varieeruda 40…320 kg/m3. EHITUSMATERJALID 8 SOOJAJUHTIVUS (THERMAL CONDUCTIVITY) Puidu soojajuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, veesisaldusest, tihedusest, puu liigist ja temperatuurist Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus ligikaudu 1,8 korda suurem kui risti kiudu, olles piki kiudu 0,22 W/m0C, risti kiudu aga 0,14 W/moC. Puidu niiskuse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS Puidu soojamahtuvus on sõltuv temperatuurist ja niiskusest ja seda väljendatakse erisoojuse kaudu. Puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/kg0C Võrdluseks: vesi 4,187; teras 0,502; vask 0,376; alumiinium 0,920; betoon 0,880-1,040 kJ/kg0C. Kuna puu tihedus on väike, ei saa puitu, vaatamata tema suurele soojaerimahtuvusele käsitleda sellise
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk m...
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid
Mõõtmisviga on mõõtmisprotsessis tehtav või tekkiv viga. Neid klassifitseeritakse põhjustajate järgi: 1.mõõteriistade ebatäiuslikkus 2.inimese eksimused mõõtmisprotsessis 3.juhuslikud protsessid mõõtmise ajal, mis omakorda jaguneb: a)hõõrdumine mõõteriista sõlmedes b)mõõtmise parallaks c)elektrivoolu fluktuatsioonid 4. Mis on usaldusnivoo? Usaldusnivooks (P %) nimetatakse tõenäosust, et tegelik väärtus asub veaga määratud vahemikus. X- X X t X +X. Katsete arvu n suurenemisel (n) usaldusnivoo muutub. Tabelite (Student) abil võib leida, mitu korda tuleb suurendada vahemikku X selleks, et antud n jaoks saada usaldusnivoo 95%. 5. Kuidas leitakse mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel? Mis on dispersioon? Valem. Mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel leitakse nii, et korratakse ühe suuruse mõõtmist mitu korda. Saadud erinevatest tulemustest võetakse aritmeetiline keskmine X k , mis on nende tulemuste parim resultaat ja selle ebatäpsus on juhuslik viga X k
kuludeta. •Muutuva tootmismahu ja püsiva tööjõutaseme strateegia -Tootmismaht muutub koos nõudluse muutumisega. -Tööjõu taset ei muudeta. -Puuduv tootmismaht kompenseeritakse ületunnitööga või allhanke korras. -Kasutatakse töömahukates ettevõtetes, kus on kvalifitseeritud tööjõud ja laovarude hoidmine on kulukas. •Muutuva tootmismahu ja muutuva tööjõutaseme strateegia -Tootmismahu suurenemisel palgatakse tööjõudu juurde ja vähenemisel vallandatakse. -Kasutatakse tootmisharudes kus on hooajalised tööd, samuti töömahukates tootmisharudes, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu. Millised on neli põhilist ruumide ja ressursside paigutuse tüüpi ? 1.Fikseeritud asukohaga planeeringuks ehk paigalseisva objekti teeninduseks, mida kasutatakse hoonete ja teede ehitamisel, kus ehitusmaterjale hoitakse ehituspaiga vahetus läheduses. 2
9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: 12 =( Gs/ S12)P,T Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatlõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides tuleb arvestada pinna
159. Joonistada laastutekke skeem, mis kirjeldab laastu teket, kui puudub hõõrdumine teriku esipinnal, kirjelda seda? Kuna hõõrdumist teriku esipinnal täielikult vältida ei õnnestu, ei ole praktiliselt võimalik ka sileda välispinnaga laastu saada. Hõõrdumine esipinnal põhjustab peamiste nihkepindadega praktiliselt risti olevaid, kuid oluliselt väiksema intensiivsusega nihkeid. Viimaste intensiivsus väheneb lõikekiiruse suurenemisel ja ka esipinnast eemaldumisel. 160. Kirjeldage joonist. Saadud Al treimisel lõikekiirusel 180 m/min kujunenud laastu külgpinna foto. 161. Mida põhjustab hõõrdumine esipinnal? Hõõrdumine esipinnal põhjustab peamiste nihkepindadega praktiliselt risti olevaid väiksema intensiivsusega nihkeid. Intensiivsus väheneb lõikekiiruse suurenemisel ja ka esipinnast eemaldumisel. 162. Millist laastu nimetatakse segmendiliseks? Tsükliliselt muutuva pikkusega nihkepindadest formeeruvat laastu
juba ühendavaks struktuuriks, nii nagu see toimub näiteks betooni kivinemisel. Tekib faasisidusus. Kui vedeliku viskoossus ei sõltu nihkepingest, siis sellist vedelikku nimetatakse njuutonivedelikuks. Näiteks võivad lahjad kolloidlahused olla njuutonivedelikud. Niidikujuliste osakestega kolloidlahused on mittenjuutonivedelikud. Sellised lahused on näiteks kõrgmolekulaarsete ühendite lahused. Üldist olekuvõrrandit vedelike jaoks ei ole. 8.5 Pinnaenergia ja pindpinevus Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil:
prlemissagedusest tingitud tsentrifugaaljuga suurendatakse lisurvet. Auto liikumisel madalamal kigul on lukustus ketas vedruju parempoolses asendis. Tsentrifugaal klapi lisurve on madal. Samas asendis on ka juhtkolb, lirhud on tasakaalus mlemalpool ruumi. Hdrotrafo ttab: Auto liikumisel suuremal kiirusel (le 50km/h) ja krgema kiguga suureneb tsentrifugaal klapi lisurve sedavrd,et surub kiirusklapi kolvi vasakule. Juhtklapi kolb surutakse hooratta poolsesse ossa. lisurve suurenemisel lukusti kolvi tagant surub lukusti vastu hooratta sisepinda e. vasakule. Mootorist lekantav jud kantakse otse kigukasti hdrotrafo tta. Planetaarlekanne. Neid kasut. mitmetes julekannete kigukastide veo lpplekannetes,kivitites, akudrellides. Planetaarlekandega on vimalik muuta lekantavat jumomenti mlemas suunas ja tsta ja langetada vlli prlemissagedust. Skeemilt thistatakse A-pikeseratas, B-kroonratas ja C- satelliitide raam. lekanne koosneb: 1 kroomratas sisehambumisega 2 pikeseratas keskel
1. Milline on Lagrange'i kordaja optimaalse väärtuse majanduslik tõlgendus tingliku ekstreemumi (võrduskitsendusega) ülesandes? Lagrange'i kordaja optimaalne väärtus O* x näitab, et ressursi varu b y suurendamisel hakkab toodangukoguse maksimaalne väärtus suurenema kiirusega x (nt eelarvetingimusel 4 K L 9 on toodangukoguse maksimaalne väärtus Qmax 1,125;4,5 | 5,06 , st ressursi varu suurenemisel ühiku võrra on maksimaalne väärtus suurenenud ligikaudu 1 võrra). 2. Kuidas tõlgendatakse varihindade optimaalseid väärtusi LP ülesande lahendi tundlikkuse seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega. Varihinnaks on Lagrange'i kordaja väärtus. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Varihindade optimaalsed väärtused LP ülesandes
Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus (väljendatakse tavaliselt pöörete arvuga minutis, pöörete arvu minutis jagamisel 60ga saadakse sagedus hertsides). Kohtvibratsiooni jaoks on olulised sagedused vahemikus 8 Hz1000 Hz. Kuna kahjustuste tekkimise oht ei ole kõikide sageduste puhul ühesugune, kasutatakse kahjustuste tekitamise tõenäosuse väljendamiseks erinevatel sagedustel sagedus- korrigeerimist. Seetõttu sageduse suurenemisel korrigeeritud vibrokiirendus väheneb. Kohtvibratsiooni kõigi kolme telje jaoks kasutatakse vaid ühte sagedus-korrigeerimise kõverat. Terviseriskid, märgid ja sümptomid Töötajatel, kes puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, tekivad sõrmede verevarustuse ning käelaba ja käsivarre neuroloogilised ja lokomotoorsed talitlushäired. Sellele keerukale tervisehäirele
8. Teenuse arendamine ja kavandamine Teenusearendusega tuleb mõõdukalt tegeleda, et püsida konkurentsis . Ettevõtte algfaasis üritan tuua keskusesse tuntuid tegelasi, kes suudaks luua hea imago. Samuti saame teha koostööd teiste ettevõttetega ürituste korraldamises ja läbiviimises. 9. Teenindamisruumide, masinate ja süsteemide arendamine 9.1 Teenusemaht Ettevõtte esimesel aastal pakun teenust päevas umbes kolmekümnele inimesele. Käibe suurenemisel ka suuremale hulgale inimestele. 9.2 Investeerimisplaan Investeerin ettevõttes kindlasti palju infotehnoloogia valdkonda ja reklaami peale, et tõsta keskuse tuntust. Peamine investeerimine läheb teenuse pakkumise kvaliteeti. 10. Ettevõtte juhtkond ja personal 10.1 Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustumine Ettevõtte algaastatel tegelen peamiste töödega ise, kuna see ei ole nii vaevanõudev. Ettevõtte täiustumisel ja tuntuse saavutamisel palkan töölisi
Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter. Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid. Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. Eralduv energiahulk on vastavalt 32 korda suurem ja ca 1000 korda suurem (32×32=1024). 1 pall - väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma
Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. 5 Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid. Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. 12. jaanuaril 2010 aastal toimus Haitil (LISA2) suur maavärin. 7-magnituudine maavärin jättis pealinna Port-au-Prince varemetesse. Ametlik hukkunute arv oli üle 230000. Eestlased olid sündmusega tihedalt seotud: annetuste kogumine, riiklik rahaline abi, ekspertite saatmine Haitile
teostuda elutalitluslikud protsessid. Vastavad regulatiivsed abinõud moodustavad üldise adaptatsioonimehhanismi. Selle mehhanismi võimalused määravad, kui kaua suudab organism efektiivselt võidelda kahjustavate mõjude vastu. Just selle mehhanismi võimalusi laiendavadki kehalised harjutused. Kehaliste harjutuste süsteemikindla sooritamise põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus, mis omakorda põhineb organismi energiavarude suurenemisel, nende kasutatavuse täiustamisel ja kokkuhoidmisel, organismi võimaluste avardumisel hapnikku vastu võtta, seda kudedele transportida ja oksüdatiivsetes protsessides ära kasutada. Ühtlasi täiustub organismi talitluse regulatsioon ja kujuneb välja võime kestvaks kärgaktiivseks talitluseks. See kõik laiendab üldise adaptatsioonimehhanismi võimalusi. Kehaliste harjutuste positiivne mõju tervisele laiendab üldise
- Raha on passiivne, kuid väga tähtis. TARBIMISFUNKTSIOONI KAASAEGSED TEOORIAD KEYNESI ABSOLUUTSE SISSETULEKU HÜPOTEES (AIH) Tarbimisotsuste aluseks on töölise jooksva sissetuleku absoluutne maht. C=C0+cQ, kus C0 on autonoomne tarbimine Funktsiooni tõus c= tarbimise piirkalduvus MPC ja on juurdekasvu suhe C/Q Keskmine tarbimiskalduvus (APC) on kogutarbimise ja kogusissetuleku suhe C/Q APC on suurem kui MPC, kuid väheneb sissetuleku suurenemisel, saades võrdseks MPC- ga sissetuleku väga kõrge taseme korral. AIH viitab APC lühiajalisele stabiilsusele, suurenev kalduvus hoiustamisele võib viia sajandupikkuse stagnatsioonini. SUHTELISE SISSETULEKU HÜPOTEES (RIH) Madalamas sissetulekurühmas olevad inimesed kulutavad enamiku sissetulekust näitamaks, et neil läheb hästi. See teeb nende APC kõrgeks- demonstratsiooniefekt. Demonstratsiooniefekti aluseks on suhteline sissetulek. Kui inimesed on kasvanud mingi
põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal. Kõige sagedasem põhjus on aga see, et vihma sajab või vett on rohkem, kui maastik seda mahutada suudab. Selliseid olukordi kutsuvad esile orkaanide ja tormidega kaasnevad vihmavalangud, tõusulained ja tsunamid merede ning ookeanide kallastel, kestvad vihmad, lume kiire sulamine ja jääpaisud jõgedel. Jõgede puhul on üleujutused tavalised nähtused ja nad tekivad vooluhulga liigsel suurenemisel, mille tõttu vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab ümbritsevad maa-alad veega üle. Uputusi tuleb ette ka veekogudeta aladel, kui ebanormaalselt tugevate vihmadega langevad sademed tasasele maale sellisel määral, et pinnas ei jõua seda adsorbeerida või vihmavesi ära voolata nii kiiresti, kui teda juurde tuleb. Tugevate sadude korral avaldub liigvee kahjuliku toime kõrval ka vee mehaanilise surve otsene mõju. See kutsub esile teisi ohtlikke protsesse, näiteks erosiooni ehk
elektrivõnkumine. Sellises ahelas muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. Kasutatakse vajaliku sagedusega signaalide välja arendamiseks või tõkestamiseks. 2.Elektrikaitsmed. Elektrikaitsmed kaitsevad ülemäärase voolutugvuse eest, elektrisüsteemi kõige nõrgem lüli. SULAVKAITSE: ülepinge tekkides kaitse sulab ning vooluring katkeb AUTOMAATKAITSE: kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, nt lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Saab uuesti sisse lülitada. BIMETALLIKAITSMED: automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb ning siis kõverdub ja ühenduse -.katkestab. Jahtudes taastab vooluringi. PILET7 1.Voolutugevus. Voolutugevus, mõõtühik amper (A),vahelduvvooluahelas suureneb. Võrdub ajaühikus ristlõike pindala läbinud elektrilaenguga. I=U/R või I=q/t. Elektrivool on elektronilaengute suunatud liikumie elektriahelas. 2
Kuseelundkond Neerud – toimub uriini valmistamine. Tema ülesanneteks on - Ainevahetusjääkide eemaldamine organismist.Vee eemaldamine organismist. Liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Happe-leelise tasakaalu regulatsioon.Osmootse rõhu püsivuse regulatsioon. Vedelike mahu ja soolade tasakaalu regulatsioon. Regulaatorainete süntees. Kusejuhad – juhivad uriini põide. Suubumiskohal on klapik, mis rõhu suurenemisel, näiteks urineerimisel, sulgub ja takistab uriini tagasivalgumist kusejuhadesse. Kolmeliikmeline lihaskest, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist neeruvaagnast kusepõide ega lase sellel tagasi valguda. Põis – on uriini reservuaariks. Tema ülesandeks on kusejuhade kaudu saabuva uriini kogumine. Põiel eristatakse tippu, keha ja põhja koos kaelaga. Kusepõietipp on suunatud ette ja üles, põie tugeva täitumuse korral tõuseb see häbemeliidusest kõrgemale
LOENG 1 Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika. Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse...
vahekaugusega 1 m ja temperatuuri erinevusega 1° C, seega vt tabel 3. = kcal / meeter x tund x °C Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb eelkõige nende füüsikalistest omadustest (eelkõige tihedusest) vt. tabel 3. _____________________________A. Roos______________________________ 40 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Tabel 3. Soojusjuhtivus erinevates materjalides. Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem Õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Puidu väike soojusjuhtivus, võrrelduna teiste materjalidega, on andnud talle rahvamajanduses laialdase kasutamise ehitusmaterjalina, näiteks puidu soojusjuhtivus on 4 korda väiksem tellisest jne. Soojusmahtuvus
kiirete neutronite reaktorites. Sealjuures tagatakse sümbiootilises (suletud) tuumkütusetsüklis väiksemad ja vähemohtlikud radioaktiivsete jäätmete kogused ning kõrgtemperatuurse soojuse saamine vesiniku tootmiseks ja muudeks tööstusvajadusteks. Perspektiivsed on arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi tuumaenergeetika osa olulisel suurenemisel maailma energiatoodangus paljudeks sajanditeks, ületavad tooriumivarud uraani omasid kolmekordselt. Teine väljakutse, tuumasünteesi juhitav ja ohutu teostamine, tõotab inimkonnale ammendamatut ja keskkonnasõbralikku energiaallikat. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid
P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor.
voolu järgi-Sellex et saada el.ajami jäiku karakt.mis on vajal.kiiruse stabili- seerimisex ja pehmeid karakt.mis on vajal.voolu ja momendi piiramisex(kahe või enama koordinaadi regul)kasut. Mitmesuguseid tag.sidekombinatsioone. jaguneb 3.tsooni-1.tsoon-ankruvoolu vähendamine 0 (toimib ainult neg.tag.side kiiruse järgi)mis kindl.el.ajami jäigad karakt. 2-tsoon- lisandub ka neg.tag.side voolu järgi ning karakt.muutvad pehmex. 3-tsoon-Voolu edasisel suurenemisel ja kiiruse vähenemisel lakkab toimimast neg.tag.side kiiruse järgi, edasi toimib ainult tag.side voolu järgi ja karakt.muutuvad pehmetex, kindl.voolu ja momendi piiramise. 25. Alalisv.ajami koordinaatide alluvjuhtimisega suletud juhtsüsteem-See süst.näeb ette iga koordinaadi regul.iseseisva regulaatori ja vastava tag.side abil. Seega toimub iga koordinaadi regul.iseseisva suletud kontuuriga ja el.ajami vajalikud staatilised ja dünaamilised karakter
hommikuvalgust. Eriti kuna siis on pikad varjud, mida on huvitav vaadata ning ka atmosfäär on selge. Hämaras kaotavad aga värvid sootuks oma tähenduse ning olulised on vaid heledad toonid, põhiliselt valge. Perspektiiv on nähtus kus silmapiiril olevad objektid koonduvad ühte punkti, ning üleüldse tundub, nagu muutuksid pikemad objektid kaugenedes järjest väiksemaks. Jällegi eristatakse kahte perspektiivi: joon- ning õhuperspektiiv. Kui kauguse suurenemisel muutub näiliselt ainult vormi suurus siis on tegu joonperspektiiviga. Ent kui muutused ei piirdu ainult sellega, vaid muutub ka värv, on tegu õhuperspektiiviga. Joonperspektiiviga saab üsna palju mängida, kui seda õieti ära kasutada, nii saab näiteks muuta suured ruumid väiksemaks ja vastupidi, kuid seda eeldusel, et on ainult üks vaatekoht, sest kõrvalt vaadatuna võib see hoopis kentsakana tunduda. Õhuperspektiivis tuleb arvestada sellega, et mida kaugemale antud
Samas on õhus osooni äärmiselt vähe (looduslikes tingimustes maapinna lähedal 10-6 - 10-7 mahuprotsenti. E.Kyrö (1993) andmeil on stratosfääris osooni 5-10 korda rohkem, kui maapinnal.Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 g/m3) on 20-26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2 - 0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe . Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud Osooni koguhulka atmosfääris iseloomustatakse kokkuleppeliselt atmosfääri sentimeetritega, see on osoonikihi paksusega , kui kogu osoon oleks taandatud merepina tasemele normaalrõhule. Keskmiselt on osoonikihi paksus 0,3 cm lähedal. Ilma komata arvude saamiseks kasutatakse viimasel ajal sagedamini 1000 korda väiksemaid, nn
P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor.
Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik. Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450. M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule,
dünaamiliseks(löögiline, pulseeriv ja vibreerib) Staatilised tugevused ja nende määramine Vastavalt jõumõjuvuse suunale liigitatakse tugevused: Surve tugevus Rsm Rm Väände tugevus Rvm Lõike tugevus T Painde tugevus Rpm Tõmbetugevus Määratakse silindriliste katsekehadega- metallid Määratakse ristkülikuliste ristlõikega katsekehadega- plastmassid Sitked materjalid enne purunemist omavad voolamis piiri ja katse kehas tekib kaev, koormise edasisel suurenemisel katsekeha puruneb(kaelakohast). Purunemisel maksimaalne jõud määrab pinge mida loetakse pinge Rm materjali tugevuseks. Rm=Fmax/S (N/mm2) Katsekeha pikenemist määratakse suhtelise katkepikenemisega. Mõõtes alg- ja lõpppikkuse võime kirjutada katkevenivuse valemi A=-L-L 0/L0*100% Väände tugevus määratakse analoogselt painde tugevusele, väände momendi kaudu ja vastupidavus momendi kaudu. Dünaamilised tugevused
agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor) ● Rikkuse allikaks maavaldus ● Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane) industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor) ● Teaduse ja tehnika areng ● Rahakapital ja tööjõud ● Ratsionaalsus (tööl lähtuti kellaaegadest, tegeleti ainult tööga) ● Bürokraatia (linnastumise suurenemisel vaja rohkem ametnikke) ● Tööpäevadel tehti korralikult tööd ja puhkepäevadel puhati ● Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Linnas pered väiksemad, vanvanemad ja lapsed pigem maal postindustriaalne ühiskond (peamine teenindav/tertsiaalne sektor) ● Suurimaks tõuseb teenindussektor ● Kõrgtehnoloogia ● Info, teadmised ja loovus kui uus kapital ● Haritud spetsialistid
Tööohutus taastuvatele energiaallikatele üleminekut nii elektri ja soojuse tootmises kui lõpptarbijate puhul. Samuti tuleb rajada biogaasijaamasid, uusi tuuleparke ja paigaldada hoonetele päikesepaneele. Kiiremaid tulemusi toob energiatõhususe suurendamine, kus oluline roll on ehitiste remondil/renoveerimisel, tööstusseadmete nõuetel, energiaaudititel, elektri ja sooja tootmise efektiivsuse suurenemisel ning tarkadel elektrivõrkudel. Vaadeldavate stsenaariumide teostumine sõltub paljuski riigipoolse sekkumise ulatusest ja tõhususest: kas riik rakendab piisavalt tõhusaid meetmeid energia- ja ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ning suudab regulatsioonide (kohustuslikud energiatõhususe sihtarvud) või fiskaalmeetmetega (nii maksude ja koormistega kui ka investeeringutoetuste ja subsiidiumidega) motiveerida nii tarbijaid oma tarbimisharjumusi muutma kui ka tootjaid
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituut Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi ...
· Liebigi e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim · Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes · Mitscherlichi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega · Aljohhini reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist · Bergmani reegel seaduspärasus, mille kohaselt põsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindaala suhteliselt vähem
Põlevkivituhk ja aheraine (lubjakivi) kujutavad endast väärtuslikku toorainet täitesegude valmistamiseks, mida saab kasutada tehnoloogilise materjalina kaevandamisel. Tänapäeval kasutatakse Eesti põlevkivikaevandustes kamberkaevandamise tehnoloogiat, kus kattekivimite ülalhoidmise ja maapinna püsivuse tagavad sammastervikud. Sealjuures põlevkivi kaod tervikutes ulatuvad kuni 30%. Arvutused on näidanud, et põlevkivikihindi kaevandamissügavuse suurenemisel üle 60 m, kaod tervikutes suurenevad kuni 40%. Uuendades põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat, s.t. üle minnes tagasitäitmisega süsteemile, võimaldab oluliselt vähendada põlevkivi kadusid kaevandamisel, suurendada kaevandatud alade maapinna püsivust ja vähendada mõju veereziimile. Avakaevandamise korral kasutatakse vaalkaevandamist, kus katend paigaldatakse väljatud alale. Kasutades täitesegusid või elektrijaama tuhka, on
inimese organismis on 100 g Na. Ülesanded: ekstratsellulaarruumi osmolaarsuse tagamine; intratsellulaarruumi mahu mõjutamine olenevalt Na kontsentratsioonist plasmas. Kui plasma osmolaarsus tõuseb, tõmmatakse vesi rakust soondkonda, mille tulemusena rakk dehüdreerub. Kui plasma osmolaarsus langeb, liikub vesi rakku, kus on suurem osmolaarsus. Na kontsentratsiooni suurenemisel plasmas defundeerub sinna rohkem vett. Vesi järneb naatriumile kõikidesse vedelikuruumidesse. Na osaleb ka bioelektrilise membraanipotentsiaali tekkes. · Kaalium 500kg lehma organismis on 900-1000 g K, 70kg inimese organismis on 150 g K. Ülesanded: osaleb süsivesikute utiliseerimisel, vajalik valkude sünteesiks, osaleb närvi-lihase erutusülekandes, osaleb lihaste, südame, KNS ja neerude rakkude tegevuses. Suures koguses naatriumi manustamisel
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine..................................................
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
Mehaaniline töö on l=v1∫ v2ni pdv. Tehes vastavad asendused, saame: lt= p1v1+( v1∫ v2ni pdv)- p2v2. Tehniline töö lt avaldatase keha 1kg-le: lt=-p1stp2ni• vdp [J/kg]. kus p1 ja p2 on vastavalt keha rõhk süsteemi sisenemisel ja süsteemist väljumisel. Tehniline töö kui protsessifunktsioon sõltub keha algolekust lõppolekusse ülemineku tingimustest. Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. siseenergiaks, mis on keha osakeste kulg -ja pöörlemisliikumiseenergia, osakeste omavahelise asendi ning molekulide ja aatomite võnkumisenergiate summa. Juhul, kui td-line süsteem on väliskeskkonnast isoleeritud ja tervikuna liikumatu, võrdub tema energia tema siseenergiaga. Siseenergia mõõtühikuks on J. Siseenergia antakse tavaliselt 1kg td-lise keha kohta –u=(U/M) J/kg. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
See tähendab, et kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks. Lühidalt, mootori generaatoritelitlust võivad ajamis põhjustada alljärgnevad tingimused. 44 Mootorit käitab töömasin (näiteks auruturbiin, sisepõlemismootor) st kiiruse suurenemisel üle sünkroonkiiruse arendab mootor töömasinat pidurdavat generaatormomenti. Mootorit pidurdatakse rekuperatiivpidurdusega st ajamit peatatakse konstantse momendiga. Generaator Mootor or Generaator Mootor Joonis 5.8. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [4].
Puitaine tihedus- e rakuseinte tihedus, on kõikidel liiklidel võrdne = m / V = 1530 kg/m3. Puidu tihedus- e puidu loomuliku massi (koos kõikide poorsustega) ja ruumala suhe = m / V. Puidu soojusomadused Soojusjuhtivus- üks kolmest soojuse edasikandumise vormist, mis toimub tahketes kehades. Puit on poorse ehituse tõttu võrdlemisi halb soojusjuht. Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb esmaselt nende füüsikalistest omadustest (eelkõige tihedusest). Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem Õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Puidu väike soojusjuhtivus, võrrelduna teiste materjalidega, on andnud talle rahvamajanduses laialdase kasutamise ehitusmaterjalina, näiteks puidu soojusjuhtivus on 4 korda väiksem tellisest jne, is eriti oluline pika külma ja pika põuaga
aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv. 2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (III perioodi näitel). Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektroni mida loovutab) ja tuumalaengu suurenemisel väheneb aatomi raadius (seega seotakse väliskihi elektrone tugevamini) 3.Metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited. Elektronstruktuuri iseärasused metallidel: · välisel kihil on enamasti vähe aatomeid (1-3) · metalliaatomite raadius on suhteliselt suur võrreldes mittemetallidega · metalliaatomid hoiavad väliskihi aatomeid nõrgalt kinni
200 Y-i kuus. · Suurema koguse müümiseks tuleks juba ettevõtet laiendada, võtta tööle uusi töötajaid, osta sisse täiendav kaubavaru jne. · Ettevõtte laiendamine tähendaks Mardi jaoks olulist püsikulude kasvu, mida praegustes tingimustes pole võimalik teha. · Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile liiga kallis ja Mardi poe käive langeks nulli lähedale, sest keegi ei sooviks osta nii kalleid tooteid. · Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku keskmisteks tootmiskuludeks või omahinnaks. · Omahind leitakse, kui kulude üldsumma jagatakse toodete hulgaga. · Omahinna leidmiseks tuleb kulude üldsumma jagada toodangu hulgaga. · Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et
L+Bromus inermis 154 81 15 126 77 -5 TP toorproteiin / CP crude protein MP metaboliseeruv proteiin / MP metabolizable protein VPB vatsa proteiini bilanss / PBV protein balance values Metaboliseeruva proteiini sisalduse hindamiseks on laekunud vähe andmeid. Tulemusi saab võrrelda EMÜ Loomakasvatusinstituudi tabeliandmetega (Tartu 2004), millest selgub, et kõrrelise osatähtsuse suurenemisel tõuseb lutsernisegus varajasel koristamisel metaboliseeruva proteiini sisaldus, vaatamata toorproteiinisisalduse vähenemisele. Hilisemal koristamisel muutub metaboliseeruva proteiini sisaldus üldiselt väiksemaks, kuid kõrreliste osatähtsus seda usutavalt ei muuda. Käesoleva katse tulemustest selgus, et lutserni puhaskülvist saadud rohusööda metaboliseeruva proteiini sisaldus oli 83-87 g kg-1 ja kõikide kõrreliste mõjul see vähenes
4000 2000 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 Puude vanus Männiku I boniteet Männiku IV boniteet Kuusiku I boniteet Kuusiku IV boniteet Joonis 1. Puude arvu muutumine vanuse suurenemisel männiku I ja IV ning kuusiku I ja IV boniteedi põhjal 2.50 2.00 Toitepind 1.50 1.00 0.50 0.00 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 Puude vanus
Kui on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis hetkkiirus ja keskmine kiirus , millest teepikkus . Pöörleva keha punktide joonkiirused . Ühtlane liikumine on keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. St, et keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. Kiiruse suurenemisel on see ühtlaselt kiirenev liikumine, kiiruse vähenemisel ühtlaselt aeglustuv liikumine. 3. Kiirendus. Tangentsiaal- ja normaalkiirendus. Kiirendus vektor, mis iseloomustab keha kiiruse muutumise kiirust aja jooksul. Hetkkiirendus on esitatav kujul , kus tangentsiaalkiirendus ja normaalkiirendus . Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse arvväärtuse muutumist ajas.
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pi...
xmaj = 2c ( P1 - ce) P1 saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce (enam) saagi koristamise kulud ev väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetisnorm on hektarilt saadava kasumi suhtes optimaalne kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10....20% väiksem agronoomiliselt masimaalsest väetisnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetisnormi suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel. Antud väetus plaanis on xmax ja xmaj järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab 12 kr. : 1. Kultuurniit, kõrrelisterikas, mitmeniiteline Põldhein I 14,0 xmax= 0,052 = 269,2 kg N-i 14,0(1,5 - 0,3) -12 xmaj= = 77 kg N-i 0,052(1,5 - 0,3) 2. Suviteravili Rühvelkultuuri järel: Suvinisu
Veevõtt, jahipidamine, kalapüük, maavara kaevandamine jne. Saastemaksud Ressursimaksud- maavard, mets, kalandus, jahindus Energiamaksud- auto tankimine, elekter kÕIGE KALLIM trantspordimaksud- riigilõiv, raskeveokimaks KÕIGE ODAVAM Punane raamat- J.C.PHILIPS 1. kategooria suremisohus nt. Lendorav, must-toonekurg, kotkad 2. kategooria vähenevad, võivad sattuda ohustatute hulka nt. Säga, jugapuu, nahkhiired 3. kategooria elupaikade hävinemine, ohu tegurite suurenemisel võib vähenemine jätkuda nt. Rästik, kahepaiksed, Saaremaa roherohi Võõrliigid- must raamat – liigid kes on eestisse sisse toodud. Nt karuputk, mink, hispaania teetigu, kammloom, lupiin jne. 5 väljasuremis lainet O D P T K, kuues on praegu Looodusvarad: taastuvad( õhk, vesi ) ja taastumatud ( kivimid) Energeetilised: põlevkivi ja turvas Maardlad: üleriigilised ja kohalikud lünktekst: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate
kui lihttöölisel, keda on lihtne asendada. Paraku ei saa tööandja alati maksukoormust töötajale lükata, sest on olemas töötajad, kes töötavad ainult miinimumpalga eest ning neile ei saa miinimumpalgast madalamat palka maksta. Samas nagu eelnevalt välja toodud sai, on ka nende läbirääkimise võimalused tööandjaga kehvemad, kui mõnel kõrgema palgaga töötajal. 6 Oluline on teada, et tööjõu maksukoormuse suurenemisel suureneb üldjoontes ka tööpuudus. Mis tähendab, et tööjõukulude kasvuga suureneb tööpuudus, sest tööandjad peavad hakkama enda kulutusi tööjõu osas kärpima, ning see võib endaga kaasa tuua töötajate koondamise. Vastupidisena saab aga välja tuua, et tööjõu maksukoormuse vähendamisel väheneb ka tööpuudus. 1.4 Maksukoormuse suuruse näitajad Maksukoormuse suurust iseloomustab maksutulude osakaal SKP-s ning tööjõu efektiivne maksumäär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
