lähed istud kodus mugavalt arvuti taha ja saad raha saata kuhu tahad. Ja nagu reklaamides on näha, et sa võid endale kuskil suvilas süüa küpsetada ning samal ajal teha tööd läbi interneti. Eestis on üldse väga hästi arenenud välja igasugused e-võimalused. Eestis on ju lausa e-kool, kus õpilased saavad oma kullipilguga hindeid ja õppimist jälgida. Aga kõik need mugavused nõuavad, et sul oleks arvuti, kust sa seda infot saaksid lugeda ja uurida. Muidugi nüüdseks on suuremal osal inimestest arvuti kodus olemas. Aga aastaid tagasi, kui meil näiteks veel ei olnud kodus arvutit, oli raske teha töid, kus oli vaja otsida infot internetist. Arvutitega kaasneb veel palju probleeme. Viirused, tarkvara ühtimised, kiusavad sõbrad, interneti maks, hooldus, lisafunktsioonid, sõltuvused, probleemid jne. Seda nimekirja võib lõputult täiendada. Igapäev võib uudistest kuulda, et keegi jälle tappis ennast ära, kuna keegi ahistas teda internetis või, et mõni vanur ei
Saab tuletada makrokäsitlusest läbi katsete. Katseliselt uuriti 3 isoprotsessi : 1. Temp. p=C1*1/v Boyle Mariote seadus : 2. V=const. p=C2*T(Charlesi seadus) 3. P=const. V= C3*T . Gay Lussaci seadus - 3 seadust võttis kokku üheks Clapeyrom, tema järgi ühe mooli kohta kehtib seadus pv= RT (r- universiaalne gaasi constant.) Isoprotsessid - protsessid, kus üks parameteeter jab konstantseks. Siin eeldame, et aine kogus ei muutu. 1) Isobaariline(horisontaalne) Suuremal rõhul muutub gaasi ruumala sama temperatuuri muudu juures vähem. 2) isokooriline(Vertikaalne) Suurema ruumala korral muutub sama temp. muudu juures rõhk vähem. 3) isotermiline(kaar) Väiksemal temp. toimub rõhu muutus kiiremini. Fluktuatsioon - erinevus tasakaaulu olekust. Igal termodünaamilisel süsteemil on oma tasakaaluolek. Süsteem püüdleb tasakaaluoleku poole. Mikrokäsitluses tähendab see osakeste ühtlast jaotumist.
ehitamata seisnud juba aastaid. Mina arvan, et ei ole mõtet ilma tuluta sellel seista lasta. Paljud inimesed käiksid seal meelsasti ujumas, sest milleks kulutada oma raha bussisõitude peale kui võiks kõike seda teha säästlikumalt ja aega raiskamata. Kunda linna laevandus keskusesse võiks rajada väike-jahisadam, millega meelitaks kohale palju turiste. Sellega seoses jääks palju raha just meie linna, mis üldjuhul praegu laekub siiski suuremal määral Tallinna. Selleks, et seda kõike meie linnale tagada tuleks palju tööd veel ära teha. Kuid nagu öeldakse ei saa kõike ilma suure vaevata, tahtmiseta ja kindlasti suurt rolli mängib siin kõiges vaid raha. Loodan, et minu lapsed saavad ehk seda kõike oma silmaga näha ja täiel rinnal nautida. Ahti Tull 8.a
sürrealism. Aastatel 1938.-1942. töötas Pollock Avalikus Kunsti Projektis. 1940.-ndatel kujunes Pollockil välja uudne ning täielikult abstraktsionismile allutatud stiil dripping (,,drip painting" ingl k). "Minu maal ei tule molbertilt. Ma pingutan oma lõuendi enne alustamist harva raamile. Eelistan seda asetada otse seinale või maha. Vajan kõva pinna vastupanu. Maapinnal tunnen end vabamalt, maalile lähemal, tunnen, et osalen selles suuremal määral, sedamööda, kuidas võin kõndida ümber terve maali, töötada selle kallal kõigist neljast küljest ning olla otseses mõttes maali sees. See sarnaneb Lääne indiaanlaste liivamaalingumeetodiga. Hoidun endiselt traditsiooniliste töövahendite molberti, paleti, pintslite eest. Ma eelistan keppe, kellusid, nuge ning vedelat värvi, mis tilgub, või siis pakse liivast, klaasikildudest või muudest segatud materjalidest värvikihte." J. Pollock Landscape with steer
5. JÄRELDUSE D Energia jäävuse seadus kehtib, kuna leitud teoreetilised kiirused on sarnased mõõdetud kiirustega ja võib järeldada, et Ep=Ek ehk katse käigus muundub potensiaalne energia kineetiliseks. Kiirus horisontaalosas ei sõltunud auto massist, erinevate massidega autod läbisid vahemaa samal kiirusel. Kiirus horisontaalosas sõltus stardikõrgusest, kõrgemalt alustanud autod läbisid vahemaa suuremal kiirusel kui madalamalt alustanud autod. 7
kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei
Aafrika idaosas asuva Somaalia riigipöörde pärast algas seal hõimudevaheline sõda. See tõi kaasa näljahäda ning palju muid probleeme. Näljas inimeste aitamiseks saatis ÜRO sinna toiduabi. Hirmuäratavad konfliktid polnud siiski ainukesed asjad, mis maailmas toimusid. Nende kõrvalt üritati ka tagada rahu ning koostöö riikide vahel. Selleks sõlmiti mitmeid lepinguid ning loodi erinevaid organisatsioone, mis vähemal või suuremal määral konflikte ära hoidsid ja leevendasid. Euroopas oli selleks organisatsiooniks Euroopa Liit. Selle eesmärk oli rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Mina usun, et Euroopa Liit on oma eesmärgid täitnud, kuna Euroopa on minu arvates kõige rahumeelsem maailmajagu. Teaduse ja tehnika arengu seisukohalt on minu arvamuse järgi kõige suuremaks ohuks tuumaenergia. Eelkõige võeti see siiski kasutusele just tuumapommide loomiseks.
tema individuaalne areng Partenogenees - Kui uus organism saab alguse viljastumata munarakust e. neitsisigimine (nt. mesilased ja lilled) Kehaväline viljastumine - Esineb enamikul selgrootutel ja mõnel selgroogsel loomal. Sugurakkude arv on väga suur kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (nt. kalad ja kahepaiksed) Kehasisene viljastumine - Esineb lülijalgstel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Täismoondeline areng - Esineb suuremal osal putukatel. Nende munast koorub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ja siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. Vaegmoondeline areng - Sellise arengu korral jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Lootejärgse arengu põhietapid - Eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist e
5. Millised tegevused kuuluvad abitootmise alla? · Remont · Tööriistade ja tehnoloogiliste rakiste valmistamine ja remontimine · Energia tootmine ja transportimine · Muud tööd 6. Mida nimetatakse looduslikuks tootmisprotsessiks? Looduslikuks tootmisprotsessiks nimetatakse seda, kus protsessi käigus tööobjektid muutuvad loodusjõudude mõjul ilma tööliste vahetu osavõtuta ( metalli vanandamine) ja samas kulgevad osad protsessid suuremal või vähemal määral inimese kontrolli all ( värvi kuivamine, taigna kerkimine ) 7. Tootmise korraldamise põhinõuded? · Kitsas spetsialiseerimine · Tööobjektide võimalikult otsesuunaline liikumine · Tootmise rütmilisus ja pidev toimimine · Kitsa nomenklatuuriga toodete valmistamist on lihtsam juhtida ( ühel liinil üks toode ) · Ajaline kooskõlastus · Osaprotsesside õigeaegne sooritamine 8
Razumihhinit,kui uudishimulikku inimest,kes ainult nuhiks tema järele.Minu arvates,see tulenes sellest,et Raskolnikov oli harjunud Peterburis ise hakkama saama,sest ema ja õde elasid temast kaugel väikses külakeses.Peterburis ei olnud tal ennem kedagi,kes tema pärast oma pead oleks vaevanud ja aidanud vähemalgi määral. Loomulikult Raskolnikov ja Razumihhin olid täielikud vastandid,kuid mina leian,et sõbrad täiendavad alati üksteist,kas siis suuremal või vähemal määral,kuid siiski täiendavad.Selline sõprussuhe ei ole muidugi tavaline,et üks saadab koguaeg teise kuupeale,kuid samal ajal teine ikkagi teeb kõik selleks,et sõbral hea oleks.Minu arvates,ei leidunud raamatus rohkem selliseid tegelasi,kes oleksid üksteisega nii paljuski vastanudunud ja samas ka üksteist täiendanud. Raamatu lõpus sai õnneks Raskolnikov aru,et tegelikult ei ole Razumihhin paha inimene ja tegi kõike selleks,et tema
keeleriigi kodanik alguses tundma sõnu, pärast lauseid ning hiljem keerukama struktuuriga liitlauseid ja tekste. Selle arengu juures mängib suurt rolli see, kus laps ülese kasvab. Kasvades üles perekonnas, kus inimesed räägivad rikkalikku keelt, hakkab ka laps taolist sõnavara kasutama. Peres, kus vanemad kasutavad lihtsamat ja väljendite poolest vaesemat keelt, omandab laps sarnase kõnepruugi. Kool üritab selliseid konarusi tasandada, kuid vaod jäävad suuremal või vähemal määral sisse. Mis toob kaasa endaga mitmetimõistetavuse ja erimeelsused. Erimeelsused just ellu suhtumise, selle mõistmise ja tõlgendamise osas. Teisitimõtlemisega avastati tänapäeval olemas olevad tehnika, teaduse ja füüsika alased teadmised ning esemed, milleta me elu ette ei kujuta. Iga teadlase ja leiutaja teisitimõistmine tõi endaga kaasa elektri; aatomi ja selle osakeste avastamise; teadmise, et maa ei ole päikesesüsteemi naba..
maakoole, on kergem õpetajate palka tõsta. Koolistressi ning ülekoormatud õppekava vastu saaks minu arvates juhul, kui suvevaheaeg tehakse lühemaks. Soomes alustatakse uut õppeaastat juba augusti keskel ning sellisel juhul saab ka pikkadest koolipäevadest teha normaalsed päevad. Eesti hariduses on palju auke, näiteks on õpetajatel väga väike palk, õppekava on ülekoormatud, õpetajaks soovijaid on vähe ning õpilased on stressis. Enamus probleemidele on leitud suuremal või väiksemal määral ka lahendusi. On siiski mõningaid asju, mida võiks veel arvesse võtta, näiteks lühem suvepuhkus ning õpetajate rohkem motiveerimine.
Selles artikklis räägitakse, millises ulatuses ja mille kaudu võivad erinevad strateegiad põhjustada püsiva ja tugeva keskkonnasõbraliku tegevuse. Arutatakse ka, miks mõni strateegia võib julgustada inimesi olema keskkonnasõbralikum oma tegevustes isegi siis, kui need tegevused on seotud isikliku kuluga, kuid mis aga tagavad ja julgustavad üldiselt keskkonnasõbraliku tegevust. Meie planeeti ähvardavad mitmed keskkonnaprobleemid, mis on kõik vähemal või suuremal määral seotud inimtegevusega, eelkõige meie väärtuste ja soovidega. Inimesi viivad edasi põhiliselt kolm väärtuste gruppi: hedonistlikud väärtused, kus soovitakse naudingut saada koheselt; kasu väärtused, mis muudavad inimesed tundlikuks oma personaalse elu muutuste suhtes ja normatiivsed väärtused, mis mõjutavad inimest käituma teatud reeglite või levinud kommete kohaselt. Need kolm tegurit mõjutavad, kuidas inimesed asju tähelepanevad ja
28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp.tõus(calor) valu(dolor) turse(tumor) funktsiooni häire(functio laesa) 47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, - dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49. Proliveratsioon põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine Kliiniline keemia 1
´´Minu unistuste õpetaja´´ Birgit Roosileht Meie ümber on palju inimesi. Nad kõik on meile suuremal või vähemal määral eeskujuks, nad juhendavad ja õpetavad meid nii nagu nad arvavad, et on parim. Õpetajad on lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad, vanemad, õed-vennad, sõbrad ja kõige suurem õpetaja on elu ise. Me oleme ümbritsetud inimestest, kes meid kogu aeg õpetavad, inimestest, kellelt me eeskuju võtame. Milline oleks siis see kõige parem õpetaja- eeskuju, see inimene, keda mina oma elu jooksul kohata tahaksin, tunda tahaksin?
Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav. Kuuluvus Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi delfiinlaste sugukonda. Kehaehitus Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on sügava sälguga. Kiirus Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h. Helisignalisatsioon Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz. Paaritumine Delfiin sigib peamiselt suvel
õpilaste õigusi, võtta osa erinevatest koolitustest ja tutvuda teiste aktiivsete õpilastega. Aina enam aktiivseid noori astub ka maakondlikesse noortekogudesse. Seal korraldatakse konverentse, koolitusi, arutatakse piirkondlike probleemide üle ja aidatakse erinevaid noorteühendusi. Näiteks Lääne-Virumaa Noortekogu korraldab igal suvel suurejoonelised suvepäevad, kus leidub erinevaid töötubasid ja esinevad mitmed ,,garaazibändid". Neile, kes tahavad tegutseda veel suuremal rindel, julgen pakkuda Eesti Õpilasesinduste Liitu astumist. Antud organisatsioon on mittetulunduslik ning seisab õpilaste ja õpilasesinduste õiguste eest. ESCU töö on äärmiselt laiahaardeline ja rahvusvaheline nad tegelevad nii kultuuri kui ka poliitikaga. Tänapäeva noortel on võimalus end proovile panna ka ärinduses. Õpilasfirmad muutuvad iga aastaga järjest populaarsemaks. Aina enam korraldatakse nii riigisiseseid kui ka
Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas” Käisin vaatamas ja kuulamas lastemuusikali “Lotte Unenäomaailmas”, Teater Vanemuine oli kohaks ja kuupäevaks oli 11.12.2017. Osades olid: Lotte - Linda Kolde, Bruno - Jaanus Tepomees, Albert - Rasmus Kull, Adalbert - Simo Breede jpt. Etenduse üldmeeleolu on positiivne ja öelda on ainult, et hästi tehtud. Linda Kolde - sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas. 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja. Jaanus Tepomees - lõpetanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse erialal (2010) ning praegu on ta lõpetamas õpinguid näitleja erialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Jaanus osalenud solistina ETV laulukonkurssidel „Laulukarussell“ ja „Kaks Takti Ette“. Rasmus Kull – sündinud 3. augustil 1984. 2011. aastal lõpetas lauluõpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoo...
Mis on moraal? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Kuid see ei ole kindlasti kõigile selge ja arusaadav, mida tähendavad need käitumisnormid, tavad ja seadused. Mis see moraal siis ikkagi on? See on lihtsamalt õeldes see kuidas me oma igapäeva elus käitume ning milliseid seaduseid me järgime. Olgu nendeks siis kas viisakusreeglid või liiklusreeglid, kõike neid võib nimetada moraaliks. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Suuremal osal meie ühiskonnast on olemas omad viisakus- ja käitumisreeglid, mille järgi iga päev talitatakse. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Esimest liiki reeglid moodustavadki moraali. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on igalpool olemas omad seadused, normid ja käitumistavad. Kõige lihtsam ja selgem asi mida moraaliks nimetada on näiteks see kuidas inimesed eri paigus
lagunemise jaoks pole aga väliseid põhjuseid vaja. Liitosakese seoseenergia on võrne minimaalse tööga mis kulub selle liitosa lõhkumiseks koostisosadeks. Tuuma seoseenergia oleneb üsna omapärasel viisil massiarvus, mugavaim on seda sõltuvust jälgida , kui tuuma seoseenergia jagada massiarvuga, st. vaadata ühe nukleoni kohta tulevat seoseenergiat. Tuumajõudude ja tuumade seoseenergia olenevus massiarvust viib selleni , et tuumareaktsioonidest on võimalik suuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Tuumade seoseenergiad on u miljon korda suuremad kui aatomites ja molekulides. Tuumareaktsioonide alustuseks on ainet vaja kuumutada vähemalt kümne miljoni kraadini , alles siis saavad tuumade kiirused nii suureks, et na põrkudes ületaksid elektrilise tõukumise ja jääksid tuumajõudude haardesse.
,,Minu veetlev leedi" ,,Minu veetlev leedi" on 1964. aasta film, mille peaosades mängisid Audrey Hepburn ja Rex Harrison. Filmi rezissööriks on George Cukor ja muusika autoriks Frederick Loewe. Film põhineb Bernard Shaw romaanil ,,Pygmalion" ja võitis kaheksa oskarit, mille hulgas olid ka parima rezissööri ja parima meesnäitleja eest antud auhinnad. Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab Higgins muuta Eliza peaaegu äratundmatuks. Oma esimesel avalikul ülesastumisel jätab Eliza endast aga siiski ebakombeka mulje, kui võidu kihutavaid hobuseid valjul häälel ergutama hakkab. Mõned kuud hiljem toimu...
Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastusest saavad suuremal või vähemal määral alguse paljud ülemaailmsed probleemid, nagu ebapiisav toidutoodang, vaesus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, keskkonna saaste, jäätmeprobleemid, bioloogilise mitmekesisuse kahanemine, joogivee-, energia-, eluruumide ja arstiabi puudus, töötus, slummide kasv ja kontrollimatu migratsioon. Kasvab ka kuritegevus, nakkushaiguste levik ja tööpuudus. Maailma rahvaarv on kiirelt kasvanud just viimasel sajandil, arvestades, et 20.
magma edasist liikumist. (Nafta Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta) Ajalugu Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas ja Egiptuses ja mujal juba 6000 4000 e. Kr. Tööstuslikult hakati teda tootma USA-s 1860. aastail ( esimene naftapuurauk puuriti 1859 a.). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992) Esimese tööstusliku naftadestilleerimisseadme ehitasid 1829.a Venemaal vennad V., G., ja M. Dubinin. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19.saj. lõpus, kui kasutusele võeti sisepõlemismootorid. (Eesti Ensüklopeedia nr 6. , 1992. a) Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast ( nt. Kaspia merel ja Põhjamerel). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992) Kasutamine
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid
lugupeetud. Varsti hakkas ka keskklassi rahvas kandma väheke raskema tegumoega kleite ja kuubesid. VARAJANE KAASAEGNE EUROOPA 16. sajandi esimesel poolel olid madalmaade, Saksamaa ja Skandinaavia mood arenenud teise suunda kui inglise, prantsuse ja itaalia oma, kuigi mingisugust mõjutust olid nad saanud 1520-ndate aastate itaalia kleitidest. Paljudel naiste kleitidel olid sügavad sisse lõiked. Ning musta kanti suuremal osal ajast vaid matustel, leina perioodi või tõeliselt ametlike ürituste ajal. Niplispits tekkis senillist 16-nda sajandi keskel Flandrias. Sel ajal tulid ka moodi krooked, mis kiirelt arenes lihtsatest kroogetest kaelusel, suurteks rataskroogeteks. Kõige ekstravagantsemad krooked vajasid traadist tugesid 17-nda sajandi algul võis ka märgata vahet kaine moe poolt soositud protestantlikul Inglismaal ja Hollandis millel oli veel tunda Hispaania tugevat mõju, paljastades nõnda
on tagantpoolt tugevasti kokkukasvanud ristluuga ja eestpoolt omavahel ühenduses. Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks. Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu, oimuluu, otsmikuluu, ülalõualuu,) Alajäsemed(pöialuud, kannaluud, varbaluud, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder) Selgroog(kaelalülid) Ülajäsemed(sõrmeluud, kämblaluud, randmeluud, kodarluu, õlavarreluu, küünarluu) Rinnakorv(rindluu, , roided, rinnalülid,rinnak) Õlavööde (abaluu, rangluu.) Vaagnavööde (puusaluud, puusaluud,)
ühenduspindu, viimistluse kõrget kvaliteeti ja täpseid detaile. Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne.
Uus sajand, vanad probleemid Möödunud aegadel maailmas esile kerkinud probleemidest ei ole paljud veel tänaseni lahendust leidnud. Selle asemel on nad, nagu mäest alla veerev lumepall, üha kasvanud ja kasvanud, ning jõudnud etappi, kus nendest mööda vaadata on pea võimatu. Kliima soojenemine ja CO2 on isegi tänasel päeval, mil maailmas möllab suurim majanduskriis pärast 1930 aastate suurt depressiooni, väga aktuaalne teema. Kasutusele on tulnud uus mõiste süsiniku leke, mis tähendab palju CO2 eraldavate tööstuste kolimist riikidesse, kus puuduvad veel karmid keskkonnanõuded. Näiteks EL-i jaoks tähendab see tehaste kolimist Venemaale ja Hiinasse. Selmet lükata üks probleem enda õlgadelt kellegi teise omadele, peaksime koos üritama kasvuhoonegaase vähendada. Tänases, peamiselt süsinikul põhinevas majanduses, tähendab aga CO2 koguste piiramine suuri muutusi. Ometigi on see ideaalne võimalus uutek...
vihjates mõista, et ta ei tahaks enam olla osa maapealsest elust. Selle luuletuse puhul ta just nagu usuks, et on sunnitud jääma lõksu, katmas raskused, mille ta on välja toonud lume ja jääna. Eelmise näite puhul aga kirjeldab Juhan Liiv, kuidas ta tahaks tõusta lendu ja põgeneda eluraskuste eest. Seal luuletuses on tunda kergust ja suurt soovi lahkuda. Siin aga on ta alla andnud ja ei jõua enam vastu panna. Juhan Liivi loodusluuletusi sirvides võib suuremal määral leida ängistavaid ja kibestumist täis luuletusi. Nii võib mulje jääda, et kirjanik oligi valdavalt suures masenduses ja soovis surra. Temast jääb esmapilgul mulje kui rusutud ja õnnetust luuletajast. Ka tema eluloos on välja toodud tema õnnetu armastus, hullusehood. Liiv oleks justkui kaotanud usu inimestesse ja nende headusesse. Kirjanik otsis hingerahu looduselt ja pidas seda oma ainsaks sõbraks. Loodus oli see, mis teda elus hoidis.
hauakambri. Füüsikas toimusid suured avastused. Albert Einstein tõestas üldrelatiivsusteooriat, Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni. Keemia ja füüsika ühendamise viis lõpule Linus Pauling, kes seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse. Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu 1920.-1930. aastate läänemaailma kultuurielu arines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud loominguvabadus. Kümnendi teisiel poolel, kui Stalini võim tugevnes ja poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid, loominguvabuadus kadus. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutati sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik. NSV Liidu kultuurielu
Filmi lühitutvustus: Kui ülemaailmne majanduselu on kokku varisemas, asub noor Wall Streeti maakler koos häbistatud endise Wall Streeti firmade ründaja Gordon Gekkoga kahele omavahel seotud missioonile: Teavitada majandusühiskonda lähenevast ohust ja avastada, kes mõrvas noore maakleri mentori... Kuidas mina sellest filmist aru sain: Film oli väga tähenduslik, kuna kajastab 2008 aasta finantskriisi algust. Meie kõigi elu puudutas maailma majanduskriis vähemal või suuremal määral. Aastaks 2008 oli osa ühiskonnast jõudnud teenida piisavalt palju, et neil polnud enam rahaga midagi peale hakata. Muidugi suurärimehed ei mõtle enam ammu ainult raha tasandil, vaid sellest, kuidas olla teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lou tapeti võimu pärast, mis tulenes rahast.
puhul on määrade alanemine oluliselt väiksem. Krister Michal tõi näiteks, et kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 320 eurot, kuid eelnõu kohaselt tuleks ..maksta ainult 45 eurot eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena. Eelnõu seletuskirja kohaselt on paberil edastatud avalduse puhul riigilõiv kallim, et motiveerida suuremal määral kasutama võimalust pöörduda kohtusse elektrooniliselt, sest see vähendab kohtute koormust tehnilise töö vähenemise tõttu. Lisaks peaksid uued lõivumäärad parandama inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele. Eelnõu koostajad loodavad ka, et riigilõivude alandamine ning muud eelnõuga kaasnevad muudatused kohtu töö lihtsustamiseks hoiavad kokku kohtu ressursse ning aitavad kaasa keskmise menetlusea lühenemisele
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub
Selle jaoks on nad kas võtnud pangalt suure laenu, mida nad tõenäoliselt tagasi maksta ei suuda või siis veel hullemal juhul nad tegelevad kriminaalsete tegevustega. Selline olukord on Eestis küllatki levinud ning nüüdses majandusolukorras on seda üsna kerge märgata. Näiteks ,kui naabrimees paar aastat tagasi sõitis oma kalli autoga, siis nüüd ,olles majandusraskustes, tõenäoliselt sõidab ta bussiga. Kuid ei tohiks kõiki samastada. Õnneks suuremal määral on inimesi ,kellel tõesti on hea karjäär, kena perekond või mõni muu kordaminek. Ta on omal alal tegija ning ta naudib seda. Hea näitena edukast inimesest võib tuua Piret Mürk-Dobourgi, kes on seni teinud suurepärase karjääri. Alustades ETV telereporterina ning hetkel tegutsedes Rootsi suurfirmas TeliaSonera viitsepresidendina. Õppinud Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas, on ta pidevalt ennast üles töötanud kõrgematele ametikohtadele
Küsimustele vastused ! Õ.lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Selle eelduseks oli restriktaaside avastamine bakterites 1970ndal aastal. 3.Need kaks tüüpi on: *transgeensed organismid; *nokaut-organismid. Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geen...
Kõik ettevõtmised millega me igapäevaselt tegeleme, on seotud suuremal või vähemal määral riskidega. Me hindame riski selle põhjal, mida me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist
Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009. aastal alanud ning suurt meediakära tekitanud seagripi ,,epideemia". Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli kordades suurem
Tihedamates vööndites hakkas aine kokku tõmbuma algul väikeseks, seejärel suuremateks tompudeks. Nii tekkisidki planeedid. 6. Kivimite vanuse määramine( isotoopmeet, bioloogiline kell jne) Suhteline vanus- millised kivimid on tekkinud enne, millised hiljem. Absoluutne vanus- aeg, mis on möödunud nende moodustumisest. Isotoopmeetod- 7. Säästev areng (Rooma klubi, Agenda25) Iga üksikisiku, organisatsiooni või riigi tegevus mõjutab suuremal või vähemal määral inimkonna tulevikku. Rooma klubi- teadlastest ja töösturites visionääride ühendus.
Filmi lühitutvustus: Kui ülemaailmne majanduselu on kokku varisemas, asub noor Wall Streeti maakler koos häbistatud endise Wall Streeti firmade ründaja Gordon Gekkoga kahele omavahel seotud missioonile: Teavitada majandusühiskonda lähenevast ohust ja avastada, kes mõrvas noore maakleri mentori... Kuidas mina sellest filmist aru sain: Film oli väga tähenduslik, kuna kajastab 2008 aasta finantskriisi algust. Meie kõigi elu puudutas maailma majanduskriis vähemal või suuremal määral. Aastaks 2008 oli osa ühiskonnast jõudnud teenida piisavalt palju, et neil polnud enam rahaga midagi peale hakata. Muidugi suurärimehed ei mõtle enam ammu ainult raha tasandil, vaid sellest, kuidas olla teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lou tapeti võimu pärast, mis tulenes rahast. Selle põhjal saab
Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal esineb looduslik...
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C
Varane täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga Hiline täiskasvanuiga 9.MISSUGUSED ON PIAGET JA VÖGOTSKI TEOORIATE PEAMISED ERINEVUSED? Intelligentsus on J. Piaget' käsitluses baasfunktsioon, mis aitab indiviidil keskkonnaga kohaneda. Areng toimub nii bioloogilise küpsemise kui ka kogemuse alusel. L. Võgotski peamine erinevus J. Piaget'st seisnebki kultuuri osatähtsuse erilises rõhutamises; ta näeb tihedamat seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel ning tõstab palju suuremal määral esile sotsiaalse suhtlemise olulisust arengus, kuna see mõjutab nii keelt kui mõtlemist. 10.KAS INIMESE VÖIMED SÖLTUVAD SOOST? Inimeste erinevate vimete uuringutest on teada, et naised tunnevad end vabamalt verbaalseid vimeid vajavate ülesannete puhul, mehed matemaatiliste ja visuaal-ruumiliste vimete puhul. Naised ilmutavad ten olisemalt valmisolekut abistavaks k itumiseks, on vastuvtlikumad sotsiaalsetele mjudele ja kuulekamad grupile, mehed on iseseisvamad ja agressiivsemad.
Tulemuseks on eriline kogum basaltsammastest, mis asetsevad imetillukeste vahedega tihedalt üksteise kõrval. Geoloogid kutsuvad neid pragusid "vuukideks" ja tervikus "sammasbasaldiks", Samba laius on tavaliselt ca 46 cm, kuid tuntakse ka suuremaid ja väiksemaid sambaid. Hiiglaste tee on selle unikaalse nähtuse suurepärane näide ning suur sillutis on tõepoolest hiiglasele vastav. Mõnedki sambad pole maapinnaga risti, vaid suuremal või vähemal määral kaldu: olenevalt sellest, kui palju pinnas järele andis või kui suur kivimimass peale surus. Samas on osa laavast jahtunud ebaühtlaselt ja sambad pole sirged, vaid väändunud. Muidugi on inimene lasknud fantaasial lennata ning andnud neile looduslikele skulptuuridele tabavaid nimesid. Mõnelgi juhul seostub nimega ka legend. Näiteks Orel oli muidugi selleks, et Finn MacCooli poeg Ossian sellel mängida saaks. Teisal ripub
1946-55 -peronism Argentiinas 1990 -aparheireziimi kaotamine LAV-s 1989 -Nõukogude vägede välja viimine Afganistaanist 1948 -Iisreli riigi loomine 1973-89 -kindral Pinocheti diktatuur Tsiilis 1.Iseloomusta Aafrikat 20.saj. II poolel. Aafrika vabanemine koloniaalvõimust sai alguse 1951.a., kui kuulutati välja iseseisev Liibüa kuningriik ja koloniaalajastu lõpuks peetakse 1990, kui iseseisvus Vaniibia. Suuremal osal riikidest õnnestus iseseisvus saavutada rahulikul teel, mõnes piirkonnas aga tuli pidada pikaajalist vabadussõda koloniaalvõimude vastu. Näiteks kestis kaua aega relvavõitlus Prantsusmaale kuulunud Alseerias ja Portugalile kuulunud Angolas. Mõnes riigis, näiteks Angolas ja Mosanbiigis, said võimule kommunismimeelsed. Ensamikus vabanenud riikides olid võimul diktaatorlkud reziimid. 2.Iseloomusta LadinaAmeerikat 20.saj. II poolel
Viimased on lõvide eksisteerimiseks hädavajalikud. Erinevalt muudest suurtest kiskjalistest ei ela lõvid mitte ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremate rühmadena - nn. praididena. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emased ja noorloomad. Üldse võib praidis olla 7-10 isendit või ka rohkem. Ühes praidis loendati kord koguni 30 looma. Seltsing liigub ringi 100 ruutkilomeetri suurusel või suuremal alal, sõltuvalt selle piirkonna saakloomade hulgast. Suur isalõvi kaitseb oma territooriumi teiste seltsingute ja emalõvisid teiste isaste eest. Päevaajal puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus (magavad kuni 20 tundi ööpäevas), õhtul siirduvad jahiretkele. Lõvi hindab oma toitu osalt lõhna, osalt maitse põhjal. Kuid keel pole üksnes maitsmiseks vajalik, sellel on ka teisi ülesandeid. Näiteks puhastab oma huuli limpsiv imetaja sellega oma nägu. Põhilised toiduhankijad on
Maailmas on väga palju erinevaid koole. Kõik õppeasutused erinevad üksteisest õpilaste arvu, kooli suuruse, jõukuse, kallaku jne poolest. Nende esipärasid võikski jääda üles lugema. Kuid samamoodi, nagu on koolide vahelisi erinevusi, on ka sarnasusi. Igas koolis on pedagoogid, õpilased, lauad, toolid, õppevahendid ja loomulikult sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade hulka kuuluvad lisaks kõigele ka seadused, mis kaitsevad õpilast ( ja ka õpetajat) koolivägivalla eest. Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne kui asi on üle igasuguste piirideta on läinud. Alati öeldakse, et kui keegi sulle koolis liiga teeb, siis tuleks leida mõni täiskasvanud inimene, keda usaldatakse ja talle sellest rääk...
Eestlane- kes ta on? Eesti on väike riik, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Meie ajalugu on selgelt olnud raske ning see on kindlasti jätnud märgi eestlaste kujundamisele ning eestluse tekkimisele. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Millised aga on need puuviljad, millest ühe eestlase kompott koosneb? Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn "väikese inimese kompleksi", kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda enam hakkavad k...
maadeuurija, teedevõrk, häälteenamus, meeltesegadus, nõudepesu). NB! Kokkukirjutamine kehtib siis, kui tulemuseks on kindla, omaette tähendusega mõiste. Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi (*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant). KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2: ! Kui põhisõna on maa, siis kirjutatakse eelnevasõnaga kokku (Eestimaa, Valgamaa, Tartumaa, Gröönimaa, Läänemaa, Saksamaa). NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
