Majanduses valitses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud Välispoliitika- 1.Omas dominioone. 2.Oldi hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega. 3. Suurbritannia ja temast sõltuvad riigid moodustasid Briti Impeeriumi. Prantsusmaa Riigikord- Alates 1870 vabariik. Demokraatlik kord. 1934 taheti kehtestada diktatuur. Keskmiselt kaks valitsust aastas. 1920- Majandus arenes soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. 20ndate lõpus laienes majanduskriis ka Prantusmaale. Välispoliitika- 1. Omas ka asumaid kuigi neid oli vähem kui Suurbritannial 2. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida 3.20ndatel suruti maha ülestõusud Marokos ja Liibanonis. USA Riigikord- Kaheparteisüsteem. Vabariiklik kord. Seadusi võttis vastu Kongress riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks oli Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Majanduslik Liberalism.
Prantsusmaale, kuna britid suutsid kaupu müüa ka kriisiaegadel. Kriisist väljumiseks seadsid inglased sisse tollimaksud välismaisetele kaupadele ning loobusid oma rahahaühiku väärtuse seotusest kullaga. Kriisist väljumiseks diktaatorlikes riikides võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte ja majanduse arenemine oli suuresti seotud sõjaks valmistumisega. Ma arvan, et kõige edukam riik kriisist väljumisel oli Suurbritannia, kellele avaldas majanduskriis väiksemat mõju, kui teistele riikidele. Nemad pidid sellest väljumiseks kõige vähem tegema. Kui teistes riikides kehtestati kas suuri reforme või haaras üldse riik ohjad oma kätte, siis Suurbritannias tehti vaid väikesed muudatused. Majanduskriisil oli suur roll uue sõja tekkes. USA-st sai 1920.aastal maailmamajanduse juhtriik, kuna tema kahjud sõjas olid olnud minimaalsed ja nii suutis ta muutuda eurooplaste võlausaldajaks
Kokkuvõte I maailmasõjast, Vene revolutsioonist, Venemaa kodusõjast ja Eesti Vabariigi iseseisvumisest I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid, demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete
Burns Night 25. January Robert Burns Burns supper Poetry reading Toasts and speeches Valentine's Day 14. February Small tokens are exchanged Young men and women show their interest in each other Valentine cards Superstitions Pancake Day Shrove Tuesday On that day, people used to confess their sins Pancakes are eaten because they contain fat, butter, eggs. Pancake is a thin, flat cake, with caster sugar sprinkled on the top and a drop of lemon juice also added. Ash Wednesday The beginning of Lent Ash is the symbol of being sorry Ash is rubbed on your forehead to show your regret St. David's Day 1. March Big parades, concerts Leek and daffodil St. David's Cross Traditional Welsh costumes St. Patrick's Day 17. March ...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid
Fridtjof Nansen NANSEN TEADLASE JA MAADEAVASTAJANA Nansen õppis Kristiana (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välistingimustes töötamisteks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888- 1889. aastal ületas ta esimes...
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti
Richard Nixon- USA president 1969-74 Leonid Breznev- NSV liidu juht Willy Brandt- Saksa LV liidukantsler Pol Poth- punaste khmeeride juht Salvador Allende- tsiili poliitik ja president Augusto Pinochet- tsiili diktaator peale allendet, tuli võimule läbi riigipöörde ajatolla Homeini- iraani islamivabariigi looja Milton Friedman- majandusteadlane, monetarismi eestkõneleja , sai noveli majanduspreemia laureaadi Margaret Thatcher- suurbritannia peaminister, raudne leedi-karmi käega, kokkuhoiupoliitika, falklandi kriis Ronald Reagan- USA president, reaganoomika Helsingi protsess- euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, kekkonen-soome president, vahendaja. Koosnes kolmest etapist, tegutseti konsensuse alusel 1970, 1972, 1973, 1974, 1.08.1975, 1979, 1981, 1982. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid. Iisraeliga seonduvad konfliktid Lähis-Idas. Iraagi-Iraani sõda. Islamifundamentalism. Muutused Lääne ühiskonnas 1970
metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/alla andma. Dessant- on sõjaline operatsioon, kus väed maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
Briti laevastik tõi meile ka relvi ja muud varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkuti Läänemerelt. Samuti mängisid olulist rolli ka Soome vabatahtlikud, keda juhtis Martin Ekström. Soomest saabus umbes 2000 vabatahtlikku, keda juhtis vastav arv ohvitsere. Liitlasteta poleks eestlased kindlasti suutnud Vabadussõda võita. Õnneks tuldi meile aga appi ja osutati palju abi. Kindlasti tuleks mainida, et näiteks Suurbritannia laevastik oli sellel ajahetkel üks maailma edukamaid ja nii oli meie võit juba ootuspärasemaks muutunud. Kindlasti ei oleks meeldinud meie liitlastele, kui me oleksime kaotanud, vaatamata nende abile. Lahingutes olid eriti edukad meie soomusrongid, kõige silmapaistvamad olid soomusrongid, mis sõitsid Narva ja Tallinna vahel. Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka, tema juhtis soomusrongide ehitust. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega ja seal olid
SLV parlamenti nim Bundestagiks. 8. SLV majandus. V: *Pärast II MS valitses kaardisüsteem toiduainetele. Uute ideedega tuli välja K.Andenauer- sots.turumajandus:1) valitses täielik tootmis-ja kauplemisvabadus,konkurentsivabadus.2) riik sekkus maj. Kaudselt. 3)riik tagab sots turvalisuse(abirahad jne..). Maj.ime põhjused:1)väiksed sõjalised kulutused.2)tootmine eraomandile,vabale turumajandusele. 3)vaba tööjõud. 4)USA laenud,investeeringud.5)SLV-le kuulus tööstuspiirkond Ruhe. 9. Suurbritannia (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika:*alates 1830.a kaheparteisüsteem:1)Konservatiivne Partei- maj.pooldavad vaba turumajandust,välispoliitiliselt aktiivsed.2)Tööerakond. * Parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeadeks kuningas v kuninganna: 1)George VI , 2) Elizabeth II. *Parlament kahekojaline: 1)ülekoda e Lordide koda. 2) alamkoda. *Valitsusejuht on peaminister: 1)Margaret Thatcher.2)John Major. 3)Tony Blair.4)G.Brown. 5)David Cameron
impeerium Saksamaa Monarhia Üritas pookakaid Tahtis Arenes kiiresti saksastada kolooniaid edestas Põhi vastased suurbritanniat ja prantsusmaa ja prantsusmaad suurbritannia prantsusmaa Vabariik Kaotas prantsus 20 sajandi preisi sõja alguseks 1870-1871 majandus 1890.aastaist taastus kuid jäi sõjalises liidus alla
järved ja jõed, kõrgemad mäed, pealinnad, nende ajalugu, loodus ja maavarad mis tööstused seal on, nende keele ja rahvastiku kohta, põllumajanduse ja hariduse kohta. Näiteks seda kui vanalt minnakse seal kooli. Ma üritangi enda töös seda teda saada. Millest Koosneb Inglise Ühendkuningriik? Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ka:Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia koosseisu kuulub ka Gibraltari väin põhjaosas auv maaüksus Gibraltar. Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnakrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks. Sotimaa koosneb 11 religioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi
Bonnard · vastandub ''Bauhausile'' propageerib · omapärane neoimpressionism ilutsevat, isikupärast ja tehnilist · ''Naine puuviljadega'' meisterlikkust · skulptor ja maalikunstnik · Art déco · ''Pallase'' kunstnike eeskuju · väike kunstistiil, värvikirev · Suurbritannia suur mõju moodsat kunsti · armastuse ja muusika teemad, aktimaalid toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel · meenutab rokokood · H. Read · plakatid ja raamatukujundused, mööbel ja · 1930. kriitik ja kunstielu korraldaja tarbekunst · tõus skulptuurikunstis abstraktne laad · võib näha realistlikku vormimängu · H
Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga "õitseng" - "Prsosperity." 3. SUURBRITANNIA SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike. Juba 1918. a. laiendati siin valimisõigusi - meestele üldine valimisõigus alates 21 eluaastast ilma varandusliku tsensuseta, naistele 30 eluaastast alates. Valimisõiguslike kodanike hulk kasvas selle reformi tagajärjel 8,7 miljonilt 21,4 miljonini. 1900.-1906. aastail välja kujunenud Briti Tööerakonna (tekkis kutseühingute pinnal) poolt
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad.
aastal. Napoleon valitses Prantsusmaad aastail 1799-1815. Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Sõjad: 1. I sõda Napoleoni vastu aastatel 1793–1797. Sõjategevuses osalesid Austria hertsogkond, Preisimaa kuningriik, Suurbritannia kuningriik, Holland, Hispaania Kuningriik, Sardiinia. 2. 1798. aasta, Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. 3. II sõda Napoleoni vastu aastatel 1797–1801. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia kuningriik, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa Keisririik. 4. III sõda Napoleoni vastu 1805. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi
Referaat SUURBRITANNIA KUNINGRIIK Sisukord 1. Suurbritannia 1.1 Linn ja maa 1.2 Tööstus ja põllumajandus 1.3 Vallutusest Kuningriigini 1.4 Maailmavõim 1.5 Impeeriumi allakäik 2. Suurbritannia tänapäeval 3. Elisabeth II 1. Suurbritannia Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja-
Inglismaa Minu valitud riik on Inglismaa.Valisin kuna see riik on olnud läbi aegade suurtes sõdades kaasa löönud ning mõnigikord võitjana välja tulnud.Samuti tema tugeva riigikorra ning aluspinna poolest valitsuses.Valisin selle kaardi Suurbritannia iseloomustamiseks. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia on suur "saar" mis on teistest riikidest eraldatatud Asub 53.826°N 2.422°W ja Inglismaa pealinna Londoni kordinaadid on 51°3028N 00°0741W.Arvutasin Google Eartiga Raplast Londoni mööda maanteede vahelisi teid ning lõpuks sain arvuks kokku 2398 km.Ei arvutanud linnulennult.Inglismaa ja Eest ajavahe on sama
liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks kujunes Hispaania kodusõda 1936-39, milles mõlemad toetasid kindral Francisco Francot. Märtsis 1938 okupeeris Hitler Austria ning liitis selle Saksamaaga (Anschluss). 29. septembril 1938 sõlmisid Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni kokkuleppe, mille alusel valdavalt sakslastega asustatud Sudeedimaa eraldati Tsehhoslovakkiast ja liideti Saksamaaga. 15. märtsil 1939 okupeeris Hitler ka ülejäänud Tsehhi, moodustades seal Bõõmi- ja Määrimaa protektoraadi. Tsehhoslovakkia idaosas loodi aga Slovakkia marionettriik. 23. märtsil sai Saksamaa Leedult küll vormiliselt diplomaatilisel teel, kuid tegelikult jõule toetudes tagasi Klaipeda (Memel) piirkonna
Suurbritannia · Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ka: Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. · Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saarte · Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. · Pindala: 244 046 km2 · Rahvaarv: 58 201 000 · Pealinn: London · Keeled: inglise keel (riigikeel) kõmri (uelsi) · Rahaühik: naelsterling (nael) · Riigikord: konstitutsiooniline monarhia · Inimesi ruutkilomeetri kohta: 240 Kuigi saareriigis kõrgeid mägesid pole, tekitab väga niiske kliima rohkesti
1911. a Xinhai revolutsioonmandzude dünastia vastu.Taheti taastada Hiina suurriiklus. Sun-Yat- Seni 3 põhimõtet:rahvuslus, heaolu ja demokraatia. 1912. 1. Jaanuar, kuulutati välja Hiina Vabariik, presidendiks Sun-Yat-Sen. Mandsude võim kukutati. Tegelik võim sõjaväel. Provintsides valitsesid kindralid. Kindralid ajasid provintsides asju enda kasu silmas pidades ja Hiina hakkas lagunema osastisriikideks. Algasid sisesõjad. 3)Euroopa rahvad ja riigid. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa: riigikord, majandus, sise- ja välis- ja koloniaalpoliitika. Oska võrrelda, leia imperialismi ilminguid. Austria-Ungari, Hispaania, Itaalia:riigikord, peamised probleemid. Inglismaa: Parlamentaarne riigikord. Turumajandus-riik ei sekku majndusellu. 1906. a loodi Leiboristlik partei töölisklassi olukorra parandamiseks. Liberaalne partei tahtis kompromisse koloniaal tülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga Iraani pärast. Liberaalid surusid läbi
keisri kaitse alla võtta. Itaalia ehk Mussolini tahtis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal. Kõigepealt hakkas tegutsema Hitler. Ta okupeeris Austria, mis ei osutunud väga keerulisest, sest Austrias oli küllalt sakslasi, kes olid Hitleri meele järele. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse anslussiks. Järgmiseks nõudis ta Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased põhiliselt Sudeedimaa. Suurbritannia peaminister pakkus välja kokkuleppe, mis sõlmiti aastal 1938 Müncheni kokkuleppena. Sellega liitusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja sunniviisiliselt ka Tsehhoslovakkia. Saksamaa sai sellega loa okupeerida Sudeedimaa ning poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. Kuid aastal 1939 vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Prantsusmaa ja Suurbritannia pooldasid kokkulepet, sest nad
-vastastikuses propagandas -vastastikuses luuretegevuses -vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) -konfliktides ja sõdades kolmandates riikides -üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes 1. Berliini blokaad 1948/49 ja selle mõju Kriisi aastad- 1948/1949 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Saksamaa Kriisi põhjused- Blokaadi ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. Konfliktis osalevad riigid- Saksamaa, Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia. Konflikti lahendus- NSVL hakkas Berliini varustama toidu ja kütusega Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid linna toidu ja kütusega ööpäevaringselt. Kiirendas Saksamaa lõhenemist Tulemused ja mõju- Lääneriikide maine paranes, kuid NL maine langes. Lääneriigid muutusid ühtsemaks. Saksamaa lõhenes lõplikult. 2. Berliini kriis, Berliini müüri ehitamine 1961.a.
Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m). Mägiseid alasid on Põhja-Sotis, Wales'is ja Põhja- Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-sotis ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. 7. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. -............................................. -................................................. -............................................. -............................................. -............................................. 8. Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele(põllumajandusele, transpordile,
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa.
Suessi kriis Suessi kriis Toimumisaeg 29.Oktoober 1956 7.November 1956 ( kuigi Siinai oli okupeeritud Iisraeli poolt kuni märtsini 1957) Toimumiskoht Egiptus (Siinai ja Suessi kanalipiirkond) Suurbritannia Prantsusmaa Osalejad Iisrael Egiptus Suessi kriis Rünnaku põhjus ja käik Egiptusele korraldati sõjaväeline rünnak Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. Põhjuseks Egiptuse otsus (26.juulil 1956) natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele (Assuani) elektrijaama rajamiseks. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale,
Töötuse määr(%) 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Riigid Eesti 12,40 10,30 10,00 9,70 7,90 5,90 4,70 Läti 12,90 12,20 10,50 10,40 8,90 6,80 6,00 Suurbritannia 5,00 5,10 5,00 4,70 4,80 5,40 5,30 Inflatsioonimäär (THI põhine) Riigid Eesti 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 Läti 2,5 2,0 2,9 6,2 6,9 6,6 10,1 Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100 Läti 7700 8400 9...
BRITI 60-NDATE POP- JA ROCKMUUSIKA Koostasid: Jakko Viilo, Tauri Udras 1950.aastatel peeti Suurbritanniat rock-muusika ääremaaks. Suurbritannial polnud erilisi staare. Cliff Richardi esiletõus oli paljutõotav. Tema laulu "Move It" võis pidada ehtsaks briti rock'iks. 1950.aastate teisel poolel tekitas Inglismaal elevust ka muusikastiil "Skiffle", mida võiks iseloomustada kui "igamehe muusikat". Selle rahvalähedase stiiliga tegelemiseks polnud vaja erilist muusikalist haridust. 60.aastate briti rock-muusikat võib jagada kaheks: mersey beat ja rhythm and blues. Mersey beat Põhjapoolsetes tööstuslinnades (Manchester, Liverpool) esile kerkinud väikeste ansamblite muusika. Seda stiili iseloomustab lihvitud mitmehäälne vokaalpartii. Lauludes kasutati ansamblimängijate endi kirjutatud tekste ja muusikat.Tuntuimad esindajad: The Beatles, The Searchers. Londoni rhythm and blues Sai alguse 1960. aasta...
pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister
KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia Saksamaa võimu alla sattumise vältimine, mistõttu sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Kokkulepe osutus üsna ebavajalikuks, sest Saksamaa okupeeris siiski kogu Tsehhoslovakkia. 4.Neutraalne, sest ei soovitud olla ei Hitleri poolel ega Stalini poolel. Nii otsiti abi mujalt. Prantsusmaa ning Suurbritannia lubasid osutada Poolale vajadusel abi, kuid seda lubadust nad ei täitnud. 5.23. august 1939
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest -- Sotimaast, Walesist ja Põhja- Iirimaa -- nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Tal on maismaapiir põhjas Sotimaa ning läänes Walesiga. Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud (germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. [redigeeri] Rahvastik
1. Millised riigid või territooriumid liitis endaga Saksmaa 1938-1939? (vihik + lk 92,94) Saksamaa liitis endaga : Austria, Sudeedimaa, Kaipeda, Leedu, Poola lääneosa. 2. Nimeta aeg, osapooled ja tingimused! ? Aeg Osapooled Tingimused Müncheni kokkuleppe 23.sept 1938 Suurbritannia Kohustati Tsehhoslovakkiat Prantsusmaa Sudeedimaa Saksamaale üle Saksamaa andma. Itaalia
Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Ajalgu 2 Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on
MARGARET THATCHER MARIA DÜNA JA NIKITA ILLE 12.A KES TA OLI? • Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik. • Ühendkuningriigi peaminister 1979 kuni 1990. • Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 1975–1990. • Thatcher on tuntud ka kui "Raudne Leedi“. • 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister. • Ainuke naispeaminister Ühendkuningriigis. Tema valitsemisvormi on hiljem hakatud kutsuma thatcherismiks. • Ta oli selgelt vastu sotsialismile – vähendas ametiühingute mõju riigis, erastas seni pea täielikult
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud/ paratamatud? Saksamaa oli üks Esimese maailmasõja algatajatest. Põhiküsimus Saksamaa jaoks ning sõja peamine põhjus oli Saksamaa ja Suurbritannia vaheline võitlus liidrirolli pärast maailmas ning tüli Prantsusmaaga Elsass-Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud
.................................................................................. 5 Lisa 1 Kronoloogia..........................................................................................................6 Kasutatud allikad...................................................................................................................11 2 1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA Et Euroopas rahu säilitada, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleri ekspansionistliku poliitikaga, lubades Saksamaal annekteerida Austria ja Tsehhoslovakkia. Üks Adolf Hitleri ambitsioone oli ühendada Saksamaa ja Austria. See liit oli keelatud 1919. aasta versailles rahulepinguga, sest Prantsusmaa ja teisedki riigid leidsid, et nii muutuks Saksamaa liiga tugevaks. 1930. aastate alguses soovisid Saksamaal ja Austrias juba paljud, et nende riigid ühineksid, aga 1934. aastal toimunud natslik riigipöördekatse Austrias kukkus läbi. 1938
Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism) rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi ja antiparlamentarismi viljelemine ei tulnuks toonases koloniaalimpeeriumi pidanud ja 13. sajandisse ulatunud parlamentarismiga riigis kõne alla. Fasistlikud liikumised Suurbritannias 1920. aastail Fasistlikke liikumisi Suurbritannias maailmasõdade vahelisel perioodil on ajaloolased hinnanud erinevalt. Mõned autorid on fasismi kui ideoloogia mõju kasvus näinud üht suurimat ohtu 1930. aastate Briti poliitilise
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22
wikipedia.org/wiki/The_Stoning_of_Saint_Stephen 3 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn Pealkiri: Andromeda Chained to the Rock Aasta: 1631 Asukoht: The Royal Picture Gallery Mauritshuis, Holland Link: http://en.wikipedia.org/wiki/Andromeda_Chained_to_the_Rock 4 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn Pealkiri: Portrait of Jacob de Gheyn (III) Aasta: 1632 Asukoht: Dulwich Picture Gallery, Suurbritannia Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rembrandt_Harmensz_van_Rijn_- _Jacob_III_de_Gheyn_-_Google_Art_Project.jpg 5 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn Pealkiri: The Anatomy Lesson of Dr. Nicolaes Tulp Aasta: 1632 Asukoht: The Royal Picture Gallery Mauritshuis, Holland Link: http://en.wikipedia.org/wiki/Anatomy_Lesson_of_Dr._Nicolaes_Tulp 6 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn
Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks sellised) (lk 94);
1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing kannase+Viiburi) Saksamaale sõja Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia Kreekasse ja Jugoslaaviasse Itaaliale
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9.juuli Winston Churchill soovitab teha valitsusel sõjaline liit Nõukogude Liiduga 23.august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25
Baltiriigid, Ida-Poola; Saksamaa ja Poola alasi juurde Vastastikuse abistamise leping 1939 NSVL tahtis Baltiriikidelt luba luua sõjaväe baase nendel territooriuidelt ning survestati kolme riiki. (Eesti 28. September; Läti 5. Oktoober; Leedu 10. Oktoober) Talvesõda Soome ja NSVL vahel tekkinud sõda 30. November 1939 12. Märts 1940, kui Soome keeldus kirjutamast alla vastastiku abistamise lepingule 3. september 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja Kummaline sõda(Sitzkrieg) 1939-1940 Saksa ja Prantsusmaa piiril toimuvas sõjategevuses puudus aktiivsus ja kumbki pool ei võitnud alasid juurde. Välksõda(Blitzkrieg) Iseloomustatakse Saksamaa kiiret rünnakut Poola aladele 9. november 1940 tungis Saksamaa kallale Norrale ja Taanile, kes mõlemad olid kuulutanud ennast neutraalseks. Hitler põhjendas seda kui kaitsta riikide neutaalsust, mida Suurbritannia olevat tahtvat rikkuda. 10
puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi
rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Ka Tsehhoslovakkiat sunniti selle kokkuleppega nõustuma, tema jaoks olid lepingu tingimused väga rasked. 1939. aasta kevadel vallutati sakslaste poolt kogu Tsehhoslovakkia
Sinimägedes peetud lahingutel oli strateegiline tähtsus. See kinkis meie kaasmaalastele 8 lisakuud, mistõttu jõudis põgeneda 7% eestlastest läände vabasse maailma. Need 7% jätkasid 50 aasta vältel võitlemist Nõukogude okupatsiooni vastu, mistõttu oli taasiseseisvumine oluliselt lihtsam. Nimeta liitlaste (,,suure kolmiku") konverentside toimumise aasta, osalejad ja otsused Teheran 1943.aasta. Nõukogude Liit (Stalin), USA (Roosevelt) ja Suurbritannia (Churchill). Määrati Poola piirid, anti Stalinile vabad käed okupeerimiseks. Jalta 1945.aasta. Samad isikud, kes Teheranis. Jaotati ära II MS järgne Euroopa ja Aasia. Potsdam 1945.asta. USA (Truman), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee). Saksamaa sõjajärgne korraldamine, esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega, anti sõjaroimad rahvusvahelise kohtu alla. Millal ja kuidas lõppes Teine maailmasõda Euroopas ja Vaiksel ookeanil?
· Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941 · USA annab suuri laene riikidele, kelle tegevus on nendele kasulik(nt Suurbritannia ja NSVL) · 1942. Saksamaa ründab Stalingradi, ent kaotab. Hitleri poliitika · Ta ei salli juute, kommuniste ja vastupanuvõitlejaid · Poliitika idas on märksa jõhkram · Holokaust juutide vastane poliitika. Kokku u 7 miljonit tapetud juuti. Hitleri vastane koalitsioon Atlandi Harta, 1941 1. Eesmärgiks taastada sõja eelsed piirid 2. USA, Suurbritannia, NSVL Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon, 1942 1. 16
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub
kommunistlikuks muuta. Tegelikkuses tähendas see sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastatel asusid suurriigid oma unistusi täide viima. Hitleri sooviks oli Saksamaad suurendada. Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka palju vaenlasi, kelle hulka kuulusid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuna kummalgi riigil polnud otsest põhjust Saksamaad rünnata, jäi see suurriik esialgu puutumata. Saksamaa oli huvitatud ka Poola ja Tsehhoslovakkia okupeerimisest. Müncheni kokkulepe 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid saksa rahvusest inimesed. Peagi muutus olukord väga pinevaks. Sõjaks valmistusid nii Tsehhoslovakkia, Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Relvad pandi aga peagi kõrvale, kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
