks islamile ka araabia keele? Kus jätkati oma varasema keele kasutamist
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi a...
Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kokkuleppe, millega Saksamaa nõustus Prantsusmaa protektoraadi kehtestamisega ja vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Kriisi kasutas ära Itaalia, kes tegi teoks oma ammuse vallutusplaani ja hõivas Triplotaania ja Kürenaika.1913.aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. 1912.aastal sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro Türgivastase liidu. Samal aastal puhkes esimene Balkani sõda, mille kaotas Türgi. Järgmisel aastal sõlmisid suurriigid Londonis rahu, millega Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa IdaTraakiast ning Albaania sai iseseisvuse. Balkani alade jagamisel puhkes uus sõda, millega Serbia positsioon tugevnes, kuid suhted pingestusid AustriaUngariga. Serbiat aitas Venemaa, AustriaUngarit Saksamaa. Balkani poolsaart hakati kutsuma ,,Euroopa Püssirohukeldriks", kus võis iga hetk vallanduda konflikt. 28.juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi
Relvakonfliktide lahendamisel jäi Rahvasteliidu tegevus küllaltki tagasihoidlikuks, eriti 1930. aastatel. Rahvasteliit ja Eesti 17. märtsil 1920 tegi Eesti välisminister valitsusele ettepaneku Rahvasteliidu liimelisuse taotlemiseks. Eesti valitsus kiitis otsuse heaks juba sama aasta 30. märtsil. Ametlik taotlus anti Rahvasteliidu peasekretärile sama aasta 19.aprillil, kuid samal päeval kinnitati, et Eesti iseseisvust pole suurriigid tunnistanud ning seepärast ei saa Eestit Rahvasteliidu liikmeks võtta. Baltimaade liitumisele seisid kõige tugevamalt vastu Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia maad, Jugoslaavia ja Tsehhoslovakka. Toetav suhtumine tuli Ladina-Ameerika riikidelt. Esimese ja teise täiskogu vahel muutus oluliselt Eesti rahvusvaheline positsioon ning 26. jaanuaril 1921 istungil sai Eesti Prantsusmaalt toetuse ja tunnustuse. Rahvasteliidu teine täiskogu alustas tööd 1. septembril 1921
I ms järel kaotasid Saksamaa ja Türgi oma koloniaalvaldused Aasias ja Aafrikas. Kolooniatest said ajutised mandaatmaad, rahvaste liidu kontrolli all. Iseseisvust koloniaamaad ei saavutanud. Pärast II ms olid Euroopa riigid nõrgenenud, koloniaalimpeeriumid hakkasid lagunema ning Aasia ja Aafrika asumaadest said iseseisvad riigid. Tekkivaid uusi riike püüdsid suurriigid oma mõju alla saada. Noorte riikidega sõlmiti majanudslikke ja poliitilisi kokkuleppeid, mis neid suurriikidest sõltuvaks muudaksid. Sellist poliitikat nimetati neokolonialismiks. 2 Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik
Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia. Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt. Eesti, Läti, Poola, Leedu, Tsehhoslovakkia ja Soome tekkeks. Riigid pidid enda majandust hakkama jälle edasi arendama ja taastama. Seda tehti aga erinevalt. Osades maades kehtestati diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel ning teistes demokraatia - valitsemisvorm, kus on võim rahva käes.
nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga. Rumeenia võimud surusid kommunistliku mässukatse maha. Rahvusvaheline foon. Eesti välispoliitika oli orienteeritud Suurbritanniale. Briti laevastik tõttas Eestile appi 1918. aastal, kui Punaarmee tungis jõudsalt Tallinna suunas. Eelnenust johtuvalt peeti inglasi oma parimaiks liitlaseks. Teised suurriigid: Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, ka Saksamaa, ei ilmutanud huvi Eesti- taolise väikeriigi vastu. Ainus lootus oli Suurbritannia. Paraku Briti välispoliitika aja jooksul muutus. 1924. aasta 2. veebruaril tunnustas inglise tööerakondlik valitsus eesotsas J. R. MacDonaldiga NSV Liitu. Augustis esitati allakirjutamiseks ulatuslik üldpoliitiline kaubanduslik kokkulepe Nõukogude Venemaaga. See ärritas mitmeid ringkondi. Vallandusid protestilained, mille eesotsas olid konservatiivid
ennast RL õigusjärglaseks. Eesti liitus RL 1921. a. EESMÄRGID: · Tülide rahumeelne lahendamine · Majanduslik koostöö · Kultuuriline koostöö JUHTORGANID: · Täiskogu · Nõukogu, tänapäevane paraleel julgeoleku nõukogu. Alalised liikmed: Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, USA, Itaalia. · Alaline sekretariaat, praegune sekretär on lõuna-korealane. PUUDUSED: · Otsustamine ühehäälne, igal riigil oli veto õigus. Seega toimis RL hästi kuni kõik suurriigid olid ühel meelel. Väikesemate riikide vaheliste konfliktide lahendamine oli RL jõukohane. · Ameerika Kongress ei ratifitseerinu RL lepet, ega ei osalenud ka selle tegevuses. · RL puudus reaalne võimalus rakendada sanktsioone. Neil puudusid oma sõjalised jõud. SAAVUTUSED: · Kodakontsuseta inimestele hakati jagama ninimetatud Nanseni passe. Kuna Vene impeerium oli langenud, tekkis hoogne venelaste emigratsioon Euroopasse. · Ahvenamaa küsimuse reguleerimine.
[Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti] 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailmasõja alguseks
pikki pükse. Vaadates praegu tänavamoodi siis naised kannavad just neid rõivaid, mis pärast Teist maailmasõda moodi tulid. Tänapäeva riided on väga värvilised ning iga inimene peaks leidma poest endale sobiliku. Naiste seas on ka praegusel ajal populaarne nii korsett kui ka seelikud. Kindlasti kannab iga naine pükse, sest need on mugavad ning ilmastikuolude sunnil tuleb neid kanda. Teine maailmasõda on jätnud jälje meie minevikkus, kus sõdisid suurriigid. Tänapäeval näeb seda harva, kuid seda siiki esineb. Näiteks on juba üle kümne aasta USA ja NATO võdelnud Talibani ülestõusu vastu. Sõda küll ei käi päevast päeva, vaid seal langeb teatud aja jooksul teatud arv inimesi rünnaku ohvriks. Rohkem esineb tänapäeval riigi siseseid rahutusi, mida püütakse maha rahustada. Kindlasti on ka tänapäeval väga populaarsed terrorirünakud, mis on üha sagedamaks muutunud.
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
suleti: ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Suur rahvakoosolek Tallinna Turul. 8. Nimeta 1905. Aasta revolutsiooni tagajärjed . 1) Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks 2) Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus 3) Lihtsustus ajakirjanike tegevus Revolutsioon valmistas Balti riigid ette põhjalikemateks ümberkorraldusteks . 9. Selgita mõisted : 1) Imperialism on suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas. Suurriigid vallutasid endale kolooniaid ja muutsid vähemarenenud maad endast majanduslikult sõltuvaks 2) Koloonia (pole iseseisev) on riik (territoorium), mis sõltub majanduslikult ja poliitiliselt, temast enam arenenud riigist . 3) Kahepartei süsteem ühiskonnas on ainult 2 suuremat parteid, kes on kordamööda võimul (Inglismaa) 4) Rantjee väikekapitalist, kes paigutas oma raha panka hoiule või laenas riigile, ise elas saadud protsendist, tööl ei pidanud käima.
Ajades oma riigile tõeliselt tähtsat poliitikat, võime rohkem sümpatiseerud. Loomulikult on see üks võimalus välja paista ja sellega ka elandada võõrkapitali sissevoolu, aga leidub ka muid võimalusi. Väikeriikide sõltumatus väheneb kosmilise kiirusega ja kasvab sõltuvus suurriikide ettevõtetest, seega suureneb ka oht sõja ajal marionett-riigiks saada. Kuid omariikluse säilimine vajab meie kõigi kaitset ja hoolt. Selles osas ei erine Eesti teistest riikidest. Maailma suurriigid on loonud läbi aegade erinevaid organisatsioone, millega liitudes võtttis Eesti endale kohustusi, aga samas näitas üles ka vastutustunnet ja nendib fakti, et globaliseerumise vastu ei saa. Arvan, et Eesti arengut pidurdab see, et Eesti kardab väga oma rahvuse ja kultuuri kadumise pärast. Kardetakse, et rahvuste segunemine saab eestlaste kultuurile saatuslikuks, kuid tegelikult võib see tõsta eestlase konkurentsivõimekust ja seeläbi
Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa...
* oldi Riigiduumas, kus nad tutvustasid Balti rahvaste probleeme Töövihikust: Harjutus 13 lk 11 Esita kolm teesi, miks ei olnud 1914. aasta konflikti Balkanil võimalik lokaliseerida. · Kuna Austria-Ungari oli liidulepingu alusel seotud Saksamaaga · Kuna Serbiat toetas Venemaa · Kuna suurriigid olid huvitatud sõjast, mis võimaldas oma mõjuvõimu maailmas suurendada. Harjutus 1 lk 8 Millised olid julgeolekuruskid Euroopas 20. sajandi algul? Vali kaks riiki ja too kummagi kohta kaks näidet. Austria-Ungari · Austria vähemusrahvast soov iseseisvuda · Serbia soov saada juurdepääs merele ning viia Balkani slaavlased võitlusesse Austria vastu Saksamaa · Suurbritannia hirm Saksamaa ees kaotada oma ülemvõim merel
70.-te aastatel hakasid suhted tasapisi paranema. Algas see Saksamaal tekkinud situatsiooni lõdvenemisega. SLV tunnustas SDV ning toimis koostöö. Suurriikide juhid kohtusid kokku iga aasta. Kohtusid Helsingis 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada. Prooviti piirata relvastust ning sõlmiti leping, mis tagas tuumapommide valmistamise peatamise. Hiljem sõlmiti veel üks leping, mis tagas tuumarelvastuse vähendamise. Kuigi paranesid suhted, jätkas NL oma ideoloogia levitamise ja mõlemad suurriigid valmistasid sõjarelvi. Peale M. Gorbatsovi võimule saamise proovis ta veel parandada suhteid välismaadega, nt: tõi väed välja Afganstaanist ja Ida-Euroopast. Ühines ka Saksamaa. NL lõdvenes ja kadus. Külm sõda on sündmusterohke ja pikk aeg, mil oli raske elada. Tavainimesed olid valitsuste nukud. Arvan, et kuigi tuumapomm on surmav kogu maailmale, hoidis ta ära veel mitmed sõjad. Naguinii oleks tuumapomm hiljem või varem leiutatud, kuid meil vedas, et mite hiljem. Tuumapommi
suurriigiga rahu kindlustavad lepingud. Eesti ja N. Liit sõlmisid esimese mittekallaletungilepingu juba 1932. aastal. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti 22. juunil 1939. II ms alguses otsustas Eesti end kuulutada neutraalseks riigiks, kuid nõustus alla kirjutama Moskva tugeval survel N. Liiduga septembris 1939. a-l veel ühele mittekallaletungilepingule, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Paraku taganesid mõlemad suurriigid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased
* oldi Riigiduumas, kus nad tutvustasid Balti rahvaste probleeme Töövihikust: Harjutus 13 lk 11 Esita kolm teesi, miks ei olnud 1914. aasta konflikti Balkanil võimalik lokaliseerida. · Kuna Austria-Ungari oli liidulepingu alusel seotud Saksamaaga · Kuna Serbiat toetas Venemaa · Kuna suurriigid olid huvitatud sõjast, mis võimaldas oma mõjuvõimu maailmas suurendada. Harjutus 1 lk 8 Millised olid julgeolekuruskid Euroopas 20. sajandi algul? Vali kaks riiki ja too kummagi kohta kaks näidet. Austria-Ungari · Austria vähemusrahvast soov iseseisvuda · Serbia soov saada juurdepääs merele ning viia Balkani slaavlased võitlusesse Austria vastu Saksamaa · Suurbritannia hirm Saksamaa ees kaotada oma ülemvõim merel
identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal. Siis on rahvas see, kes hoiab kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras. Teadagi on väikerahvastel püsimajäämine eriti raskendatud, kuna suurriigid himustavad tihtipeale "lihtsasti kättesaadavaid", nõrku palasid. Eesti on üks neist, kellele on läbi aegade püssitoru ähvardusega kuklasse hingatud. Praegune Eesti on just selline, tänu minevikus tehtud otsustele ja tegudele. Vabanemaks võõrvõimust pidi meil, kui rahvusel, olema vajalikud eeldused nagu keel, haritlaskond ja ühistegevused, mis õhutasid rahvuslikkusele. Eesti keele kõnelejaid on maailmas väga vähe. Eesti keelt kõneleb umbes 1,1 miljonit inimest,
· Rahvuste suveräänsuse väljakuulutamine · Riigivõim ja kohtuasutused tuginevad Prantsusmaa mudelile Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria purustamist ning liitlassuhete seadmist saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. Aastaks sõltus enamik riike Euroopas kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Sõdadega vallutati Belgia, Itaalia, Illüüria ja Loode Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa suurriigid olid Prantsusmaa vasallriigid mida valitsesid mõned Napoleoni lähisugulased. Ainsad riigid kes ei sõltunud Prantsusmaast olid Türgi, Inglismaa, Portugal ja Rootsi. Prantsusmaa koondas Venemaa vastu 650 000 pealise armee. Nendest pooled olid liitlaste sõdurid. Venemaal oli see vastu ainult 300 000 meest. 1812 detsembri lõpuks oli prantslaste lüüasaamine ilmselge. Üle piiri tuli vaid väike osa nende sõduritest.
väheneb - Vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale - Luuakse keskkonnaohtlikke ettevõtteid - Makstakse vähem - odav tööjõud 9.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis Rahvusvahelistel olukorda firmadel on kasutada parandada? tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. Enim globaliseerunud riikide esikümme 2007 ·/http://www.epl.ee/artikkel/404 Singapur ·9Hong 87 Kong · Holland · Sveits · Iirimaa · Taani · USA · Kanada · Jordaania · Eesti
(kõik riigid üritasid müüa eelkõige põllumajandussaadusi). 1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 1925.aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid. 1930´aastatel muutus rahvusvaheline olukord ja tekkis sõjaoht. Agressiivseteks riikideks olid Jaapan, kes vallutas Hiinalt Mandzuuria ja Saksamaa, kus 1933 oli võimule tulnud Hitler. Hitler tegi ettevalmistusi vallutusteks Euroopas. Euroopa suurriigid - Inglismaa ja Prantsusmaa - tegid pidevalt järelandmisi Saksamaale, sest arvasid, et nii õnnestub sõda ära hoida. 1930 II poolel hakkas ka Nõukogude Liit astuma samme oma valduste suurendamiseks. 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal oli õigus suurendada oma laevastikku ja Läänemeri jäi Saksamaa mõjusfääri. 1934-1935 teeb NL ettepanekud Eestile, Leedule ja Lätile rajada nende territooriumile NLi sõjaväebaasid
Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT( pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 21. Rahvasteliit - Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa 22. reparatsioonid – sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõjakaotanud riigipoolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopariigid olid võlglasedÜhendriikidele.
Saksamaa teatas, et ei pea enam rahulepingust kinni. 1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni.
Ferdinandi. Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa piirile, Belgia piir jäeti kindlustamata kuna sealt lööki ei oodatud.
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks
Nõukogude Venemaa kahe maailmasõja vahel Pärast I maailmasõda ei olnud Nõukogude Venemaal esialgu üldse kerge. Võitjate leeri kuulunud suurriigid tungisid Venemaale. Tõsi taga oli anult Jaapanil. Inglismaa ja Prantsusmaa valtsus e saanud alustada suurt sõda Venemaa vastu. Nad küll abistasid Nõukogude vastaseid jõude Venemaal, kuid tegid seda ebajärjekindlalt. 1921. aastal kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir, mis sõltus nende sõjalisest vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised)
mis hõlmasid tööturu- ja haigushüvitiste reformi. Rahvas ning paljud poliitikud nõudsid ka pensionide kärpimist, kuid valituse arvates polnud see vajalik ning nad teadsid, et see ei tooks eelarvesse oluliselt raha juurde. Tänaseni pole pensione alandatud ning riik on saavutanud ikkagi eelarvepositsiooni parandamise. Kõik see, kuidas me oleme suutnud oma riigi majandusolukorda parandada on meie rahva ja valitsuse terve mõistuse koostöö. Maailma juhtivad suurriigid on kõrgelt arenenud tööstusega ning tehnoloogiatega. Iga riigi teeb konkurentsivõimeliseks maailma mastaabil kõrgtehnoloogia. Et kasutada sellist tehnikat, peab riik võimaldama inimestele hariduse kättesaadavuse ning inimesed peaksid olema ise õppimisvõimelised. Eesti sihiks on olla kõrgtehnoloogiline riik. See eeldab sihti kõrge hariduse ning konkurentsivõime poole. Eesti riik on kavva võtnud suurendada kulutusi avaliku sektori teadus- ja arendustegevusele
In oli majanduslikus kitsikuses ja langes sõja jooksul suurtesse võlgadesse. Tegelikult ei olnud Sks-l mõtteski In-d lennuväega lüüa, see oli puhas bluff + luurajate vale tõlgendus. Tsehhoslovakkia Sks sõjavägi polnud päriselt sõjaks valmis. Ludwig Beck, kes teadis kõige paremini Sks sõjaväe nõrku kohti, nentis, et Ts. ründamine tähendab tulega mängimist. Ta arvas, et H strateegia on ohtlik, see tekitab liiga palju diplomaatilisi konflikte ja paneb suurriigid valima alternatiivi. See võis tuua kaasa suure sõja, mida Sks-l polnud lootust võita. Saksa rahvas polnud sõjast eriti huvitatud. H oli veendunud, et aeg töötab Sks kahjuks, seega tuleb sõjaga varem peale alustada (mitte hiljem kui 1939). 1938. aastal ei olnud Sks nõrk vaid mitte sõjaliselt, vaid ka majanduslikult. Sks majandus Austria ja Tsehhoslovakkia annekteerimise üks põhjustest H sõnul oli tooraine puudus taasrelvastumisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
