Pärast isa surma 1482. Aastal läheb Michel rändama ja jõuab 15. Aastasena Brüggesse ning on neli aastat Flandria koolkonna silmapaistva meistri Hans Memlingi õpilane. Michel Sittow töötas 1492. Aastani Flandrias, kuis suundus siis Hispaaniasse Toledosse jas astus kuninganna Isabella õuekunstniku kohale, kuhu jäi 1502. aastani. 1504. Aastal oli Sittow kuninganna väimehe, Hispaania asehalduri, Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses Flandrias. 1505. Aastal kutsutakse ta Londonisse, Tudorite dünastia esimest kuningat Henri VII portreteerima. Pärast Philipp Ilusa surma 1506. Aastal naaseb Michel Sittow oma sünnilinna päranduseasju korraldama. 1507. Aastal võidab ta pärandusega seotud kohtuprotsessi
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esiva...
kõik hallid. Samas just nendel aastatel loob Koidula hulga uusi meisterlikke luuletusi kui ka areneb jutukirjanikuna. 1882 aastal haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Uueks löögiks tema tervisele on poja Maxi sünd ja surm, siis keldriluugist alla kukkumine.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna. Siis otsustas Koidula leida oma lastele kasvataja, kes nende eest peale Koidula surma hoolt kannab. Oma kirjas õele kirjutas ta järgmiselt: ,,Elul ei ole minu kohta õlekõrre võrra väärtust! Alaliselt kasvav nõrkus, tolliviisi suremine...''. Koidula surigi 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulal ei õnnestunud oma loomingut trükkimiseks koguda ja välja anda, kuigi ta seda teha kavatses
prantslased olid linnast välja aetud, ei olnud tal Milanos enam võimalik tööd saada. Ta reisis Firenze kaudu Rooma, kus kunstielu oli nendel aastatel saavutanud võrratu õitseaja. Renessansiaja paavstid investeerisid kunsti ja arhitektuuri tohutuid summasid. Roomast sai juhtiv kunstimetropol, kus Michelangelo ja Raffael olid teejuhtideks. Leonardo haaras nüüd harva pintsli. Kaasaegsed jälgisid tema teaduslikke eksperimente imestunult ja pisut umbusklikult. Lõpuks suundus ta Prantsuse kuninga vastuvõtult elu pikimale reisile. Leonardo veetis oma elu viimased aastad Francois esimeses õukonnas Ambois's lugupeetud ja imetletud mehena. Ta oli vaba elatise teenimise kohustusest ja maalis nüüd veel vaid harva, kui kavandas kostüüme või visandas ehitisi. Tähtsamad tööd ''Mona Lisa'' Leonardo alustas tööd selle maali kallal 1503. aastal. Tänapäeval saab maali näha Pariisis Louvre'i muuseumis
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis temast teha seadusetundjat, kuid poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad
volitused. See ei rahuldanud kremli juhtkonda ning 19. augustil 1991 korraldati Moskvas enne liidulepingule allakirjutamist sõjaväeline riigipöördekatse augustiputs. Selles osalesid tähtsamad NL ametimehed peale Gorbatsovi. Moskvas ja teistes linnades toodi tankid tänavatele. B Jeltsini kutsel kogunes rahvas nende vastu ja osa vägesid läks üle rahva poolele. Eestisse sisenes õhudessantvägede soomuskolonn ja suundus Tallinna poole. Hädaohu eest said Ülemnõukogu ja Eesti Komitee omavahelistest vastuoludest üle. 20 augustil kuulutati Eesti Vabariigi iseseisvus taastatuks. Päev hiljem kukkus riigipöördekatse Moskvas läbi. Riigipöörde nurjumise järel kehtestas Eesti valitsus kiiresti kontrolli olukorra üle kogu riigis. Putsi toetanud ettevõtete juhid vallandati, Moskvale alluva kompartei, Interrinde ja teiste Eestile vaenulike organisatsioonide tegevus lõpetati. Tallinna
Firenze linna rikaste poolt tuli talle palju tellimusi. Meditsite õukonnas suhtles ta haritud inimestega, mis avaldasid tema silmavaadet ja ta sai tuttavaks antiikkultuuriga ja hakkas selle vastu huvi tundma ja see kajastus ka tema loomingus. Tema esimesi teoseid on ,,Veenuse sünd" ehk armastusjumalanna sünd merevahust. Kuna sel perioodil levisid filosoofilised(uued) suunad (nt neoplatonism), siis see teos kajastab ka juba Neitsi Maarjat. 17. saj enamus kunstnike suundus Rooma. 15 saj lõpus on Sixtuse kabeli seintele maalinud kunstnikud oma freskod 16 sajand püüeldakse terviku ja üldmulje poole. Et kõik osad oleksid võrdsed ja üks ei tõuseks teisest esile. Jätkuvalt on antiikarhitektuuri eeskujud. Bramank Väikest kabelit nn. Tempiettot (väike kabel) nimetati tema kõrgrenessanssi esikteoseks. See on täiesti tüüpiline tsentraal K.R ehitis. (kupliga). Tema nimega on seotud ka 16 sajandi ühe kõige tähtsama maja (püha rooma peetri kirkiku)
levinumaks 16. sajandi motetiks; täielikult vastanduva "Virgo salutiferi"; ja ilmselt ka "Missa Hercules Dux Ferrariae", mille cantus firmus on tuletatud tähtedest hertsogi nimes (soggetto cavato tehnika). Ta ei jäänud Ferrarasse kauaks. Katkupuhang 1503. aasta suvel 6 sundis hertsogi ja tema perekonna tõve eest põgenema. Josquin lahkus arvatavasti samuti katku eest põgenedes järgmise aasta aprillis. 1.6 Condé-sur-l'Escaut Ferrarast suundus Josquin otse Condé-sur-l'Escaut'sse (tema võimalik sünnikoht, tänapäeva Belgia ja Prantsusmaa piiri ääres, Lillest kagus), kus temast sai 3. mail 1504 Notre-Dame'i kiriku juhataja. Seal töötas ta kogu oma ülejäänud elu. Josquini elu kahe viimase aastakümne jooksul levis tema kuulsus koos ta muusikaga. Äsjaleiutatud trükitehnoloogia tegi võimalikuks tema muusika laialdase avaldamise ning Josquin oli esimeste trükkalite lemmik. Ottaviano Petrucci üks esimesi väljaandeid ja
(Vulcanus), aga naine pettis meest sõjajumal ARESega (Marsiga). Just viimasest sündis tal poeg EROS4. Eros oli oma ema saatja, tiivuline vibukütt, kelle nooled sütitasid armastust ning kelle armastatu oli PSYCHE (Hing). Nende lugu on inspireerinud kunstnikke nagu: François Gérard5, Antonio Canova jt. Teiseks Aphrodite tähtsaks kultuse paigaks oli Küpros. Siin väideti, et merevahust sündinud jumalatar üksnes peatus hetkeks Kytheral, edasi suundus aga Küprosele. Kuid oli ka teine müüt. Küprosel elas kujur nimega PYGMALION, kes armus enda loodud marmorkujusse. Aphrodite, heldinud nii skulptuuri ilust kui ka noormehe tunnetest, elustas kuju ja Pygmalion võttis ta naiseks. Lugu Pygmalionist inspireeris G. B. Shaw'd6 samanimelise komöödia kirjutamisel. Hiljem komponeeris F. Loewe7 selle näidendi põhjal muusikali "Minu veetlev leedi". Tuntud on ka Aphrodite armulugu Troojamaa karjuse ANCHISESega. Noormees,
põrus taas; sooritas enesetapu 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil SIMONIDES: kuulus pärast Peisistratose surma Hipparchose õukonda. PINDAROS: Koorilüürika kõrgaajaks võib pidada 5. sajandi esimest poolt eKr, mil tegutses suursugust päritolu Teeba poeet Pindaros (u 520 - 446 eKr). Pindarose edukust pärssis mõneti tõik, et tema kodulinn liitus Xerxese sissetungi ajal pärslastega. Pärsia sõdade järel suundus Pindaros Akragase türanni Theroni kutsel Sitsiiliasse, kus lõi epinikione Akragase ja Sürakuusa türannide ning nende lähikondsete auks, ja naases Kreekasse pärast Sitsiilia türanniate langust. Erakordne kuulsus tõi poeedile tellimusi aristokraatidelt üle terve Kreeka. Pindaros ülistas koorilauludes aristokraatiat kui jumala täiust. AISCHYLOS: Ateena oli klassikalise kreeka teatrikunsti tähtsaim keskus ja kõik selle perioodi autorid, kelle tööd meieni jõudnud, on ateenlased. 5
võitlusest lapithsid centauride vastu.Elu metsik jõud,lukustatud kangelaslik võitlus.Juba 16st aastesest peale,minu mõistus oli lahingus:minu armastus paganliku ilu järele,meessoost alastus,sõjas minu uskliku hingega.Vastandlikkus teemade ja vormidega....üks spirituaalne ja teine maine,ma hoian neid nikerdusi oma stuudio seintel tänapäevani." Ajutine viibimine Roomas Kui Michelangelo esmakordselt suundus Rooma uuris ta seal alles valmistatud kujusid .Üsna pea valmis tema esimene suur skulptuur,elusuurune Bacchus 1496-98,Bargellos,Florensias.See on tema üks vahestest töödest paganlikkusele kalduv kui kristlusele. Roomas valmis ka tema üks suurtöödest mis on ülemaailma kuulsad nimelt Pieta` 1498-1500 aastatel ning see asub siiani oma algupärasel kohal Pühak Peetruse Basilicas.Pieta sai valmis ennem kui Michelangelo sai 25 aasaseks.Päev pärast seda
VANAKREEKA KUNST. Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse, kus nümf Amaltheia2, kus teda toitis kitsepiimaga. Täiskasvanuna tõukas Zeus isa troonilt ja sundis teda allaneelatud õdesid ja vendi välja oksendama. Ta pagendas Kronose süngesse allmaailma - Tartarosesse3. Mõne aja möödudes kutsus Kronos appi oma vennad titaanid ja peagi algas sõda - titanomahhia4, mis kestis kümme aastat. Võidetud titaanid lasi Zeus aheldada Tartarosesse. Titaan Atlas pidi aga karistuseks selle eest, et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS, sõjajumal ARES jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena ...
õilsad püüdlused leidsid Beethoveni hinges ägeda vastukaja. Prantsuse revolutsiooni ideedele jäi ta ustavaks kogu eluks. Noormees oli tulvil jõudu ja julgeid kavatsusi ning temas keev energia leidis väljapääsu uutes helitöödes ja kontserdite andmises. Kohtumine Bonnis läbisõidul viibiva Haydniga tugevdas otsust Viini kolida, et täiendada end kuulsa helilooja käe all. Pärast esimest avalikku kontserdi Viinis aastal 1795 suundus noor muusik pikale reisile läbi Praha, Nürnbergi, Leipzigi Berliini ning kolme aasta möödudes jõudis ta tagasi Prahasse. Kontserdireisid olid talle meeldima hakanud. Peale geniaalse mängu, äratas Ludwig tähelepanu ka oma sõltumatu ja kompromissitu iseloomuga. Järsk ja sirgjooneline noormees ei talunud vähimatki sundimist ega säästnud kõrgilt oma geniaalsust tunnetades ka kõrgeaulisi metseene. Vaatamata edukusele jäi muusika kirjutamine tema jaoks siiski kõige peamiseks
enamiku Süüriast. See oli siiski suur lahing ning selle tulemused olid ülespuhutud. Ramsese ülesnäidatud vaprus raiuti Karnaki templi seintele. Tegelikult näitas Ramses selles lahingus tõesti üles äärmist vaprust ja taipu, sest hetiitide vägi oli palju suurem Egiptlaste niigi tohutust väest. Lisaks sellele avastas vaarao end äkki täiesti hüljatuna koos oma valvuri ja kilbikandjaga. Arukalt koondas ta aga oma eliitväe, kes kiiresti kohale suundus, väheste jõududega vastu rünnakule, mis päästis ta elu. Ehitaja Ramses Ramses II ei ehitanud mitte ainult oma pealinna ega kaunistanud seda toredate hoonetega, ta ehitas ka teistes Egiptuse linnades. Üheltki Egiptuse kuningalt pole säilinud nii palju ehitisi, nii palju templeid kui Ramses II-lt. Ka monumentide ehitajana ületab Ramses II kõik teised Egiptuse vaaraod. Ta tegi juurdeehitusi Karnaki ja Luxori suurtele
noormehena kirjutas oma tähtsaima teose - jutustuse "Tasuja". Teose lõpetas ta Tallinnas, kus see ilmus trükist 1880. Samal ajal tegi Bornhöhe katset ka oma kirjanduslikku almanahhi "Lindanisa" väljaandmisega, kuid materiaalsete võimaluste puudumise tõttu sai ilmuda ainult paar annet.Pärast mõneajalist peatust Tallinnas võttis Bornhöhe 1881 jalge alla pikema tee, asudes Lõuna- Venemaale, kus ta töötas umbes aasta köster-kooliõpetajana Stavropolis. Seejärel suundus Bornhöhe Kaukaasiasse ja tegutses lühemat aega gümnaasiumiõpetajana Tifliisis (Tbilisis). Seejärel on ta teinud matka ka Türgisse ja Iraani.Järgnes koduõpetaja-teenistus Läänemaal Matsalus (1883-84). Pärast seda töötas mõnda aega vabakutselise ajakirjanikuna, joonistajana ja karikaturistina nii kodumaal kui ka Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal. Korduvalt avaldas ta neil aastail eesti ajalehtedes oma reisimärkmeid. 1886 oli ta
Peagi leiti ka esmased sdlased - Jaan Vapper , Kaarel Lind ja Juhan Melberg . Tunnistajate Mart Saare ja Juula Sibula tlused olid tihti vastandid , kuid kolm meest anti kohtu alla . Kaarel ja Juhan misteti sdi , Jaani pstis Anni vale tunnistus , et Jaan olevat sellel l tema juures olnud ja ennem ta seda rkida ei julgenud , kuna oma isa kartis . Muidugi li Andres oma ttre kodunt vlja . Anni lks teenijaks ja oli ise vga rahul . Jaan korjas oma pere kuskilt talu nurgast kokku ja suundus linna , kus leidis he kitsukese korteri ja lks ehitusse tle . Ilus elu aga ei kestnud kaua . Vahele ji kauba varjaja Joosep Vahi , kes muidugi kik nimed les andis , lisandus ka muidugi Kaarli ja Hansu nimed . Tuli uus kohtuprotsess . Kaarel misteti Siberisse ja temast ji maha perekond , kelle toitja ta oli . Vahistati ka Anni , vale tunnistuse andime eest , ka teda ootas ees sit Siberisse . Annile oli vanglaelu eriti raske , aga ta oli kange tdruk ja sai hakkama
Hurt taotles emakeelset kooli- ja rahvahariduse edendamist. EkmS-i otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid ja Hurt suundus Peterburi elama, lahkudes 1880. aasta sügisel Eestist. 7. Hurda pereelu ja suhted Jakob Hurda ema oli Marie Hurt ja isa Jaan Hurt. Jakobil oli kaks õde Eva ja Ann, ning üks vend Otto Hurt. Valjust kasvatamisest hoolimata polnud Jakob Hurda elu lapsepõlves ja vanemate majas sugugi rõõmutu. Küla- ja koolielu pakkus poisi jaoks lõbu. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Et isa oli tal koolmeister,
paigutamist Volga kallastele. 7 Katariina II ja Eesti 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narvabürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule" Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealse sõjasadama ülevaatuseks ja seejärel Riiga, kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan IVpõgenemiskatse ja tema tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnudreduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal
Mereteid otsiti ja selle käigus avastati veel maid. 7. Maadeavastusretked Hispaanias-Pärast Portugali keeldumist siirdus Kolumbus Hispaaniasse. Tänu Hispaania kaupmeeste survele , kes olid juba tükk aega murega jälginud portugallaste edusamme, andis kuninglik paar Fernando ja Isabel ekspeditsiooniks nõusoleku. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared ja Haiti. Tagasi Hispaanias, sai ta suurte auvalduste osaliseks. Varsti suundus ta teisele ekspeditsioonile, mille käigus avastas Väikesed Antillid, Jamaica ning Puero Rico. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse. Et Aga ka neljandalt avastusreisilt palju kulda kaasa ei toodud, valmistasid need retked kokkuvõttes Hispaania valitsusele pettumuse 8.Maadeavastusretked Portugalist? portugaallased avastasid esmalt Aafrikat ootusega kulda leida 1415 vallutasid nad Põhja-Aafrika rannikul tugipunkti, mis aitas neil kaitsta Portugali
väsimas ning ka Eesti tootjad said nüüd uue võimaluse. Müügipõhine mõtteviis asendus Eesti firmade omanikel turundusliku mõtteviisiga. Hakati koostama pikemaajalisi strateegilisi plaane ning investeeriti tulevikku. Algas Eesti toodete kaubamärkide loomine. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.4. Ostujõu kasv: 1997-1998 I pool Ostujõud kasvas endiselt, finantskeskkond oli soodne nind ekspordivõimalused head nii ida kui ka lõuna suunas. Turg oli rohkem segmenteerunud ning tarbijate tähelepanu suundus esmatarbekaupadelt kestvuskaupadele. Kestvuskaupade pakkujad, finantssektor, telekommunikatsioon, meediakanalid alustasid nüüd aktiivsema teadliku margiturundusega. Esmatarbekaupade osas kasutati nüüd loominguliste turundusvõtete kasutamist. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.5. Tagasilöök: 1998-1999 Eestis ostujõud ei kasvanud enam ning kohaliku turu kasvuvõimalused olid kasutatud. Seetõttu laieneti Venemaa turule, mis andis kahjuks tagasilöögi tänu Venamaa rahasüsteemi kokkukukkumisele
septembril 1939. aastal Poolale sõda kuulutamata kallale. Nüüd algas II MS. Kaks päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta ei sekkunud. Poola ja Saksamaa armeed ei ole mõtet võrrelda. Septembris tungis Poolale kallale ka NSVL. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud ja Saksamaa ja NSVL pidasid ühisparaadi. Poola riik lakkas eksisteerimast. 2. Sõjakäik NSVL-i vastu Pärast Balti riikide okupeerimist suundus NSVL Baaside lepingu sõlmimiseks ka Soome. Soome valitsus oli selleks valmis, aga rahvas mitte. Tugev demokraatia. Soome hakkas läbirääkimisi venitama, lootes, et Liit ei julge rünnata. NSVL korraldas provokatsioonid piiril ja hakkas süüdistama, et Soome on neid rünnanud. Vasturünnaku nime all ületas punaarmee 1939. Aastal piiri ja algas Talvesõda. NSVL ei suutnud Mannerheimi liinist, seda alles lõpuks. Soome jätkas vastupanu. Maailma avalikkus kaldus Soome poolele.
haneritta paigutatud masinad vaenlase poole liikuma, nende kiiruseks oli alla viie kilomeetri tunnis. 49 tankist ei läinud tehniliste probleemide tõttu käima või seiskus õige pea pärast rünnaku algust 31 ning alles jäänud 18-st masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama, teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega küla vahel. Esimese suurima tankirünnaku sooritasid britid 1917. aasta novembris, kui Cambrai' lahingus läks pealetungile korraga 400 Mark IV tüüpi tanki. Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungina, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust. Peale seda, kui 4 Briti tankid ilmusid lahinguväljale hakkas ka Saksa sõjavägi endale tanki
Giuseppe Verdi Referaat Tartu 2016 Sisukord 1. Giuseppe Verdi............................................................................................... 2 2. Lapsepõlv ja haridus...................................................................................... 3 3. 1834-42: esimesed ooperid............................................................................4 4. 1843-53: kuulsuseaastad...............................................................................5 5. 1860-1901: lõpuaastad..................................................................................5 6. Roll Itaalia ühendamises................................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mi...
istuma, ning me tegime ümber koolimaja kolm auringi - nii ta seda põristamist igatahes nimetas.'' Saatuse tahtel vabastati Helmes Tungal varem ja ta pääses kodumaale siis, kui Leelo oli teise klassi laps. Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. Noorus 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana. 1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 - 1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana
teatrielu. Teisest osas kirjutatakse nüüdisteatrist mis see endast kujutab, mida tõi kaasa. See peatükk hõlmab endas ka teatri süsteemi, teatri üldpilti ning suveteatrit. 1. MATI UNT Mati Unt sündis 1. jaanuaril 1944 Linnamäe külas, Voore vallas ning lahkus 22. augustil 2005. Ta oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Alghariduse sai Unt Leedimäe koolis, aastatel 1951-1958. Sealt edasi suundus ta haridust omandama Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filosoofia eriala. Erinevalt enamikust eesti lavastajatest ei olnud Mati Undil teatrialast haridust. Ta töötas Vanemuise teatris, Noorsooteatri kirjandusala juhatajana ning hiljem ka samas teatris lavastajana. 1992-2003 töötas Unt Draamateatris lavastajana, kus hakkas alles ise järjepidevalt lavastama, pärast seda jäi vabakutseliseks. Temast sai eesti teatri üks huvitavamaid rezisööre
(Gregorius VII) Tal ei jäänud muud üle kui tulla Itaaliasse ilma sõjaväeta paavstilt andeks paluma. Ta ootas mitu päeva talvisel ajal patukahetsaja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees kuni paavst soostus ta sisse laskma ja talle andestas. Friedrich II Oli viimane võimas Püha Rooma keiser ja valitses aastail 1220-1250. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser aastal 1228 ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks. Innocentius III Tema ajal saavutas paavstivõim haripunkti. Valitses 1198-1216. Ta oli tark ja sügavalt haritud kirikumees, kui ka osav poliitik. Saksamaal kasutas ta ära keisrivõimu nõrgestamiseks osavalt suurfeodaalide tülisid. Seetõttu ei olnud keiser talleohtlik ja ta võis pühenduda paavstivõimu tugevdamisele kogu Euroopas
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Iva...
linnaseadus ja valitsemine käib teisiti kui tartus ja tallinnas jne kus veel raad valitseb 1650. aastatel ~3300 elanikku + 1000 elanikku internatsionaalne linn (inglased, sotlased jne) sest väga elav kaubalinn elav salakaubanduskoht (tubakas) Narvas oli olemas isegi börsihoone Tartu sõdades vana-pärnu kõrvalt enim kannatanud keskaegset arhitektuuri sisuliselt alles pole kaubandus suundus teistele radadele, majanduslikult raske aeg hansakaubandus liikus läbi tartu venemaale, mis tegi tartust rikka linna (veneetsia klaaspeekreid leitud) kuna kaubandus hakkas käima teiste paikade kaugude sai tartust võrdlemisi kolka moodi koht ~2000 elanikku Pärnu ~3000 elanikku sadama toel toibus ruttu sai täna kaubandusele jalad alla, sest majandus käis linnast läbi veeti vilja pärnust välja ja selle pealt võeti maksu
2) Teine käsitlus isiksuse struktuurist: Bioloogiline allstruktuur: *temperament *iseloom *Psüühiliste protsesside individuaalsed iseärasused erinev mälu, erinev taju, tähelepanumaht , emotsionaalne tasapind...jt. *Soolised ja ealised iseärasused vanematel mälu vähenemine, soolte lupjumine jms . Sotsiaalne allstruktuur: *Isiksuse sotsiaalne kogemus elujooksul omandatud kõik teadmised, oskused, vilumused, harjumused *Isiksuse suundus väärtusorientatsioon-kuhu pole isiksus tahab minna, mis väärtustest isik kinni hoiab. Isiksuse teooriad: I grupp: Kehaehitusega seotud isiksuse teooriad[hippokrates; 1)Kehamahlade teooria Tuli-soojus(sangviinik); Õhk külmus(flegmaatik); Vesi Vedelus(melanhoolik); Maa- tugevus(koleerik)] 2)Isiksuse tüpoloogia(3 põhitüüpi ja 1 segatüüp) : 1)asteetiline ehk sale tüüp 2)Atleetilis-muskulaarne tüüp 3)pükniku tüüp(lai ja ümar) 4) Segatüüp
10. juuni - Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse valitsus pages Pariisist. 12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14. juuni - Saksa armee sisenes Pariisi. NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii "AERO" reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse. 15. juuni - Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi. 16. juuni - NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist nende riikide territooriumile. 17. juuni - Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 20. juuni - Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 21
päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja
teistsugust juttu. 9. Aita õpetajat Miks Sganarelle ei tahtnud, et don Juan läheks komtuuri hauakambrisse? 10. Autorist Mõnda eluloost Moliere (kodanikunimega JeanBaptiste Poquelin) oli Mõnda eluloost klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Tema asutatud teatritrupp Kuulus Teater (Illustre Theatre) lahkus Pariisist peale laostumist ning suundus provintsi ringreisile, mis kestis kolmteist aastat. Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell'arte) ning saavutas menu. Need aastad laiendasid Moliere'i silmaringi ning tänu sellele oskas ta kirjutada näidendeid, mis köitsid inimesi. Naastes Pariisi saavutas edu tema näidend "Naeruväärsed eputised". Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Näidendit "Tartuffe" prooviti keelustada, kuid seda saatis ikkagi menu
ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 7. märts 1911) oli helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster- organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Seal õppis ta ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa
Eesti kunst 1940-1955a. 41. Millal loodi ja miks loodi Eesti Nõukogude Kunstnike Liit? 1943.a. Venemaale sattunud kunstnikud saadeti Jaroslavi linna, sest nõukogude võim tahtis neid kasutada propagandasõjas. 42. Millises laadis töötasid kunstnikud edasi Saksamaa poolt okupeeritud Eestis? Kuna natside kunsti mõju oli väike ja Eest kunstnike ,,kasvatamist" ei peetud oluliseks, töötasid nad edasi 1930. aastate laadis. 43. Kui suur hulk kunstnikest suundus 1944.a. Pagulusse? Ligi kolmandik Eesti kunstnikest. 44. Mis toimus arhitektuuris? Keelati igasugune vihje funktsionalismile ja nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Eesti kunst 1955-1975a. 45. Kirjelda lühidalt kunsti positiivsest arengust Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal? Tarbekunsti autonoomia, graafika uuenemine, maalikunstis leiti tuge 1930.aastate pärandist, loobuti nõukogulikest süzeedest ja temaatikast. Arenes geomeetriline kunst
looma-, sageli ahvikujulised. Neid hoiti väljaspool küla asuvas hütis, naiste silma alt eemal. Teatud kuufaaside ajal ning külviaegadel pani selleks määratud vahendaja looma pea peal või kätel asetsevasse anumasse toiduande, lootes olla jumalusele meelepärane, kaitsta küla heaolu ja avitada ohus olevaid põllukultuure. 1 Nad on rahutud ja tapavad oma nooltega! - nii hoiatati eurooplasest seiklejat, kes suundus lobisid avastama veerand sajandit tagasi. Vaatamata sellele, et tänapäeval niisugune hoiatus enam ei kehti, on ammustest aegadest omaette hoidvad, külalislahkuseta ja sõjakad, koguni vennatappudega kuulsust kogunud lobid säilitanud oma mässajaliku meele tänaseni. Nad ei lase endale liiga teha, ja peavad jahti - nagu ennevanasti - vibu ja nooltega. Loomult individualistid, ei tunne nad tsentraliseeritud poliitilist struktuuri ja elavad endiselt suveräänsete peredena. Lobi küla kujutab
Friedrich II: Sündis Heinrich VI ja Sitsiilia printsessi abielust. Peamiseks sihiks sai kogu Itaalia alistamine oma võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Kõneles mitut keelt, kirjutas luulet, tundis huvi teaduse vastu, erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutatud traktaat jahipistrike teemal käsitles põhjalikult eri liike, lindude kehaehitust ja eluviise. Rajas oma lossi loomaaia. Kui ta 1228. a. Ristisõtta suundus, jõudis Egiptuse sultaniga kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja kroonis end Jeeruusalemma kuningaks. Innocentius III: Oli tark, haritud kirikumees, osav poliitik. Saksamaal kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Seetõttu ei olnud keiser talle ohtlik, võis pühenduda paavsti mõjuvõimu tugevdamisele kogu Euroopas. Mõned valitsejad andsid paavstile vasallivande. Oli üks neist, kes algatas ristisõja Baltimaadesse. Paavstist
purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Sellega oli tee India ookeanini avatud. Aga kokkuvõttes kui tagasi tulla oli eesmärk ikkagi rikastuda ja tuua riiki uusi idamaiseid kaupu, mille eest sai küsida kõrget hinda. Nii olidki paljud meresõitjad ka suured kaupmehed. 2. Kolumbuse merereis Christoph Kolumbus oli juudi päritolu Itaalia meresõitja. 3.augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) pikale mereteele. Kolumbuse eesmärk oli Indiasse jõuda lääne poolt. Sama aasta 12.oktoobril märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kuigi Kolumbus üritas eest kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkustega maa kohtuti aga hoopis pärismaalastega, kelle Kolumbus ristis indiaanlasteks, kuna Kolumbus siiski uskus et ta oli välja jõudnud Indiasse. 3. Maadeavastuste mõju Euroopale ja majandusele
2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus? Allikas-teabe Sõnum Kanal Teabe Mõju ja edastaja edastaja tulemus Kontrollimine Sisu-kuidas Vahendab Määratlemine Tulemus
komöödia; ,,Mikumärdi"- külakomöödia; ,,Sinimandria"- fantaasianäidend; ,,Lipud tornis"- rahvuslik näidend. 9. Anton Hansed Tammsaare- 1878-1940. Oli pärit suurelapselisest perekonnast, kus ei olnud raha priisata. Tänu majanduslikule olukorrale ja haigustele lõpeas ta vallakooli 18.a ja seetõttu jätkas Hugo Treffneri erakoolis, mille õppemaksu tasumiseks andis viiulitunde. Peale kooli lõpeamist töötas Tallinnas ajakirjanikuna ja siis suundus Tartu Ülikooli õigus teadust õppima. Tema eluteed on pideval kiusandu erinevad haigused nt 1911. a haigestus tuberkuloosi, millest paranemine võttis palju aega. Looming: Kirjutab nii novelle, romaane kui näidendeid.Ta tuli kirjandusse realistlike juttudega maaelust. 1907. aastal läheneb ta looming Noor-eestile. Ta kirjutab nüüd maaelu asemel rohkem linnaelus ja üliõpilastest ning vanemate-nooremate suhete asemel hingeelust ja mehe-naise vahelistest suhetest
Leonardo da Vinci oli universaalne geenius, kellele oli antud väga mitmekesiseid andeid: ta oli maalikunstnik, skulptor, arhitekt, aga ka muusik, luuletaja, insener ja loodusteadlane. Vinci oli loomult katsetaja ja eksperimenteerija, huvide paljusus takistas pühendumast peamisele maalikunstile. Seetõttu on tema säilinud teoste arv väike. Nooruses oli Vinci Firenzes nimeka skulptori Verrocchio õpilane, hiljem elas ja töötas ta Milaanos, Firenzes ja Roomas. Elu lõpul suundus Vinci kuningas François I kutsel Prantsusmaale, kus ka suri. Tuntumad tööd: ,,Madonna grotis" (grott-kaljukoobas). Siin on Vinci maalimislaad juba välja kujunenud võime näha romantilist ja salapärast meeleolu, madonna õrna ja pehmet naeratust (see on Vinci üks iseärasusi!). ,,Püha õhtusöömaaeg" - maalitud 1496-1497 ühe Milaano kloostri söögisaali seinale. See on halvasti säilinud tänu Vinci poolt ebaõigesti valitud maalimistehnikale. Tänapäeval siiski restaureeritud
Kiiresti laskus ta jääraga madalamale, aga lained olid õe juba alla neelanud. Enam ta õde ei näinud. Meri, milles Helle surma leidis, sai tema järgi nimeks Helle meri, Hellespontos. Kurvalt lendas Phrixos üksi edasi. Õhtu eel märkas ta silmapiiril mägesid. Need nägid välja nagu reas seisvad hiiglased ja valged lumemütsid nende tippudel särasid loojuva päikese paistel tuleleekidena. Mägede jalamil laius viljakas maa. Kuldne jäär suundus selle maa kõige kaunima linna poole ja laskus pehmele muruplatsile marmorpalee ees. Phrixos tuli jäära seljast maha ja vaatas ringi. Palee sihvakate marmorsammaste ümber olid mähkunud viinamarjaväädid ja neljas varjulises lehtlas pladises neli purskkaevu. Nendes oli peale vee aga muudki. Esimene kaev purskas kõrgele värsket külma piima, teine purskas magusat veini, kolmas kallihinnalist õli ja alles neljas paiskas taeva poole kristalse veejoa. Aga see vesigi polnud tavaline
Lilienthaliga sarnast mõttemaailma. Ta dokumenteeris oma tööd sarnaselt Lilienthalile, märkides üles viimsegi pisidetaili. Chenute oli vägagi huvitatud lennuki aerodünaamilise ebastabiilsuse lahendamises, süvenedes sellesse täie tõsidusega ja kasutades Lilienthali materjale. Peamiseks probleemiks oli lennumasina pikutine ebastabiilsus, mis muutis lennuki kohati väga juhitamatuks. Lennuki tasakaalukese oli nii paigast ära, et õhku tõustes lennuki nina suundus koheselt taeva poole ja masin seiskus, langedes maapinnale. Probleem saadi teada ja see lahendati, mille abil muutus lennuk märksa rohkem juhitavamaks. Sellega likvideeriti üks väga suur probleem lennunduse algusaegadelt. 4 HELIKOPTER Kopter on õhust raskem õhusõiduk, mis kasutab tõste- ja veojõu tekitamiseks vähemalt üht rõhttasandilähedases asendis pöörlevat tiivikut
Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick. Vallutuste käigus: nt eestlased, liivlased. Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386). 2. Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet. Piiskopi ametist kujunes paavstiamet tänu keisrivõimu nõrgenemisele Lääne-Roomas, mis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk- ja Põhja Itaalias paavstile ning ning sellega pandi alus paavstiriigi tekkele. 4. Kloostrite reeglid. * Kõikidele uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. * Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. * Ei tohtinud olla omandit. * Tuli paastuda. * Tuli järgida päevaplaani.
1887-1889 töötas Liiv ajalehes ,,Sakala", lahkudes sealt sellepärast, et mõistis, et lehte ei saa enam päästa. 1890.- 1892. aastatel töötas ta ajalehes ,,Olevik", kuid lahkus sealt, kuna talle ei sobinud sealsed elutingimused. Tartus elades 1892. aastal valmis Juhanil esimene jutustus ,,Vari". Pingelise töö tulemusena hakkasid ilmnema tõsisema vaimse häire tunnused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Seetõttu suundus ta 1893.a. Alatskivile ja kirjutas jutustused ,,Käkimäe kägu" ja ,,Nõia tütar". Vaimsed ebastabiilsused hakkasid ilmnema 1894. a., Liiv hakkas põletama enda käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvihiglasse. Juba 25-aastaselt ilmnesid Liivil sellised tervisehäired nagu seedehäired, peavalud, unehäired, kergesti kalduv meeleolu, tundeline ägedus ja kõikuv enesehindamine. Juhan Liiv oli suur
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM BETTI ALVERI ELU JA LOOMING Referaat Koostaja: Mona Sikkar Juhendaja: Ülle Lääne VÄIKE-MAARJA 2011 2 SISUKORD: 1.ELULUGU.................................................................................................... 5 1.1LAPSEPÕLV.......................................................................................... 5 1.2ÕPIAASTAD...........................................................................................6 1.3PEREELU .............................................................................................. 7 1.4HILISEM ELU....................................................................................... 8 2LOOMING.....................................................................................................9 2.1PROOSA.....................................
selles kõiges Marxi kõlakatuse, kodukriitiku kaastöölisena ning näitas nendes rollides üles erakordset talenti kuid geniaalne säde oli ikkagi marxilt, kes kujutas endast selle vaimse partnerndluse vaieldamatult domineerivat osapoolt. Nimetades nende ideid marxi järgi ei ole järel maailm engelsile liiga teinud. Kuid sellegi poolest pole Engels kauglesti tähtsusetu isik. Preisi Valitsuse nõudmisel saadeti ta Pariisist välja ning ta suundus elama Brüsselisse kus ta kommunistide liidu ülesandel kirjutasid Marx ja Engels 1847 aastal ühise ,,Kommunistliku Partei Manifesti" mis ilmus 1848 aastal. 1849 aastal pagendita ta taas, immigreerus ta Londonisse kuhu ta jöi elama elulõpuni. Karl Marxi teoseid anti välja kahes köites Moskvas. Esimesena ilmus poliitlise ökonoomia kriitikast siis tema lõpetamata jäänu peateose KAPITAL esimene köide lisaks teine teos ,,Kodusõda Prantsusmaal" Karl Marxi märkmed
Kirjutatud on... Kui Toomas koju jõudis jutustas ta Liisile,mis juhtunud oli. Järgmine päev läks Juhan linna ning Liis palus Toomasel ennast edasi maalida.Kui nad Toomase tuppa jõudsid ilmus sinna preili Martinson,kes jäi sinna pooleks päevaks ning hiljem mindi Sombule. Kui Toomas ja Liis tagasi tulid ning järvel sõitsid nägi Liis midagi valget.Koju jõudes ootas neid Jannu. Jannu rääkis,et Hilda oli ilusti pärale jõudnud ning kui ta ära läks suundus Toomas oma tuppa.Järsku ilmus akna alla Jannu,kes ütles,et nägi metsas midagi valget arvatavasti Madjak ja lahkus.Toomas tõmbas kardina alla ning sammus toas edasi-tagasi. Kui ta piilus kardina vahelt õue nägi ta Madjakut üpris lähedal majale põõsas lamamas. Toomas seadis endast nuku ning seisis ise seina äärde. Järsku lasti nuku maha ning Madjak põgenes. Toomas teadis,et Madjak arvab,et sai õigele pihta ning ta süda oli rahulik.
Varsti saigi temast 1960ndate moodsa Londoni nägu, moe subkultuuri ikoon ja stiil. Kurvale lapsele sarnaste ülisuurte silmadega kõhn tüdruk vallutas maailma, saades miniseeliku ja rock-and-rolly epohi sümboliks. Tänu sellele kõhnusid kogu Euroopa tüdrukud kuni tundmatuseni, kopeerisid meiki ja suuresilmalise tüdruku ebaharilikult lühikest soengut. Kuid Twiggyl endal polnud vajadust dieetideks: kõnukesena ta sündis ja selliseks ta ka jäi. Euroopat maha jättes, suundus ta New Yorki. Seal avaldas ta end kui huvitava ja loomingulise isiksusena näitlejana ja lauljana. 1988. aastal abiellus ta näitleja Leigh Lawsoniga, kes esines koos temaga ning võttis ka Lawsoni perekonnanime. 90ndatel ta hakkas TV saatejuhiks ja interviueerijaks enda ITV seerias ,,Twiggy's people", interviueerides ka Dustin Hoffmani, Lauren Bacalli, Tom Jonesi ja paljusid teisi. Aastal 2001 salvestati
10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass- proletariaat 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis- jakobiinid 20. Õige või vale. Paranda väärad väited 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. + 2.Dante „Jumalik komöödia“ andis ülevaate paradiisist, põrgust ja puhastustulest. 3. Michelangelo maalis Sixtuse kabeli laemaale aastaid. 4. 3. augustil 1492.a suundus Kolumbus kolme karavelliga India poole teele. 5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. + 6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. + 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. + 9
kõrgrõhkkondade vaheldumine muudab ilma heitlikuks, paisutades tuule tihti tormiks. Tormituuli on kõige rohkem talve alguskuudel novembrist jaanuarini. Läänekaarest saabunud ägedad madalrõhkkonnad on põhjustanud 83 % kogu aasta tormituultest 2005. aasta 7. jaanuaril tekkiski äge tsüklon Atlandi ookeani 50. laiuskraadidel soojas ja niiskes õhumassis, millele omakorda andsid lisaenergiat tavatult soojad veteväljad. Suure 4 kontrastina suundus Gröönimaalt samal ajal lõuna poole külm kuiv arktiline õhk. 9. jaanuari hommikuks jõudis tormikeeris Põhjalahele ja ründas Balti riike, paisutades Eesti rannikuvetes tormised edelatuuleiilid kiiruseni 30-38 m/s. Tuule maksimaalne puhanguline kiirus oli Kihnus 38 m/s, Ruhnus 34 m/s ja Vilsandil 33 m/s. Õhurõhu kiire langus ja tugev tuul kergitasid merevee taseme Eesti läänerannikul erakordselt kõrgele. Pärnus registreeriti kõrgeimaks piiriks 275 cm üle keskmise taseme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
