maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn. Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288.Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus. Pärast seda ehitati uus torn, mis on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Hoolimata sellest, et Big Ben on üks tähtsaimaid turismisihtmärke Londonis, ei ole torni sisemus turistidele avatud. Sellegipoolest lubatakse aeg-ajalt ajakirjanikke ja eriti tähtsaid isikuid torni sisse. See Suurbritannia suurim kell, on peaaegu lakkamatult aega näidanud alates selle tööle hakkamisest 31. mail 1859. Kella lööke võib kuulda kogu maailmas BBC raadio vahendusel. Buckinghami palee Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis. Palee mõõtmed on 108×120 meetrit ja ta on 24 meetrit kõrge. Põrandapinda on seal 7,7 hektarit. Buckinghami palee aed on suurim eraaed Londonis. Tänapäeval kuulub Buckinghami loss Suurbritannia riigile, mitte kuningaperele. Osa palee
sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75 % tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus , , võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud ja kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli . aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. . aastal ühines sellega ja nii tekkis . Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa sõlminud liidu , . aastal Suurbritannia ning . ja . aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid pärast reguleeriva lepingu Venemaaga (). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku . Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane (), ja põhjuseks olid ka . Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta
1)Stalin-Nõukogude Liidujuht 2)Hitler-Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea 3)Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator 4)Georges Clemenceau-Prantsusmaa peaminister 5)Woodrow Wilson-USA president 6)David Lloyd George-Suurbritannia peaminister 7)Mustafa Kemal-Türgi Vabariigi 1.president 8)Franscisco Franco-Hispaania riigipea 9)Winston Churchill-Suurbritannia peaminister 10)Roosevelt-Ameerika Ühendriikide 32.president 11)Robert Lansingi-Wilsoni sekretär 12)G.Groswi-Saksa kunstnik 13)Edward 8-kuningas,India keiser 14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1.president 20)J.Laidoner-Eesti sõjaväelane ja poliitik 21)J.Poska-Eesti riigimees 22)I.Moscicki-Poola president 23)Gusta 5-Rootsi kuningas 24)August Rei-Eesti riigiv...
(8) Mägesid lõhestavad veerikkad jõed. Suurim on Seine, mille ääres asub Prantsusmaa pealinn Pariis. Veerikka ja aasta läbi jäävaba Thamesi jõe ääres asub suur sadamalinn ja tööstuskeskus London, mis on Euroopas elanike arvult esikohal. Maastik on vahelduv, on lagendikke, soid ja rabasid, nõmmesid, mis vahelduvad kõrgustike ja madalate mägedega. (8) Tasandikel kasvatatakse nisu, suhkrupeeti ja viljapuid seal peetakse veiseid ja muid koduloomi. Suurbritannia ja Iirimaa saarel on looduslikud eeldused 13 maaharimiseks veidi kehvemad, see-eest on seal palju häid karjamaid. Niiskemal ja tuulisemal läänerannikul ning mägedes on levinud kanarbikunõmmed, kus karjatatakse lambaid. (9) Lääne-Euroopas on kliima pehme. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida
Epp Narruskberg 11A Suurbritannia Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik asub Lääne-Euroopas. Tema geograafiline asend on küllaltki soodne ning kliima mõõdukalt pehme enamasti ei lange temperatuur alla -5 kraadi ega tõuse üle 30. Suurbritannia loodust teatakse oma imekauni maastiku ja vapustavate vaadete poolest. Sotimaa väärib kindlasti mõnepäevast tutvumist. Seal on võimalik imetleda nii ilusat pealinna Edinburghi kui ka imelisi keskaegseid losse ning salapärast Loch Nessi järve. Loode- Inglismaal asub Suurbritannia suurim rahvuspark Lake District. Alates avamisaastast 1951 on külastajate arv pidevalt tõusnud ning turism on tõusnud üheks peamiseks sissetulekuallikaks.
· · MASSIKÜÜDITAMINE-riigist viiakse inimesi vägivaldselt Siberisse, ilma süüdistusteta ja kohtuotsuseta. · · KAPITULEERUMA-alistuma, alla andma. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. TEHERAN- Teise rinde avamine Prantsusmaal, Saksamaa purustamise järel alustada sõda Jaapaniga. USA, Suurbritannia, NSVL
1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia
Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks ja tugevaks. Selleks tuli tühistada kõik alandavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi. 1933. aastal, peale Riigipäevahoone põlengut sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Peale riigipresidendi Hindenburgi surma sai Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Kuigi ka Suurbritannia oli peale Esimest maailmasõda viga saanud, suutis ta ikkagi demokraatlikuks riigiks jääda. Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920.aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa.
Ka Nõukogude Liit kasutas sarnast majanduspoliitikat. Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli laiendada Saksa rahva eluruumi teiste arvelt. Stalin aga unistas kommunismi laienemisest läände. Mõlemad olid nõus selleks kasutama sõjalist jõudu. MRP sõlmimisega kinnitasid need 2 riiki üksteise seljataguse. Adolf Hitler Jossif Stalin Sõjategevuse algus Teine maalimasõda algas 1.sept. 1939. Saksamaa tungis Poolasse 3.sept kuulutasid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks oli Poola vallutatud ja riik jaotatud Saksamaa ning NSV Liidu vahel. NSVL ja Saksamaa sõlmisid sõprus- ja piirilepingu Sõjategevuse laienemine 1939 novembri lõpus alustas NSVL sõda Soome vastu. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid loovutama Karjala maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.06.1914-11.11.1918 PÕHJUSED: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa ühendamine, mis rikkus jõudude tasakaalu. Riik muutus liiga tugevaks ja teised olid nn mures. Loodud sõjaliste liitude süsteemid Võidurelvastumine Inimesed polnud ammu sõjas olnud ja tahtsid sõda võinagu ma ei tea mis neil viga olid? Tahtsid lihtsalt surma saada. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. ISIKUD Franz Ferdinand - Austria hertsog, Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese
Iirimaa Referaat Asend Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja- Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed Iiri Vabariik hõlmab 80% Iiri saarte territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Üldandmed Pindala: 70280 km2 Rahvaarv: 3883159 Pealinn: Dublin Keeld: Iiri-gaeli ja inglise Rahaühik: euro Kliima Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Maa keskosa on tasane, rannikut ääristavad aga madalad mäestikud. Shannon (386 km) on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks.
baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur -vägivallavõim Laupa liikiumimne -Soome parempoolsete äärmuslik liikumine Koalitsioon -võimul olevate parteide liit Rahvarinne -vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a. Weimari Vabariik -Saksamaa kahe maailmasõja vahel Ahvenamaa neutral. -Soome ei tohi Ahvenamaa saartel oma sõjaväge hoida Leping
Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 29.sept. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe. Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939. aasta kevadel nõuab Hitler Poolalt Danzigi piirkonda ja okupeerib Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna
30. november 1939 13. märts 1940 h) Stalingradi laghing 14. juuli 1942 2. veebruar 1943 i) Eesti okupeerimine 17. juuni 1940 j) Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel 28. september 1939 k) Juunipööre Eestis 21. juunil 1940 6. Täitke tabel! Sündmus Dateering Osalejad /Isikud Potsdami 17juuli- NSV Liidu esindaja-Stalin konverent 2august USA president-Truman s 1945 Suurbritannia peaministrid-Churchill,Attlee Jalta 4- NSV Liidu esindaja-stalin konverent 11veb.1945 USA president-Roosevelt s Suurbritannia peaminister-Churchill II 1.sept 39- NSV Liidu sõjavägede ülemjuhataja, valitsuse maailmas 2.sept1945. juht, ÜKP juht-Stalin õda USA presidendid-Roosevelt, Truman Suurbritannia peaministrid-Churchill, Attlee
Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid
Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (lk 92-94); 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tsehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tsehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tsehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks sellised) (lk 94);
humanitaarprobleemidega tegelevaks organisatsiooniks · 1951 - Loodi kuue riigi poolt (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg) Jean Monnet ettepanekul Euroopa Söe ja Teraseühendus (ESTA) · 1953 - Loodi Raudteekonventsioon, kuhu astusid 10 Lääne-Euroopa riiki · 1957 - Allkirjastatakse Roomas Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergia lepingud · 1960 - Stockholmi leping, millega asutatakse Suurbritannia eestvedamisel Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon EFTA, sinna koonduvad 7 riiki ja see luuakse Euroopa Majandusühendusele vastukaaluks, sest Suurbritannia ei tahtnud sellega liituda, kuna ei soovinud ära anda nii palju oma otsustusõigust. EFTA ülejäänud riigid aga Suurbritannia jaoks liiga nõrgad ja ühendus ei täida tema jaoks oma funktsiooni. · 1962 Inglismaa pettus selles organisatsioonis ja soovis saada Euroopa
The Rolling Stones Koosseis: Mick Jagger : Laul, kitarr Keith Richards : Kitarr, laul Charlie Watts : Trummid ja teised löökriistad Ron Wood : Kitarr The Rolling Stones on Suurbritannia rock-ansambel, mis tegutseb alates 1962. aastast, olles üks pikemalt tegutsenud bände maailmas.1998. aastal esines bänd ka Eestis Tallinna Lauluväljakul.The Rolling Stonesi esimeste albumite (kuni 1967. aastani) Ameerika Ühendriikides väljastatud versioonid erinesid sageli Suurbritannia omadest. Mõnedel juhtudel erines sama pealkirjaga albumi lugude nimekiri või kaanepilt Suurbritannia omast. On ka variante, kus erinevatest lugudest kombineeriti Ameerika Ühendriikide plaadifirmade poolt USAs müümiseks täiesti uus album, näiteks "December's Children (And Everybody's)". Välja antud albumid: (mõned näited) · "The Rolling Stones" (1964) · "The Rolling Stones No. 2" (1965) · "Out of Our Heads" (1965) · "Aftermath" (1966)
vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. · Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. · Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise
Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis- talitusel. Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Napoleoni sõjad Prantsusmaa sõjad Euroopa riikide koalitsioonidega Napoleoni I konsulaadi ja keisririigi ajal. Sõdu põhjustas Prantsusmaa ja Suurbritannia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas ja prantsuse suurkodanluse huve toetav Napoleoni vallutuspoliitika. Pärast Napoleoni võimuletulekut purustasid Prantsuse väed võitluses II koalitsiooni ( Suurbritannia, Venemaa, Austria, Napoli kuningriik jt.) vastu Marengo lahingus 14.juuli 1800 Austria armee. Tagajärjeks oli koalitsiooni lagunemine ning Luneville'i ja Amiens'i rahulepingu sõlmimine. 1805
aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Itaalia sisemereks. Saksamaa nõudis eluruumi. Nõukogude Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. 3. Riikide blokid (liidud) II maailmasõja algul. (ptk 12) Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja liitlased NSV Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vastu. 4. Olulised sündmused 1939-41 (ptk 12) · 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Molotov-Ribbentropi pakt · 01.09.1939 Saksamaa alustas sõda Poola vastu · 03.09.1939 Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSV Liit vallutab Poola idaosa · 28.09.1939 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel nn baaside leping
h) Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel 28. september 1939 i) Prantsusmaa kapituleerumine juuni 1940 j) Teise rinde avamine 6.juuni 1944 6. Täitke tabel! Sündmus Dateering Osalejad /Isikud Potsdami juuli-august NSV Liidu esindaja-Stalin konverents 1945 USA president- Truman Suurbritannia peaministrid- Churchill,Attlee Teherani november NSV Liidu esindaja - Stalin konverents -detsember194 USA president- Roosevelt 3 Suurbritannia peaminister- Churchill II 1.sept 1939- NSV Liidu sõjavägede ülemjuhataja, valitsuse juht, ÜKP juht- maailmasõda 2.sept1945. Stalin USA presidendid- Roosevelt, Truman
põhjused: · sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); · Nürnbergi Õigluse Palee oli ruumikas ning sõjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida süüaluseid; · linn oli tähtis rahvussotsialismi tõusul riigi etteotsa sellega tahtsid kohtumõistjad justkui näidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist.Kohtuprotsessi läbiviijad · Neli riiki (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa) panid välja igaüks ühe kohtuniku ja asekohtuniku, samuti pani iga riik välja ühe süüdistaja. Riikide kohtunikud: · Sir Geoffrey Lawrence (Suurbritannia peakohtunik ja protsessi president) · Sir Norman Birkett (Suurbritannia asekohtunik) · Francis Biddle (Ameerika peakohtunik) · John Parker (Ameerika asekohtunik) · professor Henri Donnedieu de Vabres (Prantsuse peakohtunik) · Robert Falco (Prantsuse asekohtunik)
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:
Buckinghami palee Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis.Tänapäeval kuulub Buckinghami palee Suurbritannia riigile ,mitte kuningaperele.Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud.See on aeg mil kuningapere lossis ei viibi.Briti valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela.Palees töötab 450 inimest. Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. Hiljem on seda maa-ala müüdud,kingitud ja konfiskeeritud mitmeid kordi.Selle maa-ala omanikeks on olnud William Vallutaja,Henry VIII ja James I
majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. · 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja
Austria-Ungari keisririigi troonipärija, erthertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 1914. aastal päästis valla kõige verisema sõja inimkonna senises ajaloos. Suurbritannia kaubandustegevuse ja kolooniate pärast kadedust tugev Saksamaa, kellel oli juba maailma suurim sõjavägi, oli hakanud rajama ka oma sõjalaevastikku. Keiser Wilhelm teise agresiivne poliitika tegi muret paljudele Euroopa riikidele. 1914. aastale eelnenud aastatel käis Suurbritannia ja Saksamaa vahel lausa võistlus, kumb ehitab paremaid sõjalaeva. Suurenes ka Euroopa riikide rivaalitsemine kolooniate ja sõjalise võimsuse nimel ning nii koondusidki Euroopa riigid mitmesse liitu. Sõjalised liidud Üks tähtsamaid ühendusi oli Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari moodustanud Kolmikliit. Ühe liitu kuuluva riigi ründamise puhul olid tema liitlased kohustatud tulema rünnatavale appi. Liidu eesmärk oli blokeerida Venemaa võimalikud agressiivsed sammud Balkanil.
Iirlased on keldi rahvas, kes pärineb Iirimaalt, saarelt Loode-Euroopas. Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes. Ülejäänud osa saarest on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Sisukord 1 Geograafia 2 Kliima 3 Rahvaarv 4 Rass 5 Riigikeel 6 Usk 7 Iiri riik 8 Haldusjaotus 9 Ajalugu 10 Vaatamisväärsus 11 Video iirimaast 12 Kasutatud allikad Geograafia Iirimaa on saar, mis asub Euroopa kõige loodepoolsemas nurgas. Pindala: 70 282 km2 [Põhja-Iirimaa: 14 139 km2] Kliima Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena, on
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu,
1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maailm suurim pomm (Tsar Bomba, 50-100MT) 6681 strateegilist tuumalõhkepead (2007) INGLISMAA 1950. aastal lisandus maailma kolmas uus tuumariik Suurbritannia. ( Hurricane aatomipomm) Suurbritannia oli esimene, kes laskis 1966 vette raketiallveelaeva, ning mis kandis nime ,,Resulution". 300 tuumalõhkepead ( 2007) PRANTSUSMAA 1960. aastal lisandus neljas tuumariik milleks oli Prantsusmaa. (Gerboise Bleue aatomipomm) 1968 veisinikpomm (Operation Canopus) 350 lõhkepead (2007) Ülevaade ja võrdlus USA-l oli 1961. aastaks 24126 tuumalõhkeseadet. Nõukogude Liidus aga 2500 tuumalõhkeseadet. Suurbritannial oli viiskümmend tuumalõhkeseadet.
● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni
maailmasõjas edukalt kasutati. Aga sõjas oli kaotatud miljonite noorte meeste elud ning Suurbritannia oli nüüd USA-lt võetud võlgades. Samuti oli üha raskem kontrollida impeeriumi kaugeid osasid, kus olukorrad kasvasid üha pingelisemaks. Üheks tähtsamaks küsimuseks oli ka naiste võrdõiguslikkus meestega, mille lahendamise käigus said juba 1918. aastal Suurbritannia naised oluliselt õigusi juurde. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Suurbritannia pidi tegelema sügavate probleemidega nii koloniaalmaades kui ka emamaa sisemuses, suudeti edukalt ning tugeva demokraatiaga sellest väljuda. Sõja tagajärjed Venemaal andsid veel kaua tunda. Venemaa väljus küll sõjast võitjate poolel nagu seda ka Suurbritannia, kuid probleemid, mis seda riiki veel kaua kummitasid, ei olnud ühegi võitjariigiga võrreldavad. Venemaal lõppes kodusõda alles 1921. aasta veebruaris,
Külma sõja kujunemine lk.6-11; Korea sõda lk.25; Suessi kriis lk. 28-29; Berliini kriis lk.58- 59; Kuuba kriis lk.59-60; Vietnami sõda lk.60-61; pingelõdvendus lk.82-85; Afganistani sõda lk.117-118. Võidurelvastumine vihikust Külma sõja kujunemine:Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel
piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkondi. Lepituspoliitika alla mõeldakse seda, kui ühed teevad järeleandmisi enda kasuks. Enim tegeleti sellega paar kuud enne sõja algust, kui Saksamaa nõudis endale I maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17
Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. Itaalia köök on üks Euroopa tuntuimaid ja mitmekesisemaid. Seda iseloomustavad nii Napoli ja Kalaabria (Calabria) pikantsed aroomid kui ka Liguuria pestoroad ning Itaalia alpipiirkondade juust ja risotto. Suurbritannia saar on suurim Briti saartest. Suurbritannia on kuningriik mis asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas. Seal räägitakse inglise keelt. Inglise keelt räägivad maailmas umbes 300miljonit inimest. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin ehk Inglise kanal ja selle kitsam idaosa Calais' väin Doveri väin. Euroopa mandriga ühendab saart mööda La Manche'i põhja kulgev La Manche'i tunnel. Iirimaast lahutab teda Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga
Svastika ehk haakrist 6 Sõja käik I periood, september 1939 – juuni 1941 II MS sündmusi võib jagada neljaks perioodiks. Sõjalised eeldused algasid veel 1938 aasta märtsikuus, aga ametlikuks sõja alguseks peetakse 1. sept. 1939. a., kui Saksamaa tungis Poola kallale. Järgmisel päeval saksa allveelaev U-30 ettehoiatusteta hakkab ründama inglise reisilaevat „Athenia“. 3. septembril Suurbritannia, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa (Poola liitlased) kuulutasid Saksamaale sõjat. Mõne päeva jooksul nendele liituvad Kanada Newfouland´i Liit, Lõuna-Aafrika ja Nepal. 17. septembril toimub NSV Liidu kallaletung Poolale. 27. septembriks kogu Poola oli vallatud. 28. septembril Saksamaa ja NSVL sõlmivad mittekallaletungi lepingut; endise Poola territooriumil asutakse piiri, mis jagab maad Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad ja Itaaliavaldused Austriale, Sitsiilia Savoiale, Gibraltar ja osa Prantsuse Põhja- Ameerika asumaid Suurbritanniale, Rootsi ja Austria pärilussõda (1740-1748) Austria pärilussõja põhjustasid koloniaalvallutused ja võitlus hegemoonia üle Saksamaal. Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärismisõigust Habsburgide pärusmaadele. Sõjas võitlesid Preisi ja tema vastu Austria, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sõja tulemuseks on Preisimaa tõus Euroopa suurriikide hulka, kuid aktsepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Seitsmeaastane sõda (1755-1762) Põhjuseks oli inglaste ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast. Osalsesid Suurbritannia ja tema vastu Prantsusmaa. Suurbritannia vallutas Kanada ja Prantsuse väed Indias.
Paljudel riikidel oli seotud sõjaga palju plaane ja eesmärke. Saksamaa soovis luua SuurSaksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõukogudeliit tahtis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast kaotatud riigid, sealhulgas ka Eesti. Itaalia soov oli muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse ja Jaapan tahtis saada IdaAasiat enda mõjupiirkonda, et kontrollida selle majandust. Kuid oli samas ka riike, mis ei soovinud sõda, näiteks Suurbritannia. Briti maavägi oli jäetud halba seisundisse ja esimese peaministri arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Teine maailmasõda algas, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. 1939 a. 30.nov
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss:
suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia. Sõja kaotanud riigid jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa Sisepoliitika: -kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid, ühiskonna polariseerumine, tugevad oli Prantsuse fasismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid -9. jaanuaril 1934. a fasistide demonstratsioon Pariisis
Demokraatia ja turumajanduse võit kogu maailmas. 2. Millele toetudes Fukuyama sellisele järeldusele jõudis? Paljudes riikides algas demokraatlik ajastu, üle mindi turumajandusele, lõppes KÜLM SÕDA. 3. Kas järgnev ühiskonna areng vastas Fukuyama ennustustele? Põhjendage. Ei ole, sest maailmas tekkisid uued probleemid terrorism; kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge (islam kristlus) EUROOPA LK 158-159 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksa Liitvabariik. Suurbritannia Tony Blair; sümbioos; arvestada tuleb ka majanduse arengut; USA ja Suurbritannia toetavad üksteist, rahvusvaheline tähtsus kasvas. Prantsusmaa Euroopa süda; vastandus USA-le, heal positsioonil EL-s. Saksa Liitvabariik ka heal positsioonil EL-s; idasakslased on laisemad- USA JA VENEMAA LK 159-161 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: USA ja Venemaa.
5. Suur ülemaailmne majanduskriis Mis sa arvad, miks nimetatakse börsil krahhieelset aega ahnuse ajaks? Paljud investorid on hästi teeninud, raha tuuakse julgemalt turule ning seetõttu tuli turule rohkem välisinvestoreid. Milline roll oli (on) meedial börsikrahhis? Seda, mida meedia kirjutab, seda ka usutakse, nii tehakse. Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma va...
Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas
Kõige paremad mehaniseeritud põllumjandause jaoks on lammimullad, mis paiknevad jõgede orgudes ja kallastel, sest on erosiooni vastu suhteliselt kaitstus. Kohvi – ja teised istandused asuvad peamiselt vulkaaniliste muldade peal, millel on suur tootlikus kui kaitsa seda erosiooni eest. Andidest ida poole on muld leostunud, madala pH-ha ja vähe viljakad. Suurbritannia madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele iseloomulikud pruunmullad. Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad, tänu hummusekihile ning saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Mullad on väga viljakad tänu pidevale uuenemisele ja rohketele sademetele. Seega on suurbritannia mullad põllumajanduseks väga sobilikud ja hea viljakusega.
Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2
Big Ben · Tornikell Londonis · Maailmas suuruselt kolmas iseseisvne kellatorn, Suurbritannias suurim · Esialgne torn ehitati 1288, mis hävis 23.okt 1834 tulekahjus · Praegune torn uusgooti stiilis · Torni sisemus pole turistidele avatud, aegajal vaid tähtsatele isikutele või ajakirjanikele · Kell on aega näidanud alates selle tööle hakkamisest 31.mai 1859 · Pildil Big Ben Buckinghami palee · Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis · Mõõtmed on 108×120 meetrit, 24 meetrit kõrge, põrandapinda on 7,7 hektarit · Palee aed on suurim eraaed Londonis · Tänapäeval kuulub Buckinghami loss Suurbritannia riigile, mitte kuningaperele · Osa palee ruume on avalikkusele avatud(ainult augustis ja septembris) · Lossis korraldatakse igal aastal aiapidusid,audientse, vastuvõtte ja bankette Pildil Buckinghami palee Westminster Abbey
riikidel oleks võimalus osa võtta. Poolfinaalid toimusid küll ka 1993 ja 6 aastal, aga neid ei näidatud telekas Eurovisioonist osa võtta saavad kõik riigid, kes kuuluvad European Brodcasting Unioni. See aasta võtab esimest korda osa ka Austraalia, sest nad on fännid ja on mitu korda küsinud. Iga aasta vaatab eurovisiooni umber 180 milj. Inimest Iga aasta saavad otse finaali 5 riiki Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia ja eelmise aasta võitja. Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia saavad edasi, sest nad on eurovisiooni kõige suuremad rahalised toetajad Kõige edukam, võttes arvesse kõikide osalemisaastatel saavutatud kohti ja punkte, on Suurbritannia, Eesti on üsna keskel, 23. Kohal. Kõige rohkem võite (7) on Iirimaal, viimati võitis 1996. aastal Kõrgeima skoori üldse on saanud 2009. Aasta võidulaul Fairytale (Norra, Alexander Rybak)
tulemuseks võiks oodata, et klassikaaslased on käinud reisimas paljudes Euroopa riikides. 3. Andmetabel Sugu Kus oled reisil käinud? Kuhu tahaksid minna reisima? M/N 1 M Rootsi Holland 2 M Norra, Läti, Soome, Rootsi Island, Holland, Kanada 3 M Soome, Rootsi, Luxembourg Holland, USA 4 M Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, USA, Suurbritannia Holland, Saksamaa, Prantsusmaa 5 M Soome, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, USA, Egiptus, Hispaania, India, Hiina Rumeenia 6 M Rootsi, Läti, Venemaa Itaalia, Kreeka, Vietnam, USA, Tokyo 7 N Egiptus, Suurbritannia, Soome, Venemaa, Hispaania, Austraalia, USA Läti, Poola, Slovakkia 8 N Prantsusmaa Tai, Egiptus, Monaco
kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. ansluss) Nad liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: · 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. · Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma. · Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
