Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
edu.ee MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratl...
kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng...
Materjale käisid kogumas ülikooli tudengid aga ka kohapealsed kaastöötjad, seltsitegelased, arstid ja kirikuõpetajad. Allikmaterjalide asukohad: Teoseid- Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, Eesti biograafiline leksikon, eesti entsüklopeedia, geograafia instituudi publikatsioonide sari (ilmub tänapäevani), eesti talundid, eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased, maakondlikud suurmehed . Eesti kirjandusmuuseum- Kogub Eesti keelseid trükiseid. Eesti kõige täielikum kogu, pole ainult eesti keelseid, vaid ka Eesti aladel elanud isikuid käsitlevaid trükiseid Arhiivraamatukogu- kõik eestikeelsed trükised, olenemata nende ilmumiskohast. Baltimaid ja siin elanud/elanud isikuid käsitlevad trükised, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid....
Homerose ajal usk meeleparanduse ja leppimise võimalikkusse teiste suhtes 7.-6. saj kriis “Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja Solon: “Polise hävitavad suurmehed , nende rumaluse tõttu orjastatakse ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal.” lihtrahvas. “Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on Soloni reformid Ateenas. “Isonomia”. Ka Spartas ->jagas inimesed klassidesse auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda varanduse järgi...
Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale...
Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada "vaimu" kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuuri-vormide otsimisel (O. Spengleri mõju). Romantiline ,,suurmeeste" mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (F. Nietzsche mõju). Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad. Kultuuriajalugu uurib mineviku uskumusi. Kultuuriajalugu peab pöörama tähelepanu keskpärasele. ,,Uusaja kultuurilugu" (1927-1931) Raamatu ülesehitus on kronoloogiline: uusaeg jaguneb mitmeteks allperioodideks, mida ükshaaval käsitletakse. Uusaeg jääb Musta Katku (1348) ja Esimese maailma-sõja (1914)...
B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
◦ Vaatamata kriitikale on Huizinga jätkuvalt “elav” autor tänapäeva kultuuriajaloolises uurimistöös, teda loetakse, tsiteeritakse ja kasutatakse endiselt. Egon Friedell (1878–1938) • Egon Friedelli kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Romantiline „suurmeeste” mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (Hegeli ja Nietzsche mõju, samuti Thomas Carlyle’i eeskuju). ◦ Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada “vaimu” kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). ◦ Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuurivormide otsimisel (O. Spengleri mõju). ◦ Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad...