17. Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul 18. Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents?
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tiht...
Laertes soovitab Hamleti armujuttu mitte tõsiselt võtta, sama soovitab ka isa. Nad räägivad, et Hamlet tahab oma jutuga ta ära võrgutada, kuigi Ophelia arvab, et Hamlet on aus ja vandus oma sõnu taevaste vannetega. Sellest hoolimata lubab isa sõna kuulata. Öösel on terrassil Hamlet, Horatio ja Marcellus. Peagi ilmub vaim ja kutsub Hamletit kaasa. Sõbrad kardavad ega taha Hamletit lasta, kuid Hamlet on endas kindel, et vaim ei räägi teiste kuuldes temaga. Nad suunduvad lossitorni. Vaim räägib, et tema vend mõrvas ta ja võrgutas kuninganna. Kui kuningas aias uinakut tegi, valas tema vend talle kõrvadesse maruheina mahla, mis on väga mürgine. Mürk mõjus kiiresti ja nahk kattus koorikuga. Vaim palub Hamletil maksta kätte oma surma eest, kuid kuningannat mitte karistada, küllap tema saab taevas oma karistuse. Horatio ja Marcellus annavad vande, et ei räägi kuninga vaimust. Hamlet otsustab mängida hullu.
esialgu kokkuleppele härgade asjus ning poisid lähevad karuga koju. Peagi aga teatatakse neile, et Viertola härra soovib asja lahendada kohtu kaudu. Aapole tuleb idee hakata põldu harima ja maksta Viertola härrale viljas, millega kõik ka päri on. Sellega on nõus ka Viertola härra, kellega aja möödudes nii lepitus saavutatakse ja see lugu lahendatakse. Ajades linnas asju, tekib kähmlus Tammiku talu õuel, mis kasvab tõsiseks konfliktiks. Jukola talu vennad jäävad siiski peale ja suunduvad tagasi koju, juhtumi pärast küll süümepiinu tundes. Kodus on vennad üpris mures toimunu pärast. Saabub nimismees linnast, kes teatab et kõik nende pahateod on unustatud ja andeks antud. Selle peale toimub vendade mõtteis pööre. Nad ehitavad välja taluhooned, harivad põlde, saavad koos üle kõigist raskustest kuivendavad lähedase Sompio soo, saavad üle mitmest külmast ja saagivaesest aastast ning muudestki takistustest. Nii parandavad nad pikapeale oma maine
skorpione keda näed või mitte. Skorpionid äratavad inimestes hirmu, kuna nende salvamine võib olla surmav. Skorpione esineb peaaegu kõikides maailma soojades piirkondades, ent nad on pelglikud, seetõttu ei pälvi nad sageli inimeste tähelepanu. Euroopas elutseb neli skorpioniliiki. Üks neist on Euscorpius flavicaudis, kes on inimesele täiesti ohutu. ELUVIIS Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese
suurenevad peamiselt arengumaades sisserändavate inimeste arvelt; Iive on kas väga väike või negatiivne; Inimesed eelistavad elada linna lähedastes asulates; Vastulinnastumine. Linnastumine vähem arenenud riikides: Linnastumise tase on madal; Linnastumise tempo on väga kiire; Mõnes arengumaades toimub ülerahvastumine ja selle tagajärjel tekivad äärelinnadesse agulid; Iiive on suur; Elnikud suunduvad maalt linna. 7. Võrdle linnastumisega kaasnevaid probleeme arenenud ja vähem arenenud riikides. Arenenud riikides: Tööstuslinnades suletakse ettevõtted; Väheneb maksude laekumine; Hindade tõus; sotsiaalne heaolu väheneb; toimub taandareng; tekivad rahutused. Vähem arenenud riikides: Jätkub tööstuse kasv tänu majanduse üleilmastumisele; maainimesed rändavad linna; Pealinn on suur ja trantsport on parem; Ülikoolid,
Sild aga omakorda paikeb piklikaju ja keskaju vahel. Piklikaju läbib suurt kuklamulku. Suur kuklamulk on luuline avaus koljus. Ajuturse korral on hädaoht, et piklikaju võib litsuda.... Ja selle tagajärjel võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine). Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb silla ja piklikaju piirile. Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine)
ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid) Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, peaajust 12 paari peaaju närve. Kuulmisaistingu teke: ineid ja koondab need kuulmekäiku. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Helivõnked suunduvad edasi teo sisemuses olevale vedelikule. Vedeliku võnked panevad membraanid võnkuma, see omakorda ärritab kuulmisrakkude kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub närviimpulsside eristamine ja mõtestamine mitmesugusteks heliaistinguteks. Kollatähn ja pimetähn: kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas ja selles on ainult kolvikesed. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem
1. Ampere'i seadus:Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja sin- ga, kus =nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sin(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere'i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 2. Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest
maandusesse (228 ja 223). Kust me saime teada, et see juhe on pruuni värvi? Maanduspunktide asukohad on tähistatud ringis asuvate numbritega 15 ja 9 ning spetsifikatsioonis on toodud nende tegelik asukoht. Kus asuvad maanduspunktid 15 ja 9? Liikudes parktuledest mööda voolujuhtmeid HN 0,5 ja HR 0,5 ülespoole, jõuame läbi pistiku K klemmide 3 ja 2, sulavkaitsmeteni S8 ja S7. Enne sulavkaitsmeid on juhtmetel ühenduskohad, kust suunduvad juhtemed X ja Z eelmistele lehekülgedele (vasakule). Peale sulavakaitsmeid on voolujuhtmed ühendatud kõrvaljoonisele suunduvate juhtmetega AF ja AD. Siirdume nüüd mööda neid juhtmeid ühe lehekülje tagasi ja jõuame pistiku H klemmide 2 ja 3 vahendusel juhtmete parktule lülitile E 19 (219). Mis värvi ja kui suure ristlõikega on pistikust H2/2 parktule lülitile suunduv juhe? Sealt üles liikudes jõuame läbi pistiku H2 klemmile 5 (H2/5), mis on ühenduses pistiku
pesas toiduks seeni. Ühiseluliste sipelgate peres on kõikidel sipelgatel oma ülesanded: · Sipelgapesas on üks kuni mitusada ema, kes elavad pesa sügavamas osas ning nende ülesandeks on muneda munasid. · Munadest kooruvad vastsed, kes elavad samuti pesa sügavamates osades. Valmikuks saamiseks vastsed nukkuvad. · Kord aastas kasvab pesas põlvkond tiibadega isaseid ja emaseid sipelgaid, kes suunduvad pulmalennule. Pärast seda isased hukkuvad ning emased murravad oma tiivad ning pöörduvad tagasi pesasse või loovad uue pere. · Töösipelgad moodustavad suurema osa sipelga kolooniast. Töösipelgad on tegelikult viljatud emasipelgad. · Pesa kaitsevad kõik sipelgad, neil on selletarbeks tugevad lõuad ja sipelgamürk. Uurimustöö Autor tegi oma uurimustöö vaatluse läbi. Tulemused olid sellised nagu lootis autor ja õnneks
Edasi otsimegi vastust küsimusele: Kuidas paremini õppida? 1 Kuidas paremini õppida? Uuringutele toetudes väidan, et usk toimetulekusse ja õpitava tähtsusele mõjutab varasem kogemus õppeprotsessist ehk loodud seostest ajus. Näiteks: Kirsikal ei ole kombeks avaldada enda arvamust grupis. Ta hoiab end tahaplaanil ning tunneb ebamugavust kui tal palutakse kaasa rääkida või otsitakse vastust küsimusele. Seda seetõttu, et sel juhul suunduvad kõik silmapaarid temale ning tegib piinlik vaikusehetk, kuna Kirsika ei ütle midagi. Ta ei taha anda grupile vastust kuna kooliajast saati on ta tundnud, et tema vastustel pole kaalu või on need sootuks sisutühjad. Sellise tunde tekitas temas õpetaja kes teda vahetevahel nöökis klassi ees pisut vale vastuse eest. Tõestatud on samuti, et seosed mida oleme elujooksul ajus loonud pole kinnistunud igaveseks meie pealuu sisse. Uute kogemuste ja uue
Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja- Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on
Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt. Aju paremasse poolkerra suunduvad need impulsid, mis pärinevad võrkkesta välimiselt poolelt ja sisemise silma vasakult poolelt. Nägemisnärvide ........... nimetuvad ümber välimistes põimikkehades. Siin asuvad neuronite kehad, kuklasagaras moodustavad Brodmani 17.-19. väljad. 17. primaarne nägemisväli, 18.-19. assotsiatiivsed väljad, need võimaldavad nähtust aru saada. Aisting tekib siis, kui erutus on jõudnud peaaju koorde. Silma akommodatsioon
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema
on viljakad mullad. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad. Lääne-Hiinas on madal asustus, sest seal on kõrbed ehk seal pole võimalik midagi kasvatada, sest mullad ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohtlad, mis on head karjakasvatuseks. Riigi kagu osa on tihedalt asustatud, sest sinna suunduvad jõed ning seal on nende viljakad deltad, kus on viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad.
võimalik kombrineerida parempoolse pedaaliga , kusjuures tre corde ei mõjuta sostenuto-pedaali poolt kõlama jäetud noote. Sostenuto-pedaali kasutatakse, kui soovitakse saavutada orelisarnast tekstuuri pikkade bassinootide ja kõrgemal muutuva harmooniaga. Sostenuto-pedaali vajutatakse vasaku jalaga. Eri tüüpi klavereid Tänapäevaseid klavereid on kahes põhitüübis: tiibklaver ja pianiino. Tiibklaver Tiibklaveril on kõlakast ja keeled horisontaalses asendis ja keeled suunduvad klaviatuurist eemale. Seetõttu on tiibklaver väga suur pill, mille hoidmiseks ja kasutamiseks sobivad kõrgete lagedega avarad ruumid .Tiibklaveri nimetus tulenebki tema tiivakujulisest külakastist. Tiibklaverid on mitmes suuruses. Suurus varieerub olenevalt tootjast ja mudelist, kuid üldiselt eristatakse kontsertklaverit , salongklaverit ja kabinetklaverit. Täissuuruses kontsertklavereid kasutatakse tavaliselt
Esimesel korral jääb see vaid ühe tegelase mõtetesse, kuid edaspidi jagab teine tegelane oma lugusid kõigiga. Seega toimub teoses ka tagasiminekuid. Tegelased liiguvad ajas(välja arvatud meenutused), kuid kohad muutuvad. Kuna lugu on esitatud selliselt, pole lugejal raske toimuvast aru saada. Esimeseks kohaks on kodu, kust lugu pihta hakkabki ning sündmused alguse saavad, siis on kohaks kolmanda tegelase kodu, kuhu teised suunduvad ning kus sündmused haripunkti jõuavad ning lahenduse saavad. Selline ülesehitus on selle loo iseärasus. Tagasiminekud on teksti paremaks mõistmiseks, kuna neilgi on oma roll. Jutustajale jääb vaid olustikukirjeldus. See ongi mõeldud pausina, et tuua lugejale pilt, kuidas mingi asi oli ja ilmestada kogu tegevust paremini. See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega. Esimese korruse aknast vaatas välja lumivalge näoga vanamees.
Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist
1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toi...
vastsed toituvad õietolmust.) Saagi püüdmise seisukohalt jagunevad ämblikud kaheks. Sellisteks, kes ei tee võrku ja varitsevad oma saaki ning ründavad seda aktiivselt, ning sellisteks, kes koovad võrgu ja ootavad, kuni saak sinna sisse lendab. 3. Hingamine Laialt on tuntud ämblike raamatkopsud. Need on omalaadsed kotid, mille sees asub hulgaliselt lehekesi ehk kopsutaskuid. Vähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad. 4. Paljunemine Paljunemine: Ämblikulaadsed on lahksugulised. Sugunäärmed, kas muna- või seemnesarjad, asuvad tagakehas. Sigimisbioloogia on neil väga mitmekesine ning paljudel liikidel eelneb paaritumisele omapärane pulmatants. Munade arv kookonis kõigub mõnest üksikust sadadeni.
10 4.2. Naksitrallid. Teine raamat Naksitrallilugude teine raamat arendab ökotasakaalu teemat edasi. Naksitrallid, värsked auraha kavalerid, satuvad oma rännakul Kingpoole lapsepõlveradadele. Harakas varastab Kingpoole rinnast helkiva auraha ja lendab sellega mäe otsast paistvate lossivaremete juurde, kus kasvava männi otsas on linnu pesa. Naksitrallid suunduvad auraha ära tooma, kuid varemetes avanev pilt on õõvastav paik on koduks tervele rotikarjale! Naksitrallidel läheb korda pääseda puu otsa, kuhu nad aga rottide kätte lõksu jäävad. Puutüve sees olevas haraka varakambris süstematiseeritakse ja pannakse kirja kogu sinna aegade jooksul kokkukantud vara. Ühtäkki aga rotid lahkuvad varemetest ning sõbrad pääsevad puu otsast alla. Nad võtavad haraka varanduse kaasa ning suunduvad linna, et leid loodusloomuuseumile annetada.
N: suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha. Raamat 146 Otsaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155
2.1. Talvitumine Viinamäetigude talveuni kestab septembrist-oktoobrist kuni märtsi lõpuni; kogu ülejäänud aja on nad elutegevuselt aktiivsed. Talveuneks kaevavad nad endale maa sisse augu, mille asukohaks valitakse pehmem pinnas. Keskmiselt on talvitumiseks tigude poolt valitud maa- ala pindalaks ainult 4m2. Lisaks kaevumisele, kasvatab ta endale koja ette lubjast kaane e. epifragma, sellest sissepoole eritab veel limast kaanekese. Aprilli alguses lahkuvad nad magamispaigast ja suunduvad paremate elutingimustega aladele, kus nad pesitsevad kuni järgmise talvitumiseni. Enamasti suundutakse talvituma samale väiksele maa-alale, kus seda tehti varem. Uurimused näitavad, et aastast aastasse korduvad tigudel kindlad tegevused ühel ja samal ajal ühes kindlas kohas[7]. Temperatuuril alla 0 on talve üleelamiseks kaks alternatiivset strateegiat: külmumise vältimine ja külmumisele vastupidavus. Külmumisele aitab vastu pidada kogu keha kristalliseerumine
paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme- ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba
(suht sirgeservaline, tuhm tumeroheline, väga kahtlased hõlmad kui on, pealt haljas) * Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan - lehed sõrmjad 5-7 - äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid (massiivne, justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne) * Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas
Kui mul vastavaid andeid pole, ei saa minust hinnatud professionaali, jään alati isetegevuslase tasemele. Pole erilist mõtet teha igapäevatööks ala, mis tegelikult polegi meie kutsumus. Sellega tegelemine küll avardab meie maailmanägemust, annab kogemuse, kuid pole otseselt seotud meie missiooniga, sellega, sellega, mida siin elus tegema peaksime. Kõik toimib analoogiliselt sellele, kui vahel mõned kadestavad teisi, kellel on väga jõuline, atleetlik kehaehitus vms. Nad suunduvad spordisaali ning hakkavad jõuliselt tegelema oma keha muutmisega, söövad hormoone või söövad tohutuid valgulise toidu koguseid, kahtlustamata, et nad lihtsalt raiskavad aega, kuid väga kiiresti purustavad oma füsioloogilisi süsteeme, mis pole sellisteks eesmärkideks ette nähtud. Nii ka meie, valides vale ala, tegelikult purustame end. Kui tegeleme millegagi, mida armastame, siis kaotame ajataju. Selleks, et endale selline
mereni. Norra on kõrgeltarenenud tööstusmaa, kus tugev riiklik sektor ja suur väliskapitali osatähtsus. (joon. 9.). Norralaste peamised tegevusalad seonduvad iidsest ajast merega. Varem tegeldi meresõidu ja kalapüügiga, tänapäeval on neile lisandunud nafta ja gaasi ammutamine põhjamere alt. Väga suur osa on hüdroenergeetikal. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Leiukohtadest lähtuvad Suurbritanniasse ja Saksamaale suunduvad gaasijuhtmed. Norras kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Tähtsal kohal on rohkesti elektrienergiat tarbivad elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning elektrokeemiatööstus (väetised, karbiid, plastmassid, tehiskiud, magneesium, lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud
sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret. Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks. Käärsool järgneb umbsoolele. Jag ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool. Pärakusulgur-sisemine silelihaskallis päraku seinas. Kuseelundkond-neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Neerud-paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste
molekulid ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt > NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt > 10 NADH 2 molekuli > suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk). Siin toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. Valgusstaadium fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide
mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega. Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatudroosaken. Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud. Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine.
tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest
ka lõpused ja vahel terve keha pind Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid haistmis-, tugi- ja basaalrakud haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna. Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2, koeral 150
mööbel, millest oli suurema osatähtsusega puitmööbel. Puitmajade müük välisturgudele kasvas 40%. Eksport oli taas tõusuteel, rasked ajad üleelatud ning oli ootata kergemaid aegu. [2] Joonis 1. Ekspordi ja Impordi tabel aastatel 2009-2011. Ühikud arvestatud miljonites. Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas (2012) 2. EESTI EKSPORDI SIHTKOHAD Eesti peamised ekspordi sihtkohad jäävad ikkagi Euroopa Liidu piiresse, kuid on ka veenvaid erandeid. Suurimad kogused ikkagi suunduvad riigi naabritele ning USA-sse. Majandus langus ajal muutus nõudlus muidugi madalaks, kuid suudeti tulla raskest seisust välja tulla. Joonis 2. Ekspordi sihtkohad 2007-2011. Allikas: Eesti Arendu Sihtasutus (2012) Jooniselt on näha, et Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti on ikkagi põhilised sihtkohad kuhu müüakse teenuseid ja/või kaupu kõige rohkem, tuleneb ka sellest, et need eelnevalt nimetatud on ka kõige lähemal ning arvatavasti kõige odavam transpordi võimalus
3)Maale omane gravitatsioonijõud. 10.Hoovuste liikumissuund: 1)Külmad hoovused liiguvad pooluste poolt ekvaatori suunas. 2)Soojad hoovused kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas. 3)Põhja poolkeral põhja passaat hoovus suundub idast läände. 4)Lõuna poolkeral lõuna passaat hoovus, liigub idast läände. 5)Nende kahe passaat hoovuse vahel on ekvatoriaalne vastu hoovus. 6)Lõuna poolkeral on külm lääntetuulte hoovus, läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused suunduvad ekvaatori poole. 11.Hoovuste tähtsus: 1)Mõjutavad mandrite äärealade kliimat, mereline kliima. 2)Hoovusi kasutavad liikumiseks imetajad ja kalad. 3)Ühtlustavad maakera temperatuuri. 4)Veekeerised suurendavad vee hapniku varu, tõstavad põhjast üles mineraalaineid, mis on vajalik planktoni tekkes. 12.Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus, liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest, suunast. 13
hüvasti ja naaseb koju. Ta otsustab kohtuda Vronskiga rongijaamas peale ametiülesande täitmist ning sõidab pooleldi meeltesegaduses kohale. Rongijaamas, lootusetusest ja rahvahulgast segadusse aetud ja sõge, viskub Anna rongi alla ja sureb. Kaks kuud hiljem avaldatakse lõpuks Sergei raamat, peaaegu ilma mingi positiivse vastukajata. Sergei surub oma pettumust maha, ühinedes patriootliku vastuseisuga mitmeid slaavlasi oma võimu all hoidvale Türgile. Sergei, Vronski ja teised suunduvad rongiga Serbia poole, et olla abiks. Levin suhtub intsidenti skeptiliselt. Kitty hakkab muutuma murelikuks Levini sünge tuju tõttu. Viimane on süüvinud elu mõtte küsimusisse, kuid tunneb ennast suutmatuna neile vastata. Ühel päeval ütleb üks talupoeg talle, et elu mõte ei seisne mitte kõhutäitmises vaid Jumala teenimises ja headuses. Levin võtab selle nõuande vastu jumaliku märgina ja tema elu on äkitselt täidetud usuga. Hiljem selsamal päeval otsivad
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist.
Peagi tungivad kommunistid Prahasse ning Tomas ja Tereza (ning ühtlasi ka Sabina) põgenevad Sveitsi. Mees jätkab enda suhteid suvaliste naistega ja Tereza otsustab, et kui tugevad on piisavalt nõrgad, et Milan Kundera "Olemise talumatu kergus" nõrkadele haiget teha, peavad nõrgad olema piisavalt tugevad, et lahkuda, ning sõidab tagasi Prahasse. Tomas naudib mõne päeva vabadust ning otsustab siis ikkagi naisele järgneda, n-ö loobudes valikuvõimalusest ja Tegevuse koht ja aeg ...
3.6. Kontrolli sae töötavate osade korrasolekut, vajalike kaitsekatete kohal- ja korrasolekut ketipidur ja turvakäepide, gaasihoovastiku sulgur, ketipüüdja, parema käe kaitse, stopp-lüliti, vibratsioonisummutussüsteem, summuti, lõikeseade), kütte piisavust paagis. 3.7. Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab langetaja. 3.8. Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. 3.9. Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitseid. Töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. 3.10. Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. 3.11. Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega : langetuslabidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm. 3.12
Soojendusüsteem võib toimida võrgupingele või muundatakse 330 V pinge alla 42 V kaitseväikepingeks. Temperatuuri reguleerimiseks raketises on termostaat ja aegrelee. Soojenduse võib sisse lülitada juba enne betoonimist et raketis oleks soe ja kõik olke sealt ära sulanud. Aga ei tohi liiga soojaks lasta minna. Infrapunakiirgussoojendus Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega. Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli ja elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatuslike pinnaga ja massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otseses või kaudse kiirgusena. Kaudse soojendus puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betoonile. Kiirgurid paigaltatakse sobivale kaugusele, mida lähemal seda soojem( nt kaugus objektist 500mm, objekti temp. 130°C).
püroviinamarihappeks. 16. Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist (ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid 2 etanooli C2H5OH ja 2 ATP molekuli) 17. Tsitraaditsükkel koosneb tsüklilisest reaktsiooniahelast, ühe vaheproduktina moodustub sidrunhape e tsitraat. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H seotakse NAD-i poolt NADH2 (10), mis suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt difundeerub mitokondrist välja. 18. NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline ühend (biomolekul); seob vesiniku ja kannab ta hingamisahelasse 19. Hingamisahel NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Glükolüüsi 2NADH2 + tsitraaditsükli 10NADH2 ühe glükoosi kohta 12NADH2. Vabanevad H aatomitest, moodustunud Nad uuesti glükolüüsi ja titraaditsüklisse eraldunud vesinik
Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus?
Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus?
laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI- süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada , on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 12. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. 13. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende
23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väiskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv: trummikile võnkumised antakse kuulmeluukste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on 1:22
Tegemist on üsna traditsioonilise vampiirilooga. Imekaunis ja kirglik peatselt täisealine neiu Sarah põgeneb kõrtsipidajatest vanemate Rebecca ja Chagali turvalisest kodust lähedalasuvasse vampiirkrahvi Von Krolocki lossi. Isa Chagal, valmis tütart päästma, langeb aga ise vampiiri küüsi ning viib hiljem endaga igavikku ka oma armukese, kuraasika ja rinnaka kõrtsiteenijanna Magda. Kõrtsis peatuvad professor Abronsius ja tema assistent Alfred, kes on Sarah`sse kõrvuni armunud, suunduvad seepeale Sarah't päästma. Hämaras lossis tuleb neil rinda pista nii krahvi homoseksuaalse vampiiripoja Herberti kui ka muude öiste jubedustega. Viimaks toimubki vampiiride kesköine ball, vampiirid ronivad oma haudadest välja, sirutavad kangestunud jäsemeid ning suunduvad ballile. Krahv Krolock ilmub kalmistule ning vaatab tagasi oma igavesele elule. Ta mõistab, et soovib üle kõige surra, et igavesele kurbusele ometigi lõpp saabuks, kuna iga kord, kui ta leiab armastuse, ta
Esimese kahe päeva jooksul pärast lesilasse jõudmist toob emane ilmale üheainsa, musta värvi karvastikuga kaetud poja, olles tiine olnud ligi aasta. Mõni päev pärast sünnitust paaritub emasloom domineeriva isasega, seejärel ujub mitmeks päevaks kala püüdma. Merelt naaseb ta vaid poega imetama. Kolme kuu vanune poeg võõrutatakse ning ta suudab ema lõunamaateekonnal saata. Isasloomad kaitsevad oma territooriumi ägedalt, seetõttu pole neil kolm kuud aega süüa. Nüüd suunduvad nad nõrkadena merele jõudu taastama. (10) 14 8. Inimtegevus 8.1 . Sahhalin on tähtis kala- ja krabipüügipiirkond. Kütitakse ka vaalu ja kotikuid. Saarel kaevandatakse kivisütt, naftat ja maagaasi, peetakse veiseid ning kasvatatakse kartulit ja köögivilja. (2) 8.2 Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. Seal kasvatatakse kartulit ja köögivilja. (7) 8
Samal ajal võime aga näha veel suurel hulgal läbirändajaid, kes alles koguvad energiavarusid oma arktilistele pesitsusaladele naasmiseks.Meie loodusel ja retkejuhtidel on sel ajal palju pakkuda. Kanuumatkad või paadiretked jõgedel kohtumaks kobrastega või kuulamaks hüübi ,,pudelisse puhumist" meenutavat roostikest kostvat hüüdu. Aga miks mitte ka päevane linnuvaatlusretk mere ääres, kus meie rannaniitudel on energiavarusid taastamas kümned Põhja-Jäämere äärde suunduvad valgepõsk-lagled ning lahtedel peatumas kümned tuhanded veelinnud, kelle jälgimine läbi kuuekümnekordse linnuvaatlustoru annab hoopis teise tähenduse. Erilise elamuse pakuvad aga varahommikud meie looduse tõelites pärlites rabades veetes. Udust nõretav rabamaastik, kastepiiskadest sätendavad ämblikuvõrgud, tedrekukkede pulmatants ning sookurgede paarishüüd muudavad iga rabaretke unustamatuks ja kordumatuks elamuseks. Juuni Juuni on lindude jaoks kibe pesitsusperiood
aastatel hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980.a. algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)elanike lahkumien linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 21.saj. oli Euroopa riikides kujunenud väga erinev olukord: on riike, kus inimesed lahkuvad linnast maale ja riike, kus inimesed suunduvad maalt linna. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku, moodustades linnastuid ehk algomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina, olles seotud inimeste igapäevase töö, äri ja muude sõitudega. Suurimate linnastute raadius on praeguseks kasvanud üle saja km. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA) megalopoliste piirkond on enamvähem laiuliselt asustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
