ühiskonna kihile. Tänu sellele on inimesed tervemad, kuna nad saavad ennast ravida ja kui suremus väheneb muutub ka iive positiivsemaks. Riigikogu menetleb riigieelarve seaduse eelnõu, teeb vajadusel muudatusi ning võtab riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega Vabariigi Valitsusele antud täiendavate volituste alusel. Lisaeelarve esitavade põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide koostamise ja esitamise tingimused kehtestab rahandusminister vastava määrusega.
Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Vedelikud segunevad aeglasemalt kui gaasid, sest põhilise aja paikenvad vedeliku osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deformeerimata olekus, tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus (osakeste kaugus), säilitab kuju. Aineosakesed on korrapäraselt, tugevalt seotud,
Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad neutron- laeng puudub, neutraalne osake, mis ülekriitilise massi saavutamisel. suurendab tuuma massi ...
pingelangu ankruahelas. Väliskarakteristik on siis kõige jäigem (kõver 1). Koormusega klemmipinge peaaegu ei muutu. Kui vaja, et pinge liini lõpus jääks muutumatuks kogu koormuse ulatuses, siis suurendatakse jadamähise keerdude arvu niipalju, et selle mähise magneetimisergutus kompen-seeriks ka pingelangu liini juhtmetes. Väliskarakteristik kõver 2. Ergutusmähise vastulülitamisel väheneb G pinge koormuse suurenemisel järsult (kõver 3). Pärilülitusega Segaergutusega G-d kas jõukoormuse toiteks kõikidel juhtudel, kus on vaja pinge püsivust liinil ka järsul korrmuse muutumisel. 28. Rööpergutusega alalisvoolumootor (lk 110) (joonis 6.5 ja 6.6) Reostaat ergutusahelas pöörlemiskiiruse regu-
Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse esimesed värvilised telesaated. Televisioon muudeti mandritevaheliseks, mis oli võimalik tänu satelliitsidemele. Televisiooni võidukäik aga mõjutas spordi arengut. Sport jõudis ülemaailma kõigile koju kätte ja seega saadi massilisel osa suurvõistlustest. Jalgpall oli kujunenud enamus inimeste lemmikuks
Peiteperiood 8- 22 H. Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H. PENICILLIUM Võib leida: looduses, hoidlates ja keldrites. See on kõge tavalisem moosipurgihallitus. Probleemis hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsetraatrsioon on siseõhus suurem kui väljas.Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suurenemisel. FUSARIUM Selle toksiinid on väga tugevad mürgid. Kolooniad on enamasti kiiresti kasvavad, kahvatul ja eredavärvilised, sirikujulised. enamik liiku on ohutud - mõned liigid toodavad mükotoksiinide tervavilja, mis võivad mõjutada inimeste ja loomade tervisele, kui nad satuvad toiduahelasse.
kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu on otsusega kaasnev lisakulu. Piiritulu on lisatulu, mis saadakse tootmise suurenemisel läbimüügi suurenemisest. 6. Põhilised majandusotsused: mida? (milliseid tooteid ja teenuseid toota ja millises mahus) kuidas? (neid tooteid ja teenuseid toota) kellele?(lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) Turg on vabatahtlike vahetsutehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid müüvad ning ostvad osapooled. Turumajandus kasutab turge kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit.
1. Tasakaaluhinnaks nimetatakse hinda, mille korral a) tulu võrdub 0-ga, b) keskmine kulu võrdub tuluga c) nõutav kogus on võrdne pakutava kogusega d) keskmine kasum võrdub toote hinnaga. 2. Kui Q ( p ) on pakkumisfunktsioon, siis müügihinna p suurenemisel a) pakutav kogus Q kahaneb, b) pakutav kogus Q kasvab, c) tootmiskulud suurenevad, d) püsikulu suureneb. 3. Olgu Q D ( p ) 100 2 p nõudlusfunktsioon ja QS ( p ) 4 p 5 0 pakkumis- funktsioon. Siis hinna p 25 korral a) Nõudlus ületab pakkumise b) Pakkumine ületab nõudlust c) Nõudlus ja pakkumine ühtivad d) Nõudlus ja pakkumine võrduvad mõlemad 0-ga 4. Tasuvuspunktiks nimetatakse müügimahtu, mille korral
Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. 4. Kirjelda tüüpilist difraktsioonipilti. Pilt tekib triibulistest mustadest triipudest ja valgetest triipudest. Need on põhjustatud lainete erinevatest faasidest. Valgust on ka seal kuhu valgus sirgjooneliselt ei pääse nn. Varjupiirkonnas. (Pole kindel selles vastuses) 5. Kuidas muutub difraktsioonipilt, kui avade või tõkete mõõtmeid muuta? Ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsioonirivad kitsamaks ja tihedamaks 6. Sõnasta Huygensi printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine. 7. Sõnasta Huygensi- Fresneli printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine. Valguse intensiivsus mingis punktis on määratud lainete liitumise tulemusega. 8. Kuidas tekib tüüpiline triibuline difraktsioonipilt?
Muna kalgendub kuumutamisel ja seetõttu ei ole võimalik munavalku renatueerida,sest kõrgemat järku valgustruktuurid ei saa taastuda. E.Lihastoidu valmistamisel peaks vältima selle tugevat pruunistamist ja pikaajalist hautamis,sest lihavalkude intensiivsel töötlemisel toimub teistkordne denaturatsioon,väheneb ensüümide ligipääs lõhutavatele sidemetele ja liha omastavus väheneb.Piimakokteilide valmistamisel ei saa kasutada suure happesusega mahla,sest piima happesuse suurenemisel piimavalk laguneb. 3.Täitke lüngad ja vastka küsimustele. A.Liigse kalorsuse hirmus püüavad inimesed rasvade osakaalu toidus vähendada,kuid organsim vajab asendamatuid rasvhappeid.Vähendatud rasvasisaldusega toitude tarvitamine võib põhjustada erinevaid tervise probleeme ning ka rasvaasendajate kasutamisel on kõrvalmõjud,Seejuures ei tohi unustada,et paljud vitamiinid on rasvlahustavad,Kõige mõistlikum on kasutada siiski mõõdukas koguses võimalikult
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab.
muutunud üsnagi tülikaks. Ei leidu vist inimest, kes poleks kuulnud kisa ja kära keskkonnaprobleemide üle. Autod, bussid, mootorrattad jne nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Räägitakse, et keskkonnaprobleemide süvenemisel toimub kliimasoojenemine, mille käigus hoovuste suunad muutuvad ning aset võib leida uus jääaeg. Analüütikud pole ka välistanud seda, et süsihappegaasi hulga suurenemisel Maa atmosfääris võib see üle kaaluda hapniku hulga, mille tulemusena tõuseb temperatuur, taimed ei saa enam hapnikku toota, nii et me põhimõtteliselt lämbume omaenda saasta sisse. Samuti muutuks meie armas planeet Marsi-suguseks kuumaks kivimürakaks. Kui loodusprobleemid inimkonda ei hävita, võime seda vägagi edukalt teha meie ise, näiteks sõja käigus. Infoühiskonnas konfliktide tekkimine võib sama hästi tähendada kolmanda
1.Valents elektronide energiatasemed jagunevad kristallis alatasemeteks- Moodustavad energiatsoonid. 2.Lubatud energiatsoonide täitumine elektronidega toimub vastavuses energia miinimumi printsiibiga ja Pauli keeluprintsiibiga.3.Energiatsoonid liigitatakse tahkistes lubatud ja keelutsoonideks selle alusel,et tahkiste energiatsoonides on piirkondi,kus laine omaduste tõttu võib olla elektrone ja kus mitte.4.Energia suurenemisel laienevad lubatud tsoonid ja keelutsoonid muutuvad kitsamaks.5.Tsoonide täitmisel esineb kolm võimalust:a)Esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad tsoonid b)Viimane hõivatud tsoon on vaid osaliselt täidetud c)On moodustunud hübriid tsoon.8.Lubatud tsoonide laienemise tõttu võivad ülemised energiatsoonid kattuda-tekib hübriid tsoon.9.Dielektrikutes ei saa väline elektriväli
valet õigest. Aga mis siis, kui mõnel inimesel ei ole sellist eeskuju ja võib-olla on nad tema jaoks ainsad sõbrad ning ta usaldab neid? Siis tal ei ole ju sellist valikuvõimalust. Teda ei pruugi isegi huvitada, et nad halval teel on, vaid lihtsalt hoolib sellest, et vähemalt on nad talle head sõbrad ning ta püsib neile truu. Nagu näha, on eeskujul väga tugev mõju inimeste elus, kuid ma ei usu, et see on ainuke põhjus kuritegevuse suurenemisel. Põhjusteks võivad olla ka näiteks tööpuudus, ühiskondlik kord, seadused või politsei nõrkus. See teema on kõvasti vaieldav, aga ega see polegi nii must-valge, vaid asja tuleb käsitleda erinevatelt vaatenurkadelt. Arvan, et polegi nii tähtis see, miks on kuritegevus suurenenud, vaid pigem see, kuidas kuritegevust vähendada ning selle üle peaks mõtlema iga inimene.
viinud, mis paneb ka looduse paratamatult enese vastu tööle ja süvendab probleemi. Samas ei hävita inimene vaid loodust, kuid ka enda liigikaaslasi. Inimesed teavad, et nende tegevuse tagajärjel tekivad mitmesugused gaasid, mistõttu tekivad meie planeedi atmosfääri ümbritsevasse osoonikihti augud ja tekkival soojusel pole võimalik avakosmosesse vabaneda ning jääb maale. Enamik inimesi ei tunnista, et looduskatastroofide sagenemisel ja purustuste suurenemisel on seos kliima soojenemisega. Nimelt on Ameerika Ühendriikide teadlased tõestanud, et inimesed on kaasa aidanud kliima soojenemisele kasvuhooneefekti toimel ja seetõttu on merevete temperatuur tõusnud, mis annab orkaanidele üha enam jõudu. Sealhulgas kasvab samuti orkaanide arv, näiteks viimaste aastatega on nende arv suurenenud nii, et neile on olnu vaja vastavalt süsteemile uued nimed panna. Meediaski kajastatakse probleemi pidevalt ja katsetatakse erinevaid lähenemismeetodeid.
Pöörlemishulga jäävus Kulgevat liikumist iseloomustab liikumishulk ehk impulss ja kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulsiga analoogilise suuruse saab defineerida ka pöörlemise jaoks. Kui kulgliikumise hulka nimetatakse lihtsalt impulsiks, siis pöördliikumise hulka nimetatakse pöördimpulsiks ehk impulsimomendiks. Impulsimoment sõltub keha massist ja pöörlemise nurkkiirusest. Mida kaugemal paikneb mass pöörlemisteljest, seda suurem on pöörlemishulk, kuna raadiuse suurenemisel joonkiirus kasvab. Lihtsama kujuga pöördkehade impulsimoment L on võrdeline keha massi, raadiuse ruudu ja pöörlemise nurkkiirusega: Võrdetegur b sõltub keha kujust Sarnaselt impulsiga on ka impulsimoment jääv. Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus. Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi. Kiiresti pöörleva keha telje orientatsiooni muutumatust kasutatakse güroskoopides. Kuüsimused:
* Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri elektrijuhtivus suureneb valgustuse suurenemisel. Telluuri erisoojus on 0,2 J/gK. Telluuri tihedus on 6,24 g/cm3. Füüsikalised omadused: * Aatommass: 127,60 * Sulamistemperatuur: 449,5 °C * Keemistemperatuur: 989,9 °C * Tihedus: 6,24 g/cm3 * Värvus: hõbehall * Agregaatolek toatemperatuuril: tahke * Kõvadus Mohsi järgi: 2,25 Keemilised omadused Telluur reageerib oksüdeerijatega, klooriga ja kaadmiumiga. Telluur annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga. Keemilised omadused:
Amiinid moodustuvad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel, eriti õhuhapniku puudumisel. Roiskunud orgaaniliste materjalide ebameeldiv lõhn on suures osas tingitud moodustunud amiinidest. Näiteks heeringasoolvee iseloomulik lõhn on tingitud di- ja trimetüülamiinist. Lihtsamad amiinid (metüülamiin, dimetüülamiin, trimetüülamiin, etüülamiin) on toatemperatuuril gaasilised. Molekulmassi suurenemisel on amiinid C 3 C11 vedelikud ja alates C12 on tahked. Homoloogilise rea esimesed liikmed lahustuvad hästi vees, molekulmassi kasvuga lahustuvus väheneb. Madalamatel amiinidel on ammoniaagile või soolakalale iseloomulik lõhn. Lämmastikul asuv nukleofiilsustsenter võtab osa vesiniksideme moodustumisest. Amiinimolekulide omavahelised sidemed on nõrgad võrreldes alkoholidega. Amiinid on orgaanilised alused. Oksüdeeruvad üsna kergesti mitmete ainete toimel
Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria Tuuma mõõtmed tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist, tuuma läbimõõt on umbes 10 -15 m. Prooton - positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks. Massiarv prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Prootoneid ja neutroneid nimetatakse...
vedru pikkuse muutuseks x. Vedru omadust muuta oma pikkust ühikulise jõu rakenda- Kondensaatori omadust salvestada laengut pinge ühikulisel 1 x q = C= k Fdef suurenemisel kirjeldab mahtuvus U misel kirjeldab jäikusteguri pöördväärtus k x2 Elektrivälja energia kondensaatoris Ep = Deformeeritud vedru potentsiaalne energia 2 1 q 2 (CU ) 2 C U 2 Ee = = =
Ülevaade automaatkäigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. CVT variaatorkastid põhikomponendiks on kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükkavatena
0,5 Tarbimine sissetulekute tasemel Y=400 on 300 Autonoomne tarbimine AC võrdub 100 Säästmine sissetulekute tasemel Y=300 on 50 Question 7 Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid Complete mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 8 Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
tõmbejõud. · Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. · Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nim. elektronmagnetjõududeks · Elastsusjõu tekkepõhjuste mõistmiseks piisab, kui teame järgmist: 1. kuigi aatmid on tervikuna neutraalsed, on nende koostises elektriliselt laetud osakesi. 2. erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. 3. Kauguse suurenemisel kõik jõud nõrgenevad ja kause vähenemisel tugevnevad. 4. Tõukejõudmuutub kauguse muutmisel rohkem, kui tõmbejõud. · Kokkuvõttes võime öelda, et elastsusjõud on seletatav aineosakeste vaheliste tõmbe-ja Tõukejõudude kaudu. Gravitatsioon Gravitatsiooniliseks vastasmõjuks ehk gravitatsiooniks nim. mistahes kehade vastastikuse tõmbumise tõmbumise nähtust. Vastastikmõju on alati vähemalt kahe vahel. Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse
ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja magnetvoo vähenemisel ja suurenemisel. Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. Kui magnetvoog läbi juhtmekeeru kasvab ja tema muut on positiivne, siis induktsiooni emj üritab tekitadasellise suunaga induktsioonivoolu, millest tinitud magnetväli kahandaks magnetvoogu juhtmekeerus (mõjuks negatiivselt). Sel
Liis Hendrikson KATB-41 Milline on valgehallitusjuust? Valgehallitusjuustud on pehmed juustud. Hallitus esineb põhiliselt juustu pinnal. Maitse on mahedam kui teistel hallitusjuustudel. Võib olla kergelt seenelõhnaline. Tooraine: piim Valgehallitusjuustu valmistatakse pastöriseerimata lehmapiimast. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub. Piim... Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimestele on piimarasv hästi omastatav ja heaks energiaallikaks. Süsivesikutest leidub piimas laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist, reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piim... Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Vitamiinidest sisaldab piim vitamiine A, D ja E ning karotinoide.
Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate markidega, ongi võitlus detonatsiooni vältimisega, erineva surveastmega mootorites. (soovimatu) Hõõgsüüde tekkib kütusesegu ise-eneslikul süttimisel silindris, hõõguvatest (tahma)osadest, võivad hõõguda teravad servad vms. Vanematel mootoritel, millel puudub el. klapp mis sulgeb kütusevoolu karburaatorisse,
nimimomendi piirkonnas ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus rööpergutusmähis 3. Pehme tunnusjoon (3, joon) Momendi suurenemine põhjustab märgatava nurkkiiruse vähenemise. Sellise tunnusjoonega on jadaergutusmootor ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus jadaergutusmähis, suure rootoritakistusega asünkroonmootor. 4. Tõusev tunnusjoon (4 joon) Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel. Tõusva tunnusjoonega on alalisvooluliitergutusmootor, millel on ülekaalus vastusuunatud jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses. ALALISVOOLU-RÖÖPERGUTUSMOOTOR Mootorireziimis on elektromagnetiline moment võllimomendist suurem mehaanilise momendi (hõõrdekao ja ventilaatorikao) võrra. Rööpergutusmootori mehaaniline tunnusjoon on sirge. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus sõltub ankruringi takistusest R.
Kõige rohkem on registreeritud nelja kuni seitsme liikmelisi karju. Hundikarja suurus sõltub eelkõige jahisaagist. Hunt on karjaloom. Koos karjalise eluviisiga on sel liigil välja kujunenud väga keerukas ja selgete alluvsuhetega käitumine ning liigile omase valdusala hoidmiseks vajalik suhtlus. Territoriaalne ja omalaadne sotsiaalne eluviis on süvenenud ajapikku toidu hankimisega - hunt jahib enamasti suuri saakloomi, kellest ta üksi jagu ei saaks. Karja suurenemisel on kindel piir, kui see ületatakse, siis peab madalamal tasemel isend lahkuma. Isased lahkuvad ise, aga madalama taseme emased ajab minema karjas valitsev alfa-ema. 9 Küttimine innaperioodil või pärast seda võib põhjustada sigivate paaride ja karjade lagunemist, suurendades üksikult elavate huntide osakaalu. Tiinestunud emahunt küll
abil. 4 Füüsikalised omadused Võrreldes alkoholide füüsikalisi omadusi molekulmassilt lähedaste süsivesinike vastavate omadustega näeme suuri erinevusi. Alkoholid on tunduvalt väiksema lenduvusega, neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid ning nad lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud. Nimetatud erinevuse kahanevad molekulmassi suurenemisel. Erinevused alkoholide ja süsivesinike füüsikalistes omadustes on tingitud hürdoksüülrühma suures polaarsusest. Tavalisel temperatuuril on alkoholide molekulid vesiniksideme tekkimise tõttu ühe alkoholimolekuli hapnikuaatomi ja naabermolekuli vesinikuaatomi vahel assotsieerunud. Kuigi vesinikside on tunduvalt nõrgem tavalistest keemilistest sidemetest, on ta siiski küllalt märkimisväärne. Alkoholide kõrged keemistemperatuurid vastavate eetrite või süsivesinikega
kordadel erinevate niiskussisalduste korral, et jõuad tulemuseni, et peale küllastuspunkti saavutamist puidu survetugevus enam ei kahane. Ristikiudu survetugevuseks tuli 4,9 N/mm2 7 Vastused küsimustele 1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub niiskusesisaldusest. Mida suurem on niiskussisaldus, seda suurem soojamahtuvus. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel tema survetugevus väheneb. Mida niiskem on puit, seda suurem on tihedus. 2) Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused: kättesaadav, hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge,
referentsgrupi lähedal. 23. Mis on sisendi ülejääk andmeraja analüüsi meetodis? Võrdses proportsioonis sisendite vähendamine võimaldab liikuda efektiivsusrajale, kuid ühe sisendi edasine vähendamine on võimalik väljundi väärtust muutmata 24. Mis on konstantne mastaabiefekt, kasvav ning kahanev mastaabiefekt? Konstantne - väljundid on proportsionaalsed sisenditega sõltumata sisendite suurusest Kasvav - sisendi suurenemisel väljundi ja sisendi suhe suureneb Kahanev - sisendi liigsel suurenemisel väljundi ja sisendi suhe väheneb 25. Mida tähendab sisendile orienteeritus DEA analüüsis? Sisendile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju võib sisendeid vähendada, säilitades väljundid antud tasemel 26. Mida tähendab väljundile orienteeritus DEA analüüsis? Väljundile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju on võimalik väljundit suurendada, säilitades sisendid antud tasemel 27
SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. 2) Kiire, aga samas ebaühtlane majanduse areng. 3) Turusuhete tähtsamaks muutumine ja riikliku regulatsiooni taandumine. 4) tähtsaimale kohale tõusis kaubandus. 5) Tõsise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest järjest sõltuvaks- MAAILM GLOBALISEERUS: * rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega * tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Konkurentside suurenemisel oskasid osad riigid teistest muutunud olukorda paremini ära kasutada. Selle tulemusena sai nii mõnigi riik teisest võimsamaks ja nad hakkasid omavahel konkurentideks muutuma. 5.Seletage mõistet ,,suveräänsus", toetudes 20.saj alguse arusaamadele. Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord oli võidukäigul kogu maailmas. Tolleaegsed kõige demokraatlikumad ühiskonnad olid vaevatud seesmistest vastuoludest. 6.Seletage, kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule.
imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel suhteliselt lühikesed bergmann-püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikide kehamõõtmed suuremadcommoner-kõik on omavahel seoses;kõik peab kuhugi sattuma;midagi ei saa võita looduseta;loodus teab kõige paremini liebigtaime kasvu piirab eelkõige see toitumisex vajalik element,mille konsentr. on väiksem mitscherlich-taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri max. ja antud väärtuse vahegaschelford-liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorit walter-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub,asustab liik sellise kasvukoha,milles kohalikud tegurid kliima muutuse korvavad
Kogu õppe toimub e- kirjatsi. Sulle saadetakse õppematerjalid ning sa õpid need iseseisvalt selgeks. Seejärel teed online vahendusel mõned testid ära ja oledki läbinud. Loomulikult on kogu kursus tasuline ja testides sohi tegemisega kannatad sina, mitte keegi muu. Kuid samas on see kõik alles algstaadiumis ning selle kursuse diplom ei maksa tööturul eriti midagi. Samuti ei taga see nii kvaliteetset õpet, kui mõnes keeltekoolis. Aja möödudes ja nõudluse suurenemisel täiustatakse kindlasti seda enam ja enam ning kindlasti tulevikus on võimalik läbida internetis täisõpet, omandades sedasi täisväärtuslikumad oskused inglise keeles. Aina rohkem kogub populaarsust e-kool. Selle abil on võimalik õpilastel tutvuda oma hinnete ja koduste ülesannetega. Samuti annab see vanematele ülevaate nende lapse õpitulemustest ja koolis toimuvast. Peale lastevanemate, meeldib selline süsteem ka õpilastele
c) Tüdruku kiirus oli enne põrget suurem d) Poisi kiirus oli enne põrget suurem 7) Jõumoment mingi punkti suunas on suurim, kui a) Jõud on rakendatud sellele punktile võimalikult lähedale b) Jõud on rakendatud sellest punktist eemale (?) c) Jõuvektor on risti sellest punktist jõu rakenduspunkti viiva kohavektoriga d) Jõuvektor on pralleelne sellest punktist jõu rakenduspunkti viiva kohavektoriga 8) Tõukejõudude töö laengutevaheline kauguse suurenemisel on a) Positiivne b) Negatiivne c) Null 9) Kui kehale mõjub ainult üks jõud, mis teeb negatiivset tööd, siis keha kineetiline energia a) Kasvab b) Kahaneb c) Ei muutu 10) Seadus, mis väidab, et tehtav töö on alati väiksem kui soojusmasinale antav energia, nimetatakse a) Energia jäävuse seaduseks b) Töö-energia teoreemiks c) Termodünaamika esimeseks seaduseks d) Termodünaamika teiseks seaduseks 11) Milline lause on vale?
vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed, teine osa on aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. 4. Elektronskeemid. On aatomi elekronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 5. Iseloomusta vesinikku (füüsikalised omadused, leidumine Maal, kasutamine) Perioodilisustabelis 1. element
ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde
Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone
ratast kiiremini pöörlema, mölemale rattale rakendatav veojõud jääb samaks. KÄIGUKAST Käigukasti abiga saab autol muuta veojõudu, kiirust ja sõidusuunda. Autodel kasutatavad sisepõlemismootorid ei anna igal tööreziimil sobivat veojõudu. Automootori pöördemoment on väikestel pöörlemissagedustel väike, seejärel väntvõlli pöörlemissageduse suurenemisel pöördemoment tõuseb ja lõpuks hakkab jälle langema. Selline reziim ei sobi aga auto sõitmisel ülesmäge ja halbadel teedel, samuti auto kohaltvõtmisel ja kiirendamisel. Kõike seda saab parandada käigukasti abiga. Peale selle saab käigukasti abil ka auto jõuülekannet mootorist lahutada. Astmelises käigukastis on hammasrattad, mis saavad omavahel hambuda erinevates kombinatsioonides, moodustades erinevate ülekandearvudega käike. Käigukast peab töötama
Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Valige üks või mitu: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) majapidamiste sääste (S) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M) Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Valige üks või mitu: valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad
Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud nukkvõllilaagrid tekitavad kloppimist piirkonnas 4 ja on stetoskoobiga paremini kuulatavad töösooja mootori väikese pöörlemissageduse korral. Need kloppimised pole ohtlikud, kuid nad viitavad peatsele remondi vajadusele Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud või pingutamata kettajam suurendab mootori müra. Sooja mootori kuulamisel piirkonnas 5 võib aeglasel töötamisel kuulda keti rapsimist, mis kiiruse suurenemisel väheneb. Kett tuleb kas pingutada või vahetada
4 0,80 m 1,7951 s 1,7943 5 1m 2,0070 s 2,0061 Analüüs: 1) Kas katse 1 võib lugeda õnnestunuks? Põhjenda. Katse 1 võib lugeda õnnestunuks, sest võnkeamplituudi/nurga suuruse muutumisel suurenes ka võnkeperiood (va. väikese võnkeamplituudi korral). 2) Kas katse 2 võib lugeda õnnestunuks? Põhjenda. Katse 2 võib lugeda õnnestunuks, sest pendli pikkuse suurenemisel suurenes ka pendli periood ning T (s) ja T arv olid samas suurusvahemikus. 3) Muuda simulatsioonis pendli massi ja mõõda selle periood. Kas periood sõltub pendli massist? Kui m1= 1 kg ning l= 0,5 m ja α= 45°, siis T=1,4752 s Kui m2= 1,2 kg ning l= 0,5 m ja α= 45°, siis T=1,4752 s Pendli massi muutumisel pendli periood ei muutu. 4) Paremal keskel vali “Gravity” rippaknast “Planet X”. Kui suur on selle planeedi raskusjõukiirendus?
- Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta. - Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Kulud Kulukõverad - Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel.
või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus). Keevisega detailid eriti ohtlikud - materjali struktuur rikutud, palju võimalikke mikroprgusid, pingekontsentratsioon.
I Lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis (max tingimus) II Lained nõrgendavad või kustutavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis (min tingimus) Kõik ülejäänud olukorrad on miinimumi ja maksimumi vahepealsed. I II Suurte avade korral esineb ka difraktsioon, aga seda on raske märgata, sest 1) ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks, 2) suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks Difraktsiooni ja interferentsi jälgimise tingimused I Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed. Koherentsus: 1) valguslained on ühe ja sama lainepikkusega 2) valguslainetel peab olema ajas muutumatu faaside vahe Koherentsus oleneb: 1) lainepikkusest
argumendiks. Argument (x) Argumendi väärtuste järgi leitud teise muutuja vastavat väärtust nimetatakse finktsiooni väärtuseks. 4.2 VÕRDELINE SEOS. Kui vastavate väärtuste (muutujate) jagatis on jääv suurus, siis kaks muutujat on seoses ehk y = ax, a on väiksem kui null (a = 0), see tähendab et muutuja y on võrdeline muutujaga x (võrdeline seos). A on antud arv ehk võrdeline tegur. A on suurem kui null (a > 0). Ühe muutuja väärtuse suurenemisel (vähenemisel) mingi arv korda suureneb (väheneb) ka teise muutuja väärtus sama arv korda. 4.3 VÕRDELISE SEOSE GRAAFIK. Võrdelise seose graafik läbib alguspunkti 0 punkti. Kui a on suurem kui 0 (a>0), siis graafik asetseb esimeses ja kolmandas veerandis. Kui a on väiksem kui null (a<0), siis graafik asetseb teises ja neljandas veerandis. Võrdelise seose graafikul on alati sirge. KUIDAS TEHA:
· Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, mood. enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad üksteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti js mitmiktähti tekib harvem. · Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult mitmiktähed. · Elu erineb üksiktähtede omast
-reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment amm = ΦIkT , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub
üldkasutatavat tehnikat, mis vähendab finantsriske ja suurendab tegevuse paindlikkust. Kui läbimüük suureneb, on vaja investeerida tootmise mehhaniseerimisse ja automatiseerimisse, et tõsta tootlikkust ja vähendada ühiku hinda, mis tagab konkurentsis püsimise. Selline investeering peab end ära tasuma enne, kui toode jõuab kahanemise perioodi, muidu kannatame kahjumit. Toote eluiga Toote loomise ja kasvu algperioodil on valmistatav kogus väike, et välitida rahalisi probleem. Käive suurenemisel tuleks kohe alustada laiendust siseehituses. Selle alla läheks tootmise suurendamine, rohkem autmatiseeritust jne. Hulgaliselt raha kulub ka Research and Development’i peale, milleks on ka vajalik eraldi tiim, kes selliste asjadega tegelevad. Kuna emaplaatide tootjaid on palju, ja enamus neist on ka usaldatavad, siis on jala uksest siise saamine aeganõudev ja raske protsess. Tootmist tuleb alustada väiksematest kogustest, näiteks 2000 plaati
Tektoonilised – Maa sisepinged. Vulkaanilised – vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad – koobaste sisselangemine. Tehnigeensed – inimeste põhjustatud. Kolle – koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter – koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala – logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala – põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan – koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid – vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
