rahuldatud. Selleks et kõik õpilased oleksid õppimisel edukad, peavad koolid hakkama pöörama enam tähelepanu õpilaste sotsiaalse heaolu määratlusele ja võimalusel selle loomisele. Sageli on vaba aja organiseeritud veetmise viisidel ka suur tähtsus laste sotsiaalsete oskuste arendamisele. Kui võimalusi ei paku täiskasvanute maailm, otsivad lapsed ja noorukid oma ühinemis- ja eneseaustustarvete rahuldamiseks neid ise. Sageli lõpeb see kogunemisega kampadesse, kelle sotsiaalne suunitlus on raskesti jälgitav ja sageli ka täiskasvanute maailmale vastuvõetamatu. Koolidel tuleb astuda samme nii defitsiitsete kui ka kasvutarvete rahuldamiseks, et kindlustada õpilaste normaalne õppimine ja areng. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt. 8 Sageli on raske selgusele jõuda, mil määral tekib motivatsioon mõneks tegevuseks, sh õppimiseks, sisemiste ja mil määral väliste tegurite toimel
1) (Usuliste) reformide vajadus 2) Ühendas religiooni ja rahvusromantika (Põhjamaades ,,iidsed isikuvabadused") ja isamaalisuse 1844 esimese rahvaülikooli asutamine (ained: isamaa ajalugu, emakeel ja religioon) ja kristlik pedagoogika Kujunes üheks Taani kiriku oluliseks sisevooluks. Kultuuriline mõju ulatub kõikidesse Põhjamaadesse ja sisepoliitiline mõju Taani venstre poliitikale. Usuliste ärkamisliikumiste mõju Põhjamaades Kirikute rahvalähedane iseloom ja selle sotsiaalne suunitlus tugevnes: ateismi ja kirikuvastasuse kõlapind Põhjamaades jäi väikseks. Kuigi tugevdas ühiskonna konservatismi, mõjus kiriku sees pehmendavalt ja liberaliseerivalt. Isikliku kogemuse ja aktiivsem väärtustamine. Aitas kaasa kodanliku ühiskonna arengule. Vabatahtliku organiseerimise aspekt. Skandinavism: Skandinaavia ,,hõimuliikumine" Skandinaavia haritlaste ja eliidi kultuuriline ja poliitiline liikumine 19.sajandil. Aluseks lähedane
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Jürmann). Peale esimest purunenud abielu oli armunud noorde Marie Underisse, kuid vastuarmastuseta (Umder hindas teda kui vaid suurepärast kirjanikku). Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Looming Eduard Vilde pani eesti rahva lugema. Ta alustas põnevusjuttudega, mida avaldas ajalehtedes järjejuttudena- põnevus, nali, kergus. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. 1986 "Külmale maale" TÄHISTAB KRIITILISE REALISMI JÕUDMIST EESTI KIRJANDUSSE. Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan. Eesti külaolustik ja analüüsib kuritegevuse põhjusi. 1898 "Raudsed käed" Narva tektiilivabriku tööliste elu Ajatemaatika
tulemus). Juhtimisarvestus on kontsentreerunud juhtide varustamisele infoga otsuste tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav. Näiteks info kasutamisest saadav tulu peab ühtima tema kogumisele kulutatud kuluga. 6. Täpsus
Dying Cash- Dogs Cows 0 0.8 1 1.2 1.4 1.6 1.8 2 Vastutav kulude arvestaja Premium Premium Komfort Komfort Standard Standard Low -Price Low -Price 0 Komfort Komfort Standard Standard Low -Price Low -Price 0 0 Strateegiline suunitlus Riskid 8 2 Ülesanne 1 On toodud TMK tegelikud ja normatiivsed näitajad. Moodusta nende alusel polaroiddiagramm Näitaja Mõõdik Teg Eesmärk Käive Tuh. 90 150 Käiberentaablus (ROS) % 5 7 Kapitali rentaablus(ROI) % 7 10 Püsiklientide osakaal % 25 60
Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. Valikuvabadus. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualiation) – organismile lähenemine. What humans can be, they must be. Psühholoogiale hakatakse omistama funktsioone, mida sellel kunagi polnud. Tuleb uurida neid nähtusi, mis on inimese jaoks olulised. Psühholoogias puudus personaalne suunitlus. Loovus – lastel on teatud tüüpi loovus ja nad on võimelised ühest žanrist teise üle minema, ilma et see neid häiriks. Tuleb uurida inimeste kogemust. Mida reaalsed inimesed reaalses maailmas kogevad. Eneseteostus – organismiline lähenemine ehk isiksus on üks osa organismist, sinna kuuluvad ka alateadvuses olevad. Lähtuti sellest, et inimene on ratsionaalne olend ja võtab vastu ratsionaalseid otsuseid. Organism teab ise rohkem kui see mis talle omistada
vabamana. Ruumi interjöör ei suundunud ainult kooriruumipoole, vaid ka üles. Teravad kaared, kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergematena, kui nad tegelikult on, piilarid liigendavad vertikaalsed turbad (poolsambakesed), üldse kõigi detailide suundumus ülespoole nagu kaotaks kivide raskuse. Lõpuks ei tohi unustada ka valguse mõju gooti kirikute interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis nad asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugikarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (lääne) kõrval ja veel üks võike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid), nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali
· Interpretatsioon ja ratsionaalne · Loogiline ja kriitiline lähenemine lähenemine · Kontrollitud mõõtmine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht · Subjektiivne asjaosaliste distantsiga andmetest vaatekoht ja lähedus andmetele · Hüpoteetilis-deduktiivne; fookus · Avastuslik suunitlus hüpoteeside kontrollimisel · Protsessile suunatud · Tulemusele suunatud · Terviklik perspektiiv · Üksikasjalik ja analüütiline · Üldistamine individuaalse · Üldistamine populatsiooni organismi omaduste ja kontekstite liikmeskonnale võrdluse teel Valiku tegemine kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi vahel sõltub
ühiskonnakriitilist paljastavat tendentsi. Tekkis sotsiaalne draama, silmapaistvad autorid olid: Clifford Odets, Sidney Kingsley, Irwin Shaw kirjutasid perekonnadraamat, neid autoreid lavastas Group Theatre. Federal Theatre Project 193539 mõjukas teatriorganisatsioon, ainus riiklikult toetatud ettevõte Ameerika teatriajaloos. Toetas kriisi tõttu kuivale jäänud näitlejaid, kirjanikke jne. Laiahaardeline organisatsioon, selle all töötas 158 truppi. Vasakpoolne poliitiline suunitlus. Lõpuks võeti sellelt rahastus ära. Töötas ainult 4 aastat, aga jõuti palju ära teha, teater viidi miljonite vaatajateni. Andis olulise tõuke regionaalteatrite kujunemisele. Seda soodustas ühine vaimne hoiak, kus otsiti oma juuri. Regionaalteatrite areng oli aeglane, kuid mingit vastupanu siiski andis Brodway süsteemile. Töölisteatrite Liiga 1932. 1930ndatel areneb kiiresti ka must teater ehk siis mustanahaliste teater. 1920/30 teatrielu oli aktiivne ja kirev
kohandamisest inimesega. · Ergonoomikat on nimetatud nii interdistsiplinaarseks kui ka multidistsiplinaarseks teaduseks. Ergonoomika ja paljude teiste teaduste probleemid kattuvad (viimast esineb muide teaduses sageli). · Ergonomistid taotlevad tihedat koostööd teiste teadusharude esindajatega, et integreerida erinevaid teaduslikke huvisid. · Ergonoomikal on väga tugev praktiline suunitlus, samas tegeldakse intensiivselt uurimistööga. Sellist praktilist lähenemisviisi võidakse kritiseerida. Samas näitab nõudlus ergonoomiliste uuringute järele, et need on vajalikud. Miks peaks olema ainult kaks varianti, kas puhas teadus või puhas praktika (vt Kanis, 1997, Kanis 1998, O´Leary, 1998)? Ergonoomika taotleb töö kohandamist inimesega. Väljaspool ergonoomikat on levinud vastupidine suund: inimese kohandamine tööga
võimalusi samastumiseks. Enamasti on lugude käivitajaks mõni Liisu poolt välja mõeldud temp või korraldatud väike seiklus. Suuri pahandusi ette ei tule, on üksnes pisiulakused, mida täiskasvanud lahendavad huumorit appi võttes. Lood on mängulised, kuid päriselt fantaasiamaailma eksivad harva. Liisul on liiga palju tegemist venna ja vanemate seltsis, nii et unistamiseks ei jää eriti aega. Lugudes puudub didaktiline suunitlus, pigem peaksid vanemad lapsi hoiatama, et kõik ulakused neis raamatuis pole järeletegemiseks. Raamat ,,Liisu" koosneb kolmest lühijutust: jutus ,,Puuksutav Joosep ja ülejäänud pere" kirjeldatakse perekonda, milles toimub igahommikune maadejagamine kassiga, kes siis kättemaksuks laua all puuksutama hakkab; jutus ,,Jäätisepidu" viib isa lapsed kohvikusse jäätist sööma ning seal hakkab Liisu fantaseerima jäätisemaast; jutt ,,Vett
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
Kõneaktid Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi. Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust. Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist) lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu) illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu]) perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi peale kõneleja). Antud lausungis on ka performatiivsuse tunnuseid: see kuulub ,,lubavate performatiivide" (promisory performatives) hulka, mis kirjeldavad olukordi, nagu nad võiks/peaks olema tulevikus.
(vastavalt 40% ja 44% vastajatest) kui mehed (34% ja 43%), siis sõiduteede olukorra hindamisel on mehed kriitilisemad – 75% meestest hindas antud valdkonda negatiivselt, naistest 69%. Seletus on eeldatavasti selles, et mehed sõidavad naistest sagedamini autoga (Uljas, 2000), mistõttu häiritus on ka kõrgem. Hinnates erinevaid keskkonnaaspekte, ilmnesid statistiliselt olulised erinevused kõikide nähtuste juures. Suunitlus on jällegi sinna, et naised tunnevad meestest enam nii saastatud õhku, mida märkis 66% (meestest 47%); tolmu leiab Tallinnas palju olevat 69% naistest ja 55% meestest; müra kuuleb väga palju või palju 61% naistest ja 52% meestest ning ka vibratsiooni tajub 28% naistest 23% meeste vastu. Samas ei tekkinud erinevusi selles osas, mis puudutab korterisse kostuvat müra – siin vastati üldiselt jaatavalt müraallikate puhul, mis kostuvad tuppa kas trepikojast, naaberkorteritest või tänavalt
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
TRÜKISED 1. "Noortelaagri korraldaja käsiraamat" 3. Plakat "Laagrisuvi 2006" Käsiraamat sisaldab kõiki noortelaagri tegevuseks Plakatil on tegevusluba omavate noortelaagrite vajalikke normatiivakte ning noortelaagri juhata- asukohad, kontaktandmed, laagrivahetuste ajad ja jale ja kasvatajale esmaseid ja olulisemaid tead- vahetuste pikkused, suunitlus, tuusiku hind ja laste misi tegevuseks noortelaagrites. vanus. 2. Koondprojekti "Noorte tervistav puhkus Plakati materjal on üleval internetis noortelaag- 2005" aruanne rite kodulehel ning sama materjal esitatakse ka Aruanne sisaldab Hasartmängumaksu Nõukogu ajakirjanduses. poolt eraldatud 11 802 874 krooni kasutamist ja koondprojektiga seotud olulisi tegemisi.
Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Protsessikunstis on tegemist veelgi lühiajalisemate nähtustega. HANS HAACKE (s. 1936) eksponeeris juba 1964-ndal aastal läbipaistvaid õhukindlalt suletud kuupe, milles oli pisut veeauru. Vastavalt väikesele temperatuurimuutumisele kondenseerusid veetilgad kuubi sisepindadele või kadusid sealt. Haacke korraldas oma tööde näitusena ka sotsioloogilisi küsitlusi, millel oli enamasti ühiskonnakriitiline suunitlus. ROBERT MORRIS püüdis aastal 1969 esitada ja juhtida oma teosena aurupilve. Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele. Nõnda oli kunstiteos kui meeleline objekt peaaegu või täiesti likvideeritud, kuid
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
Tagasihoidlikumad saavutused. TEOREETILISED TEADUSED JA Ei tuntud kreeklastega võrdset huvi. FILOSOOFIA Kreeka filosoofiast püüti leida juhiseid igapäeva- ja riigieluks. Haridus Laste kasvatamine perekonna ülesandeks: Praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele suurem tähelepanu Kreeka mõjul. Kirjatarkust õppisid poisid, vahel ka tüdrukud koolis. Rikkamatel oli koduõpetaja (haritud kreeklaste ori). Õpiti: Kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Poistele kõnekunsti õpetus ja enesetäiendus Kreekas tuntud õpetlase juures. Sõjalist õpetust saadi pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina sõjaväes teenides. Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr) Kuulsaim Rooma oraator, ladina keele arendaja:
Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Protsessikunstis on tegemist veelgi lühiajalisemate nähtustega. HANS HAACKE (s. 1936) eksponeeris juba 1964-ndal aastal läbipaistvaid õhukindlalt suletud kuupe, milles oli pisut veeauru. Vastavalt väikesele temperatuurimuutumisele kondenseerusid veetilgad kuubi sisepindadele või kadusid sealt. Haacke korraldas oma tööde näitusena ka sotsioloogilisi küsitlusi, millel oli enamasti ühiskonnakriitiline suunitlus. ROBERT MORRIS püüdis aastal 1969 esitada ja juhtida oma teosena aurupilve. Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele.
50 Kõnesoleva protsessi teine külg oli arstkonna suurem seondumine riigiga arst polnud enam mitte ravija, so tagajärgedega tegeleja, vaid soovitavalt pigem ennetaja, nt rahvatervishoiu alal. Selline protsess tekitas arstkonna ja võimu vastastikuse huvitatuse ja seose, mis kujunes välja Pätsi reziimi aastail. Riiklik isesisvus tähendas Eesti teadusasutustele seda, et nende tegevuse suunitlus sageli muutus tähelepanu pöörati enam kodumaistele probleemidele, fundamentaalteadustelt liiguti nö "rahvusteaduste" arendamisele. Rahvusliku teaduse ja kaadri kujundamine oli eesmärk ka arstiteaduskonnale. Ettevõtmine oli paraku rajatud õhukesele kultuurikihile ning rangelt teaduse vaatevinklist vaadates tõid vastaval suunal ette võetud sammud aegajalt pigem kahju nt mõne silmapaistva mitte-eestlastest õppejõu (G. Barkan) sunnitud emigreerumise näol.
Tagasihoidlikumad TEOREETILISED Ei tuntud kreeklastega saavutused. TEADUSED JA võrdset huvi. FILOSOOFIA Kreeka filosoofiast püüti leida juhiseid igapäeva- ja riigieluks. Haridus Laste kasvatamine perekonna ülesandeks: Praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele suurem tähelepanu Kreeka mõjul. Kirjatarkust õppisid poisid, vahel ka tüdrukud koolis. Rikkamatel oli koduõpetaja (haritud kreeklaste ori). Õpiti: Kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Poistele kõnekunsti õpetus ja enesetäiendus Kreekas tuntud õpetlase juures. Sõjalist õpetust saadi pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina sõjaväes teenides. Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr) Kuulsaim Rooma oraator, ladina keele arendaja:
Tagasihoidlikumad TEOREETILISED Ei tuntud kreeklastega saavutused. TEADUSED JA võrdset huvi. FILOSOOFIA Kreeka filosoofiast püüti leida juhiseid igapäeva- ja riigieluks. Haridus Laste kasvatamine perekonna ülesandeks: Praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele suurem tähelepanu Kreeka mõjul. Kirjatarkust õppisid poisid, vahel ka tüdrukud koolis. Rikkamatel oli koduõpetaja (haritud kreeklaste ori). Õpiti: Kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Poistele kõnekunsti õpetus ja enesetäiendus Kreekas tuntud õpetlase juures. Sõjalist õpetust saadi pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina sõjaväes teenides. Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr) Kuulsaim Rooma oraator, ladina keele arendaja:
Eesmärk Info firma finantsseisundi ja Info ettevõtte juhtidele äritegevuse tulemuste kohta planeerimiseks, juhtimisotsuste välistarbijatele langetamiseks, kontrolliks Info kasutajad Välistarbijad Sisetarbijad (eri tasemete juhid) 18 Ajaline suunitlus Minevik Tulevik Põhinõue infole Rangelt määratletav ja Olulisus (objektiivsus ja kontrollitav kontrollitavus on teisejärguline) Täpsus Andmed täpsed, info Info saamise kiirus olulisem kui põhiliselt monetaarne andmete täpsus Objektid Organisatsioon kui tervik Organisatsiooni või selle
seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. See teooria on aga vajanud unustusse nagu mõned teisedki. Püramiidid on ehitised, mille lõplik tulemus oli täpselt välja arvestatud juba nurgakivi panekuks. See, et enamiku püramiidide ehitusplaanid aja jooksul muutusid, ei tähenda siin midagi. Erilisi mõistatusi pakub meile Cheopsi püramiid, mille konstruktsiooni muudeti tema kahekümneaastase ehitusaja jooksul kolmel korral. Täpselt säilitati vaid selle geograafiline suunitlus. Kui Egiptuse valitsus laskis 1925.aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus eriteadlasi sedavõrd, et kõiki mõõtmisi korrati veel mitu korda. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel: see kõikus 5 kuni 30 ühikuni nullkraadist loetuna. Seejuures oli egiptlastele kompass väidetavalt tundmata
· Omaette kõrvalsuunana kujunes 1920-ndate aastate lõpul välja psühholoogiline romaan. Selle romaanitüübi viljelejad taotlesid tegelaste psüühika, hingeseisundite ja mõtiskluste ülitäpset jälgimist.Psühholoogilise romaani tuntuim näide on J. Semperi "Armukadedus" (1934). · Majanduskriisi kõrgajal 1930-ndate aastate algul teravnesid mõnegi kirjaniku sotsiaalne aktiivsus ja kriitiline seisukohavõtt ajajärgu hädade suhtes. Realismi ühiskonnakriitiline suunitlus muutus kriisiaastail järjest selgemaks. · Teravaist ühiskondlikest probleemidest eemalejääv O. Lutski oli jutustustes "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934) varasemast tunduvalt kriitilisem. P. Vallaku ja A. Jakobsoni novellilooming kajastas töötava rahva kriisiaegset rasket olukorda. · Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja uus
vastutusele. Joonis 1.7. Juhtimise mõiste orientatsiooni, suunitluse ja ulatuse alusel Juhtimisteaduse teine kolmemõõtmeline käsitlus27 võimaldab juhtimise mõistet määratleda ja liigitada hoopis erinevatest vaatepunktidest, seejuures on H.-J. Rahn jätnud mõõtmed nimetamata ning piirdunud vaid liigituse esitamisega. Eeltoodud autori poolt on antud kolme mõõtme nimetuseks orientatsioon, suunitlus ja ulatus (vt joonis 1.7), kusjuures diskussiooniliseks võib pidada teise mõõtme (suunitluse) nimetust. Liigitus orientatsiooni alusel on juhtimisteaduses küllaltki laialt levinud, kusjuures valdavalt eristatakse kaht liiki: · ülesandele ja · personalile orienteeritud juhtimine. 26 Bormann, D., Vorotina, L., Federmann, R. Menedzment: predprinimatel'skaja dejatel'nost v rõnotsnoij ekonomike. Hamburg: S und W, Steuer- und Wirtscaftsverl., 1992, lk. 23-24. 27 Rahn, H.-J
7. Igas matemaatikatunnis peab toimuma kordamine, s.t. peab olema täidetud kordamise järjepidevuse nõue. 8. Igas tunnis tegeleb õpetaja õpilaste kõne arendamisega, laiendab nende sõnavara uute väljenditega, jälgib, et õpilaste kõne oleks täpne, lakooniline ja grammatiliselt õige. 9. Matemaatikatunnid seostuvad tihedalt teiste ainetundidega, tööõpetuse tundidega ja eluga. 10. Matemaatikatundidel on praktiline suunitlus, nad lahendavad intellektipuudega õpilaste sotsiaalse adaptatsiooni, rehabilitatsiooni ja habilitatsiooni ülesandeid. 11. Õpetaja peaks kujunema õpilaste jaoks eeskuju etaloniks: suurepärane õppematerjali ja selle õpetamise metoodika valdamine, instruktsioonide täpsus, lakooniline kõne, emotsionaalsus, heasoovlik suhtumine õpilastesse. 12. Matemaatikatund ergutab mitte ainult mõtlemist vaid ka tundeid. Õpetaja ei tohi unustada tunni
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Selle romaanitüübi viljelejad taotlesid tegelaste psüühika, hingeseisundite ja mõtiskluste ülitäpset jälgimist.Psühholoogilise romaani tuntuim näide on J. Semperi "Armukadedus" (1934). · Majanduskriisi kõrgajal 1930-ndate aastate algul teravnesid mõnegi kirjaniku sotsiaalne aktiivsus ja kriitiline seisukohavõtt ajajärgu hädade suhtes. Realismi ühiskonnakriitiline suunitlus muutus kriisiaastail järjest selgemaks. · Teravaist ühiskondlikest probleemidest eemalejääv O. Lutski oli jutustustes "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934) varasemast tunduvalt kriitilisem. P. Vallaku ja A. Jakobsoni novellilooming kajastas töötava rahva kriisiaegset rasket olukorda. · Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja
Teostati riiklikku jälitamist kõigi teisitimõtlejate suhtes, oli loodud Riiklik Salapolitsei e sandrarmeeria ja Kaitsepolitsei e ohranka. Algselt olid mõlemad loodud selleks, et võidelda pol terrorismiga, aga järk-järgult laiendasid ise oma mõjuvõimu, neist kujunes kõigi teisitimõtlejate ja režiimikriitikute vastane tegevusvahend. NL-aegse repressiivaparaadiga võrreldes oli nende tegevus pehme. Vm-le oli omane suunitlus impeeriumi unifitseerimisele, ühtlustamisele, venestamisele. Kõikidel riiklikel ametikohtadel eelistati vene rahvusesse kuuluvaid õigeusklikke vene riigi kodanikke. Takistati vähemusrahvuste tegevust, sildistati tihti rahvusliku separatismiga. Vm keskvõimude seisukohalt oli tegemist ilmselt impeeriumi tugevdamisele suunatud unifitseerimispoliitikaga. Kohalikud rahvad tundsid omal nahal ennekõike kui venestamist.
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
Laagrisse lubatava noore terviseseisundit tõendab perearst pärast arstlikku läbivaatust arstitõendiga (lisa). Arstitõend kehtib üks kuu. 11. Läbivaatuse ajal peab noor või lapsevanem teavitama arsti laagri iseloomust, tingimustest ja ajalisest kestusest. Lapsevanem peab teatama arstile noore tervisehäiretest või käitumise iseärasustest, mis võivad laagri suunitlusest olenevalt olla noorele või teistele noortele ohtlikud. 12. Arstil on õigus laagrisse noort mitte lubada, kui laagri suunitlus ja noore tervise- seisund võib ohustada tema enda või teiste tervist. 13. Arstitõendile märgitakse tehtud vaktsineerimised, arstliku läbivaatuse tulemused, terviseseisundist tulenevad vajalikud eritingimused, soovitused kehalise tegevuse kohta ja arsti andmed (nimi, tegevuskoht, telefon, arstikood, litsentsinumber). 14. Laagri juhataja või tema poolt määratud isik kontrollib laagrisse tulevate noorte arstitõendit ja teeb noore esmase tervisekontrolli. Laagrisse ei ole lubatud võtta
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
otsustamiseks, planeerimiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale; juhtkonna motiveerimine kindlatele eesmärkidele; juhtkonna tegevuse edukuse hindamine. tunnus finantsarvestus juhtimisarvestus Info kasutajad Välistarbijad, suur rühm, Sisetarbijad, suhteliselt väike mille liikmed on põhiliselt rühm, mille liikmed on teada tundmatud Ajaline suunitlus Minevik, aruandlus selle Tulevik. Info kohta, mis on toimunud ettevalmistamine planeerimiseks ja otsuste langetamiseks Objektid Ettevõtte kui terviklik Ettevõtte tegevuse segmendid
Ainuüksi õigus personali kohalolek annab juriidilise iseloomu neile normidele, mis on õiguslikel eesmärkidel loodud. Nagu õigus ise, nii ka õiguspersonal on teinud läbi arengu irratsionaalsetelt vormidelt ratsionaalsetele. Inimese käitumise juures tuleb alati välja selgitada käitumise motiivid, sest inimese käitumine on motiveeritud psüühika kaudu, s.t, käitumise motiivid küpsevad inimese ajus, just see inimese mõistusest tulenev käitumine, iseäranis aga käitumise suunitlus normidele ja väärtustele on selleks kriteeriumiks, mis eristab sotsiaalse nähtuse loodusnähtusest. ideaaltüüp mõtteline konstruktsioon, mis tõstab esile mõningaid ühiskonna tahkusid, jättes samal ajal tagaplaanile mõned teised sfäärid. Nähtused maksimeeritakse ühiskonna poolt. See, millised sfäärid või valdkonnad esile tõstetakse, sõltub sellest, millised väärtused on primaarsed antud ühiskonnas antud hetkel. Need moodustavad hierarhilisi süsteeme
puudesalud ja -grupid ning hoonete vaba asetus vaadetega ümbrusele. Seda kujundust siiski ellu ei viidud. Hilisem plaan aastast 1836 näitas pargiala olulist laiendust, mis võimaldas maastikulist kujundust suurejoonelisemalt rakendada. Vahepeal oli Lenné kavandanud pargi üksikosi, tehes tihedat koostööd preisi klassitsistlike ehitusmeistritega, sh ka Schinkeliga. Sanssouci kõrval kujundas Lenné Potsdamile terve rea haljasalasid, suunitlus oli linna ümbrusest kujundada õitsev kultuurmaastik. Ka Berliini haljasalade süsteemi väljaehitamiseks tegi Lenné hulga kavandeid ning kujundas arvukalt objekte, nt Charlottenhofi lossipargi (1819) ja Berliini loomaaia - Tiergarten'i ümberkujunduse (1833-39). Friedrich Wilhelm IV valitsusaja alguses usaldati talle ka Berliini hoonestusplaanide koostamine. Nende kavandamisel taotles ta pidevalt tervisliku elukeskkonna loomise poole, nähes ette laiu puiesteid ning arvukalt haljastatud
õppe taseme tõstmiseks. Logistika kutseõppes on hakatud üha enam tundma vajadust õppematerjali järele, mis sobiks eelkõige kasutamiseks logistika operatiivtöötajate ettevalmistamisel. Õppeprotsessi prak- tiline suunitlus konkreetsete oskuste õpetamisel nõuab õppematerjali, mille puhul pööratakse põhitähelepanu töökorraldusele ja logistikatehnoloogiate kirjeldamisele. Olles töötanud pikka aega rahvusvahelises logistikaettevõttes, õpetades logistika eriala- aineid kõrg- ja kutsekoolis, osaledes logistika kutsestandardite arendamises, eksamimaterjalide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
