Raehärra Ulritch imetleb oma kodulinna Ulritch astub oma kodust tänavale. Tänaval on näha palju käsitöölisi ning seal liigub ringi palju bürgereid. Tänaval on ka kerjused. Mõni üksik annetab kerjustele natuke raha. Nii mõnegi käsitöölise juures töötab ka mõni õpipoiss. Ulritch liigub ukselt edasi. Ta jõuab tänava lõpuni. Tema ees läheb edasi Karja tänav. Arvatavasti just mõni hetk tagasi läks mööda seda teed pidi kari karjamaale, sest tänaval on värske sõnnik. Raehärra ei soovi oma riideid määrida ja ta otsustab kõndida tagasi ning suunduda raekoja platsile. Teel raekoja platsini kõnnib raehärra mööda tsunftihoonest. Hoone on suur ja võimas. Sellest liikusid inimesed pidevalt sisse ja välja. See oli kalurite tsunftihoone kuna vapil oli sinisel taustal 2 kala. Raekojaplatsil peetakse turgu. Seal müüvad kaupmehed inimestele kaupa. Igal pool käis suur sagimine, sest inimesed tahtsid kaupme...
Albertil õnnestus lülitini jõuda ja pani lambi põlema. Teda ümbritsesid verega täis kirjutatud seinad. Seinal olid kirjad “Albert, su aeg on tulnud.”, “Kas sa nüüd kardad?” ja veel mitu fraasi. Albert üritas ust lahti teha, kuid see oli lukus. Ta püüdis jõuga ust maha murda, kuid olles hirmul ja paanikas, tal see ei õnnestunud. Lambid kustusid uuesti. Kui Albert lülitit vajutas, siis lambid tööle ei läinud. Albert märkas teisel korrusel eredat valgust. Ta suundus teisele korrusele Jõudes sinna, läks ta magamistuppa, kus põles lamp. Lamp kustus. Albert pani lambi uuesti põlema ja Anastasie seisis ta ees.
Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavik filoloogiakandidaadi kraadiga. Peale kõrgkooli lõppu sai Eesti mees tööd ülikoolide lektorina, õpetajana ning assistendina. Johannes Aavik töötas ka tänapäeval tuntud Postimehe toimetuse liikmena, kirjastuse
- 2 -- 2 - Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20-aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Õpinguid jätkas ta eratundides 1832-1835 V. Lavigna juures. Varsti naasis ta tagasi Bussetosse
tülitatav ning härra markii rikub seadust. Kõige tähtsam suhe Eeval oli loomulikult Timoga. Nende vaheline armastus ja side oli väga tugev. Peale Timo surma jäi Eeva talle truuks, andes järjekordselt korvi ka Timo vennale Karlile. Mõlemad hoolisid üksteisest väga ning olid üksteise nimel valmis ükskõik milleks. Kõik need aastad, mis Timo vangis veetis, oli Eeva teinud kõik selleks, et meest sealt välja saada ning saada selgust, mis põhjustel ta sinna viidi. Ta suundus isegi linna, kus Timo vangipõlve veetis, lootes, et saab seal targemaks, aga kahjuks seda ei juhtunud. Eeva tahtis kirjutada ka mitmel korral keiser Aleksandrile palvekirja, aga kuna ta oli oma mehele ja ta sõnadele truu, ei teinud ta seda. Peale Timo vabastamist sõitis Eeva ise mitmel korral üksi mitmete meeste jutule, tähtsam neist olgu minek Masingu juurde, kus Eeva sai viimaselt teada Rosenblänteri kohta, kes hiljem tutvustas Eevale ja Jakobile kapten Snyderi, kes pidi
Hiljem, 1882. aastal haigestus Koidula vähktõppe, millest sai ta võitu osava kirurgi Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Koidula suri 11. augustil 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. 1944.a. detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu
1856 1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Edasi oli ta isa eeskujul hakanud Torma kihelkonnakooli õpetajaks. Seoses tülidega mõisniku ja pastoriga lahkus ta 1862. aastal Tormast ning suundus Jamburgi köstrikooliõpetaja kohale töötama. Aastast 1864 töötas C. R. Jakobson kooli ja koduõpetajana Peterburis, järgmine aasta omandas ta saksa keele ja kirjanduse ala gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Ta liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja
"Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde
oskavad ka laiemalt näha ja saavad aru, et elus on ka palju muud, mille nimel elada. 2. Poiss, nimega Holden visatakse koolist välja, kuid see pole mitte esimene kord. Niisiis otsustab ta enne jõulu koolivaheaega oma kodulinna tagasi minna, kuid ta ei soovi, et ta vanemad hakkaks pärima, et miks ta nii vara kodus on. Ta otsutab olla linnas hotellis. Esimesel õhtul ta sai omale kaaslaseks ligi 30- aastased daamid, kellega koos jõi baaris. Sealt suundus ta järgmisesse baari. Kui ta jõudis tagasi hotelli, pakkus liftipoiss talle prostituuti. Holden, kes oli parajalt napsune, võttis pakkumise vastu. Kui tüdruk kohale tuli, ei olnud Holdenil mingit tuju temaga magada, vaid soovis lihstalt vestuskaaslast. Selle peale tüdruk solvus. Hommikul kutsus Holden kinno oma kunagise sõbratari Sally. Holden suutis ka Sally välja vihastada. Uuesti paari minnes kohtad poiss 2 nunna, kes jäid talle kuidagi eriliselt meelde
EBS-is. 14-aastasena avastas Carmeni modellindusega tegelev itaallasest agent ühes Tallinna kaubanduskeskuses ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Carmeni soov oli konkureerida Miss Estonia konkursil, ent pakkumine lennata Milanosse ja alustada seal modellikarjääri tundus ahvatlevam. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga. 18-aastasena suundus Carmen Pariisi elama, kus ta saavutas kiiresti edu, poseerides sellistele tuntud väljaannetele nagu L'Officiel ja Vogue. 1999.aastal poseeris ta ajakirjadele Elle(Austraalia), Image(Suurbritannia), Numero France ja Vogue(Prantsusmaa). Samal aastal tegi ta koostööd selliste disaineritega nagu Alberta Ferretti, Anna Sui, Calvin Klein, Bill Blass, Chanel, Christian Dior, Dolce & Gabbana, Versace, Gucci, Prada, Ralph Lauren ja Valentino.
Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Sealseteks põhiaineteks olid inglise keel ja pedagoogika. Paralleelselt Tartu Ülikooliga õppis ta ka veel Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis Fröbeli põhimõtteid. Seoses inglise keele õppimisega sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse. Seal asus ta kaheks aastaks tööle jõukas inglise peres lastekasvataja - koduabilisena.
Lenski ja Olga suhtele. Jevgeni ei suuda võtta Vladimiri jutte Olgast ja tunnetest naise vastu tõsiselt ja arvab, et mees on lihtsalt naiivne. Tatjanale korraldatud nimepäeva peol otsustab ta oma sõbra maapeale tagasi tuua. Ta tantsib terve õhtu ainult Olgaga ja ei lase Vladimirit üldse ligi. Seda ei suutnud armunud mees aga taluda ja kutsus Jevgeni armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Pärast kõike juhtunut ei suutnud Onegin enam mõisas elada ja suundus tagasi linna. Linna kolis ka Tatjana, kes oli abiellunud kindraliga. Kui Onegin sellest teada sai, meenus talle Tatjana kiri ja ta hakkas kahetsema, et selle tagasi lükkas. Mees lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, aga seda ei juhtunud kuigi Tatjana oli tunnistanud, et armastab Oneginit siiani. Mõistes, et Olga õde on abiellus ja nende suhe ei ole võimalik lahkus Jevgeni Onegin Tatjana juurest igaveseks. Teos on kirjutatud värsivormis ja 19.sajandi miljöös
Ta tundis ennast halvasti, kuigi oli saanud hästi magada. Ta oli läinud Soome sepa pojaga tülli ja viimase tüli käigus surmanud. Nüüd valutas ta südant, sest, nagu öeldakse- verevalamine nõuab veritasu. Ta hakkas eelnevaid sündmusi meenutama ja siis tuli talle isegi suurem nukrus peale. Ta oli ju ka saarepiigaga natuke hullanud ja teine oli peale Kalevipoja lahkumist end ära uputanud, küllap seetõttu, et Kalevipoeg ta hülgas. Kalevipoeg tõusis püsti ning suundus sortsi paadi poole, mis peidetuna merekaldal seisis. Ta leidis paadi ning lükkas selle vette, hüppas paati ja haaras aerud. Ta oli otsustanud sõita tagasi kodurannale ja minna vendade juurde tagasi. Niisiis hakkaski ta aerutama, ega temasugusel mehel jõust puudu juba ei tule. Päeva keskpaigaks oli ta juba pool maad ära sõitnud ning äkki märkas kolme suurt alust endale lähenevat. Ühes olid kaunid naised, teises
moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi
Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde. Isal läks äris kehvasti, laostus. Tol ajal pandi võlglased võlavanglasse. Et sellest pääseda, putkas isa Moskvasse, kus vanemad vennad juba ees olid. Peagi suundus ka ema nooremate lastega Moskvasse. Tsehhov jäi viimaseks gümnaasiumiaastaks Taganrogi. Saatis isegi emale raha. Teenis ise palka lisatundide andmisega. Varases eas pidi ise hakkama saama. Tema oli esimene segaseisuslane, kel ei olnud aadliku lapsepõlve taga. Tema pidi hariduse ja stuffi oma nooruse arvelt omandama. Kõik see arendas temas töökust ja enesedistsipliini. Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks
Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Õpinguid jätkas ta eratundides 1832-1835 V. Lavigna juures. Varsti naasis ta tagasi Bussetosse.
mõistvamalt.Verdi oli suurepärane meloodiameister. Paljud tema ooperiaariad kujunesid Itaalias peaaegu et rahvalauludeks. Verdi oskas sellega aga arvestada näiteks olevat ta Hertsogi laulu ooperist "Rigoletto" viinud teatrisse alles päev enne ooperi esietendust, et see ülemäära vara rahva hulgas liikvele ei pääseks 16. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Ka möödunudnädalasel galakontserdil jäid paljude teostest välja võetud katkendite algused ja lõpud nagu õhku rippuma, kuna on oma meloodias, harmoonias jne nii tihedalt seotud sellega, mis eelneb ja järgneb. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis
kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme.Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis.1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur
rahvusvaheline kuulsus. Järgmiseks võttis Edison ette oma suurima väljakutse arendada välja praktiline hõõguv elektri valgus. Tema lõplik saavutus ei olnud ainult elektrivalguse leiutamine, vaid kogu süsteemi välja arendamine praktiliseks, turvaliseks ning koduseks tarbeks. Pärast pooltteist aastat tööd oli edu saavutatud hõõglamp karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi. Peale elektritööstuse rajamist, suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades ning tootes neid nii koduseks kui ka ettevõtluse tarbeks. Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele. Oma viimasel kahel eluaastal võitles ta rea tervisehäiretega, mis viisid ta lõpuks koomasse. Thomas Alva Edison suri 18. oktoobril 1931. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta
Looming Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, põhiliselt 7 sümfooniat ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola. *Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervosümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. *1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. *1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori ja soololaulud. LOOMING "Karelia"1893
MILJARDEID! Teherani UFO-juhtum (1976) ( Kell 00.30 sai Iraani Sahhi Impeeriumi õhujõudude kommunikatsioonikeskus Teheranis neli telefonikõnet kodanikelt, kes teatasid, et on näinud tundmatut lendavat objekti, millest lähtus tugevat valgust. Pärast konsultatsiooni Mehrabadi lennujaamaga (tsiviilobjekt), kust oli võimalik objekti visuaalselt jälgida, saadeti asja kontrollima hävituslennuk F-4 Shahrokhi õhujõudude baasist. Lennuk tõusis kell 01.30 õhku ja suundus 40 meremiili kaugusele Teheranist põhja suunas. Raadioühenduses baasiga teatas lendur, et jälgib endast umbes 25 meremiili kaugusel tugevalt helendavat objekti. Liikudes 150 meremiili tunnis, teatas lendur, et seni liikumatult hõljunud objekt hakkas liikuma ja hoidis pikivahet 25 meremiili. Kui lendur püüdis läheneda, kaotas ta sellel kaugusel olles kontrolli lennuki elektroonika üle. Kui ta kukkumisel planeeris lennuki tundmatust objektist eemale, siis lennuki elektroonika taastus
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad.
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Leidmata enda kaitseks muud võimalust, haarab Berni maast rusikasuuruse munakivi ja viskab sellega paari meetri kaugusele jõudnud Antsu. Kivist pähe tabatud Ants kukub pikali, saab koljuluu vigastuse ja ajuveravalumi ning kaotab teadvuse; Berni põgeneb. Mõni minut hiljem möödub sealt jalutaja, kes helistab kiirabisse. Haiglas tehatud operatsioonga päästetakse Antsu elu. Hiljem selgub, et Ants oli tõepoolest varitsenud Berni, kui too parki suundus, kuid kavatses talle teha ettepaneku vaen lõpetada ja teineteist rahule jätta. I. Raske tervisekahjustuse tekitamine § 118 objektiivne koosseis: eluohtliku olukorra, koljuluu vigastuse ja ajuverevalumi tekitamine Berni poolt visatud kiviga Antsu suunas, mis tabas tema pead ja mille tõttu ta kukkus ja sai eeltoodud vigastused. kuna kukkumine ja eluohtlike vigastuste saamine oli otseselt seotud Berni tegevusega, siis tema tegevus on põhjuslikult tagajärjega seotud.
Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks lõppes juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Elulugu
Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aastal. Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida kuninga soovil kutsutakse nüüd Hea Lootuse neemeks. Juudi päritoluga Itaalia meresõitja Cristopher Kolumbus pakkus välja, et võiks üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, see kõik oli sellepärast, et Portugallasi edestada Hispaania poolt. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga- Santa Maria, Pinta ja Nina – Andaluusiast pikale mereteele. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised:
kallal, kus ilmus seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis ta Pärnus, mängides ka sealses Rannasalongis. 1939. aastal tutvus ta Alice Feillet'iga, kellega tal tekkis suhe. Alice kirjutas inglisekeelsed sõnad Valgre lauludele ''Muinaslugu muusikas'' ja ''Õige valik''. Järgmisel suvel mängis Raimond taaskord Rannasalongis, aga seekord juba koos orkestriga ''Merry Singers''. Talvel töötas ta Tartus, restoranis ''Sinimandria''. 1941a. suvel suundus ta taaskord Pärnusse, kuid nüüd juba orkestrijuhina. Orkester sai kahjuks esineda vaid ühe nädala, kuna algasid sündmused, mis selle hooaja lõpetasid. Taaskord oli ta leidnud omale suvearmastuse Liivi Loosme. Teise Maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse, seal sai ta jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Vahepeal ta seda teha ei saanud, kuna 1941a. juuni lõpus ta mobiliseeriti. Sõjateel tutvus Valgre leningradist päris Niina Vassiljeviga. 1944
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine 630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4. Koosta ülevaade araablaste vallutustest ja islami laienemisest (aeg, piirkonnad). Aastatel 622-632 toimusid vallutussõjad vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus, Uus-Pärsia. 7.sajandi lõpuks
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise
edukas. Nagu juba mainitud, siis sündinud on Damien Hirst Inglismaa linnakeses Bristol. Üles kasvas ta aga Leedsis. Isa oli mehaanik ning ema üldsegi nõustaja, seega ei osatud seoseid luua, miks Damien kunstivaldkonnas nii edukas oli. Ta õppis mitmetes koolides, mille hulka kuuluvad kuulsamad õppeasutused nagu näiteks Jakob Krameri kunstikool ning Goldsmiths'i Londoni Ülikool. Peale kunstikooli käis ta lisaks kaks aastat tööl, enne kui ülikooli kunsti õppima suundus. Inspiratsiooni sai ta erinevaid näitusi külastades. Nende hulgas oli ka Francis Davidsoni näitus Haywardi galeriis aastal 1983. Jõudnud oma teostega nii kaugele, hakkas Damien välja panema ka oma näitusi, kuhu kaasas teisigi tuttavaid kunstnikke. Tema näitusi külastasid mitmed kuulsad kunstivaldkonna tegelased. Kuulsaimaks näituseks võib lugeda ,,Freeze", mis leidis aset Londoni sadamalinnakus. 1990ndatel oli Damieni elus raskeim periood, sest ta oli sõltuvuses
Kirjutas saksa keeles 8 müüti. On kirjutanud ka luuletusi: mõttesalmik „Järwa-ma wanna mehhe õppetused“, dialoogiline „Piibo jut“, ka jutte : „Tühi jutt, tühi lori“, „Kalendritegija kimbus“. Ta on ka „Kalevipoja“ idee ja algatuse autor. Fr. Reinhold Kreutzwald(1803-1882) – oli pärit Virumaalt, hariduselt arst. Peale ülikooli lõpetamist suundus Võrru. Samal ajal oli tihedalt seotud ÕESiga. Tutvustas teisi rahvaid ja maid raamatutega: „Maailm ja mõnda“, „Viinakatk“, „kodutohter“. Tema jutustused: „Kilplased“, „Reinuvader rebane“, „Eesti Rahva ennemuistsed jutud“(„Kullaketrajad“, „Vaeslapse käsikiri“, „Puulane Ja Tohtlane“). Luulekogu „viru Lauliku Laulud“. Pärast Faehlmanni surma alustats Kreutzwald eepose
Kapten Cooki reisid James Cook võttis osa kolmest suurest avastusretkest. Peale selle osales ta veel sõjaretkedel ja paljudel lühematel kaardistusretkedel sõja ajal Põhja-Ameerika lähistel. Esimene tema pikematest retkedest toimus aastatel 1768-1771. Cook oli just saanud leitnandi auastme ja asus juhtima laeva Endeavour. Selle reisi vältel transportis ta paljud Inglise astronoomid äsja avastatud Tahiitile, et nad saaksid vaadelda, kuidas Veenus läheb Päikese eest läbi. Peale seda suundus Cook Uus-Meremaale. Ta sõitis ümber Uus-Meremaa mõlema suurema saare ja avastas, et Uus-Meremaa ja Uus-Guinea ei olegi suure lõunamandri osa nagu arvati. Seejärel asus ta ise lõunamandrit otsima. 1770. aastal avastaski Cook Suure Vallrahu ja Austraalia idaranniku täpsemalt Bontany Bay lahe. Ta nimetas avastatud maa New South Walesiks ehk Uueks Lõuna-Walesiks. Tagasi Inglismaale jõudis ta alles 1771. aastal. Seal edutati Cook komandöriks
Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti
Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole. Oraakel ei andnud otsest vastust, kuid teatas, et Oidipusele on määratud tappa isa ja abielluda emaga. Et vältida nende kohutavate roimade võimalust, otsustas Oidipus Korintosesse mitte tagasi minna ja suundus Teebasse. Teel tekkis tal juhuslikul kohtumisel tüli tundmatu vanamehega, kelle ta ägedushoos tappis -- see vanamees oligi Laios. Seejärel vabastas Oidipus Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks, abiellus Laiose lese Iokastega, oma emaga, kellega tal sündisid lapsed, ja valitses mitu aastat rahulikult Teebas. Tragöödia algab rituaalse rongkäiguga. Teeba noormehed ja raugad paluvad Oidipust päästa linn seal levivast katkust
Linn õnnestus lõpuks vallutada Küprose ja Foiniikia laevastike abiga, 8000 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks. Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18[viide?]), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse
endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). TAIVE SÄRG HINGESANTIDE LAULUDEST Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu
Landeswehri pealetung Läbirääkimised ebaõnnestusid ning vaherahu lõppes 19. juuni pealelõunal, mil sakslased alustasid edasitungi järgmiste linnade suunas. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil, kui Rauddiviisi üksused ründasid eestlaseid. Sakslaste rünnak peatati ja eestlaste vasturünnakuga löödi nende väed tagasi. Rünnaks jätkus ida suunas, aga rindest läbi tunginud Landeswehri väed jagunesid kaheks, kellest üks osa suundus edasi põhja poole, kus ta ilma suurema vastupanuta vallutas kaks linna. Eesti vägede pealetung Eesti vägede vastupealetung algas 22. juunil. Kolm roodu alustasid liikumist oma positsioonidelt lõuna suunas ning surudes Rauddiviisi üksused tagasi. Ülejäänud roodud liikusid kagu suunal ning hõivasid õhtuks alad, mis ähvardasid põhjas paiknevaid Rauddiviisi jõude selja tagant. Saades päeval teada polkude edenemisest ja õhtupoolikul ka sellest, et
) Pargimotiiv fontääniga Rannamaastik HAIGUS Tormiline elu murdis kunstniku. Mäel oli pidev külmakartus, kerge ärrituvus ja meeleolude kiire vaheldumine. Seda tõlgendati rohkem tema natuuri eripärana kui haigusena. Peale 1924. aasta suve hakkas ta tervislik seisund ja enesetunne järjest halvenema. Mägi suundus sanatooriumisse ravile. Suurem osa ajast tuli veeta voodis, maalimisest, milleks iga uus paik talle tavaliselt palju indu oli andnud, ei tulnud midagi välja. Capri Sanatooriumist lahkus Mägi 1925. aasta veebruaris, sest edasijäämisega kerkisid majanduslikud probleemid. Pärast lahkumist hakkas tema tervislik olukord kiirelt halvenema. Algas raskeim aeg Mäe elus. Ta jäi üksi ning ei suutnud enam objektiivselt hinnata oma tervist ja sellega seoses kujunenud olukorda
· Georg Friedrich Händel(1685 1759) Sündis Saksamaal Halles. Isa oli vastu muusikaõpingutele ning poiss asus õppima Halle ülikooli õigusteadust, samal ajal töötades ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a jättis õpingud ja suundus Hamburgi, kus hakkas õppima muusikat. 2 aastat hiljem saavutas ta Hamburgis tohutu menu oma ooperitega ning sama juhtus ka paar aastat hiljem Itaalias. 1710. aastal pöördus tagasi kodumaale kus varsti lahkus ja asus elama Londonisse. Tema loomingut võeti väga hästi vastu just aristokraatlikes ringkondades. Kümmekond aastat hiljem tekkisid teravad konfliktid Händeli pooldajate ja vastaste vahel, mis tipnesid isegi poliitiliste skandaalideni
Okupatsioonivõimud lasid samba 28. Aprillil 1950 aastal lammutada ning 1952 pandi samasse paika Kreutzwaldi büst. Taasloodud mälestussammas avati 22.juunil 2003. Viiendaks valisin Friedebert tuglase monumendi. Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2. märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Oli pärit Ahjalt. 1901.a. suundus Tartu linnakooli õppima. Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas. 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Kodumaale tagasi jõudes kujunes temast eesti kirjanduselu juhtfiguur. 1918.a. abiellus ta Eloga. Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad
looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid. Loomingus kasutab hästi palju kaanonlikke võtteid."Ma tulen taevast ülevalt". On kirjutanud ühe reekviemi."Maga, maga matsikene" Heino Eller(1887-1970)Sündis Tartus. Esimeseks õpetajaks oli R.Tobias. Aastal 1920 tagasi Eestisse pärast kons. Lõpetamist. Temast sai Tartu Kõrgema muusikakooli õppejõud. Tema juures õppisid paljud tulevased muusikateadlased ja interpreedid. 1940 suundus Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Looming on peaaegu täielikult püh. instrumentaalmuusikale. Kõige rohkem klaveriteoseid. ,,Viis pala keelpilliorkestrile". Algselt oli see kirjutatud klaverile va. IV osa. Eesti klassikalise muusika populaarseim orkestriteos on suurele sümf.orkestrile kirjutatud sümf.poeem ,,Koit". Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu. Hästi sage on loodustemaatika.
See avaldati "Virulases", mille toi-metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1892. aastal üüris Juhan Liiv Tartu äärelinna korteri. Siin valmis ta esimene jutustus "Vari" ning uue luulekogu käsikiri. Pingelise töö tulemusena hakkasid ilmuma tõsisema vaimse häire tunnused: Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Sellises olukorras suundus kirjanik 1893. aastal Alatskivile, kus lõpetas oma jutustuse "Käkimäe kägu" ja kirjutas "Nõia tütre". Järjest enam hakkasid ilmnema Juhan Liivi vaimsed ebatabiilsused. 1894. aastal põletas ta oma käsikirju. Sama aasta märtsis toodi Liiv Tartu närvihaiglasse, kus kirjanik põdes läbi vaimuhaiguse(katatoonia) kõige raskema järgu Järgnevad 8 aastat elas Liiv algul vanemate talus, hiljem aga vaheldumisi mitmel pool
Napoleon I Suur väejuht ja riigijuht või halb kaotaja? Arutlus. 19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud hinge mi...
Mona Lisal on võluv naeratus, mis teeb kogu maali salapäraseks. Mona Lisaga rajas Vinci uue suuna portreemaalis - ta pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. Teine kuulus töö on "Madonna Püha Annaga", mis on samuti Louvre`i muuseumis. Lisaks sellele, et Leonardo da Vinci oli väga hea maalikunstnik, oli ta ka skulptor, arhitekt ja insener. Ta oli ka hea leiutaja, üks tema leiutistest on langevari, kuid tal on ka palju muid kavandeid, mis on veel säilinud. 1513. aastal suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. 1516. aastal lahkus ta Itaaliast kuninga François I kutsel Prantsusmaale ja asus elama Cloux'i lossi Amboise'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannes", mis praegu asub Louvre'is ja mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu Vaatamata sellele, et Leonardo da Vinci näol oli tegemist renessansiajastu
Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk. *Neljas ristisõda algatajaks oli Neljandal ristisõjal(1202 1204) üks keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III. Tema nimega seostub ka Eesti aladel peetud ristisõda. Algselt oli selle sõja raskuspunkt suunatud Egiptusele, kuid hiljem kandus see mujale. See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas ja paavst Innocentius III, kes kõik olid eri põhjustel huvitatud Bütsantsi langetamisest. 1204.a toimus paleepööre ja basileuse tapmine. Sellele vastati aga Konstantinoopoli vallutamisega, kuhu Bütsantsi provintsid lõid Ladina keisririigi. Bütsantsile tähendas 4.ristisõda suurt tagasilööki 4sajandist alates. Impeerium ei saavutanud kunagi oma endist hiilgust. *Viimased ristisõjad
Ajakirjanikuna töötas: The Wall Street Journal the Financial Times The New York Times The Economist auhinnad: Romaani «Me peame rääkima Kevinist» eest sai Lionel Orange Prize for Fiction (2005 aastal) David Mitchell Inglise kirjanik Sündis 1969 Lõpetas Kenti Ülikooli Omab inglise ja ameerika kirjanduse kraadi Võrdleva kirjandusteaduse kraad Pärast ülikooli lõpetamist armus jaapanlannasse ja suundus 1994. aastal Hiroshimasse, kus töötas 8 aastat õpetajana. 2002. aastal lahkus Jaapanist, kus teda oleks oodanud ees igapäevase kontoritöötaja elu, ja otsustas proovida «Varikirjas» «Number9dream» (süüdistati Haruki Murakami «Norwegian wood» teose idee varastamisest) «Pilveatlas» auhinnad: 2014 Man Booker Prize Guardian First Book Award Pilveeatlas Romaan koosneb kuuest loost: 1850
ärimehel kahju ära anda. Kalevipoeg tõstis häält ning lausus: „Mulle aitab, pöördun asjaga kohtusse!“ Tuuslar teadis, et see tähendaks ka meedia kaasamist, mis tähendaks halba mainet nii temale kui firmale. Ta teadis ka seda, et Kalevipoeg on kindla sõnaga ja teda ümber veenda ei saa. Kalevipoeg sammus juba bussipeatuse poole ning oli oma otsuses kindel. Sadamas ostis ta uue Eestisse sõidu pileti ning suundus koju. Kodus helistas ta oma vennale, Olevipojale ning palus, et ta temaga Tuuslari võla asjus kohtusse tunnistajaks tuleks. Kalevipoeg otsis ka lepingu sahtlipõhjast välja, kus seisis uhkelt Tuuslari allkiri. Võimude poolt sai ka võlgnik ise kohale kutsutud, sest ega tal muud üle ei jäänud. Kohtuprotsessi käigus sosistas Olevipoeg Kalevipojale, et Tuuslar on endale väga hea advokaadi palganud,
hundiks.Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks.Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha.
nimi Mari. Esimesest silmapilgust sai Kaido aru, et see on see naine keda ta on otsinud. Ta kutsus Mari endaga kaasa, ja nad läksid Toomase ja Intsu juurde. Õhtu venis pikaks ja kõigil oli hea tuju. Saabus hetk mil oli aeg koju minna. Kaido küsis viisakalt kas ta võib pakkuda Marili sõitu koju, kuid Mari ütles, et pole vaja, ta elab siin samas. Kaido küsis Marilt telefoni numbri ja lubas talle helistada, ning seejärel jättis suundus koju. Toomas - lihtne mees sooja koreriga, kindla töö ja palgaga otsib naissoost kaaslast. Selline info on kirjas Toomase facebooki lehel. Kõik see on tõsi. Toomas on lihtne mees sooja korteriga - ta töötab arvutitehnikuna. Toomas oli arg, ta ei julgenud naist kutsuda enda lauda, nagu seda tegi Kaido, samas ei julgenud ta ka ilusal naisel rehvi vahetada mida oli teinud Ints, ja nii endale ilusa Liisa naiseks saanud. Ta ootas, et keegi teda kutsuks kuskile, või aidaks midagi teha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
