Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud
Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. ATLANDI HARTA (14. aug 1941) aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tegelikult oli Atlandi harta puhul tegemist pettusega. Ameerika Entsüklopeedia viimases väljaandes on Atlandi harta kohta selgelt välja öeldud: "Ehkki ta polnud ametlik dokument, oli
Inglismaa põllumajandus K O O S TA S : M A R I K U U S I K J U H E N D AS : TA R M O O I D E K I VI P Ä R N U TÄ I S K A S VANU T E GÜ MN AASIUM 2 0 1 9 Kus asub Inglismaa? Inglismaa on saar, mis on üks Suurbritannia osadest ning asub euroopas. Inglismaa on teistest osadest nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia lõunaosast. http://www.wikiwand.com /et/Inglismaa_kuningriik Põllumajanduse Põllumajanduse osatähtsus riigis on 0.7%. Seal on hõivatud 1.4% rahvastiku. See tähendab,et selle majandusharu roll on riigis väike. https://expo.online/et/too /pollumajandus/ Taimekasvatus
......................................................................................... 30 Lisa 1 Palestiina Rooma riigi koosseisus................................................................................ 30 Lisa 2 Palestiina Osmanite riigi koosseisus............................................................................ 32 Lisa 3 Balfouri deklaratsioon.................................................................................................. 33 Lisa 4 Palestiina Suurbritannia mandaadi all.......................................................................... 34 Lisa 5 ÜRO eraldumisplaan 1947........................................................................................... 35 Sissejuhatus Käesoleva töö teema aktuaalsus seisneb selles, et IisraeliPalestiina konflikt on kahekümnenda ja nüüd ka kahekümne esimese sajandi üks maailma kõige pikemalt jätkuv konflikt, seda nii rahvuslikest pingetest kuni konkreetse sõjategevuseni.
Nõuti demokraatia suruti maha. Poodi Imre taastamist, uut valitsust, Nagy, kuna ei teinud poliitvangide NSVLga koostööd. vabastamist, sõnaja trükivabadust. Suessi kriis Egiptus riigistas lääne Egiptus vs Sündmustesse sekkunud riikidele kuulunud Suessi Suurbritannia ja ÜRO nõudel sõlmiti kanali, et Niiluse jõele Prantsusmaa vaherahu. Suessi kanal elektrijaama rajada sai kaks aastat hiljem (lääneriigid ei andnud ametlikult Egiptuse laenu). See halvendas Piirkonnas nõrgenes suhteid kanali seniste Suurbritannia ja
tippkohtumisele. Milanos eelistas Thatcher astuda mitteformaalseid samme selleks, et kiirendada otsustetegemise protsessi Euroopa Ühenduste Nõukogus. Bettino Craxi suutis suruda läbi idee, mille kohaselt valitsustevaheline konverents peab läbirääkimisi välispoliitika ja julgeoleku koordineerimise alal ning Rooma lepingute ümbervaatamise osas nendes küsimustes, mis puudutavad otsustetegemise mehhanismi täiustamist ja Euroopa Ühenduse kompetentsi laienemist. Suurbritannia, Taani ja Kreeka olid selle vastu, kuid Itaalia pani asja uuesti hääletusele lepingu 236 järgi,mille kohaselt võib valitsustevahelise konverentsi kokku kutsuda, kui enamik liikmesriikidest nii otsustavad. Valitsustevahelistel konverentsidel olid Suurbritannia ja Taani selgelt vastu laialdastele muudatustele, samas kui Prantsusmaa ja Saksamaa neid igati toetasid. Euroopa Komisjon seisis Ühtse Euroopa Akti sõlmimisel läbirääkimistel esirinnas
) Faism - hirmuvalitsemine. Faistid listsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku itsengut ning nneliku elu tuleb vaenlaseid hvitada. Natsionaalsotsialism e. natsism on rmuslik liikumine ja petus Saksamaal aastatel 1919-1945; mis taotles aaria rassi videtavale erandlikkusele toetudes parema hiskonna loomist; seisnes ksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavrtuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hvitamises. 6.Iseloomusta Suurbritannia sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasda. Sisepoliitika- Monarhia (2partei ssteem). Poliitiline elu oli pingeline, Sisepoliitiline kriis. Majandus majandus ol vga halb, ssi muutus kallimaks. Inglismaal hakkas paremini minema alles masu ajal, kuna neil oli odav tooraine ja seda oli hea eksportida. 7.iseloomusta Prantsusmaa sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasda.
Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa: tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere väinasid ning
Miks on Aafrikas nii palju kriisiolukordi ja konflikte ning kuidas neid ületada? Enne esimest maailmasõda oli Aafrika aladel vaid kolm sisuliselt iseseisvat riiki: Etioopia, Liibüa ja LAV. 1922. aastal kuulutati sõltumatuks kuningriigiks Egiptus, mis oli enne Suurbritannia võimu all. Teised Musta Mandri alad olid jagatud põhiliselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Portugali vahel. 1951. aastal algasid Aafrika maad iseseisvuma, mis lõi kohe üles palju kriisiolukordi ja konflikte. Vaatamata emamaade vastuseisule, sai koloniaalimpeeriumide lagunemisest ja uute sõltumatute riikide tekkimisest Mustal Mandril pöördumatu protsess. Kuna Eesti ka on olnud võõravõimu all siis nõustun sellega mida Musta Mandri riigid üritasid. Kõigil on õigus olla vaba ja seda nad ainult soovisid, kuid need tõid kaasa ka suuri konflikte
Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi. Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe kolooniaid. Tahtis saada Suurbritannia kolooniaid. Suurbritannia ei lubanud Saksamaal saada mõjuvõimsamaks riigiks. Saksamaa – Prantsusmaa: Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa. Prantsusmaa tähtis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi alasid, mille Saksamaa kunagi vallutanud oli. Venemaa – Austria-Ungari: Venemaal olid ülemvõimutaotlused Balkanile: A-Ule ei meeldinud see, et Venemaa toetas Serbiat.
Riikide omavahelised vastuolud pingestasid maailma olukorda veelgi. Prantsuse-Saksa suhted olid väga teravad, sest rahuküsimust ei leitud Elsass-Lotringi ala pärast. Prantsusmaa tahtis aga endale saada sealset piirkonda, sest pea pool rahvastikust olid prantslased ja maavara(kivisüsi) poolest oli hea piirkond, mis oleks Prantsusmaa jaoks olnud väga kasulik. Samuti Saksamaa ja Venemaa võimutsesid Poola alade üle. Suurim konflikt olid Saksamaa ja Suurbritannia vahel. Kuigi Suurbritannia oli suurima laevastikuga riik, soovis Saksamaa siiski ülemvõimu mere ise haarata. Venemaa oli ka Austria-Ungariga rahutustes seoses Balkani poolsaare ülemvõimuga. Balkani poolsaar tekitas üldise suurema rahutuste olukorra. Suure osa olukorra teravnemises etendas kaasa poolsaarel ülemvõimu kehtestav agressiivse poliitikaga riik – Serbia. Sajandi algusel toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningaperekond mõrvati ja asemele tuli venemeelne valitseja
-> Lõuna-Itaalia Mussolini vastu. -> Põhja- ja Kesk-Itaalias fasistlik vabariik. Teherani konverents 1943. aasta lõpus Kohtusid esimest korda Hitleri-vastase koalitsiooni juhid: Stalin, Churchill, Roosevelt. 1. Otsustati teise rinde avamine Prantsusmaal: alustatakse pealetungi Saksamaale läänest. 2. NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. 3. Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. 4. USA ja Suurbritannia tunnustasid 1941. aasta NSVLi piire -> Baltikum NSVLi alla. 1944. aasta Punaarmee alustas võimsat pealetungi sakslastele idast. Lääneliitlased vallutasid Rooma. 1944. aasta teisel poolel vabastati Prantsusmaa saksa vägedest. Võimas pealetung ka ida suunalt: NSVL vallutas palju alasid tagasi. Normandia dessant Olulisim murrang liitlasvägede jaoks oli teise rinde avamine 6. juunil 1944. aastal. Seni oli pidev sõjategevus toimunud vaid Idarindel, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 6
1947 - 1951. aastal töötas keemikuna, hiljem oli kolm aastat advokaat. 1959. aastal valiti Briti alamkotta, kus oli saadik aastani 1992. 1961 - 1964. aastal oli pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. 1970 1974. aastal oli Edward Heathi valitsuses haridus- ja teadusminister. Seejärel varikabineti liige ja parlamendi opostisiooni juht. 1975. aastal valiti ta Konservatiivse Partei juhiks. 1976. aastal valiti Suurbritannia peaministriks. Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistades tugevdada sidemeid USAga. Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale. 1984 kohtus ta Suurbritannias tulevase Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsoviga. Hiljem külastas
Suessi kriis Gamal Abdel Nasseri reziim soovis 1956. aastal natsionaliseerida Suessi kanali. Tema unistuseks oli vabastada araabia maailm välismõjudest ja ühendada see Egiptuse juhtimise alla. London ja Pariis valmistasid ette sõjalist aktsiooni, liitlase said Tel Avivi näol, kuna Iisraeli häirisid palestiinlased enda reididega juudi riigi alale. 29.okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse- põhjenduseks toodi vajadus likvideerida palestiina partisanide tugialad. Tel Avivi, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise kokkuleppe kohaselt pidi Iisrael vallutama kiirelt suurema osa Siinai poolsaarest ja lähenema Suessi kanalile. Seejärel sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nad nõudsid, et Egiptus enda väed Suessi kanali lähistelt eemaldaksid. Egiptus aga keeldus ja 31.okt 1956 hakati Egiptust pommitama. ÜRO-s nõudsid nii Washington kui Moskva sõjategevuse lõpetamist ning 6.nov 1956 sõlmitigi vaherahu. USA-le oli see
Mitu liikmesriiki on NATO-s? Vastus Mitu liikmesriiki on NATO-s? 28 Mida tähendab NATO? Vastus Mida tähendab NATO? Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni Millal loodi NATO? Vastus Millal loodi NATO? 04.04.1949 Mis lepingu alusel loodi NATO? Vastus Mis lepingu alusel loodi NATO? Washingtoni lepingu alusel Kus asub NATO peakorter? Vastus Kus asub NATO peakorter? Brüsselis Kas Suurbritannia, Holland ja Saksamaa on NATO liikmesriikide seas? Vastus Kas Suurbritannia, Holland ja Saksamaa on NATO liikmesriikide seas? JAH Mitu liikmesriiki on NATO-l? Nimetage vähemalt viite. Vastus Mitu liikmesriiki on NATO-l? Nimetage vähemalt viite. 28 liikmesriiki: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu,
2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda. 3. Süüdistati Serbiat atentaadis. Sõja põhjused: 1. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2. Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil. 3. Sooviti kolooniat ümber jagada. 4. Natsionalism maru rahvuslus. 5. Sõja romantiseerimine. 6. Võidu relvastumine. 7. Suurriikide liidud Antant (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa), Keskriigid (Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) 8. Riigijuhtide ja sõvaväelaste ambitsioonid. 9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine. 10. Psühholoogiline hirm kaotada oma liitlased. 11. Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast Maailmas. Osapooled: (Osales 38 riiki) 1. Antant: Vaata eespoolt, Serbia, Itaalia, Rumeenia, Kreeka, USA. 2. Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. Sõjaplaanid:
Kõige suuremaks probleemiks osutus oli see, et U.S. Ei liitunud, mis oleks andnud Rahvasteliidule palju rohkem mõjuvõimu. Kuigi nad suutsid sellele vaatamata lahendada mitmed väiksemad Euroopa konfliktid. Kuid see ei suutnud oma jõupingutusi säilitada oma liikmesriikide territoriaalset terviklikkust ja säilitada rahvusvahelist rahu juhtudel, kui kaalul on suurriigi (nagu Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Nõukogude Liit) huvid. Ei olnud võimu vastu hakata Fasistliku Itaalia ja Natsi Saksamaa agressiivsele välispoliitikale. Euroopa 1930. aastail Hirmutamist hakati üha rohkem vastu võtma, kuna Saksamaa kasvas tugevamaks peale 1933. aastat kuna Prantsusmaal oli stagnatsiooniline majandus, rahutused kolooniates ja sisesed poliitilised võitlused. Kahjuks öeldakse, et Martin Thomas ei olnud ühtne diplomaatiline strateegia ega Britilaste kopeerimine
Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Austria Liitmine - Märts, 1938 - Saksamaa nõudis Austria liitmist kantsler Schuschnigilt - Saksa vägede sissesõit Austriaase 13.03.1938 - Liitumisrefrendum 99% poolthääli - Kinnitamisreferendum 4.aprill 1938 - Saavutas natside vabastamise Austrias Müncheni kokkuleppega - September, 1938 - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. - Saavutas Tšehhoslovakkia vallutamise Molotovi-Rippentropi pakt - August, 1939 - Sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping - Saksamaa ja NSVL lubasid ksteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisel pool vaenulikus sõjalises liidus - Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu
Praegu Catherine Ashton EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV 1973 Iiri, Taani, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Soome, Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia 2007 Bulgaaria, Rumeenia Kandidaatriigid: Türgi (läbirääkimised alates 2005), Horvaatia, Island (2010), Montenegro, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Euroopa Liidu sümboolika Hümn: Beethoveni 9. sümfoonia ,,Ood rõõmule" Euroopa päev: 9. mai
Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast lühidalt kõik suurriigid
Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989) Sotsiaalne turumajandus - ,,Saksa ime'' vabaturumajanduse ja rugeva sotsiaalpoliitika ühendamine Lääne-Saksamaal 1950.-1960.aastatel. Eestvedajaks Ludwig Erhard. Brandenburgi väravad - väravad, mis olid Ida-ja Lääne-Berliini piiriks. Rajati 18.sajandil. Konservatiivid - alates 19.sajandist Suurbritannia Konservatiivse partei liikmed, kes tähtsustavad traditsioone. Falklandi sõda - sõda Suurbritannia ja Argentiina vahel 1982.aastal, kui Argentiina okupeeris SBR-le kuulunud Falklandi saared aastal 1981. Seejärel sekkus ja vallutas saared tagasi SBR. Leiboristid - alates 19.sajandist Suurbritannia Leiboristliku partei liikmed, kaitsevad tööliste huve Thatcherism - Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri majanduspoliitika 1980
vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3
1500m jooks Asbel Kiprop Silas Kiplagat Matthew Centrowitz 3:35.69 3:35.92 3:36.08 Keenia Keenia USA 5000m jooks Mo Farah Bernard Lagat Dejen Gebremeskel 13:23.36 13:23.64 13:23.92 Suurbritannia USA Etioopia 10 000m jooks IbrahimJeilan Mo Farah Imane Merga 27:13.81 27:14.07 27:19.14 Etioopia Suurbritannia Etioopia Maraton Abel Kirui Vincent Kipruto Feyisa Lilesa 2:07:38 2:10:06 2:10:32
Rahvusvaheline kaubandus Maailma kaubandus on viimasel poolsajandil kasvanud palju kiiremini kui tootmine. Enamiku osa maailma tööstustoodangust annavad arenenud riikide ettevõtted. Suurimad eksportijad ja ka importijad on USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel. Viimasel ajal on kiiremini kasvama hakanud ka arengumaade, eriti Hiina ja teiste Aasia riikide tööstuslik toodang ja nende osalemine rahvusvahelises kaubanduses. Ent enamike arengumaade peamised ekspordiartiklid on põllumajandus-saadused. Neid on aga Lääne turgudele Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poolt sätestatud imporditollide ja põllumajandustoetuste tõttu raske müüa. Ning kui vilja, kohvi ja muude põllumajandustoodete
jutuks 1945.aasta veebruaris Jalta konverentsil. Selleks pidi loodama Saksamaa tükeldamiskomitee. Saksa relvajõud kapituleerus 1945.a mai alguses ning Saksa valitsus saadeti sama aasta juunikuus laiali. Augustis loodi Liitlaste kontrollnõukogu, mille ülesanne oli kogu riigis elu korraldada. Samal ajal toimunud Potsdami konverentsil otsutati jagada Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks: loodes asus Briti, lõunas USA, edelas Prantsuse ja idas NSV liidu tsoon. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik ehk Lääne-Saksamaa. Idas tekkis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ehk Ida-Saksamaa. Alguses lootis Nõokogude Liit saavutada võimu kogu Saksamaa üle, kui see ebaõnnestus. Saksamaa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7.oktoobril 1949.a. Selle pealinnaks oli Ida-Berliin. Ida-Saksama pindala oli 108 298 km2. Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga.
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06
Itaalia rahvastik ja majandus Maila Meldre 9a Jõhvi Gümnaasium Itaalia rahvastik Andmeid Itaalia rahvastikust Itaalias elab 59 546 696 elanikku Rahvatihedus on 194,5 inimest/km². Linnades elab 67% rahvastikust Umbes 20 mln. Itaalia päritoluga inimest elab välismaal Peaaegu viiendik Itaalia elanikest on üle 65 aasta vanad Rahvulik koosseis 94,5% itaallased 2,5% sardid 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid) 0,5% tiroollased 0,3% frankoprovanssaalid Suurema elanikkonaga linnad: Rooma 2 541 000 elanikku Milano 1 247 000 elanikku Napoli 1 008 000 elanikku Torino 862 000 elanikku Palermo 683 000 elanikku Genova 605 000 elanikku Rahvastiku tihedus Click to edit Master text styles Tänu mägisele Second level pinnamoele paikneb Third level ...
töötab 1,6%, sekundaarsektoris 26,7% ja teeninduses 71,6%. 10. Ekspordi ja impordi vahekord. Eksport: 130,8 miljardit dollarit. Import: 120,5 miljardit dollarit. 11. Tähtsaimad ekspordi ja impordi partnerid. Tähtsaimad ekspordi partnerid on Norra (10.61%), Saksamaa (10.2%), Suurbritannia (7.45%), Taani (7.35%), Soome (6.44%), USA (6.36%), Prantsusmaa (5.05%), Madalmaad (4.67%). Tähtsaimad impordi partnerid on Saksamaa (17.9%), Taani (8.9%), Norra (8.7%), Madalmaad (6.17%), Suurbritannia (5.56%), Soome (5.14%), Prantsusmaa (5.06%), Hiina (4.79%). 12. Tähtsamad ekspordi artiklid: Masinad, mootorsõidukid, puit, ravimid, elektroonikaseadmed, paber, teras, laevad, lennukid.. 13. Tähtsamad impordi artiklid. Masinad, mootorsõidukid, nafta, raud, teras, rõivad, 14. Mobiiltelefone 100 elaniku kohta: 1148. 15. Internetikasutajaid 1000 elaniku kohta: 814,8. 16. Tähtsaimad sadamad ja terminalid: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg,
Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu[viide?], Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel
piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2
Näiteks MRP-pakti puhul Ribbentrop oli kohtu all kuid Molotov oli kõrgel positsioonil edasi ning sisuliselt kohtumõistja. Kohtupidajad leppisid kokku keelatud teemade nimekirja. NL lõikas MRP-st kasu. Ameeriklased olid huvitatud, et Nürnbergi protsess kordagi ei püstitaks Jaapani tuumapommiga pommitamise teemat. Britid- Briti Impeerium oli loodud kuritegelike vahendeid kasutades. Koonduslaagrid võeti esimest korda kasutusele Suurbritannia poolt. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Sellega tähistatakse peale II MS kujunenud rahvusvahelist suhtlust. Kahe riigi süsteemide vaheline võitlus: 1. Demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga
Ajaloo KT I maailmasõda 1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. (Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid
Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast. Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt. Suurriigid ja nende kolooniad 20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia,
Maailmamajandus kahe sõja vahel USA oli ainus sõjast kasusaaja sest: 1. Suurbritannia tootmine jääb USA omale alla 2. USA tarnib sõjatehnikat ja annab laene 3. USA muutub Euroopa võlausaldajaks 4. Saksamaa majanduses toimuvad segased ajad Hüperinflatsioon on raha väärtuse hüppeline kahanemine. See tekib, sest kõikides riikides püütakse majandust kiiresti jalule aidata. Riik hakkab raha juurde trükkima ning ettevõtetele laene andma. Saksamaal oli kõige kriitilisem aasta 1923. Kahanes enim keskklassi jõukus, sest inimeste säästud kadusid
anda svaasidele õiguslikult siduvaid käske. Aastal 1921 sai pärast regentkuninganna Labotsibeni Gwamile Mdluli 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks" (Ngwenyama) ehk ülempealikuks Sobhuza II. Koloniaalvõimu algaastatel arvestas Suurbritannia, et Svaasimaa saab lõpuks Lõuna-Aafrika Vabariigi osaks. Ent pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Lõuna-Aafrikas süvenes rassiline diskrimineerimine, hakkas Suurbritannia Svaasimaad ette valmistama iseseisvuseks. Poliitiline tegevus elavnes 1960. aastate algul. Asutati mitu parteid ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras 1964
1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: · Toimus denatsifitseerimine · Demokratiseerimine Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. · Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid.
järeleandmisi. Afganistani NSVL, Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda NSVL ei saanud nende maid kõigele sõda (1979- Afganistan, algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit 1989) USA, Pakistanilt, Hiinalt. USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. Suurbritannia, 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda Pakistan, polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Hiina Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest (1959-1973) Prantsusmaa, presidendile loa viia väed Vietnami
lõplikult 1932. aastal Lausanne'i konverentsi otsusega loobuti reparatsioonimaksete sissenõudmisest. Nende mittenõudmine andis Saksamaale kindlust ning samal ajal näitas ka võitjariikide nõrkust. Hitler sai tänu sellele aru, et ta võib ka ülejäänud nõudmistega mängida ja vaadata kuidas võitjariigid käituvad. Õigustatud võisid järeleandmised olla tänu kehvale välispoliitikale liitlaste poolt. USA hakkas häid suhteid juba varakult looma. Samuti ei tahtnud Suurbritannia sõda, nende sõjajärgse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks, ta uskus, et Hitler on mees, kellega saab asju ajada. Ka Prantsusmaa ei olnud nõus midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel.
Füürer tegi kannapöörde majanduses, keskendudes sõjatehnika arendamisele. Samas tundsid lääneriigid end rahulepingute tõttu kindlalt. Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia oma järelandmistega lootis sakslaste indu vähendada ning Prantsusmaa ei julgenud üksi sõtta astuda. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks. Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Detsembri 18
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. Mis abi saadi? Ajavahemikus 1948-1952 andis USA seitsmeteistkümnele Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardi dollari eest majanduslikku ja tehnilist abi. Kas see aitas? Marshalli plaani tulemusena kasvas nende
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustad...
Versailles; · III seisuse ebaõiglane olukord · Võeti vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon Tulemused: kuningavõim kukutati ja Prantsusmaast sai vabariik. Kuningas hukati. Põhjasõda Rootsi vs Venemaa, Poola, Taani Põhjus: soov nõrgestada Rootsit, saada alasid. Tulemused: Venemaa saab alasid Hispaania pärilussõda Hispaania, Prantsusmaa vs Austria, Suurbritannia Põhjus: Hispaania trooni pärimise küsimus. Tulemus: Hispaaniasse tulevad Bourbonid, hisp kaotab alasid. Austria pärilussõda Preisimaa vs Austria Põhjus: kellele kuulub Saksa-Rooma keisri tiitel. Tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Hapsburgid jäävad keisriliinile. Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran
Kriisid-ja-s %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (12.01.2015) 6 2.2. Suessi kriis Suessi kriisini viinud sündmuste käik sai alguse, kui prantslane Ferdinand de Lesseps sai 1854. aastal Egiptuse valitsejalt kontsessiooni rajada Vahemerd Punase merega ühendav kanal. Kanalit ehitati kümme aastat (1859 – 1869) ning kontsessioon kehtis 99 aastat, seega pidi lõppema 1968. aastal. 1875. aastal ostis Suurbritannia Egiptusele kuulunud kanali aktsiad (44%) ning Suessi Kanali Kompaniist sai Briti-Prantsuse ühisettevõte. 1888. aastal sõlmiti inglaste ja prantslaste eestvõtmisel Istanbuli konventsioon, millega kuulutati kanal avatuks kõigile ja seega ei tohi seda sulgeda isegi sõjaajal. Tegelikult otsustas aga Suurbritannia, kes tohivad kanalit kasutada, ja see ilmnes selgelt nii Vene-Jaapani sõja kui maailmasõdade ajal. Suessi kanalit puudutas Lähis-Ida poliitiline arengupilt tugevalt
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
..) ............................................................................................. j) Saksamaa vabariiki kutsuti vahest Weimari vabariigiks. (...) ............................................................................................. 3) Vali õige vastus a) Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale on : · diktatuur · reparatsioon · patsifism b) Antandi riigid olid: · Saksamaa, Prantsusmaa · Suurbritannia, Saksamaa · Prantsusmaa, Suurbritannia c) Keskriigid olid: · Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa · AustriaUngari, Saksamaa, Venemaa, Türgi , Bulgaaria · Saksamaa, AustriaUngari, Türgi, Bulgaaria d) 19181920.a. toimus: · kodusõda Venemaal · kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus · kaotatati toiduainete riigile andmise kohustus e) Antandi vägede ülemjuhataja oli : · Adolf Hitler · Marssal Foch
· 1952 lepete jõustumine (ratifitseerimine) · 1957 moodustasid samad 6 riiki (Prantsusma, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa) o EMÜ Euroopa Majanduse Ühendus o EURATOM Euroopa Aatomienergia Ühendus Sõlmiti Roomas nn Rooma lepingud 3 organisatsiooni ühendnimena hakati kasutama mõistet ühisturg · 1967 toimus 3 organisatsiooni (ESTÜ+EMÜ+EURATOM) ühinemine -> Euroopa Ühendus · 1978 ühinesid Suurbritannia, Iirimaa, Taani · 1981 ühines Kreeka · 1986 ühinesid Hispaania ja Portugal; Euroopa Ühenduse liikmed kirjutasid alla ühte Euroopa aktile · 1982-1992 üleminekuperiood, mille lõpuks tagatud vaba liikumine Euroopa Ühenduse territooriumil o Kaupade vaba liikumine Euroopa Liidu siseselt on keelatud igasuguste piirangute, tollide ja muude kaubandustõkete kehtestamine
1) Austria ansluss millal toimus? Mis riigid olid asjasse segatud? Nimeta 3 põhjust, miks sai ansluss võimalikuks. Toimus 1938.aastal , seotud olid Suurbritannia , Saksamaa , Prantsusmaa , Itaalia. 1)Austria ei osutanud vastupanu ,Austria okupeeriti 2Teised riigid ei soovinud sõtta minna sakslastega 3)Austerlaste hulgas oli palju neid , kes pooldasid Austria ühendamist Saksamaaga 4)Sakslasi toetas Mussoliini , kes ennem pooldas Austriat. 2) Müncheni kokkulepe- millal toimus? Millised riigid sõlmisid? Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? Toimus 29.sept 1938.aastal
I Maailmasõda-1914-1918.Euroopas, Aafrikas, Aasias. Meresõda kõigil ookeanidel Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Venemaa. Põhjused-Peamine põhjus oli vastasseis ja võitlus liidrirolli pärast Inglismaa ja Saksamaa vahel, Sõja päästis valla Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06 1914 Bosnias, Sarajevos. Algus- 23. juulil A-U ultimaatum Serbiale. Kuigi Serbia ei keeldu otseselt ultimaatumit täitmast, kuulutab A-U Serbiale 28. juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
