Spionaaz · Julius ja Ethel Rosenberg · 1952 sai presidendiks Sõjalised liidud Dwight D. Eisenhower. · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. 1949 Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Suurbritannia, Suurbritannia USA, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island. · Impeeriumi lagunemine. · Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · Positsiooni kaotamine rahvusvahelisel 1952 Beneluxi maad, Prantsusmaa, Saksamaa LV ja Itaalia areenil. · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. · Kaheparteisüsteemi säilimine. 1949
l Toimus 1.juulist 18.novembrini. l Sõdivad pooled olid:Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. l Lahing oli osavõtjate ja hukkunute arvult suurim I maailmasõjas. (Inglismaa ja Prantsusmaa kaotasid 794 000 ja Sakslased 538 000 meest). l Selles lahingus kasutati esimest korda tanke. Esimene tank Karikatuur Video esimesest tankist Esimene tank Jüüti lahing l Toimus 31.mail 1916. l Sõdivad pooled olid Saksamaa ja Suurbritannia. l Sõjaajaloo suurim merelahing(osales kokku üle 250 laeva). l Mõlemad pooled kuulutasid end võitjateks. Jüüti merelahingu pilt 1 ms uuendused l Tankid (kasutati esimest korda Somme'i lahingus, brittide poolel). l Kaevikud. l Lennukid. l Tsepeliinid. l Relvad. l mundrid. Kaevik esimesest maailmasõjast 1MS lennukid tseppeliin Arvati, et on tulevik 1MS relvad Mundrid Compiegne vaherahu l
(kokku 16 riiki) Jaapan ründas USAd: 1941. aastal ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Pearl Harbor. Peale seda kuulutas Jaapan sõja USAle ja Suurbritanniale. Koos Jaapaniga kuulutasid USAle sõja ka varem sõjalise liidu loonud Saksamaa ja Itaalia. USA ei tahtnud enne otseselt sõjas osaleda, kuid pärast Pearl Harbori rünnakuid ta seda siiski tegi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu. Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 1940.a sügisel ründas Saksamaa koos Itaaliaga Kreekat ja vallutas Jugoslaavia Atlandi harta Atlandi harta oli 14.augustil 1941 aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D
1. I MS lõpu 1918-IIMS algus 1939 vahel 2. saksamaa ei toimunud kollektiviseerumist ,ei hävitatud ettevõtteid.talup pidid külvama seda ,mida kästi , töölistele tehti komplimente,kaotati tööpuudus ,eemaldati tõõturult noored-läksid söjaväkke. 3. NSV liit- NEP- kolhoosidelt ei võetud toodangut vastavalt vajadusele , inimestel võis olla isiklik majapidamine ning tiigile antavast toodangust ülejäägid ,võisid minna turule. Hävitatierakaubandus.defitsiidid, masinaehituse elavnemine, 4. USA kuiv seadus-lõpetati alkoholi müüks, tekkis maffia.vabaettevõte oli tähtis, roosevelt tõstis makse,loodi uusi töökohti, miinimum palk, ja max tööaeg.toetused ja tootmis piirangud. 5. Suurbritannia-aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga. Sütt hakkas asendama nafta.Naelsterling devalveeriti. Tulid kiiresti kriisist välja. 2) 1. II MS 1939 saksa väed tungisid poolasse, sel...
detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. · Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. · Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid. Atlandi harta · Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis neile kallale. · 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe. · Tihenes ka USA ja Suurbritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
gruppide osalemist poliitilises elus 11. MRP- mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 12. Atlandi Harta- 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. 13. Holokaust- käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi Eestis Teise maailmasõja ajal. 14. ÜRO- 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt
Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks. Kontserdil esines Inglise kõrgrenessansi, lugusi Pranstsusmaalt, Hollandist, Hispaania, Suurbritannia renessansi, Saksa ja mõningal määral Itaalia stiili segu ning Hispaania renessansi. Andres Mustonen, kes on sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas, on eesti viiuldaja, ansamblijuht ja dirigent. Mustonen lõpetas 1977. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuli erialal. Ta on end vanamuusika alal täiendanud Austrias ja Hollandis. 1972. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal asutas ta varajase muusika ansambli
majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta) ● Marshalli plaan 1948-1952 - USA jagas majanduslikku abi sõjas laastatud Euroopa riikidele, et takistada kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Tahtsid liituda ka Tšehhoslovakkia ja Poola, kuid NL keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945
juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks 5.Nelja D poliitika ja Potsdamikonverents Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki - USA, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla. Otsustati Saksamaa Desarmeerimida, demilitarieerimida, denatsifitseerimida ja demokraatia kehtestada. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks. Saksamaa jagati 4-okupatsioonitsooniks. Osa ida- Preisimaad ja Köningsbergi läksin NSV liidu kontrolli alla
1939. a. 17. september Poolale tungib kallale NSV Liit 1939. a. 28. september Eesti kirjutab Moskvas baaside lepingule alla 1940. a. 9. aprill Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat 1940. a. 10. mai Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit 1940. a. 10. juuni (2) Itaalia astub sõtta Inglismaa ja Prantsusmaaga 1940. a. 22. juuni Compiegne'i vaherahu 1940. a. 16. juuli Hitler annab käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda 1940. a. 7. detsember Briti väed alustavad pealetungi Aafrikas itaallastele ja lõid nad puruks 1941. a. 6. aprill Saksamaa tungib Jugoslaaviasse 1941. a. 20. mai Kreeta lahing, Sakslaste õhuinvasioon kreetale. 2. Mida tähendab/mis seal toimus: Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset
75 % tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasja phjusteks olid suurriikide vastuolud: vitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi vimaluste, mjupiirkondade ja asumaade prast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal slminud sjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal hines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 slminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks slminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate prast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko prast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja
Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistite ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. 5. NATO kujunemine Lääneriikide üheksd tähtsamaks sõjaliseks ja poliitiliseks liiduks sai 1949 aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandipakt. Asutajaliikmeid oli 12: USA, Kananda, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. 1999 aastal liitusid NATO-ga esimiesed endised sotsialismimaad Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola. Eesti, Läti ja Leedu liitusid organisatsiooniga 2004 aastal. 6. Berliini blokaad
pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis) Lõplik hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma
väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Kuigi tänu Brittide edukale pääseoperatsioonile suudeti piiramisrõngasse jäänud liitlased päästa oli Saksamaa siiski edukas, sest suudeti tänu sellele Holland ja Belgia vallutada ning nõrgestada Prantsusmaad. 10. juunil kuulutas Itaalia Pransusmaale sõja, kus Prantsusmaa alistus juba 22. juunil. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler ründas Britanniat nii veelt kui õhust, kuid võitu ei saavutatud kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas. 1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Juba varsti ründas Itaalia Kreekat, kuid rutaka ja lohaka rünnaku tõttu, pidi talle Saksamaa appi tulema
Eestis on aga kasvanud vastupidine olukord. Eestis on mitteaktiivsete noorte osatähtsus suurem. Samal ajal eksisteerib suur erinevus heitunud isikute osas. Suurbritannias rohkem noori, kellel ei ole mitteaktiivsuseks põhjust. Suurbritannias ja Eestis on noortel, kes on omandanud kõrg- või keskerihariduse, tööturul rohkem võimalusi ja väiksem risk jääda töötuks. UK-s on noorte töötute hulgas rohkem mehi kui naisi. Eestis on eriti palju töötuid noorte naiste seas. Eesti ja Suurbritannia hõivepoliitika orienteerub Euroopa Liidu hõivestrateegiale.UK noorte asend tööturul on parem kui Eesti noorte oma, sest Suurbritannias on Eestiga võrreldes rohkem noortele suunatud eriprogramme. Suurbritannia kulutused aktiivsetele tööturumeetmetele ja erimeetmetele noorte osas on suuremad kui Eesti omad. Seega on vaja parandada Eesti aktiivse poliitika finantseerimist ja läbi viia rohkem noortele suunatud projekte. Tööturuamet aitab vältida töötuks jäämist.
kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud 3.Sõjakolded: Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia Hiina-Jaapani sõda: Põhjused: · 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng. · Ühiskondlik struktuur muutus · majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv, · rahvastiku enneolematu juurdekasv
kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud 3.Sõjakolded: Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia Hiina-Jaapani sõda: Põhjused: · 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng. · Ühiskondlik struktuur muutus · majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv, · rahvastiku enneolematu juurdekasv
sündmused aset leidsid. Rasputini tütar väitis, et tema isa kooki ei söönud, kuna tal olid probleemid maoga ja igasugusest suhkrust hoidis ta eemale.[7] Hilisemad ekspertiisid panevad samuti legendi kahtluse alla. Näiteks Rasputini maost leiti küll alkoholi, aga mitte üldse aktiivset mürki. Tegemist võis olla kookidest tsüaniidi aurustumisel kõrgel temperatuuril ahjus.[7] Üks teooria on veel, et Tapmise organiseerisid Suurbritannia välisluureteenistuse MI-6 töötajad John Scale ja Oswald Raynert, kuna Suurbritannia valitsus kartis, et Rasputini mõjutusel loobub tsaar Nikolai II ja Venemaa sõjast Saksamaaga ning sõlmib separaatrahu Esimesest maailmasõjast jättes Suurbritannia sõjas Saksamaaga raskesse olukorda.[2] Kokkuvõte Käesoleva referaadi autori arvates oli Rasputin kahtlemata tark mees, muidu ta ei oleks nii kaugele jõudnud
tähtsamaid tooraineid, et vältida edaspidi sõja tekke ohtu • Rahu tagamise plaani tähtsust mõistis ka Saksa Liitvabariigi kantsler, kes otsustas liituda, seejärel ühinesid ka Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg • 1952. aastal kirjutati Pariisis alla Euroopa Söe- ja Teraseühendamise asutamislepingule. Lisaks tootmise reguleerimisele oli eesmärgiks lepitada Prantsusmaad ja Saksamaad Euroopa Nõukogu • 1946. aastal kutsus Suurbritannia peaminister Winston Churchill üles Euroopa Nõukogu asutamisele. See jõustus 5.mai 1949. aastal, millele kirjutasid alla Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani • Ajendiks oli hoida ära edaspidiseid julgeolekukonflikte • Peamised tegevusvaldkonnad on sotsiaalõigused, inimõigused, haridus ja kultuur • Suurim saavutus Euroopa inimõiguste konvensiooni koostamine, mille tulemina asutati 1959
jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart: Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja tõttu (James I/James VI). Oli personaalunioon kus valitseja on sama, kuid riigipiirid ja seadused jäävad erialdi seisvaks.* Liitis 1801 Uniooni Akt Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi. Saksa-Rooma keisririik – Rootsi kuningiik, Vene keisririik – Eestimaa ja Liivimaa, mis olid algselt Rootsi võimu all, langesid ajavahemikus 1700-1721 Vene võimu alla. See toimus Põhjasõja tõttu. Sõda lõppes Rootsi kaotusega. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, Venemaa sai suuriigiks. 2. Poliitilised mõttevoolud: konservatism ja liberalism. Konservatism – ollakse vastu reformidele. Suhtutakse äkkilistesse uuendustesse negatiivselt. Ei
olema erladatud, levisid haigused kuna koolides tüdrukud ei pesnud ennast usulistel põhimõttetel. · Revansism: makta saksamaale kätte( koolides õhutati viha saksamaa vastu) Saksamaa · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Keiser Wilhelm II · Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa · Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks · Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest) · soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei · majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte · presidendid: Theodore Roosevelt, William Taft, Woodrow Wilson. · Võitlus trustidega, võitlus loodushoiu eest · Üleminek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga (USA sai Puerto Rico, Filipiinid, Columbia), Panama kanal) Venemaa 20.saj
Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis piirata nn raudse eesriidega. Raudne eesriie oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu
1980. aastate keskel sai NSVL aru, et ei suuda enam USAga relvastumises võistelda. NSVL vajas nii majanduses kui ka sise- ja välispoliitikas uuendusi. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses lagunes NSVL koos kogu idablokiga. Külma sõda aitas lõpetada Ronald Reagani loodud NSVL väljakurnamise poliitika ning 1983. aastal loodud tähesõdade programm. NSVL oli pankrotis ning Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985. aastal tõi kaasa mitmed kohtumised näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaaga. Kokkulepped: USA-NSVL kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimisest Euroopas (1987), USA-NSVL kokkulepe strateegilise tuumarelva kärpimisest ¼ ja 1/3 võrra (1991). Otsused: NSVL ei sekkunud enam Ida-Euroopa riikide siseasjadesse, tõi oma väed Afganistanist ja Ida-Euroopa riikidest välja, nõustus kahe Saksamaa ühinemisega. Kommunistlik maailm ja NSVL. Pt 21, 25, 26. 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku /kommunistliku riigikorraga riigid Ida-
sajandist kuni 16. sajandini. Enne gooti stiili on romaani stiil ja gootikale järgneb renessanss. Inglismaa võttis gooti stiili vastu 12. sajandi lõpus, Normandia arhitektuuri vahendusel. Hiljem ehitati katedraalile juurde ristikäigud, kapiitlihoone ja 1320. aastal 123 meetri kõrgune torn, mis on Inglismaa kõrgeim. Olulisi muudatusi katedraalis tegi 1790. aastal arhitekt James Wyatt, kes uuendas kiriku kooriosa ja lammutas algse kellatorni. Salisbury on üks kolmest Suurbritannia katedraalist, millel ei ole kellamängu. Väidetavalt on seal 365 akent, päevade arvu järgi aastas, ja 8760 marmorist sammast, tundide arvu järgi aastas. Samuti on seal 67 ausammast Lääne poolsel küljel. See on suurim Suurbritannia katedraal klooster. Oma toretsevast, traditsioone hoidvast monarhiast hoolimata pole britid üldse mitte tagurlikud, vaid vägagi demokraatlik rahvas. Juba aastal 1215 tuli kuningal rahva nõudmisel välja anda
Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli
1949 vaherahu, kuid pinged püsisid, ennustades uut sõda. Algas vastuolu lääne ja araabiamaade vahel. · Vastuolud Aasias, kommunistide võit Hiinas, kommunistlikud liikumised Indo- Hiinas, Koreas. · Suessi kriis 1956. A. Pärast Egiptuse riigipööret riigistas uus valitsus eesotsas Nasseriga, keda toetas NSVL Inglismaale kuulunud Suessi kanali. Iisrael ründas inglaste toel Egiptust, liitusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO, USA ja NSVL sundisid neid sõjategevust lõpetama. Tagajärjel vähenes Suurbritannia mõju maailmas, suurenes NSVL autoriteet Lähis- Idas ja USA toetus Iisraelile. · Berliini kriis 1961. Ülemaailmne vastasseis avaldus Saksamaal selgeimalt. Saksa LV ja dem maailma ei tunnustanud Saksa DV-d, Nsvl soovis jätkuvalt liita L-Berliini. 1958 nõudis NSVL et lääneriigid viiksid oma väed Berliinist ära, ei kuulatud - L-
ja 1948. aastal.Londoni olümpiamängudel osales rohkem kui 100000 sportlast 204'st riigist.Teised linnad, kes kandideerisid olümpialinnaks olid : New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Avatseremoonia. Avatseremoonia kandis pealkirja "Imede saared" ja selle lavastas filmirežissöör Danny Boyle.Avamispeol esinesid teiste hulgas Paul McCartney, Emeli Sandé, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckit, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti sportlased Londoni Olümpial. Eestit esindas Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast
välispoliitilistes suhetes on riikidevahelisi suhteid parandanud. Toomas Hendrik Ilves, hoolimata oma hetkel veel lühikesest presidendi ametis viibitud ajast, on jõudnud käia välismaal töövisiitidel Soomes, Ungaris, Leedus, Poolas, Lätis, Gruusias, USA-s ja Tsehhis kui ka külastanud Belgia ja Rootsi kuningat, Madalmaade kuningannat Beatrix-i ning Hispaania kuninglikku pere. Eestis on Ilves vastu võtnud Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi ning viimasena Jaapani keisri Akihito. Eesti presidendile on antud järmised ordenid: 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst 2004 Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi orden
Ajalugu 1. Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe
kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid).
VÕITLEVAD POOLED 1.MAAILMASÕJAS KESKRIIGID ANTANT SAKSAMAA 1914 SUURBRITANNIA 1914 AUSTRIA-UNGARI 1914 PRANTSUSMAA 1914 BULGAARIA 1915 VENEMAA 1914 TÜRGI 1914 AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1917 ITAALIA 1915
Leht1 Rootsi Soome Taani Iirimaa Suurbritannia Holland Belgia Prantsusmaa Saksamaa Luksemburg Portugal Hispaania Austria Itaalia Kreeka Leedu Poola Tsehhi Slovakkia Ungari Sloveenia Malta Küpros Eesti Läti Lehekülg 1
· Nõuti Danzigit (Gdansk) ja Poola koridori, st. et sihikul oli Poola. Tsehhi okupeerimine lõpetas Lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid Poola kaitsmisest. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks NSVL sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939 pidas Stalin läbirääkimisi: 1. Suurbritannia ja Prantsusmaaga 2. salaja Saksamaaga 23 august 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP: · mittekallaletungi leping 10. aastaks. · Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. NSVL (Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ehk osa Rumeeniast ja pool Poolast, 1 kuu hiljem müüdi ka Venemaale Leedu. Saksa sai vastu osa Poolast). Uus maailmasõda võis alata! 1939-1941
Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida- Saksamaa. Saksa Demokraatlikus Vabariigis kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Suessi kriis 1956.a. • Egiptuse valitsus eesotsas Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega. • 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa. • Suessi kriisi käigus - võtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Suessi kanali oma kontrolli alla, - Iisrael aga viis nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. - Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali.
o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit Esimese maailmasõja ajal, kuhu kuulusid: Saksamaa; Austria-Ungari; Türgi; Bulgaaria (liitus 1915). Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Algselt oli Keskriikide hulgas oli ka Itaalia, kes aga hiljem asus Antandi poolele. Antant oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894.Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud. 5
❧ Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!“ Tšehhoslovakkia häving ❧ 14. märts 1939 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ❧ 15. märts 1939 Saksa ja Ungari väed hõivasid ülejäänud Tšehhoslovakkia ❧ 23. märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja hõivas Klaipeda (Memel) ❧ Märtsi lõpul nõudis Saksamaa Poolalt endale Gdanskit (Danzig) ❧ 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust => Saksamaad ähvardas sõda kahel rindel: Läänes ja Idas. Otsustavaks sai NSV Liidu käitumine. Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) ❧ 23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt (Russo-German pact / Hitler-Stalin pact) ❧ Lepingule kirjutasid alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa
olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 3 1. Külma sõja kujunemine: 1.1. Vastandlike leeride kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud (nt erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne). Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses
193 Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5 Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu. USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193 Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel. 6 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193 Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7 Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine. 193 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8 Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193 Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine
Külm sõda. 1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest
sveitsis. arutatakse Dawesu plaani ja võetakse see vastu. Esimene konverents, kus saksamaa osaleb võrdväärse partnerina Berliini-Rooma telg: saksamaa- itaalia sõjalispoliitiline liit1936 komiterni vastane pakt: saksamaa -jaapani liit nõukogude liidu vastu.1936 briandi-kellogi pakt: kokkulepe, kus kuulutatakse sõda keelustatuks rahvusvaheliste probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab maailma võimsaim riik, suurbritannia ja prantsusmaa saavad euroopa võimsaimateks riikideks, austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni. türgist saab vabariik, sultanivõim kukutatakse 7. 1930. aastate kriisid mandzuuria kriis: Jaapan. eesmärk saada kogu aasia valitsejaks, sissetungid hiinasse ja mandzuuriasse, tagajärg: tekib mandzukou nukuriik, jaapan astub 33 aastal
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel
Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim kaubanduspartner Saksamaa oli juba Ühenduste liige. Mitteliitumine oleks tähendanud majanduslikku isolatsiooni ja võimalikke raskusi põllumajandustoodete ekspordil, mis oleks juhtunud Taani mitteliitumise ja Suurbritannia liitumise korral. 1981 liitus Kreeka, mida pole kunagi peetud oluliseks sündmuseks EL-i arengus. 1970. aastatel oli seal võimul sõjaväehunta. 1986 liitusid Hispaania ja Portugal. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria Eelviimase laienemisringiga liitusid 1. mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia1985
KEENIA Hiljutine ajalugu Tänapäeva Keenia riik, nagu paljud teised Aafrika riigid, kasvas välja 19. Ja 20. Sajandi Euroopa kolonialismist. Berliini konverentsil, aastal 1885, jaotas vägev Euroopa Ida-Aafrika ,,mõjusfääriks". Aastal 1895, rajas Briti valistsus Ida-Aafrika Protektoraadi ja avas Kenya viljaka mägismaa valgetele asunikele. Suurbritannia tegi Keeniast ametliku Briti koloonia 1920. Aastal, aga ei lubanud aafriklastel osaleda nende oma valitsuses kuni 1944. Aastani. Kohalik ärevus iseseisvuse üle jätkus Keenias ka Teise maailmasõa ajal. Riigile anti iseeisvus Suurbritannia poolt 12. Detsembril, 1963. Seda päeva tähistatakse igal aastal riigipühana. Võrreldes teiste endiste Euroopa kolooniatega Aafrikas, oli Keenia üleminek sõltumatusele oli tähelepanuväärselt korrektne ja rassilisest riiust vaba, tänu osaliselt
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, eba...
Moskva alla, kust sundisid venelased taganema. Hõivati ka suurem osa Venemaa vallutustest (nt. baltiriigid). Barbossa plaan: 1940. Saksamaal välja töötatud välksõjaplaani koondnimi. Plaani mõte seisnes kolme joone saavutamises - vallutada ära Moskva, Leningrad ja Venemaa tööstussüda - sõebassein.Venelased said sellest teada ja plaan kukkus läbi. Jaapan ründab USA-d:7. dets.1941 Pearl Harboris Hawaii saarestikus kuulutati USA-le sõda. Atlandi Harta-1941 augustis kirjutasid USA ja Suurbritannia alla hartale milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjalise maailmakorralduse põhimõtted. Kaasati ka NSV, kuna ka tema oli nüüd Saksamaa vastane. Hitleri-vastane koalitsioon. Ühinenud rahvad:Kõik riigid, kes allkirjastasid Atlandi harta (kohustas Saksamaa vastu kasutama sõjalist jõudu). Jätkusõda:1941-1944 Soome, NSVL. Peale Soome pommitamist venelaste poolt kuulutas Soome NSVL-le 25 juunil 1941 sõja.Lõppes 19 sept 1944,kui allkirjastati Soome-NSVL vaherahu ja hiljem ka rahu
Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2. USA ja teised turumajanduslikud riigid ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV, jne) MÕISTED: · Esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid · Teine maailm- sotsialistlikud riigid · Kolmas maailm- arengumaad · Mitteühinemisliikumine- (1950-1960) Meelestatud lääneriikide vastaselt. Neutraalsed riigid, kes ei tahtnud kahepoolses maailmas valida. · Sovietisileerimine- nõukogustamine · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu- loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide
saamises ja hankimises. Sealhulgas politseide ostmine ja alkemaksude andmine. Ajalehel on suur huvi sporditeemade vastu, eriti jalgpalli. Teisel lehel võib leida erinevaid poliitilisi lugusid ja uudiseid. Ajaleht on rohkem parempoolsete kallakuga (vabadus, võrdsus. Riik ei tohi sekkuda). Auditooriumi hõlmatus ajalehtedega ( kõik ajalehtede ostjad) – kõikidest täiskasvanutest 32,7% loeb ajalehti, meestest 33,9% ja naistest 31,5% loeb ajalehti. Evening Standard - Suurbritannia ajaleht, enamasti tasuta, mida jagatakse Londonis. Ajalehe omanikeks on Aleksander ja Jevgenij Lebedev, kes on Venemaa ärimehed. Igapäevaselt on koopiate tiraaz 600 000. Nende käes on 74,1 %, teine protsent on Daily Mail and General Trust käes — 24,9 %. Oli astutatud aastal 1827 nimega Standard, tänapäeva nime sai endale aastal 1859. Alles aastal 2009 sai tasulisest lehest tasuta leht. Põhilisteks teemadeks on — linna uudised. Ilmus esmaspäevast reedeni
29. september 1938 Müncheni leping. Saksamaa likvideerib Sudeedimaa, seejärel kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekku! Soovib endale ka Poolat, kuid sellega lääneriigid ei nõustu. Nõukogude Liit Võimul Jossif Stalin Eesmärk: Viia läbi kommunistlik maailmarevolutsioon ja laiendada oma territooriumi. 1930. aastate lõpuks tugev Punaarmee ja võimas sõjatehnika. Jossif Stalin Kui Saksamaa võtab uueks sihiks Poola, saab lääneriikide kannatus otsa. Suurbritannia ja Prantsusmaa hakkavad otsima Hitleri-vastast liitlast ja soovivad sõlmida liidulepingu Nõukogude Liiduga. Paraku läbirääkimised kukuvad läbi. MRP Samal ajal Nõukogude Liidu ja Saksamaa lähenemine 23. augustil 1939 sõlmitakse MOLOTOV- RIBBENTROPI PAKT ehk MRP. Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa Lepingu sisu: Mittekallaletungileping: teineteist ei rünnata 10 aasta jooksu. Salaprotokoll: Ida-Euroopa jagati mõjusfäärideks. Eesti jääb Nõukogude Liidu mõjusfääri!
SISSEJUHATUS: · Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaksLäänemaailma kunstipealinnaks Pariis · Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingutpakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormilineesemete tootmine (koolkond "Bauhaus") · Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-jaraamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) · 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism · Jäljendati nähtavat maailma · Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) · Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) · Hinnati maalilist ilu · Värvivalik subjektiivne ja joonistusvabam(modernistlik realism) · Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaidkuidas seda kujutati MAALIKUNST Suurbritannia: · Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel (Herbert. Read) · Pooldati postimpressionismi · Sealsed kriitikud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
