LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool INFOOTSING Ülesanne Õppejõud: Lia Valdek Mõdriku 1. KÜSIMUSED 1. Selgita, milline vahe on otsingul, kui kasutada operaatori AND asemel operaatorit OR? 2. Kas Eestis on viimase 5 aasta jooksul kaitstud magistritöid, mis käsitleksid ärijuhtimise teemasid? Kui on, siis esitleda vähemalt ühe teaviku bibliograafilised andmed. 3. Kust saab laenutada antud teavikut? Campbell, N. A. and Reece, J. B. (2005). Biology (Seventh Edition). Pearson Benjamin Cummings, San Francisco, USA. 4. Sisene saidile http://www.doaj.org/ ja leia üks artikkel, mis oleks seotud sinu erialaga (ärijuhtimise valdkond). Loe läbi artikli kokkuvõte, koosta refereering ja lisa töösse. (tõlkida eesti keelde) 5. Sisenege http://dspace.utlib.ee/dspace/. Leidke V. Veebeli õppevideo Rikkus ja rah...
Tektoonilised Maa sisepinged. Vulkaanilised vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad koobaste sisselangemine. Tehnigeensed inimeste põhjustatud. Kolle koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult
Reguleerimistunnusjoon ehk reguleerimiskarakteristik näitab liuguriviigu ja takistuskeha algusviigu vahelise takistuse sõltuvust liuguri pöördenurgast (pöördtakisteil) või takistuse sõltuvust liuguri kaugusest lükandtakisti algusviigust. See sõltuvus võib olla lineaarne, logaritmiline või antilogaritmiline. 28. Varistor, selle kasutamine. Varistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale rakendatudpingest. Pinge suurenemisel takistus väheneb. Takistusmaterjaliks ränikarbiid jatsinkoksiid. Varistori toime tuleneb pinge suurenemisel tekkivast kristallidevahelisestläbilöögist. Kasutatakse induktiivahelates ülevõngete takistamiseks. Samuti toiteseadmete kaitseahelates. 29. Termistor, selle kasutamine. Termistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub teda ümbritseva keskkonna temperatuurist. Termistorid jagunevad: 1
kiiruse gradient keskmiselt? Gradient läheb serva pealt keskele. 33. Mis on turbulentne voolamine? Turbulentne Kihi keskmise kiiruse vektorid voolamine on selline vedeliku voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. 34. Mis põhjustab sisehõõrdumise? Vedelikes osakeste tõmbejõud. 35. Kuidas muutub sisehõõrdumine vedelikes temperatuuri suurenemisel? Molekulide vahed suurenevad. 36. Kuidas muutub sisehõõrdumine gaasides temperatuuri suurenemisel? Temperatuuri suurenedes sisehõõrdumine suureneb. 37. Mille poolest erinevad amorfsed ained kristallidest? (nii väliselt vaadeldavate omaduste kui partikulaarse ehituse seisukohast) Amorfsetel ainetel esineb voolavus, kuid aeglane. Osakesed vahetavad oma kohta, 38. Vett valatakse väikese nirena. Algul moodustab vesi pidevalt voolava nire, siis katkeb
Sõdade tõttu tõsteti makse ning Ameerikast tulnud hõbe ja kuld veeti välja, et tasakaalustada importi ja eksporti. Rahvastiku üldine suhtumine oli rikastumisesse kauplemise teel eitav. Tõusis Madalmaade tähtsus meresõidu ja kaubanduskeskuste näol. Sellele aitas kaasa edukas põllumajandus. Teiseks põhjuseks olid tehnilised uuendused majanduses: peamiseks energiaallikaks tuuleveskid. Madalmaade tähtsuse suurenemisel kujunes maailma rahanduskeskuseks Amsterdam. Maadeavastused tõid kaasa uute põllukultuuride kasutuselevõtu: kakao, tee (Hiina), kohv (Ida-Aafrika), tubakas, kartul (Peruu), mais (Andid), tomat (Andid). Avastusretked tähistavad Euroopale siirdumist keskajast uude aega! 5
Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...
Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Samuti sõltub valmistatud tooteühikute arvust tükitasulise töölise töötasu. 10.Kulukandja on kulud, mis on seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. 11. Püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st. nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. 12. Püsikulud on kulud, mis on üldjuhul seotud ettevõtte tootmisvõi ms uste tagamisega, st. nad tagavad äris olemise/püsi mise (näiteks: püsivad o m a m i s k u l u d - p õ h i v a r a a m o r t i s a t s i o o n i k u l u , m a a m a k s , k i n d l u s t u s m a k s e d , p i k a a j a l i s e l a e n u intressikulud, tippjuhtide ametipalgad st. neid kulusid ei saa vähendada isegi siis, kui tegevus peaksajutiselt suures mahus vähenema
§15. Ampirei seadus Magnetväli mõjub vooluga juhi kõikidele osadele , mis määrab üksikule juhi lõigule(vooluelemendile) mõjuva jõu. Seaduse avastas 1820. aastal Ampere. Ta paigutas hoburaud magneti pooluste vahele sirge juhi, millele mõjuvat jõudu sai mõõta. Katsetes nähtub, et voolutugevuse suurenemisel 2 korda, suurened ka juhile mõjuv jõud 2 korda. Lisades ühele hoburaud magnetile veel teise, suureneb magnetväljas paikneva juhi lõigu pikkus 2 kordseks. Kasutades erinevaid magneteid, saab kindlaks teha, et juhi lõigule magnetväljas mõjuv jõud(Ampirei jõud) on võrdeline induktsiooni vektori mooduliga B. Ampirei jõud- sõltub ka vektori B ja juhi vahelisest nurgast. Vooluelemendi suunaks loeme voolu suuna. Olgu vektori B ja vooluelemendi vaheline nurk
omadused 1.Ferromagneetikud ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. u=B/B0 (u-aine magnetiline läbitavus, B-magnetind. aines, B0-magnetind. vaakumis)Hüstereesi silmus: voolutugevnemisel poolis suureneb südamiku magnetind. (B). Teatud B väärtusel, aga tekib küllastumine (~2,5T): B enam ei kasva. Voolu kahandamisel 0-ni jääb südamiku jääk ind. Bj. Selle hävitamiseks on vaja vastassuunalist voolu d- magneetivat voolu Id. Id suurenemisel tekib taas küllastumine. Hüstereesi silmuse põhjal jagatukse ferromagneetikud a) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi, b)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. 2. Paramagneetikud suurendavad magnetind. mõne tuhandiku või miljondiku võrra. 3. Diamagneetikud vähendavad mõne tuhandiku või kümnetuhandiku võrra. Ferro- ja paramag. tõmbuvad magnetvälja tugevama osa poole, diamag. tõukuvad eemale.
vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. 4.1.1. Question 6 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Select one: True False Feedback Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". 5.1.1. Question 7 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate
temperatuuri mõjul paisuma. Paisudes teeb ta tööd, et oma ruumala suurendada ehk hakkab anumal kaant pealt ära kergitama. Kui soovitakse toidu kiiremat valmimist, kasutatakse tihti kiirkeetjat. Kiirkeetja tööpõhimõte on järgmine: sellele käib kaan peale niivõrd kõvasti, et keemisel tekkiv aur seda kergitada ei saa. Et gaasi ruumala ei saa suureneda, hakkab suurenema selle rõhk. Rõhu suurenemisel suureneb ka keemistemperatuur. Kõrgemal temperatuuril toimub keemine kiiremini kui madalamal. Kui kätte võtta metallist lusikas, siis tundub, et see on külm. Tegelikult on metall hoopis hea soojusjuht ja juhib käe soojuse ära. Metalli head soojusjuhtivust võib täheldada ka näiteks siis, kui jätta metallist varrega kulp kuuma supi sisse. Supi soojus liigub mööda kulpi ja kõrvetab kätt, kui seda võtma minna. Enamus kulpe
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme XIX sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eestlaste rahvuslik ärkamine algas XIX sajandi keskel ning kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Rahvusliku ärkamisaja all mõistetakse ühe rahva eneseteadvustamise algust, kus hakatakse mõistma oma keele, kultuuri ja ajaloo eripära ning hakatakse ennast ühtsena tundma. Muidugi pole lihtne läbida selliseid muudatusi kultuuris. Kogu Eesti kujundati modernseks ja euroopalikuks peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Sellega kaasnes eesti rahvale palju raskusi samuti ka rõõme kuid kumba rohkem? Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema ...
Suuruse X keskväärtus on järelikult 3,3 3. Kui sündmuse A tõenäosus p(A)= 0,7, siis selle vastandsündmuse tõenäosus on 0,3 4. Visatakse korraga kahte täringut. Kui suur on tõenäosus, et mõlemal täringul tuleb silmade arv "6"? 1/36 5. Kui p(A)=p(A|B), siis sündmused A ja B on sõltumatud 6. Kahe sündmuse korrutise tõenäosus võrdub nende sündmuste korrutiste tõenäosusega, kui sündmused A ja B on sõltumatud. 7. Katsete arvu suurenemisel statistiline tõenäosus läheneb klassikalisele tõenäosusele. 8. Nelja sündmuse tõenäosused on p(A)=0,2; p(B)=0,4; p(C)=0,3; p(D)=0,3. Millised neist sündmustest võivad moodustada täieliku süsteemi? B, C, D 9. Sündmuse esinemise teoreetiline tõenäosus on soodsate võimaluste arvu ja kõigi võimaluste arvu suhe 10.Sündmuse A toimumise tinglik tõenäosus p(A|B) on sündmuse A toimumise tõenäosus, kui on toimunud sündmus B. 11
zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool. Joonis 5.10. selgitab staatilise püstuvuse olemust. Joon. 5.10. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast. Teatud hetkel (joonisel on see kreen 370) saavutab õlg l maksimaalse väärtuse. Kreeni edasisel suurenemisel jätkab tegutsemist, kuid muutub kreeni suurenedes üha väiksemaks. Lõpuks (joonisel kreen 820) muutub õlg olematuks, l=0. Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
isesüttimine ja põlemisoojuse vabanemine. Diiselmootoris põletatakse aeglasemalt põlevaid kütuseid kui ottomootoris, mistõttu võib põlemise mootori silindris lugeda teoreetiliselt isobaarseks protsessiks ja see eeldab põlemise kulgemist üheaegselt kolvi liikumisega alumise surnud seisu poole. [3] Dieseli ringprotsessi termiline kasutegur sõltub nii mootori surveastmest, isobaarilisest paisumisastmest kui ka adiabaadi astendajast, tõustes mootori surveastme ja adiabaadi astendaja suurenemisel ning isobaarse paisumisastme alanemisel. Kuna diiselmootori surveaste on ottomootori surveastmest kõrgem, on ka diiselmootori kasutegur üldiselt ottomootori kasutegurist suurem. Isobaarne paisumisaste on võrdeline mootori koormusega. Mida suurem on isobaarne paisumisaste, seda kestvam on soouse eraldumine (põlemine) ja kõrgem gaasi temperatuur paisumisprotsessi lõpul, mis põhjustabki mootori termilise kasuteguri alanemise koormuse tõusul
a) väike grupp liikuvaid esemeid loetakse samaks b) üksteise lähedal asuvate punktide rida, tajutakse pideva joonena c) jooni, mis ümbritsevad mingit pinda, tajutakse sulgununa d) ühes reas asuvaid mõõteriistu tajutakse ühtekuuluvana Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult a) lokaalen töö ja üldine töö b) staatiline töö ja negatiivne töö c) ületav töö ja taanduv töö d) positiivne töö ja regionaalne töö Kas õhu suhtelise niiskuse suurenemisel haistmisretseptorite tundlikus a) suureneb b) väheneb c) ei sõltu niiskusest d) võib nii suureneda kui ka vähended Töövõimet määratatakse a) tööpuhuse pulsisageduse, O2 tarbimise ja EMG-aktiivsuse alusel b) tööpuhuse pingutuse, kestuse ja pH taseme hulga muutusega veres alusel c) töö hulga, intensiivsuse ja kestuse alusel d) tööpuhuse vererõhu, lihasjõu ja EMG-aktiivuse muutuse alusel Millal loetakse kehalist tööd juba raskeks
(ajurakkude hapniku tarbimine moodustab täiskasvanul ja rahuolekus 25 % organismi üldisest O2 tarbimisest. Väikesel lapsel umbes 50 %. ) Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra !!! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga: ajuveresooned täituvad verega, laienevad ja mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned. Samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned. Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 x min) , tõuseb vererõhk (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks !!! See omakorda kutsub esile vere puuduliku hapnikuga varustamise. Kaasnevad ka vegetatiivsed häired näiteks liigne higistamine, temperatuuritõus, kõhulahtisus. NB! Oluline on õhutada ruume !!! Vaimse töö iseärasuseks on see, et ,,ärritaja" lakkamisel ei kao tööga seotud mõtted kohe
Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse alati kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ning teine jääb tööandjale. Iga töötaja sõlmib töölepingu isiklikult tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks tehakse lepingu tööde mahu ajutisel suurenemisel, hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Tööandjaks võib olla juriidline või teovõimeline füüsiline isik. Seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18 aastane. Töötajaks saab reeglina olla 18 aastaseks saanud teovõimeline või piiratud teovõimeline füüsiline isik. Töölepingu põhitunnused on järgnevad - töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd,
3 3 Reaktsiooni keskmine temperatuuritegur on 1,84. Järeldus Katse 2 näitas, et temperatuuri tõstmisel sama kontsentratsiooniga lahuse reaktsioonikiirus kasvab. Temperatuuri tõus on sõltuvalt temperatuurist erinev: 30°C 40°C 1,5015x 40°C 50°C 2,006x 50°C 60°C 2,0x Kokkuvõte Katsed olid edukad. Reaktsioonikiirust mõjutavateks teguriteks on ainete kontsentratsioon (kontsentratsiooni suurenemisel kiirus kasvab lineaarselt) ja temperatuur (mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini reaktsioon toimub).
Subatlantiline kliimaperiood Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi. Peamised kask, mänd ja lepad. Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit Kohanesid pisinärilised Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal 700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved Külmad ja lumerohkem talved 19. Saj keskpaigas muutus kliima jälle pehmemaks Elustiku mimekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavat liigirikuuse tõusu perioodi: 1. Arktilisel kliimaperioodil- maismaa koloniseerminine 2. Atlnatikumi algus- kliima soojemaks ja niiskemaks 3. Subboreaali keskosa- karjakastvatus ja põllundus Muutused viimastel sajanditel Metsasuse mutus: Esimese maailmsõja eel - 19%, 1961.a. – 45%, 2010 – 51% Niitude vähenemine: 2% 1954.a. niitude pindalast säilinud Loopealsete kadu: Palju vähenenud
Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 4.14 Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on masina stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks, et normaaltalitluses oleks mootoril teatav momendivaru valitakse tavaliste sünkroonmootorite puhul nimitalitlusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4). Suurem koormus põhjustab rootori suurema mahajäämuse staatori magnetväljast. Seda iseloomustab koormusnurk
o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule ( niitjas vetikas Pilayella littoralis). · Niitjal vetikal on oluline roll lehtsarve dieedis ning põisadru puhmad pakuvad lehtsarvele suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana. · Vetika fotosünteetilise aktiivsuse suurenemisel tema toiteväärtus (atraktiivsus) vähenes. · Mesoherbivoorid tarbivad olulise osa efemeersetest makrovetikatest ning sellega aitavad kaudselt kaasa rannikumere koosluste stabiilsuse säilitamisele. · Filtreerijad suunavad suure osa pelaagilisest primaarproduktsioonist põhjasetetesse ning seega suurendavad bentilise süsteemi osatähtsust pelaagilise süsteemi ees. · Tugevalt eutrofeerunud merealadel on mändvetikad kaetud niitja pealiskasvuga, mis
· puistevillad puistevill puhutakse paika ja soojustusmaterjalile ei jää kuskile tühimikke (ei teki nn. töömehe praaki) Võimalusel ja vajadusel soojusta seinu väljast. Et maja aknad inetult auku ei jääks tuleb aknad võimalusel fasaadiga tasa tõsta. Kui on siiski vajadus seestpoolt soojustada kasuta ainult hingavaid materjale: pillirooplaati, linavilla, tselluvilla, puitkiudvilla. Kasuta max 50mm soojustust. Kõik puitkonstruktsioonid on hingavad. Õhuniiskuse järsul suurenemisel tungib niiskus konstruktsiooni ja niiskuse vähenemisel hingavad seinad jälle kuivaks. Tehis- soojustusmaterjalide puhul on aga niiskuse väljahingamine väga väike ja pikaajaline. Õigel kasutamisel kestab õige puit aastakümneid: Vana puitfassaadi renoveerimiseks vajaliku profiiliga voodrilaudu on võimalik tellida, kuid arvestama peab tavalisest pikema tarneajaga. Kui renoveerimine piirdub värvkatte uuendamise ja
mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav. Mahtuvusdioodid Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood, mis on konstrueeritud nii, et on võimalik valguse pääs P-N-siirde tsooni ehk täpsemalt tõkkekihti. Kasutatakse fotoelementides ja päikesepatareides LED-ehk valgust eraldav diood LED'e esineb paljudes
korral. Miinuseks see, et primaar- ja sekundaarmähiste vahel pole elektrilist isolatsiooni. • Miks ei sobi tavaline jõutrafo elekterkeevituse vooluallikaks? Milline peab olema keevitustrafo pinge-voolu karakteristik? Tavaline jõutrafo ei sobi elektrikeevitust toitma, kuna keevitustrafo peab töötama väga lähedal lühiseolukorrale. Keevitustrafo pinge-voolu karakteristik peab olema järsult langev ehk voolutugevuse suurenemisel peab pinge tugevasti langema. • Miks ei tohi trafo südamik olla alumiiniumist? Alumiinium ei ole magnetiline materjal, aga südamikus peab olema magnetvoog. • Miks antakse trafode nimivõimsused ühikutes VA või kVA, aga mitte ühikuis W või kW, nagu näiteks elektrimootoritel? Trafode nimivõimsuseid ei anta ühikuis W või kW, sest trafo puhul on tegu näivvõimsuse, mitte aktiivvõimsusega. U.L. LL22
eest kaitsta. Vabaõhukuivatus - 3-8 kuud, sõltub ilmastikust, min. 17-18%; Kiirkuivatus - tunduvalt lühem, kaasajal domineeriv, kuid probleeme tekitav. 21. Mis on rakuseina küllastuspunkt? Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud määrani. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel ca 30% niiskusesisalduse juures. See on seotud niiskus e. hügroskoopne niiskus. Ei ole kindel väärtus, muutub liigiti ja puu erinevates osades. Niiskuse suurenemisel koguneb liigne vesi raku õõnsustesse. Püsib seal kapillaarjõudude toimel(pindpinevusjõud) - vaba vesi e. kapillaarne niiskus 22. Millised on puidu kasulikud omadused? Puu vertikaalse tüve piklikud rakud muudavad selle eriti painduvaks, tugevaks ja vastupidavaks. Leidub peaaegu kõikjal, on suhteliselt odav võrr. betooniga, iseeneslik taastootlus, seda on suurel hulgal ja puidul on palju kasutusvõimalusi.
V= c : t Põhiühik: mol/dm^3 s Reaktsiooni kiirus sõltub: Reageerivate ainete iseloomust: Mida aktiivsem on metall, seda kiiremini toimub reaktsioon. Reageerivate ainete konsentratsioonist: Osakesed peavad kokku põrkuma, seega mida suurem on ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad. Gaasi rõhust: Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumalaühikus. Tahkete lähteainete peenestatusest: kokkupuutepinna suurenemisel reaktsiooni kiirus suureneb. Reageerivate ainete segamisest: põrgete arv suureneb, kiirus kasvab. Temperatuurist: Kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem. Kokkupõrked sagenevad, kiirus kasvab. Katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis kiirendab reaktsiooni, hiljem vabaneb esialgses koostises ja koguses. nt plaatina
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt
Näiteks kui kõrvaldadaarukatelt toiteveest seal lahustunud hapnik, siis katelde ekspluateerimise aeg pikeneb. Hapnikule aga on iseloomulik kahesugune mõju korrosioonile. Ühelt poolt, katootsete alade depolarisatsiooni tõttu hapnik tugevdab korrosiooni, teiselt poolt, hapniku mõjul tekkiv kaitsekile metalli pinnal muutub tugevamaks ja korrosioon nõrgeneb. Hapniku tunduval suurenemisel lahuses on ülekaalus kaitsefunktsioon. 2) Kaitsekatted. Peamiseks meetodiks võitluses korrosiooniga on metalli isoleerimine agressiivsest keskkonnast mitmesuguste katsete abil. Sageli kaetakse metall teise, korrosioonikindlama metalliga. Kate peab olema väga tihe. Sellisel juhul on detail teda katva metalli omadustega. Kui aga kaitsekiht on rikutud ja paljastatud metall puutub kokku niiskusega, algab korrosioon galvaanipaari moodustamise tõtt
vaakumis suurem jõust antud aines. Mida suurem on aine dielektriline läbitavus, seda väiksemad on elektrijõud aines Väli- vahendaja, mille kaudu 1 keha mõjutab teist Kaugmõju Lähimõju Kandub üle hetkeliselt 2 keha vahel on vahendaja, välja kaudu Üks väli ei sega teist. Aineosakestel kindlad mõõtmed e ulatuvus ruumis on piiratud va gravitatsiooniväli ja elektromagnetväli. Kehade kauguste suurenemisel jõud kahaneb. Väli vahendab aineosakeste vastastkust mõju ning omab energiat. Elektrostaatilne väli- seisvate laengute väli, algab alati ja lõpeb - Elektrivälja tug näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale Superpositsiooniprintsiip e liitumise põhimõte- Evektoreid tuleb liita (lõpptulemusena kajastub see jõud, mis tugevam) Elektrivälja graafiliseks kirj kasutatakse jõujooni
- Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, millest osad on kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Ultravalgus suures koguses on kahjulik kõikidele organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mis kestis aastatel 1561-1710, kuigi selle algus ja lõpp on vaieldav. Selle aja vältel kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille tulemusel jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Lisaks Rootsi, Vene ja Poola võimudele leidus siin ka Taani ja Saksa esindajad. Käesolevas arutluses on küsitluse all, kas vanarahva ütluse kohaselt oli see aeg „Vana hea Rootsi aeg“ või hoopis vastupidi. Kui võrrelda Rootsi aega Saksa või Vene ajaga, siis enamasti meenutatakse Rootsi aega pigem hea ajana, kuigi see periood algas ja lõppes sõdadega, milles kannatasid eelkõige eestlased. Rootsi aja keskpaigal suurenes rahvaarv märgatavalt. Näiteks toimus sisseränne Poolast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest ning pikk rahuaeg soodustas sündimust. Siiski sõdade, näljahäda ja katku tõttu oli eestlaste suremus üpriski ...
Heksaan C6H14 CH3CH2CH2CH2CH2CH3 vedelik 69, 0 Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homolooglises reas pidevalt ja seaduspäraselt. Alates pentaanist kuni pentadekaanini on alkaanid vedelad ja alates heksadekaanist C 16 tahked ühendid. Hargnenud ahelaga ühenditel on madalam keemistemperatuur kui sama süsiniku aatomite arvuga hargnemata ahelaga ühenditel. Sulamistemperatuurid tõusevad samuti süsiniku aatomite arvu suurenemisel homoloogilises reas. Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730. Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti. Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 ... C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid. Alkaanide keemilised omadused
Drosselseade tagab teatud rõhulangu kolvi alumise ja ülemise poolte vahel, mis toimib kolvile 48 ja surub kokku vedru 49, milline tasakaalustab sülfooni poolt klapile 59 rakendatava jõu. Ülelaadimisõhu rõhu vähenemine vähendab sülfooni poolt rakendatavat jõudu ja klapp 59 laskub allapoole vedru 49 jõul vähendades seega õli läbivoolu andurist. Surve kolvi 48 all tõuseb, kolb surutakse üles ja koos temaga ka nukk 47. Ülelaadimisõhu rõhu suurenemisel toimub vastupidine protsess ja kolb koos nukiga liigub alla. Seega anduri kolvi 48 asend ja ka profiilse nuki 47 asend määratakse üheselt ülelaadimisõhu rõhuga. Omakorda ühendushoova 54 asend määratakse üheltpoolt anduri nukiga 47 (st ülelaadimisõhu rõhuga) ja teiselt poolt jõuservomootori varre asendiga st kütuse sissepritse kogusega mootorisse. Profiilse nuki 47 asend määrab maksimaalselt võimaliku kütuse etteande. Etteantud pöörlemissageduse suurendamisel
Poola rahvastik ja asustus 1. a) Poolas elab 38,482,919 inimest (2009 aasta juuli) b) Poola on keskmine riik ja maailmas on ta rahvaarvu poolest 36. kohal. c) Argentiinas 40.913.584, Hispaanias 40.525.002, Keenias 39.002.772, Marokkos 34.859.364 2. a) 123 in/km² (2006) b) Poola on üsna ühtlaselt asustatud. Igas riigi osas leiame linnu, mille rahvaarv on suur. Nii näiteks Varssavi on kõige tihedamini asustatud linn, mis asub kesk-Poolas. Teine on Lód, mis asub samuti keskosas. Järgmine suurem linn on Kraków, mis asub mäestilulisel alal lõuna- Poolas. Siis tuleb edela-Poola linn Wroclaw ja läänepoolne linn Pozna. Kuuendal kohal rahvaarvu poolest on põhja-Poolas asuv linn Gdask. Poola läänepool on rohkem asustatud tänu seal asuvale Saksa-Poola madalikule, mille mullad hästi viljakad. 3. (1950-1980 aasta andmed puuduvad) 1990. aastal oli rahvaarvu kasvu protsent 0.4, aga 2000 aastaks langes -0.1%-ni. ...
dissotsiatsiooni, ek Km ja/või Vmax väärtusi Temperatuur: tõustes ensüümreaktsioonid kiirenevad kaks korda iga 10 kraadi kohta. Igal ensüümil on teatud optimum (enaikel 50 kraadi ringis), millest alates reaktsiooni kiirus taas alaneb termilise denaturatsioon tõttu ehk hakkavad lagunema nõrgad sidemed. 5. Bisubstraatsete ensüümreaktsioonide põhiskeemid. Graafilised väljendused kordinaatides 1/v vs 1/A substraadi B konts. suurenemisel. Enamik reaktsioone toimub enam kui ühe aine osavõtul, seetõttu moodustub ka mitu produkti. Selliste reaktsioonide jaoks on põhimõtteliselt kaks võimalust: 1) Ühekordse ümberasetusega mehhanism mõlemad (või enam) aineid seonduvad ensüümiga ja vabanevad vastavad produktid, eristakse veel juhuslikku (pole oluline milline aine seondub esimesena) ja korrastatud (üks ainetest nn juhtiv substraat seostub enne):
reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _ soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Pinge edasisel suurenemisel see vool märkimisväärselt ei kasva. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0. Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selle saavutamiseks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega U G = (0,3...10) V
· Mittetootmiskulud müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud: · Põhikulud millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne)
Miks ei hakka ekvaatorilähedased alad üle kuumenema ja polaaralad jahenema? Sest et tervikuna on Maakera kiirgusbilanss tasakaalus. 24. Kuidas muudavad tuuled oma suunda Coriolise jõu mõjul? Coriolise jõu mõjul kaldub tuul gradientjõu suunas põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolekeral vasakule. 25. Miks kasvab tuule kiirus kõrguse kasvades? Tuule tugevust mõjutab ka hõõrdejõud. Kõrguse suurenemisel hõõrdumine väheneb, mistõttu kasvab ka tuule kiirus. 26. Iseloomusta globaalset õhuringlust(skeem). 27. Mida kujutavad endast mussoonid ja millises piirkonnas nad eelkõige esinevad?* Mussoonid kujutavad endast ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad esinevad eelkõige Aasia lõuna-ja idaosas. 28. Selgita joonise abil tsükloni ehk madalrõhkkonna olemust. Millist ilma tsüklon toob?*
millest võtavad osa ainult OH-rühma vesinikaatomiga; 2.mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul; 3.kus võtavad osa nii OH-rühm, süsivesinikradikaalid ning vahel ka süsinikuaatomid. Füüsikaliste omadused on alkoholidel tingitud vesiniksidemete olemasolust. Seetõttu on alkoholil hea lahustuvus vees, kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid,väike lenduvus ning enamasti on nad vedelikud. Need omadused kahanevad molekulmassi suurenemisel. Alkoholidel on iseloomulik lõhn ning nad on tavaliselt värvusetud, läbipaistev. Alkoholid ei juhi elektrivoolu Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE LIIGITUS Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid :õlu, vein, siider, šampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt. Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid :viin, viski, konjak,
6. 1,3 dihüdroksüatsetoon Mittetoksiline aine, mis avastati juhulikult. Isepruunistuvad kreemid (reageerides valkudega värvib naha pinna meeldivalt pruuniks) KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapetele on iseloomulik karboksüülrühm (karbonüülrühm + hüdroksüülrühm). Karboksüülhapete omadused: Füüsikalised omadused: 1. Moodustavad vesiniksidet, sest on -OH rühm ning seega lahustuvad vees. 2. Lahustumine väheneb molekulide suurenemisel (nt. rasvhapped ei lahustu vees). 3. Vesiniksidemete moodustamine tõstab keemistemperatuurid. NB! Aminorühm (HN2) moodustab ka vesiniksidet, aga nõrgemini kui OH-rühm Keemilised omadused: 1. Elektrolüütiline dissotsatsioon toimub vesilahuses, elektriga pole tegemist, veemolekulid kutsuvad esile 2. Reageerib alustega neutraliseerimisreaktsioon (tekib alati sool + vesi) CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O 3
palgapoliitika väljatöötamisel. Mida tähendab see, et tööjõu pakkumine on ,,allapoole elastne"? -kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad on võimelised peale väljaõpet tegema madalama kvalifikatsiooniga töid, vastupidi aga mitte. Kuidas mõjutab tööjõu nõudluse suurenemine palgataset? - Kui tööjõu nõudlus suureneb, väheneb töötute arv ning tõusevad palgad. Mis on maksukiil? - on erinevus ehk vahe tööjõukulu ja netopalga vahel. Mis on vaesuslõks? -kui brutopalga suurenemisel ei kaasne olulist netosissetuleku tõusu, siis väheneb motivatsioon suurendada töötunde, siis tekib nn madala palga ehk vaesuslõks. Mis on mitteaktiivsuslõks? - ehk olukord, kui mitte töötava inimese sissetulekud (nt riigi makstavad toetused) on võrreldavad või mitte oluliselt väiksemad kui töötamisel saadav netotöötasu. Defineerige mõiste sisemajanduse koguprodukti? - SKP - on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüvitise summa, millele on juurde
kartsinogeneesi2. Kliiniline pilt Eristatakse erinevaid BCC kliinilisi vorme: sõlmeline, haavanduv, pigmenteerunud ning infiltratiivne; vähemal määral esineb ka superfitsiaalset BCC6. Tavaliselt on BCC valutu, põhjustab ripsmetekadu. Nodulaarne vorm moodustab umbes 60-80% kõigist juhtumeist ning tavaliselt haarab pea piirkonda. Nodulaarse vormi korral tekib kõrgenenud eksofüütne pärlikujuline sõlm, mille pinnal näha ka teleangiektaatilisi veresooni. Sõlme suurenemisel võib see tsentraalselt haavanduda, tekib ulcus rodens. Pigmenteeritud BCC korral esineb amelanootiline sõlme pigmentatsioon. Infiltratiivne vorm avaldubkahvatu ketendava naastuna. Metastaseerumine pole basalioomile iseloomulik, kuid on kirjeldatud juhtumeid BCC kaugmetastaasidega. Lokaalne invasioon orbitasse ja ümbritsevatesse kudedesse on iseloomulik just infiltratiivsele vormile. Intraokulaarset invasiooni esineb harva.
katseseadmes on gaaside tekkimine nii intensiivne, et gaasid väikese leegi lähendamisel süttivad. Põlemine toimub siiski ainult leegi tekkimisena. Kuumutamine toimub kas avatud või suletud keskkonnas. Avatud keskkonnas määratud leekpunkt on kõrgem kui kinnises keskkonnas määratud leekpunkt. 2. Leekpunkt sõltub väliskeskkonnast ja määramismeetodist 3. Kõikidel vedelatel ainetel on spetsiifiline auruõhk. Temperatuuri suurenemisel suureneb ka aururõhk. Kui aururõhk suureneb, suureneb ka auru kontsentratsioon õhus. Seega määrab temperatuur tuleohtohtliku aine auru kontsentratsiooni õhus. Leekpunkt ongi madalaim temperatuur, mille korral süüte tekitamseks on piisavalt aure 4. Igal keemilisel ainel on olemas leekpunkt. Seda on vaja teada näiteks keemiatööstuses ja kütusetööstuses, et teada, milline on temperatuur, mille juures saab ainetega ohutult töötada, see on ohutusparameeter 5
pingelangu ankruahelas. Väliskarakteristik on siis kõige jäigem (kõver 1). Koormusega klemmipinge peaaegu ei muutu. Kui vaja, et pinge liini lõpus jääks muutumatuks kogu koormuse ulatuses, siis suurendatakse jadamähise keerdude arvu niipalju, et selle mähise magneetimisergutus kompen-seeriks ka pingelangu liini juhtmetes. Väliskarakteristik kõver 2. Ergutusmähise vastulülitamisel väheneb G pinge koormuse suurenemisel järsult (kõver 3). Pärilülitusega Segaergutusega G-d kas jõukoormuse toiteks kõikidel juhtudel, kus on vaja pinge püsivust liinil ka järsul korrmuse muutumisel. Rööpergutusega alalisvoolumootor (joonis 6.5 ja 6.6) Reostaat ergutusahelas pöörlemiskiiruse regu-leerimiseks. Reostaadi takistuse vähendamisel tugevneb ergutusvool ja
hüvise nõudlus vaid hüvise nõutav kogus. Näiteks, kui bensiini hind tõuseb, siis väheneb selle nõutav kogus autojuhtide seas (kuna otsustatakse sõita vähem või kasutada muid transpordivahendeid). Muutus pakutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki pakkumiskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise pakkumine vaid hüvise pakutav kogus. Muutus nõudluses 6 Nõudluse suurenemisel toimub nõudluskõvera nihe paremale, nõudluse vähenemisel nihkub nõudluskõver vasakule. Muutus pakkumises Pakkumise suurenemisel toimub pakkumiskõvera nihe paremale (nagu eelnenud joonisel), pakkumise vähenemisel nihkub pakkumiskõver vasakule. 5) Nõudlust mõjutavad tegurid (5 tk) ja 7) Hüviste tüübid (normaal-, inferioorne, asendus- ja täiendhüvis). ① Sissetulek. Suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi.
ja tagatahk, sideserva kaldenurk. Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel. Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...140 0. Teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurk 116...118 0 messingute ja pehmete pronkside puhul 1300. Alumiiniumi sulamite puurimisel 1400, betooni ja teiste kõvade ning haprate materjalide korral 80...900 . Spiraalsoone kaldenurga (oomega) suurenemisel hõlbustub lõikeprotsess ja paraneb laastu eemaldamine, kuid puur nõrgeneb. Sellepärast tehakse väikese läbimõõduga puuride spiraalsooned väiksema kaldenurgaga kui suurema läbimõõduga puuridel. Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas
ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see
Õpetaja peab olema suuteline õpetama ja mõistma teisest kultuurist tulevaid lapsi. See tingib aga selle, et ta peab tutvuma lapse kultuuritaustaga. Õpetaja peab endale selgeks tegema võõra kultuuri kasvatustraditsioonid, kombed jne., et paremini mõista ja aru saada, lapsest ja ka tema vanematest, et ennetada konfliktsituatsioone või tekkimise korral teadvustada nende võimalikke põhjuseid. Tutvumine uute kultuuridega, avardab õpetaja silmaringi. Teadmiste suurenemisel muutub õpetaja ise mitmekesisemaks, tolerantsemaks, mõistvamaks erinevuste suhtes. Lisaks kultuuri tundmisele peab õpetaja omandama või arendama endas oskuseid, mis aitaksid tal õpetada kakskeelseid lapsi ja lapse emakeelest erinevat (võõr)keelt, et nad paremini ja valutumalt sotsialiseeruksid ühiskonda, kuid samas ei unustaks nad oma kodumaa kultuuri. Samuti tuleb õpetajal võib olla end täiendada kogu õpetamisprotsessi põhimõtete osas.
Meri ongi tähtsaim kliimat kujundav tegur. Läänemere tõttu on Poola põhjakaldal pehme talv ja jahedam suvi. Lõunaosas on aga vastupidi, talved on jahedamad ning suved soojemad. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on läänes -1 kuni -2 kraadi C ning idas -3 kuni -4 kraadi C. Mägedeorgudes võib temperatuur talvel laskuda -40'ni. Juuli keskmine õhutemperatuur on madalikel 18 19 kraadi C ning kõrgustikes 16 17 kraadi C, mägedes veelgi kõrgem. Sademete hulk kasvab kõrguse suurenemisel. Madalikel on keskmine aastane sademetehulk 450 600 millimeetrit, aga Karpaatides juba kuni 1500 millimeetrit. Kevad saabub Poolas aeglaselt märtsis ja aprillis, tuues endaga kaasa enamasti päikesepaistelisi päevi. Suvi, mis kestab Poolas juunist augustini, on üldiselt vähem niiske, kui talv. Sajud ja äikesetormid vahelduvad kuiva, päikesepaistelise ilmaga. Varakevad on tavaliselt samuti päikesepaisteline ja soe, oktoobri keskel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
