Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist
PRUUNKARU Loodus õpetus 2016 KARU EHK PRUUNKARU ON KARULASTE SUGUKONDA KUULUV LOOMALIIK. PRUUNKARU ON SUURIM EESTIS ELAV KISKJALINE JA SUURIM EUROOPA MANDRIOSAS ELAV KISKJALINE. TOITUMISELT ON LAIA LEVILA TÕTTU ERISTATAKSE MITMEID PRUUNKARU ALAMLIIKE, MIS ERINEVAD NÄITEKS KASVU, KOLJU KUJU, KARVKATTE VÄRVUSE JA MITME MUU MORFOLOOGILISE TUNNUSE POOLEST. KAITSE EESTIS: PRUUNKARU EI OLE EESTIS KAITSE ALL OLEV LIIK. ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA.
URMAS SISASK Elu · Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. · üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis.(kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult.) · 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga. · 13-aastaselt valmistas ise Galilei tüüpi teleskoobi. · 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt. · 1975 a. valmis tema esimene tähismuusika pala Click icon to add picture "Kassiopeia,, · 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene Click icon to add picture suurvormis teos "Klaverikontsert". · 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. · Samal aastal valmis tema esi...
omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval.
pühenduda - Tekkisid sõpruskonnad - Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ühised pidusöögid ehk sümpoosionid - Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. - Igaüks püüdis olla parim LIHTRAHVAS - Enamik kreeklasi teenid elatist põlluharimisega - Jõukamad talupojad said oma majapidamisga enamasti iseseisvalt hakkama. - Vaesed olid sunnitud võtma rikastelt laenu (tagatiseks oli sageli maatükk) - Põlluharimisega seotud linnaelanikkond kasvas - Suuremates linnades olid üekaalus käsitöölised, kes peamiselt pere kasuks igapäevast elatist hankisid - Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt ORJAD - Kreeka ühiskond oli orjanduslik. - Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud - Orjuses leidus hulgaliselt võlgadesse jäänud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi võetud kreeklasi. - Orjatööd kasutati pea kõigis eluvaldkondades: põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne.
Kasutusel on juba ka autod, mis juhivad iseennast ning tulevikus võib selliseid autosi leida juba kõikide garaazidest. Kindlasti arenevad ja laienevad igasugused kosmoselaevadega seotud asjad ning arvatavasti võib Eesti saada ka oma kosmoselaeva ja selle startimiskoha. Elektroonika ja tehnoloogia on meie elus tähtis ning inimesed teevad kõik, et seda arendada nii kaugele, kui nende võimed seda lubavad. Kuigi arvan, et tehnika ja elektroonika areneb Eestis natukene aeglasemalt kui teistes suuremates riikides, kuna meil ei ole nii arenenud tööstused. Eesti on küll väike, kuid usun, et see on siiski võimeline tehnikat arendama. Casandra Meier 10 RE
"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis j...
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Joonis 2. Itaalia lipp ja vapp Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalia keskmine rahvastiku tihedus on 197.72 inimest km2 kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on näiteks Koreas, Nepalis ja Pakistanis. Itaalias paikneb rahvas suhteliselt ühtlaselt. Rahvastiku tihedus on suurem rannikualadel kus on kuurort linnad ja suuremates linnades. Keskmine eluiga 2007. aastal on Itaalias keskmine eluiga meestel 41.1 a., naistel 44.1 a., kokku 42.5 a. Maailmas on selle riigi eluiga suhteliselt kõrge. Rahvastikupüramiid Joonis 3. Itaalia rahvastikupüramiid Tabel 1. Naiste ja meeste vanuseline koosseis mehed naised Lapseealised 14% 13% Tööealised 69% 64% Vanemaealised 17% 23% Kasutatud materjal : Üldandmed Vikipeediast http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Rahvastiku keskmine tihedus
moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1...2. eluaastal. Talve veedavad tõmmulendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks väljavalitud koobas ei pruugi asuda samas paigas, kus lendlased suvel elutsevad. On
Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult. Lõvil on vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv. Lõvi elupaigad Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Eluviis ja toitumine Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendeid. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri)
seeõttu sõda endale kasulikult organiseerida. Sõdalased olid ristitud maade rahvad, kes olid kõrgemate juhtide poolt liidetud üheks uureks sõjaväeks. See tagas neile suure edu ja oli äärmiselt ettenägelik ja kaval võte. Juhid välistasid liitude tekkimise ning kutsusid kokku kogenenumad ja parimad mehed. Ka sõja pikkus oli eestlaste suhtes sobimatu. Meiemaalased olid arvestanud maksimaalselt paari lahinguga, kuid pealetunge tuli tunduvalt suuremates kogustes, väga tihedalt ja oodatust palju kauem, lausa ligi 19 aastat järjest. Eestlased, kui väike rahvas ei jõudnud ette valmistada uut sõjaväge, enne kui vanelased juba uuesti ründama asusid. Eestlastel vastupidiselt vaenlastele polnud liitlasi. Vahepeal aitas Eestit küll Venemaa, kuid sellele riigile ei saanud olla kindel, sest kohati oli ka Venemaa ise huvitatud Eesti aladest. Seega võitles Eesti enda eest üksi ja kahjuks ka mitte ühtse riigina vaid piirkondadena.
Sampoonid ja seebid Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Seebid. 1. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett
adrakohtunikud. Eestlased muutusid pärisorjadeks, mis tähendab teotööd ja sunnimaisust. Mõisnikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, vahetada, laenata ning pärandada. Talupoegade õiguslik seisund ei olnud siiski ühesugune. Kõige arvukamalt oli adratalupoegi. Nende nimi tulenes adramaade arvestamise järgi kuid talude suurused olid tegelikult vägagi erinevad. 15.sajandil loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Järgmine kiht talupoegi oli üksjalgade kiht. Need olid adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid oma väikese talu kuhugi ääremaadele. Nende kohustuseks oli teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Sealt tuleneb ka nende nimi. Soodsamas olukorras olid vabad talupojad, kes tasusid koormised rahas ja olid teotööst seetõttu vabad. Kõige kõrgema kihi talupoegadest moodustasid maavabad
õpilased samuti valida, millises aines nad teevad tasemetöö või eksami või hoopis mõne loovtöö. Praegu on see meie eest juba ära otsustatud. Ja kui oleme selle valikaine valinud, siis on meie kohustus seal tunnis ka käia või eksamit teha. Meie koolis on kohustusi rohkem kui teistes koolides. Nii palju tasemetöid, kui meil, tehakse vähestes koolides. Samuti kuna meie koolis on vähe õpilasi, siis peab igaüks meist käima rohkem kooli esindamas kui suuremates koolides. Tihti nõuab see lisatööd ja suurt ettevalmistust. Paljud õpetajad arvavad, et nende õppeaine on kõige tähtsam ja just seal tuleb kõige rohkem pingutada, mistõttu peame tihti kodus väga palju õppima ja meil ei jää üldse puhkeaega, sest koolipäev ise on juba väga pikk. Seaduseski on kirjas, et igal inimesel, seal hulgas ka õpilasel, on õigus puhkusele. Kui veel vanemad paluvad ka midagi aidata teha, siis on mõnikord tulemuseks konflikt õpetaja või
saavutada on vaja lõpetada Versalies rahuleping ja teised Saksamaad alandavad lepingud. Sammuti tuli luua uus kord Saksamaal, seda kõrvaldades kõik segavad tegurid nagu näiteks demokraatia, kommunism ja juutlus, ning teised õõnestavad tegurid. Aastal 1933 toimus Riigipäevahoone põleng ja pärast seda valitsus korraldas ühepartei süsteemi. Kõik teised parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Samas kui teistes suuremates juhtivates riikides vahetus võim dikatuuriliseks, jäi Inglismaal ja Prantsusmaal demokraatia. Seal arvati, et see on hetkel kõige parem juhtimisviis ja see toimis seal. Paljude suurriikide arust suutis ainult diktatuur päästa riigi ja teiste arust töötas demokraatia küllalt hästi. Samas nagu Winston Churchill ütles ,,Demokraatia on kohutav asi, see on halb valitsemisvorm, kuid paremat pole veel välja mõeldud."
loomi. Enda vallasvara ei võinud talupoeg müüa ilma mõisniku loata. Eesti talupoegade seis oli kehv ning seda panid tähele paljud, kes Eesti aladel reisisid. Talupoegadel olid õhukesed linased riided, mis olid ise kootud ning õmmeldud. Nad elasid puidust rehielamutes, kus toimus vilja peksmine, kuivatamine ja töötlemine. Talupojad olid äärmiselt vaesed ning selles süüdistati neid endid. Nad olid harjunud pidutsema harva, kuid väga rikkalikult, süües ja juues palju suuremates kogustes kui oleks olnud mõistlik. Talupoegade seis oli võrreldes Rootsiga päris nukker. Rootsis olid talupojad isiklikult vabad ning nad said läbi esindaja osaleda ka riigiasjade otsustamises. Eesti talupoegade olukorra muutmiseks tehti küll mitmeid katseid, kuid pärisorjust ei suudetud kaotada. Juba 1601 aastal üritas hertsog Karl talupoegade olukorda parandada, kuid teda ei võetud piisavalt kuulda. 17 . sajandi jooksul sai pärisorjus siin veel suuremad õigused
1.variant aretamist omavahel järk-järgult selleks ette 9. Searümbad jaotatakse valmistada. Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas vanuserühmi peetakse 2.Hiina isoleeritult nendele 3.37-42 sobi...
Ludwing van Beethoven (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Mozarti ja Haydni aega Beethoven ei kuulunud. Haydn oli oma tegevuse lõpetanud kui Beethoven alustas. Tol hetkel, kui Beethoven alustas, oli publikul muutunud muusikakogemused ja nad tõrjusid aegamisi kõrvale õukondlikut muusikamaitset. Prantsuse revolutisooni ajjal said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskusetes. Ludwig van Beethoven sündis 1770. aasta detsembris Bonnis, kuhu on ka tema ausammas püstitatud. Ludwig sai oma esimesed klaveri- ja viiulitunnid isalt. Tema algne olulisem õpetaja oli Christian Gottob Neefe. 1787ö a kevadel sõitis Beethoven esimest korda Viini, soovides saada Mozardi õpilases, kuid ilmselt kohtas ta Mozartit vaid põgusalt, sest teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Püsivalt läks Beethoven Viini elama aastal 1792
aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid. · Aristokraadid võistlesid ja vaenutsesid ka omavahel. · Türanniks sai mõni aristokraat. · Ülejäänud aristokraadid protestisid oma riigi türanni vastu. · Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik
Pesitsus kõlavam hommikul, enne päikesetõusu, Sügisene lahkumine ja läbiränne toimuvad õhtul aga lakkab 40-55 minutit pärast Musträstas pesitseb leht- ja segametsades, sebtembrist novembri alguseni. Musträstad päikese loojumist. puisniitudel, parkides, kalmistutel ja rändavad öösiti. Osa jääb meile ka talveks. linnade suuremates aedades. Ta ehitab oma Musträstad talvituvad Lääne-Euroopas. Veel musträstast pesa üsna madalale põõsasse või tihedale noorele puule, kännule, haohunnikusse, Musträstas on väga sarnane kuldnokaka. puuriita jm. Eristada saab selle järgi, et ta on üleni must
Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näit...
lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja kuiva nahaga inimestel ei ole soovitav end liiga sageli seebiga pesta, sest siis eemaldatakse täiesti naharasu ja võib tekkida nahapõletik, mis avaldub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Seep on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles XVIII sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Enam arenenud maades tarvitatakse tänapäeval ligi 13 kg seepi inimese kohta. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt,). Seebi
Kellele rajaksin ausamba? Eestimaal on väga vahe kellegile pühendatud ausambaid ja needki suuremates või kuulsamates kohtades. Olen palju mõelnud, et kellele rajaksin mina ausamba kui see oleks võimalik. Niisiis, kellel rajaksin ausamba? Mina arvatavasti pühendaksin oma monumendi Lennart Georg Merile.Ja just sellepärast, et tema elu oli väga värvikirev ja ta pidas selles väga hästi ja eeskujulikult vastu ja ta aitas ka väga palju eestit kuna oli mitu aastat Eesti vabariigi president. Ta on pidanud üheksa korda kooli ja neli korda keelt vahetama.Tema ja ta perekonda küüditati 1941
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Kaisa Koppel 10 e klass Arseen Referaat 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Kokkupuude arseeniga............................................................................................................ 3 2 Ajalugu Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud hai...
ühtlase soojuse ja valgusega. Mille poolest Päike eriline on - Päikese teeb eriliseks eelkõige tema lähedus. Päikeselt tuleb valgus Maale 8 minutit ja 20 sekundit, järgmiselt lähemalt tähelt Proxima Centauri aga 4,3 aastat. Tänu lähedusele paistab Päike meie taevas umbes poolekraadise läbimõõduga kettana, kõik teised tähed jäävad punktiks ka kõige suuremates teleskoopides. See muidugi tähendab, et Päikest saab uurida hoopis põhjalikumalt ja täpsemate meetoditega kui teisi tähti. Mõnekümne valgusaasta kauguselt vaadatuna paistaks Päike üsna igava tähena, mille heleduses ei esineks märgatavaid muutusi ja mis pakuks uurijatele huvi peamiselt statistilisest seisukohast. Maalt vaadates ei paista aga Päike sugugi nii rahulik. Tema nähtav pind - fotosfäär - keeb pidevalt nagu pudrupada, tekitades umbes 1000km
Seebi ajalugu Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem aga soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. 19. sajandini keedeti kodudes seepi loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Veel
Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3. Seltsid Suuremates linnades tekkisid rahvusliku liikumise perioodil laulu- ja mänguseltsid. Esimesed neist olid selts ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus I üldlaulupeo valmistasid ette Jannsen ja Jakobson, kuigi Jakobson ei kuulunud laulupeo peakomiteesse
-terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiini aga pikka aega üldse ei saa kujuneb välja konkreetne haigus ning inimene võib isegi surra
tagant võtta ja mil viisil võtta ravimit. (Loo, 2013) Kloordioksiid on lahus, mis on valesti kasutades ohtlik. Sellel on mikroobe hävitav toime. Oma olemuselt on kloordioksiid biotsiidina ehk elusorganisme surmava kemikaalina käsitletav aine. Ravimiameti kinnitusel pole teaduslikult tõestatud andmeid, mis kinnitaks, et kloordioksiid ravib mingeid haigusi. Toode ei ole ette nähtud ravimi või toidulisandina kasutamiseks ja on valesti kasutades ohtlik. Suuremates kogustes manustamisel põhjustada see seedetrakti, silmade ja hingamisteede ärritusi, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ning vereloome kahjustusi ja neerupuudulikkust. (Lakson, 2015) MMS-i nimetatakse ka „klooriga pleegitatud teaduseks“. Ilmsiks on tulnud n-ö kloorijoojate liikumine, mille õudus seisneb selles, et vanemad sunnivad ka lapsi kloordioksiidi sisaldavaid lahuseid jooma. Kloordioksiidi kasutatakse veepuhastuses ja seda leidub isegi suuloputus vahendites,
probleem. Rohkem kui miljardil inimesel tuleb elada ilma puhta joogiveeta. ÜRO hinnangul kannatab aastaks 2025 kaks kolmandikku maailma elanikkonnast joogivee puuduse käes. Veepuudust halvendavad veelgi: ulatuslik metsade hävitamine, mis vähendab pinnase veemahutavust; kliimamuutused, mis mõjutavad sademete jaotumist maapinnal, sama ala võib vaheldumisi kannatada põuda ja üleujutuste poolt põhjustatud tugevaid vihmasadusid; vee kulu, suuremates linnades läheb kuni 40 % vett raisku. Veel raiskavad vett suured firmad, nagu näiteks Coca-Cola. Nad kasutavad 2,7 liitrist puhtast veest 1 liitri toote jaoks ja 1,7 liitrit pudelite ning tehnika puhastamise jaoks, millest jääb järgi reovesi. Lahendusi nende probleemide jaoks on mitu. Tehakse juba präegu palju reklaami, et tuleb vett kokku hoida. Näiteks, kui hambaid pestakse tuleks kindlasti kraan vahepeal kinni panna, et vähem raisata.
Vana – Kreeka hellenismiajastu muutused võrreldes klassikalise omaga Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks. Linnaelanikest osad olid põlluharijad, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati põlluharijatest madalamateks. Ülemkihi moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt
Saturnil üle 60 kaaslase Uraan Päikesesüsteemi 7. planeet Nime saanud Uranose järgi Uraanil 27 kaaslast Neptuun Päikesesüsteemi 8. planeet Nime saanud merejumal Neptunuse järgi, sest suurem osa planeedi pinnast on hele ja sinakas 13 kaaslast Palja silmaga pole võimalik näha, liiga kaugel AGA PLUUTO???? Pluuto avastati 1930. aastal ja oli Päikesesüsteemi üheksas planeet. Planeet on väga väike ja paistab suuremates teleskoopides nõrga tähena. Väike mass ja väikesed mõõtmed Alates 2006. aastast otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon nimetada Pluuto ümber kääbusplaneediks. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=MK5E_7hOi-k Planeetide suurus https://www.youtube.com/watch?v=LvwrDgId2HY - Lauluke
1888.aastal asutati Tallinna Kammermuusika Selts, mille juures kujunes välja keelpilliorkester. Tartus asutati Kammermuusika Selts 1891.aastal. Sajandi keskel elavnes ka sümfooniline muusika viljelemine. 1850.aastail esitati kõik Beethoveni sümfooniad peale Üheksanda, mis kõlas Tallinnas esmakordselt alles 1886.aastal. 1860.aastail tulid ettekandele ka Haydni ning Mozarti sümfooniad ning paljude teiste romantismiperioodi heliloojate teosed. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. Tihedamini kui Tallinna või Narva sattus neid Tartusse, seda just soodsa asukoha tõttu Riia Peterburi liinil. Teiste hulgas esinesid Tartus kolme kontserdiga ka Ferenc Liszt(1842) ja Clara Schumann (1844). Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased, oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Ehkki mõte eestlaste o m a rahvuslikust kultuurist tundus paljudele baltisakslastele liiga radikaalsena,
Nad mõtlevad võtta tööle rühma teismelisi. Piret ja Jaan kavatsevad oma teenusst reklaamida ja võtta vastu tellimusi lapsevanematelt, kellel on lapsehoidjat vaja. Kui nad saavad tellimuse, helistavad nad oma lapsehoidjatele ja saadavad nad välja tööle. Iga lapsehoidja maksaks Tamm-Pais lapsehoidmisfirmale 10% teenitud rahast. a) Kas nende ettevõttel oleks sinu kodupiirkonnas edu? Miks ? Oleks, sest suuremates linnades on lasteaiakohtade puudus. Lapsevanemad ootavad aastaid, et saaks oma lapse lasteaeda. See oleks nende jaoks lahendus kuni lasteaia koht vabaneb. b) Millise ettevõtlusvormi nad peaksid valima? Nad peaksid valima Usaldusühingu .Miks just selle? Mitme osaniku tõttu on neil rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi, odav registreerida ja puuduks omakapitali miinimumnõue.
300 valgusaasta kaugusel Maast. Teadlased oletavad, et need mustad augud on varajase universumi kvasarite jäänused. Teadlaste arvates võib leiduda ka veel suuremaid musti auke, kui seni leitud. Arvatakse ka, et eriti suured mustad augud on tekkinud ilmselt aukude liitumisel ning augud saavad ka suureneda ümbritsevaid tähti ja gaasipilvi neelates. Viimaste aastate jooksul on astronoomid teinud ka kindlaks, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta auku. Suuremates galaktikate keskmes asuvad ka suuremad mustad augud. Seni on leitud 63 hiigelsuurt musta auku, mis asuvad galaktikate südames.
jpt. Teenuse kättesaadavus Kaudselt ü INFO: internetis, ajalehes, raadios, televisioonis ü Omapoolse panuse andmiseks rekordi püstitamisse tuli osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Teenuse kättesaadavus 2 Otse ü Hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud loodussõbralikud rajad olid kõigile avatud tasuta. Tuli ainult ise kohale minna. ü Suuremates keskustes sai läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Teenuse istuvus Eeldatav ü Sobib kõigile, ka neile kes end muul ajal eriti ei liiguta ü Ajastus on hea kuna tegemist on vaba päevaga Tegelik ü Päris kõigile ei pruugi sobida (nt. invasportlastel ja väikeste lastega osalejatel) võib ikkagi terviseraja läbimisega tekkida probleeme) Teenuse reaalne kasutamine Samalaadne üritus toimus 2010 aasta talvel,
(199,46 in/km2) ning Nepalis (199,49 in/km2). Itaalia rahvastiku tihedus on suurim rannikualadel ning suuremates linnades nagu näiteks Rooma ( 2 700 000), Milano (1 359 000) ning Napoli ( 1 072 000). 68% rahvastikust elab linnades. Sooline ja vanuseline
linnakeskkonna loomine. (Tarand, 2011) Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid, selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile linnaelanikele. Samas ei saa ka kõik linnaelanikud aru, et asju ei saa planeerida nii, nagu nemad tahavad. Tuleb leida kompromisse, et linn edasi areneks. Linna arengule aitab kaasa uute asukate sissekolimine (Tarand, 2011). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on inimeste sisseränne suurem. Seda juba seetõttu, et maapiirkondadest tulevad inimesed kooli ja tööle. Kui tuleb juurde inimesi, tuleb juurde mõelda ka tegevusi, millega inimeste aega sisustada. Tuleb mõelda, kuhu need inimesed elama mahuvad ja kuidas nad kodudest soovitud sihtpunktidesse jõuaksid. Autostumise tagajärjel on linnades palju ummikuid ning parkimisega on raskusi. Linn
edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6. Mis on kirmes? Suuremates kloostrites ja kirikutes jumalateenistuste järel peetud ilmalikud pidustused Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Määrati ametisse rohkem kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma. Hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostire vara, ka ürikuid ja noodiraamatuid. 2. Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda
ei pääseks ka see piirkond täielikult kuritegevusest. Linnale ja selle keskkonnale on omistatud kultuurne ja sotsiaalne tähendus, maale aga pigem looduslik. Nagu on inimestel oma kindel koht, on see ka loomadel. Mõned loomad, nagu kassid ja koerad, võivad siiski linnas olla, kuid loomad nagu lehmad, lambad jm, viidi üle pigem maale, kuhu nad arvatakse sobivat paremini. Üheks probleemiks 19ndal sajandil, mille üle palju arutati, oli inimeste ja loomade segunemine suuremates tööstuspiirkondades. Siis oli palju suuri tehaseid, mis tootsid liha ja lihatooteid, samuti oli suuremates linnades eraldatud alad, kus loomi tapeti ning see mõjus väga halvasti sealsetele elanikele. Inimesed elasid loomadega koos ning loomade käitumine mõjus halvasti linnakeskkonna moraalsele olemusele. Sellepärast tuligi loodus ja loomad panna oma kohale, maale looduskeskkonda, kuhu nad sobivad paremini ning nende käitumine ei mõjuta inimesi nii palju.
Linnade teke ja areng muinaslinnustest kuni 20. sajandini Muinasaeg Muinasaja lõpul jagunes rahvastik hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis. 12.saj. lõpul oli 8-9 suuremat ja 4 väikemaakonda. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Väikemaakondades oli neid 1-2, suuremates 3-7 . Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus. See oli teatava geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj
gudzarati, orija, pandzaabi, assami, kasmiiri, malaialama, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, seda tamilite suureks pahameeleks, kuid sedagi räägib tublisti alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat inglise keelt valdab vaid 5 % inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India koolid ja haridus kooliskäiine on tasuta ja kohustuslik kõigile algkoolilastele. India laste algkoolile järgneb keskkool ja riigi ülikoolidesse pääsevad need, kelle õpitulemused pärast keskkooli on piisavalt hea. Haridust on enamikel peredel raske võimaldada, kuna vaesuse ja igapäevaelu tõttu on tähtis,et lapsed aitaksid perekonda toita. Jõukad indialased lähevad enamasti välismaale edasi õppima ning paljud
Suurbritannia kuninganna Elizabeth II 19.20. oktoober 2006, Ameerika Ühendriikide president George Walker Bush, 28. november 2006, Jaapani keiser Akihito, 24.25. mai 2007 jne. Minu arust ta suur trump ongi ta suhted juhtfiguuridega. Ta on neid kogunud Usa saatkonnas ja ka Eesti välisministrina töötades. ,,Eesti isa`` on olnud ametikohustustes ja eraelus sümpaatne ja jätnud mulle, 9. klassis käivale koolipoisile, väga hea mulje. Ta ei ole olnud suuremates skandaalides , mis võiks ta mainet eesti rahva ees kahjustada. Kõigile on ju teada , et ,,riigirongi vedurijuhi´´ üks kohustus on juu riigi mainet kõrgel hoida ja parandada seda veelgi. Meeldiv oli ka härra kõne Öölaulupeol, mis oli väga patriootlik ja nauditav. Kokkuvõtteks on Toomas Hendrik olnud siiani oma ülessannete kõrgusel ja hoidnud Eesti lippu kõrgel. Ta on tõeline patrioot ja ta moto on hoolitseda kõigi eest kõikjal Eesti piirides. Seda tõestab ka tema
Lugedes raamatut, mõistsin, et liliputlaste haridussüsteem ei ole just kiita. Lapsed lähevad kasvatusmajadesse juba 20 kuu vanuselt. Kuna Liliputtide maal vanemaid ei usaldata, siis lapsi saavad nad külastada kõigest kaks korda aastas. Sellel maal oleneb haritustase enese seisusest, mida vaesem, seda halvem haridus (st, et koolis ollakse lühemat aega). Eraldi kasvatusmajad on meessoole ja naissoole. Õpilased ei või suhelda teenritega, vaid peavad oma lõbustusi harrastama ikka suuremates või väiksemates gruppides mõne kasvataja juuresolekul. Tüdrukutele õpetavate teadmiste hulk on väiksem, kui poistele antav. Liliputtide maal talupoegade ja päevatööliste lapsi kooli ei saadeta, kuna nad tegelevad üksnes põlluharimisega, siis riik ei osuta nende kasvatusele erilist tähelepanu. Teiseks suureks põhjuseks toon välja, et nende riigi mõned seadused ja tavad on minu jaoks väga iseäraliku. Näiteks matavad nad oma surnuid pea ees hauda lastes. Liliputtide maal
OÜ Outside Riiete internetipood Mairo Toom Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Outside Aadress: Eesti, Pärnumaa, Sauga vald, Tammiste küla, Murelipuu tee 10, 85009 Toode / teenus: Internetis asetsev internetipood. Omandivorm: OÜ (Osaühing) Ettevõtte suurus: Omanik Äriidee Eestis mitte müüdavate rõivabrändide internetipood ning hiljem ka ettevõtte esinduskauplused suuremates Eesti linnades. Lisaks on müüa ka erinevaid aksessuaare. Kus tegevus toimub ? Algselt omades ainult internetipoodi ja tehes väikeses mahus, siis omas kodus. Klientide lisandudes tuleb rentida toodetele lisapinda. Kus tegevus toimub ? Hilisemas faasis ettevõtte esinduskauplused: Pärnusse Tallinnasse Tartusse Ettevõtte juhtimine ja personal Kuna algselt on tegemist väikefirmaga, siis teisi töötajaid vaja ei ole. Hiljem
Teenindava majanduse harud Alice Niinemäe 9a TBK Üldiselt Teenindava mjanduse hulka kuuluvad näiteks: Post, Kultuur, Tervishoid, Kaubandus, pangandus Eesti hariduselu Üldhariduskoole on igas suuremas asulas,kõrgkoolid on ainult suuremates linnades Riigi asutatud ülikoolid on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool,Tartu Ülikool,Eesti Kunstiakadeemia, Põllumajandusülikool Põhiharidusega noored võivad soovil minna õppima kutsehariduskooli üle kogu Eesti Kutsekooli lõpetanu on saanud keskerihariduse nagu meiegi koolis Enamik elukutset õpetavad õppeasutused võtavad vastu vaid keskharidusega noori ,andes neile rakendusliku või kutsekõrghariduse.
Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja isegi mõned koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri)
Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarbida essee Eugen Palu 7. klass Alkoholi on tarbitud juba umbes 10 000 aastat ning siiani käib vaidlus, kas alkohoolsed joogid on tervisele head või halvad. Öeldakse, et alkohol on mõlemat tervisele nii toonik kui mürk. Erinevus seisneb mahus, kui palju tarbida. Arvatakse, et tagasihoidlik joomine on südame- ja vereringesüsteemile hea ning kaitseb veidi ka sapikivide ja suhkruhaiguse eest. Rohke joomine on peamine põhjus surmale, mida saaks ära hoida, paljudes maades. Fakt on, et alkohol mängus üle poolte surmaga lõppenud autoavariides. Alkoholi liigtarbimine võib kahjustada maksa ja südant, teeb liiga sündimata lapsele, suurendab võimalust haigestuda vähki, aitab kaasa depressioonile ja vägivallale, segab inimeste vahelisi suhteid. Alkoholiprobleem ei mõjuta ainul...
1.Töö (21%) 2.Perede taasühinemised (20%) 3.Sisserändamine seoses EU/EES vaba liikumise reeglitega (18%) 4.Õppimine/kool (14%) 5.Pagulus (12%) Rahvastiku paiknemine Pindala: 449 964 km2 Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Keskmine viljakus on 1,42 last iga naise kohta. Inimese oodatav eluiga on kuni 81 aastat. Rahvastik: 17,1% lapsed, 65,5%täiskasvanud, 17,4% eakad. Riigi rahvastik ei vanane, kuna noori ja vanu on enamvähem võrdselt. Paiknemise põhjused on lihtsad: Suuremates linnades on rohkem töökohti ning paremad õppimisvõimalused. Võrreldes naaberriikidega jääb Rootsi rahvastiku tiheduselt teisele kohale Norras ja Soomes on rahvastiku tihedus 16 in/km2, Taanis aga 127,9 in/km2. Väikelaste suremus: kokku 2.77 surma/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sünd Soolis-vanuseline koosseis KOK NAISE
sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Nende linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus.Suuremad neist suutsid rajada oma tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri.Tallinna linnamüür oli võimsaim. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda öra mahutada ning nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse. Linnahooned olid algul puidust, mis tähendas kestvat tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk. Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
