Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suurenemisel" - 501 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Sticky costs: evidence from Croatian food and beverage industry

Traditsioonilise juhtimisarvestuses kohaselt valitseb tootmismahu ja muutuvkulude vahel sümmeetriline seos nii mahu suurenemisel kui vähenemisel. Teisisõnu tootmismahu muutudes muutuvkulud suurenevad ja vähenevad sama protsendi võrra, sõltumata sellest, kas mahtu suurendatakse või see väheneb. Mitmed majandusteadlased aga usuvad, et tootmismahu suurenemisel muutuvkulud suurenevad enam kui sama tootmismahu langedes muutuvkulud langevad. Ehk et muutus ei ole proportsionaalne. Uurimustöö eesmärk on saada vastus küsimusele, kas kleepuvkulude teooria peab paika. Selleks uuriti Horvaatia toiduainete- ning joogitööstusse kuuluvaid ettevõtteid aastatel 2003- 2010. Kleepuvkuludeks võib nimetada selliseid kulusid, mis reageerivad erinevalt (asümmeetriliselt) näiteks tootmismahu suurenemisel ja vähenemisel. Näiteks tootmismahu...

Finantsjuhtimine
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Induktsioon ja magnetvoog

Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja magnetvoo vähenemisel ja suurenemisel . Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. Kui magnetvoog läbi juhtmekeeru kasvab ja tema muut on positiivne, siis induktsiooni emj üritab tekitadasellise suunaga induktsioonivoolu, millest tinitud magnetväli kahandaks magnetvoogu juhtmekeerus (mõjuks negatiivselt). Sel...

Füüsika
311 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Elektrivool on juhis, kuni juhis olev elektriväli kompenseerib välise elektrivälja. Elektriväljas asuva keha pind on ekvipotentsiaalpind. Väljatugevus juhi pinnal on suunatud piki juhi pinna normaali. Elektrostaatiline induktsioon ­ nähtus, mille korral välise elektrivälja mõjul tekivad juhi pinnal kompenseerimata laengud Laengu jaotus juhis oleneb pinna kujust. Laengu pindtihedus suureneb pinna kõveruse suurenemisel ja väheneb kõveruse vähenemisel. Eriti suur on laengu pindtihedus teravikel. 3 Elektrituul ­ teravike ligiduses võib elektriväli olla nii suur, et elektriväli ioniseerib ümbritseva gaasi ja need ioonid hakkavad liikuma. Elektrostaatiline varjestus ­ kaitsmine välise elektrivälja mõjude eest, keha ümbritsetakse metallkesta või -võrguga. 3.2. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid....

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Roiskunud orgaaniliste materjalide ebameeldiv lõhn on suures osas tingitud moodustunud amiinidest. Näiteks heeringasoolvee iseloomulik lõhn on tingitud di- ja trimetüülamiinist. Lihtsamad amiinid (metüülamiin, dimetüülamiin, trimetüülamiin, etüülamiin) on toatemperatuuril gaasilised. Molekulmassi suurenemisel on amiinid C3 ­ C11 vedelikud ja alates C12 on tahked. Homoloogilise rea esimesed liikmed lahustuvad hästi vees, molekulmassi kasvuga lahustuvus väheneb. Madalamatel amiinidel on ammoniaagile või soolakalale iseloomulik lõhn. Lämmastikul asuv nukleofiilsustsenter võtab osa vesiniksideme moodustumisest. Amiinimolekulide omavahelised sidemed on nõrgad võrreldes alkoholidega. Amiinid on orgaanilised alused. Oksüdeeruvad üsna kergesti mitmete ainete toimel...

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Äriplaan - AS rent

Sellest tulenevalt oleks pikaajalise rendi hind vähemalt poole soodsam kui teistel pakkujatel. Hooldama peaks klient rendi ajal masinat aga ise ja tagastamisel peaks arvetama ka loomulikku kulumist. Renditavaid autosid pakuksin ma ka müügiks. Kui rentnik on juba näiteks aasta sõitnud, siis müügi hinnast arvestaks poole aasta rendi raha maha. Peale sõiduautode pakuks eelarve suurenemisel ka muid masinaid: väikelennukeid, kaherattalisi ja veesõidukeid. Loomulkult jääks suure osa nende pakkumistest kaugemale tulevikku, kuna algkapital on piiratud. Rendiautod jääksid esialgu firma proriteediks ja peamiseks tuluallikaks. Tarbeesemete näol pakuksin mööblit ja kodutehnikat. Sinna tarbijate sihtgruppi kuuluksid lühiajaliselt oma piirkonnas elavad inimesed, kel pole kasulik või tahtmist omale neid esemeid osta....

Ühiskonnaõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus. Ennustatava globaalse kliima soojenemise (nn. kasvuhooneefekti) peamiseks põhjustajaks on süsinikdioksiid (CO2). "Kasvuhoonegaaside" (lisaks CO2-le olulisematele veel näiteks metaan ja lämmastikoksiidid) kontsentratsiooni suurenemisel atmosfääris ei pääse Maalt tulev pikalaineline soojuskiirgus maailmaruumi ja jääb atmosfääri soojendama. Seda vaatamata sellele, et CO2 kontsentratsioon atmosfääris on vaid 0,03%. Peamiselt fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) suurenevast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%. Nii stabiilse üksuse kohta nagu atmosfäär on see väga järsk muutus. Teaduslikult on tõestatud Maa keskmise õhutemperatuuri tõus 0,5° võrra viimase...

Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Konspekt!

Kulud jagunevad: 1)püsikulud 2)muutuvad(varieeruvad)kulud Püsikulud (muutumatud, fikseeritud kulud) osa kogukuludest, mis ei muutu tootmismahu või ehituskestuse muutumisel. ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. Lk 3 esimene pool Püsikulude osa ühikmalesuuruses väheneb töömahu suurenemisel . Seega suurema tootmismahu juures on võimalik need kulud alla viia. Muutuvad kulud- -proportsionaalsed -mitteproportsionaalsed Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. Mitteproport kulud Degres: kulud tõusevad vahe või rohkem kui toodangu maht nt. Korduval omandatud oskused, mis tõstuvad tööviljapakust....

Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel . Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) vaatleb lisaks ka mitteühtlaselt (kiirendusega) liikuvaid taustsüsteeme. ÜRT-s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samaväärsed (ekvivalentsed). 9 Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas jõud on põhjustatud...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Telluuri referaat

IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri elektrijuhtivus suureneb valgustuse suurenemisel . Telluuri erisoojus on 0,2 J/gK. Telluuri tihedus on 6,24 g/cm3. Füüsikalised omadused: * Aatommass: 127,60 * Sulamistemperatuur: 449,5 °C * Keemistemperatuur: 989,9 °C * Tihedus: 6,24 g/cm3 * Värvus: hõbehall * Agregaatolek toatemperatuuril: tahke * Kõvadus Mohsi järgi: 2,25 Keemilised omadused Telluur reageerib oksüdeerijatega, klooriga ja kaadmiumiga. Telluur annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga. Keemilised omadused:...

Keemia
33 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tuumaelektrijaam

Sealjuures tagatakse sümbiootilises (suletud) tuumkütusetsüklis väiksemad ja vähemohtlikud radioaktiivsete jäätmete kogused ning kõrgtemperatuurse soojuse saamine vesiniku tootmiseks ja muudeks tööstusvajadusteks. Perspektiivsed on arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi tuumaenergeetika osa olulisel suurenemisel maailma energiatoodangus paljudeks sajanditeks, ületavad tooriumivarud uraani omasid kolmekordselt. Teine väljakutse, tuumasünteesi juhitav ja ohutu teostamine, tõotab inimkonnale ammendamatut ja keskkonnasõbralikku energiaallikat. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid ­...

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Joonis 5.10. selgitab staatilise püstuvuse olemust. Joon. 5.10. Staatilise püstuvuse diagramm näitab taastuva õla pikkust olenevalt kreeninurgast. Teatud hetkel (joonisel on see kreen 370) saavutab õlg l maksimaalse väärtuse. Kreeni edasisel suurenemisel jätkab tegutsemist, kuid muutub kreeni suurenedes üha väiksemaks. Lõpuks (joonisel kreen 820) muutub õlg olematuks, l=0. Seda punkti nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammi loojanguks ja vastavat kreeninurka ­ kaadumisnurgaks. Kreeni jätkuval suurenemisel muutub õlg negatiivseks ja hakkab soodustama laeva pöördumist kiiluga ülespoole. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias...

Laevaehitus
232 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Füüsika põhivara

absoluutseks, kui ta on leitud valguse üleminekul vaakumist mistahes keskkonda ehk vaakumi suhtes : sin / sin = n - langemisnurk vaakumis ehk langeva kiire ja langemispunktist tômmatud ristsirge vaheline nurk - murdumisnurk antud keskkonnas ehk sama ristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk. Kui valgus läheb üle tihedamast optilisest keskkonnast hôredamasse vôib langemisnurk osutuda nii suureks, et murdunud kiir libiseb mööda kahe keskkonna lahutuspinda ehk = 90o. Langemisnurga suurenemisel hakkab valgus samasse keskkonda tagasi peegelduma. Sellist nähtust nimetataksegi täielikuks sisepeegelduseks. Langemisnurka, mis vastab 90o-sele kiire murdumisnurgale nim. täieliku peegelduse piirinurgaks. Igal 2 optilisel keskkonnal on sellel oma väärtus. 1 Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. On olemas kaks pôhilist läätsede liiki :...

Füüsika
535 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõud looduses

· Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. · Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nim. elektronmagnetjõududeks · Elastsusjõu tekkepõhjuste mõistmiseks piisab, kui teame järgmist: 1. kuigi aatmid on tervikuna neutraalsed, on nende koostises elektriliselt laetud osakesi. 2. erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. 3. Kauguse suurenemisel kõik jõud nõrgenevad ja kause vähenemisel tugevnevad. 4. Tõukejõudmuutub kauguse muutmisel rohkem, kui tõmbejõud. · Kokkuvõttes võime öelda, et elastsusjõud on seletatav aineosakeste vaheliste tõmbe-ja Tõukejõudude kaudu. Gravitatsioon Gravitatsiooniliseks vastasmõjuks ehk gravitatsiooniks nim. mistahes kehade vastastikuse tõmbumise tõmbumise nähtust. Vastastikmõju on alati vähemalt kahe vahel. Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse...

Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kehakeel

Mehed võtavad pilku tihti kui ähvardust, naistele on see tähelepanu ja kontaktisoovi märk. Teadlaste sõnul tingib naise iha silmsideme järgi loodus: see on seotud vajadusega soo jätkamiseks partner ligi meelitada. Kõrgendatud huvi puhul partneri vastu laienevad pupillid tunduvalt, millega suureneb ka pilgu maagiline mõju väljavalitule ­ nimelt laieneb pupilli suurenemisel telepaatiline kanal ning tänu sellele võivad salajased soovid hakata mõjutama partnerit. Kui inimene on erutusseisundis, suurenevad tema silmad kuni neli korda. Tigedus ja süngusemeeleolu sunnib aga silmateri kokku tõmbuma. Miks lähevad ehmudes silmad pärani ­ sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni....

Terviseõpetus
155 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke. Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks. Ajuvedelik on värvitu läbipaistev vedelik, sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K-, Ca- jt. soolad). Ajuvedelik loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (normaalselt 100 - 150 mm H2O sammast). Aju massi suurenemisel (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb. PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid nervi craniales Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaajust väljub 12 paari peaajunärve ehk kraniaalnärve. Igal paaril on oma järjekorra number ja nimetus. Funktsioonilt jagunevad kraniaalnärvid: Tundenärvid (sens...

Bioloogia
274 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel . energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid...

Soojustehnika
725 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Läänemere Keskonna probleemis

Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Induktsioon

1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõ...

Elektrotehnika
98 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel . Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor....

Elektrotehnika
205 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun