keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid heaks pinnaks kommunistlike ideede levikule. NATO 1949 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, mille eesmärgiks oli vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Asutajateks olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. VLO 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon oli NSVL ja Ida- Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSVL sai endale sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Berliini kriis 1961 Osalesid- USA, NSVL, Saksamaa, kuna NSVL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne- Berliinis. 1961 alustas SDV Berliini müüri ehitamist, millega üritati peatada idasakslaste põgenemist.
võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust · Sarnasus: mõlemad olid vägivaldsed 4.Mis toimus :1917,1922,1932/33 ? · 1917- USA astus maailmasõtta, naiste valimisõigus Nõukogude Venemaal · 1922- Tulid võimule Itaalias fasistid ja Saksamaal natsionaalsotsialistid · 1932/33- Tulid võimule Saksamaal natsid 5.Mis oli Suurbritannia majanduslikus arengus pärast I maailmasõda /+ ja -/? Positiivsed Negatiivsed Rahandus ja tööstusriik Suur tööpuudus Ja said said edukalt toodangut müüa Suured kahjud nt. Suur Võlg USA-le Tehnika oli vananenud ning kõik muutus väga kalliks 6
Koosseis: Mick Jagger : Laul, kitarr Keith Richards : Kitarr, laul Charlie Watts : Trummid ja teised löökriistad Ron Wood : Kitarr The Rolling Stonesi esimeste albumite (kuni 1967. aastani) Ameerika Ühendriikides väljastatud versioonid erinesid sageli Suurbritannia omadest. Mõnedel juhtudel erines sama pealkirjaga albumi lugude nimekiri või kaanepilt Suurbritannia omast. On ka variante, kus erinevatest lugudest kombineeriti Ameerika Ühendriikide plaadifirmade poolt USAs müümiseks täiesti uus album, näiteks "December's Children (And Everybody's)". Välja antud albumid: Suurbritannias: · "The Rolling Stones" (1964) · "The Rolling Stones No. 2" (1965) · "Out of Our Heads" (1965) · "Aftermath" (1966) · "Between the Buttons" (1967) Ameerika Ühendriikides:
1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soome , Rootsi, läände1944 jan-jul: Narva lahingud 1944: avati II rinne Hitleri-vastase koalitsiooni vägede poolt Prantsusmaal Normandias 6.06.1944: Operatsioon Overlord: II rinde avamine, Saksa- vastane tegevus. Liitlasväed vallutasid Rooma. Maabusid Usa, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal 1994 aug: Sinimägede lahingud 1944 suvi: Saksa okupatsioon lõppes ja NSVL hakkas. 25.08.1944: lääneliitlased deGaullega vabastasid Pariisi, Tartu lages Punaarmee kätte 18.08.1944: katse taastada Eesti iseseisvust 22.09.1944:"Tallinna vabastamine" Lõppes IIMA Eestis 1945: mülemad liitlased kohtusid Elbe jõel 8.05.1945: kirjutati alla Saksamaa kapituleerumisaktile 6. ja 9. aug 1945: USA viskas Jaapanile 2 tuumapommi
ülekaaluka vastasega. See sundis neid peagi üle minema partisanisõja taktikale. Kuna buurid tundsid hästi maastikku, oli inglastel partisanivõitlejatega raske toime tulla. Nende alistamiseks kasutati põletatud maa taktikat ning sulgeti tsiviilelanikkond koonduslaagritesse, kus neil polnud võimalik partisane toetada. Buuridel tuli lõpuks ülekaalukale vastasele alla vanduda ning 1902. a ühendati Oranje ja Transvaali riigid Briti impeeriumiga. Sõja tulemusel sai Suurbritannia rahvusvahelise maine tugevalt kannatada, kuna tegu oli röövelliku koloniaalsõjaga.
Ajalugu 2. maailmasõja algus: põhjused (MRP sõlimine, taastada 1. ms eelsed piirid), osapooled, MRP realiseerimine 1939 1940. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina, Poola, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Tsehhoslovakkia. Nendega võitlesid teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ning Tai. MRP realiseerimine: 1. septembril rünnak Poola vastu. 3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17
Kanada Leedu Kreeka Luksemburg Leedu Läti Luksemburg Malta Läti Poola Norra Portugal Poola Prantsusmaa Portugal Rootsi Prantsusmaa Rumeenia Rumeenia Saksamaa Saksamaa Slovakkia Slovakkia Sloveenia Sloveenia Soome Suurbritannia Suurbritannia Taani Taani Tsehhi Tsehhi Türgi Ungari Ungari
Tarkuse ja luule kaitsja. Öeldakse, et tema tõi skandinaavlastele ruunid. Ruunikiri oli kiri, mis lähtus ladina tähestikust, kuid oli kohandatud kivisse raiumiseks. Oli ka natuke eripärasusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, mis olid suuliselt edasikantud pikemad jutustused. Saagad käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Normannidena tunti viikingeid Lääne-Euroopas (sõnast "põhi"), seevastu Ida-Euroopas olid nad varjaagid. 5. Suurbritannia (§8): kuidas on arengut mõjutanud keldid, roomlased, anglosaksid, normannid. Hadrianuse vall, Hastingsi lahing, kuningas Arthur, William Vallutaja Keldid jõudsid Suurbritanniasse umbes 10 saj e.Kr, keldid olid osavad rauakasutajad. Nende relvad, ehted ja tööriistad olid hinnas igalpool. Täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati. Roomlased jõuavad saarele 1. saj p.Kr Caesariga eesotsas. Ehitakse Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd. Roomlastel tekkis kontakt
AAST LÄÄNERINNE IDARINNE PÕHJA-AAFRIKA VAIKNE ÕHUSÕDA MERESÕDA A OOKEAN 1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas
muuta. Levinud oli nö. 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Samuti hakkas Saksamaa tugevdama oma sõjaväge. Niisiis vajas sõjavägi ka rakendust. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes. Teda toetas Mussolini. Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas.
3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? Kust juhiti Prantsusmaa vastupanu liikumist? 2/m Prantsusmaast sh Pariis 5. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel: • Sõditi merel (kukkus läbi) suurbritannia oli mereriik, maailma kõveim laevastik • Saksa lennukite pommitamine Inglismaal (kukkus läbi) • Üritati Briti asulaid vallutada 6. Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus? Merelahingus oli Suurbritannia tugevam, Brittidel oli äge vastupanu, Inglismaa oli saareriik. 7. Miks tungis Saksamaa NSVL-le kallale, kuigi oli sõlmitud MRP sõpruse-ja piirileping? Saksamaa arvas et kui suudab vallutada kõik teised riigid vallutada siis võib ta ka vallutada NSVL 8
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava:
Gambia Gambia on Aafrika lääneosas asuv väike riik. Pealinn on Gambial Banjul, mille nimi oli kuni 1973. aastani Bathurst. Suurim linn on Serrekunda. Peamine keel on inglise, kuid räägitakse ka kohalikke keeli nagu mandingo, volofi ja fuli. Gambia rahvaarv on ca 1,7 miljonit, riigi pindala on 11 000 km 2 . 17. sajandi lõpul ja kogu 18. sajandi jooksul võitlesid Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel Gambias. Praegused piirid pandi kokku peale Suurbritannia-Prantsusmaa vahelist kokkulepet. Aastal 1888 sai Gambiast eraldiseisev Suurbritannia koloonia, 1889. aastal aga kuninglik koloonia. 1901. aastal sai Gambia oma täidesaatvad ja seadusandlikud nõukogud ning liikus järk-järgult suurema iseseisvuse suunas. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele
Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu. Itaalial on probleem Austiaga, kes okupeeris Põhja- Itaaliat pikka aega ning sellepärast oli ebakindel partner. Antant oli 1907
TÄHTSAMAD LAHINGUD TÄHTSAMAD LAHINGUD Lexingtoni ja Concordi lahingud Bunker Hilli lahing Quebecki lahing Staten Islandi lahing Yorktowni lahing Georg III George Washington PARIISI RAHULEPING Inglaste kaotus Yorktownis ei toonud kaasa sõja automaatset lõppu-see kestis veel ligi kaks aastat-otsustas Briti valitsus taotleda rahuläbirääkimisi Pariisis 1782.aastal. 1783.aastal otsustas Kongress lõpliku lepingu heaks ning Suurbritannia ja tema tema endised kolooniad kirjutasid selle alla 3.septembril Kokkuvõte Puhkes iseseisvussõda ning sõja sündmuste keerises võeti vastu 04.07.1776. aastal Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon. Viimane oluline lahing toimus Virginia osariigis Yorktownis, kus ameeriklastel õnnestus prantslaste abiga purustada inglaste väed. Suurbritannia otsustas sõlmida Ameerikaga 3.septembril 1783 Pariisis rahulepingu. Nüüd loome utt ja ühtset riiki.
Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = kolmikpakt) Nõukogude poolel (Punaarmee): Suurbritannia, Prantsusmaa, USA Neutraalsed: Rootsi, Šveits, Hispaania 1939 01.09 – Saksamaa Poola 03.09 – Prantsusmaa/Suurbritannia Saksamaa 11.09 – Nõukogude Poola 28.09 – Saksa-Nõukogude sõprusleping 30.11 – Nõukogude Soome (Talvesõda) „Kummaline sõda” Läänes/Prantsusmaal oli vaikus Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu Tegevus kestis – 1940 kevad 1940
Kuid Moskvat ei suudetud vallutada.Lunas juti vallutada Lne-Ukraina ja juti ka Krimmi poolsaareni. Venelased kasutasid ebannestunud taktikat.Ei tohtinud sammugi taganeda.Selle tulemuseks olid mberpiiramised.Kaotati suur hulk sjavge.Moskva lahingu vitsid venelased ja nurjasid Saksa plaani Venamaa kiiresti purustada.Detsembri alguses 1941 alustasid venelased Moskva all vastupealetungi olles enne toonud Kaug-Idast varuvgesid. Atlandi harta. Slmiti 14.aug. 1941. Slmisid USA ja Suurbritannia.(Roosevelt ja Churchill).Atlandi harta oli kokkulepe.(tegevuse koosklastamine) Phimtted : USAl ja Suurbritannial ei ole omakasupdlikke eesmrke teiste riikide suhtes. Nad austavad kigi rahvaste vabalt valitud valitsusvormi.Need riigid kes on iseseisvuse kaotanud saavad peale sja lppu oma iseseisvuse tagasi.(USA ja Suurbritannia teevad selleks omalt poolt kik) Hiljem nad sid oma snu Balti riikide suhtes kuna nemad ei saanud iseseisvust tagasi.Nad austavad demokraatiat ja vabadust ning vrdsust
1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria, mida nimetati anslussiks. See sai võimalikuks, sest Austerlased ei osutanud sakslastele vastupanu, Austria toetajad ei tahtnud sakslaste vastu sõdima hakata, austerlaste hulgas oli palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühinemist. Ka Mussolini Itaalia pooldas anslussi. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutaamist, kus elasid sakslased. Tsehhoslovakkia, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid juba valmis sõjaks, kuid Suurbritannia peaminister otsustas leida lahenduse ilma sõjata. 1938. aastal 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega sunniti ka nõustuma Tsehhoslovakkiat. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939. aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. Prantsusmaa ja Suurbritannia ei astunud Tsehhoslovakkia kaitseks välja, sest kartsid sõda alustada. Seega osutus Müncheni kokkulepe kehtetuks. 1939
Ka Saksamaal kehtestati diktatuur. Selleni viisid majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus, mis kaotasid usu demokraatiasse. Kuid Hitleris ja natsides nähti jõudu ning neisse hakati uskuma, kuigi natsid oli keelatud. Sellest hoolimata koondusid natside ümber aina rohkem valijaid ning nad võitsid valimised ja said võimule. Sellepärast asendus demokraatia diktatuuriga. Hoolimata sellele, et Euroopa enamike riike valitses diktatuur suutsid Prantsusmaa ja Suurbritannia demokraatia säilitada. Ka Prantsusmaal kehtestati diktatuur, kuid sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolased erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning diktatuur kaotati. Suurbritannias loodi Briti Rahvaste Ühendus. Sellega kaasnesid dominioonid ehk peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Kui riik suudab diktatuuri vastu võidelda, siis nad suudavad demokraatiat säilitada. Diktatuur ja demokraatia sõltub ka sise- ja
Nad alustasid korraga sõda. Talvesõda Talvesõda - Soome langes Punavõimu alla 1939 lõpus. NSV Venemaa oli sõjas meeste, tankide ja lennukitega kordades rohkuses. NSV väejuhid olid halvad, kuid Soomlased ei andnud kergelt alla. Soomlased olid tapnud umbes 4-5 venelast ühe tapetud soomlase kohta. Eesti, Läti ja Leedu andsid NSV Venemaa tahtmistele järgi ja lasid väed sisse. Pilt - Leslie Illingworth ,,Võitlus" 1939 Kujutatud on Suurbritannia lennukit võitlemas Saksamaa sissetungi vastu Isikukukirjeldus (Jossif Stalin) Jossif Stalin - Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. Tema tegeliku sünniaja peale käib vaidlus, sest ta ise muutis seda. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALIN vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Ta õppis vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Stalin oli pärit Gruusiast, mitte Venemaalt
II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28
pikas perspektiivis pidurdatud demokraatia on äraostetav kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis jääb vähemus alati alla valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut Ühe demokraatliku ja ühe diktatuurilise riigi võrdlemine Suurbritannia. Pärast I maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandusja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks sai sõjaaastail tekkinud võlg USAle. Nagu ka varasemal ajal valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Söetöösturid vähendasid kaevurite palkasid ja sulgesid kaevandusi. See põhjustas kaevurite streike, mille valitsus maha surus. 1920. aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille
*valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks Näiteks: Itaalia, Venemaa, Saksamaa 9. Mis ülesandeid täitsid Suurbritannias: riigipea, parlament, valitsus? *riigipea - kunungas või kuninganna ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel *parlament - parlament võttis vastu seadusi *valitsus - valitsus korraldas eesotsas peaministriga seaduste täitmist 10. Iseloomusta Suurbritannia majanduse arengut. Probleemid. Pärast I maailmasõda ei olnud Surbritannia enam maailma juhtiv tööstusriik. Tekkinud oli suur tööpuudus ja koormaks oli ka suur võlg USA-le. Väikeettevõtlustes oli tehnika vananenud ning söe kasutamine energiaallikana oli liiga kulukas. Sellest hoolimata ei läinud Suurbritannial aga kõige kehvemini, kuna tänu impeeriumile veeti sisse odavaid võõramaiseid tooraineid, mis alandas toodetud kaupade hindu ning kaupu müüdi edukalt ka kriisiaastatel. 11
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja
Iseseisvussõda-17751783, Uus-Inglismaa, keskkolooniad, lõunaosariigid. 1783 Pariisi rahu, Sb tunnistas 13 koloonia sõltumatust. Suhted teravnesid peale Seitsmeaastast sõda, lõppes 1763, lõpetas Pariisi rahu. Suurbritannia ülemvõim peaaegu kogu P-A-le. Kuna sõda oli kurnanud, võttis Briti parlament vastu 1960 ja -70 vastu seadusi, milles kolooniate maksukoormat suurendati ja piirati majanduslikku arengut. P-A-s tekkis mitu kolooniate iseseisvust toetavat võitlusühingu. Tuntuim ,,Vabaduse pojad". Boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine 1773). 1774 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress. 56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia.
Fakt, et Taani muutus vaesest ja põllumajanduslikust maast moodsaks industrialiseeritud riigiks, on tõmmanud palju tähelepanu Põhjamaades väga levinud heaolumudelile ning see omakorda on taganud nende elanikele väga kõrge elukvaliteedi. Inimarengu indeksi alusel kuulub Taani väga kõrge inimarenguga riikide sekka. Taani SKT on 197,5 miljardit USD. Võrdluseks võin tuua Eesti SKT, mis on 25, 784 miljardit USD. Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 17,53%, Rootsi 12,68%, Suurbritannia 8,49%, USA 6.05%, Norra 6,01%, Holland 4,84%, Prantsusmaa 4,57% Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, Norra 7%, Holland 6,97%, Hiina 6,22%, Suurbritannia 5,53%. Taani puhul peetakse väga õnnestunuks praegust tööturu mudelit, milles lihtne vallandamine-töölevõtmine ettevõtte jaoks on ühendatud suurte sotsiaalsete tagatistega töötajale: tööandja vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik.
Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. 1879-1882 - Kolmikliidu kujunemine. 1893-1907 - Antandi kujunemine. 28. Juuni.1914-Sarajevo atentaat. 28. juuli 1914- I MS algus, AU sõjakuulutus Serbiale. 1. aug 1914 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. 3. aug 1914-Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. 4. aug 1914- Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marne i lahing algab. 11. nov 1918-lõppes 1 MS. Riikide eesmärgis 1MS-s.- Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa
traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a. algul okupeeriti koos belglastega 1920'ndate kasutati vananenud tehnikat
Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest, Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaastumiseks valmis ei ole, Soome loobus. Eesti on välispoliitilises isolatsioonis puuduvad liitlased · 28.09.1939 Nõukogude Liidu ja Eesti vaheline vastastikuse abistamise pakt LEPINGU OLULISEMAD TINGIMUSED · Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi otsese kallaletungi või ähvarduse tekkimisel ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt.
· Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. o Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 6. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja
32* selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. 33* majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. 9* Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933- 1934.a. jooksul majanduskriisist. 10* Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel. 2. DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel): 10* Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid
uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks (vasakult kolmas) se Woodrow Wilson (1856-1924). Ameerika olmas tase Ühendriikide president. Pidas ennast Euroopa Neljas tase päästjaks (paremalt esimene) Viies tase David Lloyd George (1863-1945). Suurbritannia peaminister. Mängis vahendajarolli. Oli suur kompromissidemeister (vasakult teine) Vittorio Emmanuele Orlando (1860-1952). Itaalia peaminister. Mängis rahukonverentsil teisejärgulist rolli. Ta ei rääkinud inglise keelt ja jäi seetõttu sageli
sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need
luule-, muusika- ja teatrifestival Eisteddfod ülistabki kõmri keelt. Põhiosa Sotlasi elab kahes suuremas linnas: Edinburgh'is ja Glasgow's. Igal aastal peetakse esimeses linnas kunstifestivali. Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. Selles peatükis sobiks ära mainida ka inimese kitsasse merealale ehitatud veealune Inglise raudteekanal, mis ühendab saart Prantsusmaa loodeosaga. Veel ei saa unustada ka teisel sajandil Rooma keisri käsul ehitatud Hadrianuse valli, mis tänini veel püsti seisab. Kiviaja üks vapustavamaid rajatisi, Stonehenge, asub Lõuna-Inglismaal ja ehitati ligi 5000 aastat tagasi
6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suurriigid ei reageerinud.(reetsid Tehhoslovakkia) 7. Poola. Klaipeda äärsed alad. Rumeenia. 8. Albaania. Aprill 1938 Molotovi-Ribbentropi pak(MRP) 1. Miks sai MRP loomine ültse alguse? Miks just nende riikide vahel? 2. Millal leping alla kirjutati? 3. Kes kirjutasid lepingule alla? 4. Kui kaua oleks pidanud leping kehtima? 5
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem................
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939
blokid II MS eel I Berliini Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa,
Paljud inimesed olid saanud sõjas haavata ja surma.Enamus linnad seisis varemeis.Tuhanded vabrikud ja tehased olid hävinud, allesjäänud muudeti sõjatehasteks, kus toodeti sõjavarustust ja relvastust. Antandi juhtriigi Prantsusmaa territooriumil toimus sõja ajal võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Prantsusmaa taastas kõige kiiremini oma majanduse ,sest Saksamaa maksis reparatsiooonimakseid ning nad said tagasi Elsass Lotringi piirkonna. Teine antandi juhtriik Suurbritannia taastus aeglasemalt, kuigi riigi aladel ei toimunud sõja tegevust.Aga Suurbritannia areng jäi juba enne maailmasõda USA-le ja Saksamaale alla , ning nüüd kaotas Suurbritannia lõplikult oma kunagise juhtpositsiooni maailma majanduses. 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust suur tagasilöök. Algamas oli majanduskriis,milles süüdistati majanduskriisi alguses eurooplasi kuna nemad ei suutnud Ameerika majandustõusuga kaasas käia ja ei suutnud osta Ameerika tootetud kaupu
Nõrkus seisnes selles, et iga riik võis ise otsustada kas nõustub Nõukogu sanktsioonitaotlustega. Nõukogus aga võeti otsuseid vastu ükshäälselt, seega piisas 1 häälest, et otsus jääks langetamata. Locarno konverents Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. See leping pidi tagama Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsuse piiri puutumatuse. Ühtlasi pidi Reini piirkond jääma relvadest ja sõjaväest vabaks. Lepingut valvasid Suurbritannia ja Itaalia. Reini pakt ei teinud vahet võitjatel ja võidetuil ning nüüd sai ka Saksamaa lõpuks Rahvasteliitu astuda. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. Briand`i - Kelloggi pakt, lepituspoliitika 1928.a kirjutati alla dokumendile, mis kandis nimetust Briand´i- Kelloggi pakt. USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!
ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri, mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selgesõnaliselt paika 1943
Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 1.3. Sõja algus: Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalispoliitilised lepingud. 1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54) Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi (1914) Suurbritannia Bulgaaria (1915) Jaapan Itaalia! (1915) USA (1917) jt I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada). kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit.
kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15
Franz Ferdinand. Austria-Ungari arvas, et Serbia oli palganud troonipärija mõrva. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan(Saksamaa). Saksamaa soovis kiirelt rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, ja peale seda viia väed Venemaa poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest Prantsusmaa piir Saksamaaga oli kindlustatud ja sealt oleks olnud raksem läbi murda. Selleks ajaks ei olnud veel Suurbritannia sõjaga liitunud. Saksamaa arvas, et nad saavad kiiresti läbi murda Belgia ja siis vallutada ka Prantsusmaa. Plaan aga nurjus, sest Belgiast ei suudetud piisavalt kiiresti läbi murda, Venemaa ühines sõjaga kiiremini kui arvatud ja algas positsioonisõda. Prantsusmaa sõjaplaan. Prantsusmaa panustas tugevale kindlustusele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. Prantsuse väejuhatus jättis kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna sealt lööki ei oodatud. Venemaa sõjaplaan.
Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai
Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. 7. Milline oli NSV Liidu seisukoht Kreeka ja Türgi toetamise suhtes? Negatiivne, NSV Liit ei soovinud ei ise ega ka USAl Kreekat ega Türgit toetada. 8. Mida võib kaasa tuua suurriigi abipakkumine väikeriigile? Selline abipakkumine paneb küsimärgi alla kindlasti väikeriigi iseseisvuse. Väikeriik muutub sedasi suurriigist sõltuvaks. 9. Kuidas hindab NSV Liit USA ja Suurbritannia suhteid? Allikatest saab järeldada, et NSV Liit ei pea USA ja Suurbritannia suhteid just eriti sõbralikeks, kuna allikas B tuuakse välja tõsiasi, et USA mitmest riigist Suurbritanniat on välja tõrjumas. 10. Kas allikad avavad probleemi olemuse? Põhjenda oma arvamust! Leian, et allikad avavad probleemi olemuse küllaltki hästi. Võttes arvesse selle, et allikate puhul ei ole tegemist pikkade tekstidega, annavad ta probleemist küllaltki hea ülevaate ning
ka miine. http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/9eb92066/pogenemine-eestist-1988-sumboliseerib-kogu-angi-mida-kodust- meritsi-lahkumine-68485837.jpg Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma. Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada, suurbritannia ja austraalia. Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu’’ jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada paguluse probleem luues 1943. aastal rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus (United Nations Relief and Rehabilitation Administration, lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja USA vahel ning NSV ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt oleksid pidanud
Inglismaa põllumajandus KOOSTAS: MARI KUUSIK 2019 Kus asub Inglismaa? Inglismaa on saar, mis on üks Suurbritannia osadest ning asub euroopas. Inglismaa on teistest osadest nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia lõunaosast. Põllumajanduse Põllumajanduse osatähtsus riigis on 0.7%. Seal on hõivatud 1.4% rahvastiku. See tähendab,et selle majandusharu roll on riigis väike. Taimekasvatus Selles riigis kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, otra. Viimasel aastal oli toodetud 15,3 mln tonni nisu, 6,1 mln tonni kartulit , 2,8 mln tonni rapsii, 8,5 mln tonni suhkrupeeti , 5,5 mln tonni otra. Loomakasvatus Selles riigis peetakse 166 mln kanasid ,10 mln veisi , 385 tuhat hobuseid , 4,4
Sõda puhkes ootamatult 25. juuni 1950, kui KRDV tungis üle 38. paralleeli ning ründas Korea Vabariiki ning suutis ka vallutada suurema osa sellest. Selle peale otsustas 27. juunil ÜRO, et USA sõjavägi, eesotsas kindral Douglas MacArthuriga(joonis 2), saadetakse Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma eesmörgiga takistada sõja levimist väljapoole Koread 2Lõuna-Korea sai nii meditsiinilist kui sõjalist abi ka teistest riikidest, milleks olid Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Türgi, Rootsi, Norra, India jne. Joonis 2. Douglas MacArthur 1950. aasta sptembriks olid suutnud USA oma liitlasriikidega võita tagasi kaotatud maa ning jõudes Seouli lõigati läbi KRDV sõjaväe saadetiste liinid. Kuu lõpuks oli tagasi saadu kõik Põhja-Korea vallutatud alad. Edasi oli vaja otsustada, kas minna veelgi kaugemale ja vabastada Põhja-Korea kommunistide võimu alt
11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
