19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener 7 2.2 Siim Kallas Sündinud: 2. oktoobril 1978 Tallinnas[3] Erakond ja peaministri aastad: Eesti reformierakond 2002-2003 Isiklikku: Siim Kallas on abielus, tal on poeg ja tütar, oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks IME idee ühe autorina. 1995 suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna. Samal aastal toimunud Parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Pärast peaministriametit oli Kallas parlamendi lihtliige, kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. 12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks
Adamsoni nikerdusi nägi ka Galkin Vraskoi, kes oli 1868 1870 Eestimaa kuberneriks. Sellepärast lubas Galkin Vraskoi Adamsoni aidata Peterburi Kunstide Akadeemiasse sissepääsemisel. Kooli range reziim ajas noore kunstniku koolist põgenema ja ta sõitis jänest Peterburgi sõitvasse laevaga, et minna õppima Peterburi Kunstiakadeemiasse. Adamson oli aga 14 aastane ja nooruse tõttu ei võetud teda sinna vastu. Kui ta kooli tagasi suundus sai ta põgenemise pärast rängalt karistada. Kuna Adamson teenis ülaltpidamise võis ta minna õppima ka Tallinna kreiskooli, aga ta pidi ikkagi kasvandikuna käima Toom Vaestekoolis. Aga kooli range reziimi pärast palus ta ema, et too ta sealt ära võtaks ja seda ema tegigi. 1870. aasta sügisel astus Adamson Tallinnasse Bergi puutöökotta ametit õppima. Tööpäev oli väga vaevarikas ja pikk. Sellepärast olid Adamsonile
aeglaselt tuule käes. Ta kõndis voodi juurde tagasi ning ronis teki alla ja uinus. Hommikul ärkas neiu äratuskella helisemise peale. Ta läks vannituppa ja pesi ikka veel valget nägu sooja veega. Seejärel astus ta kööki, kus seisid tool, väike laud, külmik, pliit ja kapp. Külmkapist võttis ta juustu, või ja vorsti. Nagu ikka sõi noor neiu juustu-vorstivõileiba ja jõi vett, mis oli kraanist tulles roostevärvi. Ta käis pesemas ja suundus tööle. Jalga pani ta soolast määrdunud jalatsid ning selga mantli, mille taskust rippus välja helkur. Tänavale astudes oli see täis inimesi, kes siblisid nagu igal teisel hommikul. Buss oli samuti rahvast täis. Neiu tundis bussis ära inimeste näod, kellega ta igal hommikul koos sõitis. Bussisõit kesti pool tundi. Väljunud, seisis neiu väikse puust maja ees, kus ta töötas. Tööpäev oli sama igav ja väsitav nagu eelmisedki.
"Neptuni hobused", 1892), kellest sai paljude tulevaste kunstnike õpetaja. Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse-Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse. Tähtsaimaks võib neist pidada Maurice Denis` raamatuillustratsioone. Üks esimesi kunstnikke, kes suundus juugendisse oli Émile Bernard (1868 1941). Uut laadi lähenemist võib näha juba maalis "Bretooni naine heinamaal" (1888). Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch (1863 1944). Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel veitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961),
kukkusid ise alla. Isegi müürimurdjaga ei saadud läbi kuna odasid ja nooli visati alla. Tasuja mõtles välja kuidas hakkama saada tuleb ainult müürimurdjale katus peale ehitada. Kui nad sellega valmis said hakkas ründamine jälle pihta. Tasuja mehed said värava lahti ja Tasuja kannul tõttasid teised mehed rünnakule. Tasuja nägi Oodot ja hakkas temale järgnema. Oodo tundis ta ära. Ta põgenes. Tasuja nägi, et ta kaotas Oodo silmist ja tuli hobuse pealt maha. Ta suundus lossikeldritesse ja hakkas Tambetit otsima. Leides oli Tambet surnud. Tasuja sai väga vihaseks. Ta läks juba mööda lossitreppi üles, kui talle üteldi, et tema mehed olid Tallinna all hädas. Ta lubas minna aga enne läks trepist üles saali poole. Tasuja otsis Oodot ja Oodo vastas talle. Nad hakkasid võitlema. Tasuja tappis Oodo ja kippus Kuuno kallale, aga Emmi hakkas paluma ja Tasuja jättis Kuuno ellu. Tasuja kiirustas mehi, et nende mehed vajavad abi. Siis hakkas hirmus sõda -
laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, maade jagamist rahvale ning rahvamiilitsa loomine. Mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoole ja kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salke. 11.dets. 1905.a kutsusid Teataja toetajad kokku teise rahvaasemike koosoleku, kuid Harjumaal kehtestati eelõhtul sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama.Eestis tegutsesid karistussalgad ja hukkasid eeluuimise jkohtuta 400 inimest, sadu saadeti sunnitööle, karistati ihunuhtlusega.1908.a tühistati sõjaseisukord, kuid siiski jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilised meeleavaldused keelati, omaalgatuslikud organisatsioonid suleti. 1906. a avati Eesti Tütarlaste Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool tartus, mis oli esimene eestikeelne. 1909.a asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid...
kuni miinus 40 kraadini. Ja ainsaks katteks oli neil väikene tekk. Neil ei olnud ei vett ega toitu ja nad olid veetnud juba tunde ,,surnud tsoonis". Günther hakkas juba hallutsinatsioone nägema. See oli seepärast, et kõrgustes ei ole hapnikku, mis tungiks verre. Seega vaid oma mõttejõul teadustasid nad endale, et nende veri ringleb. Nad ütlesid seal olles kogu aeg endile: ,,liiguta varbaid, ära maga". Hommikul sai Messner teada, et punane rakett oli lastud hoopis hoiatuseks. Reinhold suundus alla, jättes oma venna sinna. Ta jõudis ojani, jõi sealt esimest korda 4 päeva jooksul. Peale teadasaamist, et ta vend on surnud, sattus Reinhold segadusse. Ta kuulsin oma venna häält, tema samme, kuid venda ennast polnud kusagil. Ta oli surnud. Peale seda sulges ta end täielikult oma perekonnale. Ta oli kaotanud oma pere, kui ka oma lähedasemad sõbrad. Tal oli 7 äralõigatud varvast ja 3 äralõigatud sõrmeotsa. Reinholdi naine, Ursula, tegi korrektuure tema raamatutes
1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Henrik Visnapuu suri 3.04.1951 New Yorgis. Elulugu Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat.Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu
Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest".
riigiametniku Georg Ludwigi ja tema naise Marie Magdalena perekonnas. 1777. 1787. aastail õppis ta Stuttgardi ladina koolis ja gümnaasiumis. Pärast lõpetamist asus Hegel 27. oktoobril 1788. aastal Tübingeni teoloogiainstituuti, kus tegi läbi kaheaastase filosoofia ja kolmeaastase teoloogiakursuse. Kuid oma vaimse arengu eest võlgneb ta eelkõige tänu iseseisvale tööle ja sõpradele Hölderlin´ile ja Schelling´ile. Teoloogiainstituudi lõpetamise järel suundus Hegel Berni, kus asus tööle koduõpetajana Karl Ludwig Steigeri perekonda. Bernis elatud aastatel ( 1793 1796 ) pooldas ta vabariiklikku valitsemisvormi, suhtus eitavalt tol ajal Saksamaal valitsenud feodaal-absolutistlikku korda ja katoliiklikku kristlikku religiooni, kummardas antiikdemokraatiat ja propageeris inimese aktiivse vahelesegamise vajadust ühiskondlikku ellu, et seda muuta. 1797. aastal saabus Hegel tagasi kodumaale ja sai koduõpetaja koha kaupmees Gogeli
Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia. Ta on õppinud Paide Eraühisreaalgümnaasiumis, Tallinna Konservatooriumis ning Tartu Lasteaednikkude Seminaris. Pärast lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Peaaineteks olid pedagoogika ja inglise keel. Samal ajal õppis Eva Lootsar ka Tartu Nais seltsi Majapidamiskoolis. Inglise keele õppimise eesmärgil sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse, kus töötas kaks aastat jõukas inglise peres lastekasvataja – koduabilisena. Töökäik Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja- kasvatajana H
Isegi mrimurdjaga ei saadud lbi, kuna odasid ja nooli visati alla. Tasuja mtles vlja kuidas hakkama saada, tuleb ainult mrimurdjale katus peale ehitada. Kui nad sellega valmis said, hakkas rndamine jlle pihta. Tasuja mehed said vrava lahti ja Tasuja kannul tttasid teised mehed rnnakule. Tasuja ngi Oodot ja hakkas temale jrgnema. Oodo tundis ta ra. Ta pgenes. Tasuja ngi, et ta kaotas Oodo silmist ja tuli hobuse pealt maha. Ta suundus lossikeldritesse ja hakkas Tambetit otsima. Ta leidis Tambeti surnna. Tasuja sai vga vihaseks. Ta lks juba mda lossitreppi les, kui talle eldi, et tema mehed olid Tallinna all hdas. Ta lubas minna, aga enne lks trepist les saali poole. Tasuja otsis Oodot ja Oodo vastas talle. Nad hakkasid vitlema. Tasuja tappis Oodo ja kippus Kuuno kallale, aga Emmi hakkas paluma ja Tasuja jttis Kuuno ellu. Tasuja kiirustas mehi, et nende mehed vajavad abi. Siis hakkas hirmus sda - Jaanusele oli see kindel surm
muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. 1. detsembril 1880 tabas Jannsenit raske ajurabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas. Kuigi dr Gustav Hirschi ravi tulemusena sai ta kõnevõime teatud määral tagasi, ei saavutanud ta töötervist enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. 5 LOOMING Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud
nii, et need tunduvad ilmutusena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Paljud maalikunstnikud ja kirjanikud ning lugematud muuseumikülastajad on leidnud Rembrandtis väga moodsa vaatleja, lavastaja ja piiblitõlgendaja. Tema inimfiguuride teod ja mõtted tunduvad veel tänapäeva vaatajalegi vahetult mõistetavad ja omased. 2. Elulugu Rembrandti kunstnikutee, mis suundus varaste aastate teatraalsusest viimaste tööde keskendumisele ja intiimsusele, võib jaotada neljaks põhiperioodiks. Neist üks möödus vabakutselise kuntsnikuna Leidenis ja kolm Amsterdamist, vastavalt tema tõusule, muutumisele ja küpsusele. 2.1. Nooruspõlv (1606-1624) 1606 15.juulil sünnib Hollandi linnas Leidenis, oma vanemate majas Rapenburgi linnajaos Weddesteegis , Rembrandt Harmenszoon van Rijn. Rembrandt on Harmen
ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. Aastal e.m.a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem gobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimesed mängud kestsid vaid ühe päeva. Hiljem kulus võistluste läbiviimiseks 3 päeva ja veel 2 päeva pidustustele. Seega kestsid olümpiamängud 5 päeva. Mängud algasid piduliku rongkäiguga, mis suundus Zeusi altari juurde. Siin ohverdati loomad ja võeti kohtunikelt ning võistlejatelt olümpiatõotus. Järgnes võistlejate loosimine. Õhtul toimus suur pidusöök, kus söödi ohvriloomade liha. Teisel päeval läksid kohtunikud ja atleedid rongkäigus gümnaasiumi juurest staadionile. Algul võistlesid heeroldid ja pasunapuhujad, et päevida õigust kuulutada välja võitjate nimesid. Seejärel toimusid võistlused noorukitele, kes mõõtsid jõudu ja
aeglaselt tuule käes. Ta kõndis voodi juurde tagasi ning ronis teki alla ja uinus. Hommikul ärkas neiu äratuskella helisemise peale. Ta läks vannituppa ja pesi ikka veel valget nägu sooja veega. Seejärel astus ta kööki, kus seisid tool, väike laud, külmik, pliit ja kapp. Külmkapist võttis ta juustu, või ja vorsti. Nagu ikka sõi noor neiu juustu-vorstivõileiba ja jõi vett, mis oli kraanist tulles roostevärvi. Ta käis pesemas ja suundus tööle. Jalga pani ta soolast määrdunud jalatsid ning selga mantli, mille taskust rippus välja helkur. Tänavale astudes oli see täis inimesi, kes siblisid nagu igal teisel hommikul. Buss oli samuti rahvast täis. Neiu tundis bussis ära inimeste näod, kellega ta igal hommikul koos sõitis. Bussisõit kesti pool tundi. Väljunud, seisis neiu väikse puust maja ees, kus ta töötas. Tööpäev oli sama igav ja väsitav nagu eelmisedki.
Venna varajase surma järel jäid Eduardile päranduseks pikkolofööt, viiul ja noodivihikud, mis karjapoisile muusikamaailma teed juhatasid. Aasta pärast külakoolis käimist saadeti Eduard Torila Ministeeriumikooli. Naaberküla nime kandvas orkestris hakkas ta üheksa-aastasena flööti mängima. Kooliorkestris paistis ta silma oskusega pille häälestada. Joonistuskirg pani aluse tulevasele kunstihuvile ja ilusale noodikirjale. Pärast Torila Ministeeriumikooli lõpetamist 1920.a. suundus viieteistaastane Eduard Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus venna eeskujul kooliõpetajaks õppida. Tulevane helilooja mängis kooli orkestris tsellot ning ja juhatas õpilaskoori. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus alustas oreliõpinguid. Tema õpetaja ja mentor oli Heino Eller. 1926. a. lõpetas Tubin seminari ja ta suunati tööle Nõosse. Vastumeelselt õpetajaametit pidades juhatas ta kohalikku koori ja mängis jumalateenistuste ajal orelit
heasse Euroopasse 15.-16. sajandi vahetusel, seega ligi 500 aastat tagasi. Ühest sai õnnistus - kartuli kasutuselevõtuga kadusid sagedased näljahädad, teisest tubakast, on kujunenud inimkonnale nuhtlus ja surmade põhjustaja. 8 Marco Polo Marco Polo oli itaalia rändur ja maadeuurija. Oma esimesele (ja ühtlasi ka viimasele) suurele avastusretkele suundus ta juba 16-aastasena. Euroopasse naastes oli paljunäinud mees aga juba üle 40. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas, kes toona elas Korcula saarel Dalmaatsia rannikul, mis siis veel Veneetsia riigile ei kuulunud. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Matteo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis kokku 17 aastat. Selle aja vältel külastas ja uuris ta paljusid Sise-Aasia ja Hiina piirkondi
kus nad parasjagu viibisid) keeldus korterit edasi üürimast põhjendusega, et väikesi lapsi oma majas ei talu. Seda kuuldes Jannsen tuli otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtus õnnetus - Koidula poeg Hans suri leetritesse ja see oli kõigepealt Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta oma poja haualt siidkotikese- täie mulda. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!''. Oma kirjas õele kirjutas ta, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Samas just nendel aastatel loob Koidula hulga uusi meisterlikke luuletusi kui ka areneb jutukirjanikuna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest.
riigipäeva valimisi. Kodumaale saabub Vilde 1903. aasta juuni lõpul. 1904. aasta jaanuaris puhkes Vene-Jaapani sõda. Seega muutus poliitiline olukord, mis suurelgi määral hakkab mõjutama Vilde elu. Iga kaotatud lahinguga kasvas tsaari-Venemaa rahvaste hulgas rahulolematus isevalitsuse vastu. Vildegi ei suutnud varjata oma opositsioonilist hoiakut ning laseb sellega oma nime märgata. 1904. aasal lahkus Vilde Tallinnast ja suundus Tartusse ,,Uudiste" toimetusse, kuhu teda oli juba paar kuud varem kutsutud. Tartus loobus Vilde kaastööst teistele lehtedele ja tema põhiliseks ülesandeks oli veste- ja naljaosa toimetamine. Kevadel 1905. aastal lülitub Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse. Ta võtab osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest ja täidab hiljem agaralt talle usaldatud ülesandeid. 1905
ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. 1. detsembril 1880 tabas Jannsenit raske ajurabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas. Kuigi dr Gustav Hirschi ravi tulemusena sai ta kõnevõime teatud määral tagasi, ei saavutanud ta töötervist enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Tähtsus Eesti kultuuriloos Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama.
luuletajate värsse: Koidula, Jakobson, Faehlmann. Temaatika piirdub peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitseb ka isamaalistes lauludes. -Friedrich August Saebelmann (26. IX 1851 Karksi - 7. III 1911 Paistu), Helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Janis Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus: esines organisti, pianisti ja t¹ellistina, andis
Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige raskemalt olid kannatanud tihedamalt asustatud ja jõukamad alad. Järvamaal seisid tühjalt 90% taludest. Ka Tallinn, Viljandi ja Lääne-Tartumaa olid laastatud. 1630. aastatel hakati talumaad uuesti kasutusele võtma. Vähemviljakatest piirkondadest liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda.
Küüditamine Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud kui algas vägivaldeesti rahva kallal. Algas ajajärk, mida meenutades igaüks veel praegu tunneb ihul külmavärinaid ja hinges võigastust. 1491.14. juuni oli Eesti jaoks samasugune nagu teised suveööd. Peredes lõpetati igapäevased toimetused. Vanemad panid lapsed magama ning seadsid siis ka end unele. Keegi ei osanud sellel hetkel arvata, et järgnevate tundide jooksul ärgatakse tuhandetes eesti kodudes ukselt kostva ägeda kloppimise peale. Ukse taga seisid püsside- ga sõdurid ning teejuhina kohalikud kommunistlikud tegelased. Une pealt üles aetud inimestele teatati, et nad on mõistetud eestist väljasaatmisele ning peavad oma kodudest viivitamatult lahkuma. Asjade kokkupakkimiseks anti tavaliselt aega tund. Ei aidanud siis vanemate ahastus ega laste nutt. Alanud oli eestlaste väljasaatmine Siberisse ehk küüditamine. Küüditamise läbiviija oli NKVD (narodnõi...
1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja
Oma toas ringi vaadates ei suutnud ta ikka end koduselt tunda, ta tundis, et ei kuulu enam sellesse maailma. Bäumer külastab Kemmerichti ema, kelle ta räägib, et poeg suri lasust südamesse. Ta ei suutnud talle rääkida, et ta poeg tegelikult enne surma kannatas. Viimasel puhkusepäeval manitses ema Pauli naistest (eriti prantslannadest) eemale hoidma. Ta oli pojale muretsenud kaks paari uusi aluspükse, mida sel perioodil ei olnud peaaegu kusagilt saada. VIII Paul suundus õppekursustele. Barakkide kõrval asus vene sõjavangide laager. Sealsed elanikud olid näljas ning olid nõus isegi prügikastidest jääke sööma. Samuti tegelevad vangid kauplemisega. Nad nikerdavad kujukesi ja vahetavad neid leivaviilude vastu. Viimasel pühapäeval enne ärasõitu külastasid Paul õde ja isa Bäumerit. Räägitakse ema operatsioonist, mille eest maksmiseks raha tuleb leida. IX Rügemendi juurde naastes otsis Paul kohe Katczinsky ja Alberti üles
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Vincent van Gogh Referaat Tallinn 2013 SISUKORD ELULUGU............................................................................................................................... 3 REALISM................................................................................................................................ 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA....................................................................................... 6 MAALIKOMPOSITSIOON....................................................................................................... 7 VÄRVIKASUTUS.................................................................................................................... 8 STRUKTUUR JA KONTUUR.................................................................................................. 9 PÄEVALILLED...................................................
puudumine Venemaal. Peetri algatusel hakati välja töötama suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks kehtestati uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal 1697 esitas munk Avrami tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati suureulatuslik vandenõu, mis on tuntud "streletside ülestõusuna" (1698). Mõlemal korral said teisitimõtlejad ja vana aadlikorra esindajad range karistuse
Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige raskemalt olid kannatanud tihedamalt asustatud ja jõukamad alad. Järvamaal seisid tühjalt 90% taludest. Ka Tallinn, Viljandi ja Lääne-Tartumaa olid laastatud. 1630. aastatel hakati talumaad uuesti kasutusele võtma. Vähemviljakatest piirkondadest liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda.
Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub samuti Louvre'i muuseumis, ja "Leda luigega", millest küll tänapäevani on säilinud vaid koopiad (Raffael, Cesare da Sesto jt.). 1513 suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. 1516 lahkus ta kuningas François I kutsel Prantsusmaale ja asus elama Cloux'i lossi Amboise'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannes", mis praegu asub Louvre'is ning mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu. Päevikud[muuda | muuda lähteteksti] Leht "Codex Leicesterist" Renessansiaja humanism ei näinud kaunite kunstide ja teaduse vahel erilist vahet
muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. 1. detsembril 1880 tabas Jannsenit raske ajurabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas. Kuigi dr Gustav Hirschi ravi tulemusena sai ta kõnevõime teatud määral tagasi, ei saavutanud ta töötervist enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. TÄHTSUS EESTI KULTUURILOOS Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama.
endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 8 Hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.
palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes ja riigi asju otsustasid nüüd enamasti väepealikud. Võimsamad väepealikud olid Pompeius(vallutas riike Väike-Aasias ja Süürias) ja Caear(vallutas Gallia ehk Prantsusmaa), kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49.a eKr puhkes nende vahel kodusõda. Caesar tungis oma vägedega Galliast Itaaliasse ja Pompeius suundus Rooma riigi idapoolsetele aladele ustavaid vägesid koguma. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ehk tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.Suur osa Rooma aristokraatiast polnud sellega rahul ja 44.a eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus, kes jagasid
Parfüümi ajalugu ulatub kaugesse aega. Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Eriti populaarseks muutusid need kuninganna Hatsepsuti ajal.Ajaloolased olid veendunud, et nad olid jõudnud kindlate tulemusteni just tänu Dair al-Bahris asuva Teeba kuninganna Hatsepsuti templi seinamaalingutele, millel oli kujutatud Egiptuse laevastiku, mis suundus umbes 3500 aastat tagasi Puntimaale eksootiliste lõhnaainete järele. Punt pidi asuma Punase mere ääres, Araabia poolsaare lõunaosas või Somaalias , kuna seal kasvasid iidsete parfüümide põhiained mürr ja viiruk. Hilisemaste uuringute järgi sõitsid Egiptuse laevad mööda Niiluse jõge kaugemale kui algselt arvatud oli, täpsemalt Alberti järve äärde Ugandasse. Selles piirkonnas ei kasva ei viiruki ega mürripuid. Selle tõttu polegi parfüümi ajalugu päris selge.
Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul. Suurtükitule toetusel ründas Landeswehr Eesti ja Läti vägesid. Hoolimata ägedast suurtüki ja miinipildujatulest suutsid Eesti väed siiski oma positsioone kaitsta, paljuski tänu kriitilisel hetkel appi saabunud soomusautodele. Cesise juures algas pealetung hommikul ning sellele järgnes ulatuslik rünnak kogu rinde idalõigus. Rindest läbi tunginud Landeswehri väed jagunesid kaheks, kellest üks osa suundus edasi põhja Valmiera poole, kus ta ilma suurema vastupanuta vallutas kaks linna. Lode jaamas, linnade lähedal, mille Landeswehr oli just vallutanud, paiknesid kaks Eesti laiarööpalist soomusrongi oma üksustega ning muidki vägesid, kellel õnnestus Landeswehri rünnak paari kilomeetri kaugusel jaamast seisma panna. Keskpäevaks saabus piirkonda ka lisavägesid ning nende abiga õnnestus Landeswehr linnadest välja tõrjuda ja suruda tagasi üle Rauna jõe. Eesti vägede pealetung
kaotusi. Oli olemas inimene Widukind, kes oli nii-öelda sakside õhutaja. Teda eriti riigi annaalides ei mainita, aga on teada, et ta varjab end taanlaste juures. Tema õhutustel hakkasid saksid mässama aga kogu aeg pidid tundma kaotusvalu ja loovutama kuulekalt palju pantvange. Ja nüüd algas katastroofi algus. Riigiannaalides mainitakse taas Widukindi. ,,Kui kuningas pärast riigipäeva lõppu üle Reini tagasi Galliasse suundus, tuli Widukind ja hakkas lootusetult sakse vastuhakule meelitama. Nad valmistusid sõjaks frankide vastu. Kiiresti kogus Karl väed kokku ja suundus kiirmarsil Alleri suudmesse Weseri ääres. Riigiannaalid teatavad lakooniliselt: ,,Seal tulid jälle saksid kokku, alistusid Karli võimule ja andsid välja kõik 4500 kurjategijat, kes olid peasüüdlased selles ülestõusus, et neid karistataks surmanuhtlusega: ja nii ka sündis, välja arvatud Widukindiga, kes jälle põgenes Taani
Kes see küll võis olla? Jeesus armastas kõige enam oma noorimat jüngrit Johannest. Vanim õpilane, neljakümneaastane Peetrus paluski Johannesel õpetaja käest küsida, kes neist on reetur. Jeesus ei nimetanud küll ühtegi nime, kuid vihjest võis aru saada, et reetur on sõpruskonna rahahoidja Juudas. (Jeesus võis näha teda pühakoja läheduses kahtlaste võõrastega vestlemas.) Oli juba pilkane öö, kui nad söögikohast lahkusid. Nagu tavaliselt läks Jeesus läbi Kidroni oru ja suundus koos jüngritega Ketsemani aeda Õlimäe jalamil. Haritud eurooplane seostab püha õhtusöömaja temaatikat kunstis eelkõige Leonardo da Vinci nimega. Aastatel 1495-1497 maalis ta Milanos paikneva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maali, mis on jätnud kunstiajalukku unustamatu jälje. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti kompositsioon teose ülesehitus, mis on rangelt sümmeetriline
Peale presidendivalimisi puhkes sõda Pearl Harboril, kus esimene leedi käis ise kohal ning rääkis ja julgustas haavatuid. Alates 1946. aastast töötas Eleanor president Harry Trumani soovi Ühinenud Rahvate Organisatsioonis, kus tema karjääri üheks tipphetkeks oli kindlasti Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine 10. detsembril 1948, kuna ta oli üks, kes aitas Inimõiguste ülddeklaratsiooni koostada. Peale ÜRO-st lahkumist 1953. aastal suundus Eleanor mässavasse Euroopasse, kus ta soovis inimõigusi levitada ja sotsialismi ja natsionalismi leviku peatada. 1961. aastal pöördus ta oma vanusele ja halvale tervisele vaatamata tagasi ÜRO-sse. Seega kirjutasin referaadi Ameerika esimesest leedist, kes võitles teiste inimeste healou pärast, samal ajal kui tema enda eraelu oli purunenud. Eleanor Roosevelt oli naine, kes tegi kõik võimaliku selleks, et kõik ameeriklased, olgu nad siis vaesed, mustanahalised või
repressioonidest puutumata, sest ema õemees oli kommunist, endine poliitvang, rahanduse rahvakomissar ja prosaist Paul Keerdo. Eks kõige raskematel aegadel tulnud neil muidugi vaiksetel ja varjulistel kohtadel töötada, aga hiljem oli ema Pedagoogilise Instituudi võõrkeelte kateedri juhataja ja isa Kommunaalpanga asedirektor. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1964. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna soome-ugri keelte erialal. Ehin suundus pärast ülikooli lõpetamist sugurahva sölkuppide juurde ja oli õpetaja Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas. Ta õpetas saksa keelt ja kehalist kasvatust. "Seal koolis oli üks maadlusmatt ja mul mõned maadlusvõtted kooli ajast meeles, eks ma siis seda õpetasingi," meenutab ta. "Kooli direktor oli tatarlane ja kui tuli ajalooõpetajana hakata tatari-mongoli ikke õudusi jutustama, viskas tal närv nii üle, et sokutas ajalootunnid ka mulle ja hakkas ise kehalist kasvatust andma
Jätkati teekonda ja jõuti Kliikiasse, kus uppus ühte mäestikujõkke Friedrich Barbarossa. Sõjavägi lagunes. 1190. lahkusid ristisõdijad ka Inglismaalt juhiks Richard. Üks osa liikus mööda merd, teine aga Burgundiasse, kus suvel ühineti prantslastega. Septembris kohtusid Sitsiilia pealinnas Philippe ja Richard. Sealt asuti teele alles pikkade tülide lõppedes. Prantslased natuke varem. Osa inglaste laevastikust aga aeti tormi poolt Küprosele, kuhu suundus ka Richard ning lõpuks vallutas Küprose. Juuni alguses jõuti Akka alla. Septembri alguses oli ristisõdijate arv juba nii suur, et otsustati linn sisse piirata. Septembri lõpul jõudsid kohale täiendavad sõdalased. Kohe tungisid kristlased Saladini väele peale. Musulmanid küll võitsid lahingu, kuid kristlased hakkasid uuesti Akkat piirama. Saladini seisukord halvenes. Lõpuks jõudsid Itaaliast kohale aga ehitusmaterjalid ja hakati valmistama piiramistorne
Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi. Väärtuslikud esemed rööviti, sisustus peksti puruks, hooned põletati maha, kõik toimus enamasti P-Eestis, Harju- Järva-Läänemaal ja Pärnumaal. Kokku rüüstati 160 mõisa, neist 70 Harjumaal. Viinavabrikud hävitati. Karistussalgad. Kogu maal kehtestati sõjaseisukord, kohalik võim läks sõjaväelaste kätte. Eestis tegutsesid kindralite V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. 1. detsembril 1880 tabas Jannsenit raske ajurabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas. Kuigi dr Gustav Hirschi ravi tulemusena sai ta kõnevõime teatud määral tagasi, ei saavutanud ta töötervist enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. LOOMING Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. 1845
Jules Verne Jules Gabriel Verne sündis 8. veebruaril 1828. a. Loire'i alamjooksul asuvas Nantes'i sadamalinnas, kus ta maast madalast tegi tutvust meremeeste eluga ning nakatus igatsusse kaugete randade järele. Jules Verne oli vanim oma pere viiest lapsest. Tal oli 3 õde: Mathilde, Anna ja Marie ja ka üks noorem vend Paul. Juba 12-aastase poisikesena kauples ta enese kolmemastilise "Coralie'le" jungaks ning purjetas ookeani poole, kuid isa sai ta poolelt teelt Paimboeufi sadamast kätte ning tõi koju tagasi. Tema vanaisa ja isa olid advokaadid, seetõttu näis enesestmõistetav, et järgminegi põlvkond astub samale rajale. Ometi kujunes Pierre Verne'i poegade saatus sootuks teistsuguseks. Paulist sai meremees, Jules'ist kirjanik. Tõsi küll, noorpõlves valmistus Jules Verne'gi püüdlikult juristikutseks: algul õppis kodulinnas Nantes'is, seejärel suundus Pariisi kõige siiramate kavatsustega õpingud edu...
Viru- Nigula spordihoonesse oli evakueeritud üle 90 inimese, kellele anti sooja sööki ja jooki ning pakuti ka pesemisvõimalust. 10 detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest. Kella 22-ks olid kõik inimesed Viru-Nigula spordihoonest lahkunud, üks inimene jäi Viru-Nigula rahvamajja ööbima. 11. detsembril oli Harjumaal Raasiku-Kostivere teel lumevangis veel 11 autot. Stockholmist saabunud lennuk jäi Ülenurme lennuväljal maandumata ja suundus Tallinnasse. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna 5 lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva
Kandinsky siirdus 14 maali ja abikaasaga Berliini. Hiljem elas Weimaris ja töötas kuulsas kunstikoolis ,,Bauhaus". Esines näitustel nii Euroopas kui ka USA-s. Pärast ,,Bauhausi" sulgemist tegeles rohkem maalimisega, kus peatähelepanu oli kolmnurga ja ringi motiividel. Kasutas varieeruvaid värve olenevalt foonist. Oma töid nimetas ,,kompositsioonideks" ja nummerdas neid. Natside võimuletuleku järel lahkus Kandinsky Saksamaalt ja suundus Prantsusmaale, kus 1944.a. haigestus ja ta suri 13.detsembril 1944.a. Kazimir Malevits Pärit Kiievi lähedalt. Elas ja töötas Leningradis. Tema abstrakseid maale nimetanud supermatismiks. Supermatistlikel piltidel on näha tasapinnalisi, selge värvilisi, geomeetrilisi kujundeid. Kasutas oma kolme põhivormi: ruut, ring, rist. Esialgu tegi töid must-valgetena, hiljem hakkas ka teisi värvi kasutama. Piet Mondrian Hollandi kunstnik. Õppis Amsderdami kunstiakadeemias
kombo endale nimeks Washingtonians. Washingtoniansi kuulusid ka hilisemad kuulsused Bubber Miley, Otto Hardwick ja Sonny Greer. 1925. a oli Washingtoinans oma aja kohta küllalt võimekas ning sai juba esimesi võimalusi heliplaadilindistamiseks, seda teise nime Duke Ellington's Kentucky Club Orchestra all. Edasi tulid orkestrisse juurde Tricky Sam Nanton, Harrey Carney ja Wellman Braud, kõik Ellingtoni orkestri pikaajalised ja tuntud liikmed. Washingtonians suundus edasi esinema New Yorki, kus nende majanduslik olukord läks väga raskeks Ellingtoni sõnul tuli mõnikord nälja kustutamiseks viie mehel vahel üks hot dog ära jagada. Kuue kuu pärast orkester loobus. Kolm aastat hiljem proovis Ellington uuesti. Seekord asi õnnestus. Varsti ta mängis klaverit ja juhatas orkestrit Harlemi kõige kallimas ööklubis Cotton Club'is, mis asus küll Harlemis, kuid sellegipoolest võõrustas valgeid turiste. Siis sündisid ka Duke Ellingtoni
1889. aastal hakkas London tööle Hickmotti konservitsehhis. Seal töötas ta 12 kuni 18 tundi päevas. Otsides väljapääsu, laenas ta oma kasuemalt Virginia Prentissilt raha ning ostis austrite piraadi French Franki käest ühemastilise paadi Razzle-Dazzle ja hakkas tegelema austrite salapüügiga. Mõne kuu pärast tema paat lagunes, ning seda ei suudetud parandada. Peale seda asus London tööle California kalakaitsepatrulli. 1893. aastal liitus ta hülgepüügi kuunariga, mis suundus Jaapanisse. Tagasi tulles oli riik majanduskriisis, ning Oaklandis olid töötajate rahutused. Peale kurnavaid tööotsi dzuudi veskis ja trammitee jõujaamas sai temast hulkur. Ta veetis hulkurina 30 päeva Erie maakonna parandusasutuses. Peale paljusid kogemusi meremehena ja hulkurina läks ta tagasi Oaklandi, ning asus õppima Oaklandi keskkooli. Seal avaldas ta mitu artiklit kooli ajalehes. 1896. aastal võeti ta vastu California Ülikooli. Majanduslikel põhjustel lahkus ta 1897
kliendile ostetud toote, hoides ostukoti äärtest kinni, et oleks mugavam seda kätte võtta. Klienditeenindaja soovis ilusat õhtu jätku ning saatis kliendi pilguga ukseni. Külastuse kuupäev Organisatsioon Kellaaeg 20. oktoober Denim Dream I Outlet 19.00-19.30 9 Klienditeenindaja naeratas siiralt ning tervitas poodi sisenemisel. Seejärel astus klienditeenindaja leti tagant välja ning suundus kliendi poole tooteid kujundama. Klienditeenindaja oli huvitatud kliendi tootesoovist ning pakkus abi sobiva toote leidmisel. Klienditeenindaja rääkis, mis on käesoleval hooajal moes ning näitas neid tooteid. Klient soovis ühe kleidi homseni kõrvale panna, mida oli klienditeenindaja nõus tegema, kuid täiendavaks informatsiooniks lisas, et saab antud toodet hoida kuni e-poe tellimuseni. Seejärel lausus klienditeenindaja, et ootab klienti tagasi ning ütles: „Peatse kohtumiseni!“.
Enne aga tahtis ta isa hauale panna marmorist hauakivi. Ta vedas surnuaiavahiga kihla, et seal haual on kirjadega marmorist kivi. Ja siis nii ka oli. Edasi tahtis Timm sõita raudteejaama, trammis kohtus ta härra Rickertiga, kes oli laevakompanii direktor . Poiss otsustas arutult kihla vedada,et ehk ta kaotab ja siis saab oma naeru tagasi. Ta vedas kihla, et tramm, mis raudteejaama ei sõida, läheb seekord just jaama. Ja nii oligi. Kihla vedas Timm Hamburgi pileti peale. Härra Rickert suundus ka ise Hamburgi. Rongis oli kupees aga parun Taruki nimi. Ja Tim sai teada, et laevakompanii kuulub parunile.Timm ei teadnud, et parun Taruk jälgib teda vargsi ikkagi edasi. See, et Timm ei naernud jäi silma ka Rickertile ja ka tema emale, kelle juures Timm enne laevale minekut peatus. Rickert lubas talle tööd stjuuardi abina laeval. Timmi ema, viis poisi nukuteatrisse vaatama etendust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
