Milline näeb tänapäeval välja Bastille’ vangla kunagine asukoht Pariisis? IV KUNINGA PÕGENEMINE JA VABARIIKLIKE IDEEDE SÜND Lihtrahva elu pealinnas muutus üha raskemaks. Kõrgaadli põgenemine välismaale röövis töö neilt, kes varem töötasid lossides või olid seotud luksuskaupade tootmise ja müügiga. Paljud inimesed kaotasid töö. Uus viljasaak ei jõudnud pagariteni. Viljaga hakati spekuleerima, leivajärjekorrad muutusid tavaliseks. Nii polnud üksnes pealinnas, kuid suurlinn oli eriliselt vastuvõtlik kõiksugu kuuldustele, mida õhutas takka meedikust ajakirjanik JEAN-PAUL MARAT14 oma ajalehes L’Ami du Peuple (tõlkes: rahva sõber). 1. oktoobril vahetus Versailles’d valvav väekontingent. Nagu ikka, korraldati ka nüüd lahkuvatele ohvitseridele kuningalossis bankett. Marat’ ajalehest võis lugeda, et seekord olevat seda tehtud erilise toredusega lossi ooperisaalis. Kolmevärvilisi kokarde olevat loobitud põrandale ning trambitud
maakonna vastutus on eelkõige viia ellu osariigi asutatud programme nagu näiteks maanteede hooldustööd või hoolekandeteenused. Samas ei ole maakonna roll alati ühesugune isegi ühe osariigi sees ning nad varieeruvad suuresti ka elanikkonna poolest. Suurim maakond on Los Angeles Californias, mille elanikkond on umbkaudu 10 miljonit. (Patterson, 2013, pp. 475-476). Linnavalitsus Suuremas osas USA-s on peamine kohaliku valitsemise üksus linnavalitsus - see võib olla nii suurlinn, linn kui küla. Linnavalitsused eksisteerivad osaliselt kandmaks osariigi valitsuse tegevusalasid. Eelkõige eksisteerivad nad selleks, et teenida elanike vajadusi - näiteks sõltuvad enamus ameeriklasi linnavalitsusest õiguskaitse, vee- ja sanitaarteenuste puhul. Linnavalitsused on õiguslikud üksused, mis tegutsevad osariigi põhikirja alusel. Viimane määratleb ka piirid, mille sees peab linnavalitsus tegutsema. (Patterson, 2013, pp. 476-477). Linna- ja vallavalitsus
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Brahm nägi Reinhardti vastuolus ja lahkumises reetmist. Siin on paralleel Meierholdi ja Stanislavskiga. 33) Max Halbe oli Berliini kirjanduskriitik ja näitekirjanik. Kõige edukam oli armastusdraama ,,Noorus" 1893. aastast. Noore tüdruku Anna tragöödia, keda tahetakse sundida kloostrisse minema oma ema eksituse heastamiseks. Dramaatiline armastus. Draama kese on konflik moraaliga. Karm + melodraama. ,,Emake maa" 1897. aastast inimese ja looduse suhted, vastandatakse suurlinn ja maa. Räägitakse naisõiguslusest. Kirjeldatakse traagilist armusuhet. Selle teosega eemaldus naturalistlikust liikumisest, kuigi siinne miljöö ja teemad on naturalistlikud (naise emantsipatsioon ja alkoholism); läheneb Heimatliteratur'ile hoopis. Arno Holz Freie Bühne laval ,,Perekond Selicke" 1890 sekundstiil. Täiesti ilma sündmustikuta näidend. Sündmuste keskel tütre surnukeha kohal jõuluõhtul leinav isa. Hästi palju
Jutustus ,,Franny ja Zooey" (1961). Jutustus ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (1963). Temaatika - võõrandumine ühiskonnast J. D. Salingeri raamatute tegelased on enamasti noored inimesed, kes on seljataha jätnud lapsepõlve ja satuvad täiskasvanuna silmitsi moodsa kapitalistliku ühiskonna väärtushinnangute ja konformismiga. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunnevad nad ennast üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Salinger kirjutab noortest inimestest, kes ei suuda sobituda ühiskonda, kuna see näib neile võlts ja kale, neist on saamas võõrandunud individualistid, kes otsivad midagi puhast ja rikkumatut. Radikaalsed antimaterialistlikud vaated. Salingeri tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt seotud väikekodanlik silmakirjalikkus ja kasuahnus, millega nad üritavad võidelda.
Redaktoriboksid Latitude: ja Longitude: leiavad kasutamist geograafilise laiuse (0O kuni 90O, 0 vastab ekvaatorile) ja pikkuse (0 O kuni 180O, 0 vastab Greenwich'i meridiaanile) määramisel, kusjuures allpool paiknevatest loendiboksidest tuleb valida, kas on tegemist põhjalaiusega (North), lõunalaiusega (South), läänepikkusega (West) või idapikkusega (East). Käsunupuga Geographic Location... avaneb dialoogalamaken, mille kaudu on võimalik valida sobiv kontinent ja sellelt lähim suurlinn (kas hiire abil otse kaardilt või vasakul asuvast loetelust City:). Piirkond Light Source Vector (vt. joonis 28) võimaldab sa- muti kehtestada kaugvalguse suunda, kandes sobivad väärtused redaktoriboksidesse X:, Y: ja Z:. Käsunupuga Modify < saab aga teha seda otse joonisel, näidates kaht punkti (kustpoolt kuhupoole valgus suundub). 31 Joonis 30. Joonis 31.
käsitatav ühtsena. Näiteks Hollywoodi filmid nii USAs kui Eestis. Postmodernistlikku kirjandust iseloomustab ka temaatiliste, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka zanride lõikes. 8. Urbanism riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka postmodernismis raamatute, filmide sagedaim tegevuspaik. Postmodernism Eesti kirjanduses oli 90ndate algul. Eitab ja jätkab modernismi. Vastandatus ühiskonnale, postmodernism viib indiviidi ühiskonnast välja. On protest üldiste kirjanduslike kaanonite vastu, protesteeritakse ühiskonna normide vastu. Subjekt pidevuas muutumises, ei olda huvitatud koostööst lugejaga. Maailm sisemonoloogide kaudu ja mina-vormis
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
· turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3); · regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel); · sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel);
t. iga kultuur on välja selekteerinud käitumisnormid mis on antud kultuuriruumis aktsepteeritud. 5. Erinevad kultuurikomponendid on omavahel seotud. 6. Kultuur on rahvusekeskne etnotsentriline. Kõikide inimeste jaoks on tavaline see, et nad peavad oma kultuuri ja maad teistest paremaks ja olulisemaks. Etnotsentrism on justkui aken, mille kaudu vaadatakse teisi kultuure. Kultuur ei pruugi aga olla vaid rahvuslik nähtus. · Regionaalne kultuur nt. Eestis setod, · Linnad mõni suurlinn võib olla omandanud erilise kultuurilise identiteedi nii, et regionaalne kultuur jääb tagaplaanile. nt. pariislased on omaette nähtus ja erinevad 51 Prantsusmaa ülejäänud osade elanikkonnast, · ettevõtte kultuur, · perekultuur, · indiviid väikseim kultuuriühik. Takistused kultuuride mõistmisel: 1. Eeldatakse, et me oleme teistega sarnased, s.t. et suhtlemine teiste rahvustega on lihtne. Eiratakse erinevusi
kui Eestis. PM-likku kirjandust iseloomustab ka temaatilist, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka žanride lõikes. („Sügisballis” Laura seebikad, ameerika jope, õhupall). Urbanism (orienteerumine suurlinnadele). Riigipiiride kadumisega kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugusele veidrusele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka PM-s raamatute, filmide jne sagedasim tegevuspaik. („Sügisball”) Tehnoloogilisus. Uus tehnoloogia toob kaasa inimese võõrandumise iseendast, üldinimlikust. Teisest küljest pakub aga tehnoloogilisus dehumaniseerumisele alternatiivi: luuakse uus inimesekäsitus ja pikemas perspektiivis võib vana arusaam inimesest üldse kaduda, koos sellega ka kogu dehumaniseerumise probleem. (Laura telekavaatamine).
Keskaja linnakirjanduse silmapaistvaim esindaja. Elas 15. saj. Vaest päritolu, kuid õnnestus asuda õppima ülikooli. Tal olid halvad sõbrad, sattus pidustuste, kakluste, varguste lainele. Ühe kakluse käigus tappis preestri. Seetõttu oli ka vangis, teda ähvardas hukkamine, aga surmanuhtlus asendati pagendusega Pariisist. Ligikaudu 6 aastat seikles mööda Prantsusmaad ringi, mitte heas seltskonnas (vargad, röövlid, sõjaväepõgenikud). Tal õnnestus siiski Pariisi naasta. Suurlinn palju võimalusi. Natukese aja pärast tulid uued pahandused. Oli taas vanglas. Elu oli ohus. Taas keegi ei tahtnud ta elu, saadeti Pariisist uuesti minema. Tegeles luuletamisega. Teda inspireeris äärmuslik olukord. Teadaolevalt esimene luuletsükkel valmis tal esimese vangistuse ajal. Pealkiri ,,Väike testament". Põhimõte: Ta kujutas end surmaminejana ning pärandas testamendiga, aga kuna tal maist vara eriliselt
1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. Sellist linnade pidurdamatut kasvu nimetatakse urbanisatsiooniks. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus
õigeusklikeks saanud isureid luterluse pealesurumist peljates Venemaa siseossa (sh Oredezi jõgikonda). Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingeri tagasi. 1703. asutati Neeva suudemesse impeeriumi uus pealinn Peterburi. See tõi kaasa venelaste ulatusliku sissevoolu Ingerimaa idaossa. Samas kujunes nende asuala vahetus naabruses asuv suurlinn isuritele võimsaks peibutiseks, kuhu suunduti tööle (kaubitsejaiks, voorimeesteks, teenijaiks) ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite arv tõusnud 21 700-ni. 1926. aasta seisuga elas NSV Liidus 26 137 isurit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
