Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt.
Jim Ashilevi Elulugu Jim Ashilevi (sündinud 29. augustil 1984 Tallinnas) on eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed “Portselansuits” (2007) näidend- kujutab kahe inimese vahelisi suhteid ja tõelisust ja näilisust.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Minu lemmiklaulja Autor: SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha oma lemmiklauljast, kuna lemmikbände on mul rohkem, aga lemmiklauljaid vähem. Päriselt pole ma veel oma lemmiklauljat leidnud, kuid valisin referaadi kirjutamise jaoks välja ühe laulja, keda ma viimasel ajal kõige rohkem kuulan. Oma lemmiklaulja referaadi jaoks valisin ma välja ühe briti laulja, kelle nimeks on Rita Sacatciu Ora. 2 RITA ORA Rita Scatciu Ora sündis 26. Novembril 1990 Pristinas, Jugoslaavias, mis asub praegu Kosovo alal. Rita Ora ei elanud kaua oma sünnipaigas, vaid kolis juba ühe aastaselt koos perega Inglismaale elama. Ta kasvas üles Lääne- Londonis. Rita Ora hakkas käima ka Sylvia Youngi teatrikoolis ja hakkas üsna väiksena laulma. 2009. aastal otsusta...
TATARLASED Minevik Tatarlased on ühenduses mongoli ja türgi rahvastega. 13. sajandil osalesid nad mongoli väepealiku Tšingis-khaani sõjakäikudel. Tema impeerium hõlmas hiigelalasid, mida suuruselt võiks võrrelda endise Nõukogude Liiduga. Aastal 1236 suundus tema umbes 150000 sõdalast Uurali mägedest läände Euroopasse. Kõigepealt ründas ta vene linnu. Kui mongolid üsna varsti Venemaa vallutasid, rajasid nad ühise mongoli-türgi riigi. Tatarstan ja selle pealinn Kaasan Praegusajal elab ligikaudu neli miljonit inimest paljurahvuselises 68000 ruutkilomeetri suuruses Tatarstani Vabariigis, mis paikneb Venemaa Euroopa-osa idapiirkonnas. Riiki peetakse üheks ”kõige enam
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse
juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas kuni 1942 Hollywoodis
kunstniku enda onu, kes tegi ilma skulptorina. Van Gogh alustas kooliteed 1860. aastal Zunderti külakoolis, kus üksainus katoliku õpetaja oli üksi õpetajaks küla 200-le õpilasele. 1861 aastast õpetas teda ja tema õde Annat kodus guvernant. 1864. aasta oktoobris saadeti kunstnik kodust umbes 32 km kaugusel asuvasse internaatkooli. Hiljem on van Gogh märkinud, et kodust ja perekonnast lahkumine oli tema jaoks väga stressirohke ning raske. 15. septembril 1866. aastal suundus ta uude keskkooli, Willem II Kolledzisse, mis asub Tilburgis. Tulevase suurkunstniku esimene õpetaja oli Pariisis vägagi tunnustatud kunstnik Constantijn C. Huysmans, kes tutvustas Vincentile kunstimaailma ning õpetas teda joonistama. 15-aastaselt oli aga van Gogh sunnitud pere majanduslike raskuste tõttu koolist lahkuma ning tööle minema. 1869. aastal läks van Gogh tööle Haagi kunstikaupmehe Goupil & Cie juurde, kust ta suunati 1873. aastal edasi Londonisse
¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühikest aega, jättis ta õpetajaameti. ¤ Armastusest autode ja võidusõidu vastu sai temast spordiajakirjanik. ¤ 1925. aastal abiellus näitlejatariga. ¤ 1929. aastal sai Remarque tuntuks kirjanikuna ¤ "Läänerindel muutusteta"- tõlgiti 26 keelde; sõja ilustamata kujutamine ¤ 1938.aastal võeti Remarqueilt Saksa kodukondsus. ¤ Vananemise eest emigreerus kirjanik Sveitsi.
Etrucki algkooli. Selles eesti õppekeelega koolis alustas ta eesti teoste lugemist. Suure vaimustusega luges ta ajaloolisi jutustusi, E.Bornhöhe Tasujat ja Vambolat. 1891. aasta sügisel astus J. Aavik Reutzi elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat. Selles vene õppekeelega koolis õppis ta matemaatikat, deograafiat ja ajalugu vene keeles. Saksa keeles aga õpetati usuõpetust. Keeletundides harjutati õpilaste vene ja saksa keele praktilist oskust. Peale seda suundus ta Kuressaare gümnaasiumis, kus ta õppis kokku kaheksa aastat ja omandas keskhariduse. Hoolimata koolis valitsevast saksa keelest ja meelest, ei unustanud ta eesti kirjandust. Õppeainetest huvitasid Aavikut eeskätt võõrkeeled - gümnaasiumi alamais ja keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel. Veel õppis ta peale tunde eesti keelt ja soome keelt. Peale gümnaasiumit alustas Johannes õpinguid Tartu ülikoolis, mida ta ei lõpetanud vaid
3) Fenomenistlikud käsitlused - isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest Tänapäeval: Bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes (50/50) Inimene on bio-sotsiaalne olend !!! Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku. Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3 - 4 komponendina: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Võimed 4) Orientatsioon, suundus (VAJADUSED,HUVID,VEENDUMUSED,VÄÄRTUSED,MAAILMAVAADE,SUHTUMISED ) Bioloogiline allstruktuur: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Psüühiliste protsesside individuaalsed iseärasused 4) Sooliste ja ealised iseärasused Sotsiaalne allstruktuur: 1) Isiksuse sotsiaalne struktuur - teadmised,oskused,harjumused,vilumused 2) Isiksuse suundus - väärtusorientatsioon
Teda peetakse ka kui eesti kirjakeele kõige enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777. aastal Narva linnakoolist ja suundus seejärel 1779. aastal Saksamaale Torgau gümnaasiumisse. Tänu oma laialdaste ja mitmekülgsete teadmistega peale saksa ja eesti keele valdas ta ka veel vene, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning suundus pärast Torgau gümnaasiumit Halle ülikooli. Halle ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas, keskendudes teoloogiale. Selle kõrvalt õppis ta veel muusikat ning joonistamist. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. Aastal 1788
tugevana. Teised mingu kus tahes aga igaljuhul minema siit. (Taat põdes voodis) Linda: Lepatriinu kallikene, mine teata kõigile me taadi santi voodi vanglat, uuri kas on lootust veel. (Lepatriinu lendas ringi 7 päeva, jõudis kuule) Lepatriinu: Kuukene, kas me taadikene pääseb veel sel korral? (Kuu ei andnud vastust, lepatriinu lendab tagasi 7 päeva) Linda: Armas lepatriinu, palun räägi head, mis me kuu meil vastas? Lepatriinu: Kuult me vastust kätte ei saand. (Lepatriinu suundus edasi uurima päikse juurde) Lepatriinu: Tere,tere päikseke, kuuluta meil häid uudiseid nüüd sa! (Järjekordselt vastus puudus, suundus edasi nüüd tarkade poole) Lepatriinu: Kuulutage nüüd küsijale, andke vastust palujale! Kas terveks saab me taat? Targad: Päästa pole miskit, läind see läind, meil pole enam miskit siin ette võtta. (Lepatriinu jõudis koju, leidis enda eest nutva Linda taadi kolletanud põrmu kõrval.)
aastal nimetati ümber tema auks ja on tänapäeval Descartes. · Kui ta oli ühe aastane, suri sünnitades ema. · Isa oli kohtu liige. · Rene elas koos vanaema ja vanaonuga ELU · 1607.aastal asus õppima jesuiitide kooli, kus tutvus matemaatika, füüsika ja Galileo Galilei töödega · 1614.aastal õppis kaks aastat Poitiers´ ülikoolis, kus sai bakalaureuse ja litsentsiaadikraadi õiguse. · Tema isa tahtis, et temast saaks jurist ning Rene suundus Pariisi. · 1618.aastal liitus Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. · 1619.aastal sai temast Baieri vürst Maximilian I teenistuses ning võttis osa Praha lähedal olevast sõjast (osa kolmekümneaastasest sõjast). · ELU · 1629.aastal elas Rene Hollandis. · Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. · Matemaatikas on tema tööd aluseks koordinatteljestiku kasutamisele
Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest muutustest. Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid
3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa, aga mina jõudsin varem kohale. 4. Auto pidurdas järsult. 4. Auto pidurdas järsult, tänu sellele jäi inimene ülekäigurajal terveks. 2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis. kui uni oli ära läinud Kui uni oli ära läinud, piilus päike juba aknast sisse. Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundus kohtuniku poole. 2. kuni ta tagasi tuli. 2. Kõik olid vaikselt, kuni ta tagasi tuli. 3. mida katsid veel suured lumehanged. 3. metsas olid maha kukkunud puud- mida katsid veel suured lumehanged. 4. mis tundusid liiga ahvatlevad. 4. ahjus olid pirukad, mis tundusid liiga ahvatlevad. 2. Lisa lausetesse loetelu ning pane vajalikud kirjavahemärgid (5p). 1. Rando, Paul ja Jakob lendasid kolmapäeval Pariisi. 2
Paciuse ,, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm." · Eesti heliloojate sulest 2 laulu: Aleksander Saebelmann Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Mõlemad Lydia Koidula sõnadele MIINA HÄRMA (1864-1941) · Esimene naishelilooja, organist, dirigent · Kuni 1935. Aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann · Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres · Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis A. Hermannilt · 1883. a suundus Peterburi konservatooriumisse. Asus õppima orelit. Õpingute ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontsertid. · 1890 lõpetas konservatooriumi. Jäi peterburgi klaveriõp. Oli ka Peterburi Eesti Hariduse Seltsi juht. · 1893-1894 kontsertid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene Eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit · 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator · 1903 suundus Kroonilinna
märts 1599- 9.detsember 1641 Teda tuntakse peamiselt portremaalijana. Flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest. Portree päevalillega 1633 Elulugu Sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Juba 16 aastaselt oli ta iseseisev kunstnik ja avas maaliatlee. Van Dyckist sai peaassistent Rubensile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks 21. aastaselt suundus ta esimest korda Inglismaale, neli kuud hiljem suundus ta Itaaliasse, kuhu jäi ta 6 aastaks. 1627 aastal läks ta tagasi Antwerpenisse. 1632 aasatal saabus van Dyck Inglismaale. Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik. Inglismaal saatis teda suur edu. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks
piisavalt teadmisi antud valdkonnas. See viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse ja 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustas oma leiutaja karjääri. Esimese patendi taotles Edison elektrilisele hääle salvestajale, mis oli mõeldud hääletamiste läbiviimise kiirendamiseks. Paraku oli see leiutis kommertsiaalne läbikukkumine. Selle tulemusena lubas Thomas endale, et leiutab tulevikus ainult asju, mis on teatud sihtgruppidele kasulikud. 1869. aastal suundus Thomas Edison New Yorki. Ta jätkas oma tööd seoses telegraafi puudutavate leiutistega ning arendas välja oma esimese eduka masina täiustatud börsitelegraafi. Selle leiutise eest maksti Edisonile 40 000 dollarit, mis aitas tal avada oma personaalse labori 1871. aastal New Jersey's. Järgmise viie aasta jooksul töötas Edison välja masinaid, mis suurelt parandasid telegraafi kiirust ja efektiivsust. Sel perioodil ta ka abiellus ning lõi pere. 1876
nad veel niipea ei tulevat. Kuna oht varitses Rootsit ka Taani poolt otsustati ta sõjast esimesena välja lükata. Suurem osa Rootsi jalaväest asus Kopenhaageni poole teele, kuid too sinna ei jõudnudki, kuna üks palgatud kuulus admiral oli oma laevastikuga sinna enne jõudnud ja selle alistanud. Niisiis, taanlaste survel , kes ei lubanud Saksimaad rünnata, kuna too polnud ametlikult sõda kuulutanud, suundus sõjavägi Liivimaa poole, võttes kursiks Pärnu. Laevastiku saamise ja ümberehitamisega oli probleeme ja nii ei jõudnud suur osa sõjaväest kohale kohe õigeks ajaks. Siiski, Pärnusse jõudes, pidi langetatama otsuse kas Narvale või Riiale appi minekuks. Küsimuse lahendas Saksimaa tagasitõmbumine Riia alt. Suunduti seega Tallinna kaudu Narva alla. Narvas saadi sellest teada, ja vahetult enne abiväe kohalejõudmist, põgenes Peeter I Narvast. Siiski jäi
maailma, mis koosnes kahest kontinendist ning paljudest saartest. · Kolumbuse merereisi ettevalmistamine algas agaralt 22.mail 1492, kui ta jõudis Palosesse. Santa Maria kapteniks hakkas Kolumbus. · Kõik 3 laeva olid üsna väikesed. Pinta ja Nina karavellid kandevõimega 65 ja 60 tonni. Santa Maria oli kogukam nao, kandevõimega umbes 100 tonni. Kolmel laeval oli kokku 87 meest 39 Santa Marial, 26 Pintal ja 22 Ninal. · 2.augustil 1492 suundus Kolumbus oma väikese laevastikuga Palosest merele. · Esimene sihtkoht oli Kanaari saared. Teekonna sellel etapil muurus Pinta tüür ning Nina ladina purjed osutusid selles piirkonnas valitsevates tuultes soovimatuks. · 9.augustil märgati Gran Canariat. · Atlandi ookeanil läände purjetavad Kolumbuse mehed hakkasid üha rohkem kartma. Neid kandis tundmatusse kindlalt puhuv idatuul, millest koduteel polnud vähematki abi loota. Nende mure
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus
jne.Isa lihtsalt vihastas ühel hetkel ja ütles, et ta ei suuuda enam vastu pidada, lahkus lauast ja sõitis vihaselt autoga minema.Kooli jäi ta aga hiljaks, kuid sellest polnud hullu.Koolis ei suutnud Pille- Riin kuidagi oma nuttu tagasi hoida ja hakkas nutma ning ta sõbranna Merili küsis siis õpetaja käest, et kas too lubaks Pille- Riinil minna kooli arsti juurde, sest Pille-Riinil olevat väga halb olla.Tegelikult ta sinna muidugi ei läinud, vaid suundus hoopis koju.Merili lubas Pille-Riinile kooliasjad pärast koju järgi tuua.Koju jõudes avastas ta, et vanemaid pole kodus ja üllatuseks vaatas ta, et nagis ei ripu enam ema riided.Pille-Riin jooksis kähku üles ema tuppa ja kabineti vaatama, kuid ka sealt olid asjad kadunud.Pille-Riin oli segaduses.Siis suundus ta magama.Ärgates märkas ta, et keegi on talle pleedi peale pannud ja ta asjad ära toonud.Ta vaatas oma telefoni ja märkas, et tal on 9 vastamata
oskusi ega teadmisi. Paul ja mõned tema kaaslased kõnnivad ühe jõe kaldal ja seda tehes näeavd nad teiselpool kallast prantslannasi. Kuna meestel on keelatud ületada jõe, siis teevad nad seda öösel ja lähevad prantslannadele külla. Paul sai sõjaväest puhkuse ja ta läheb tagasi pere juurde. Koju jõudes leiab Paul ema haigena voodis lamavana. Ta saab teada, et emal on vähk. Peale puhkust peab Paul minema koolitusele. Paul suundus tagasi rindele. Kahetsustundest, et ta sai puhata, on Paul nõus minema vabatahtlikult luurele. Luurel sattub ta üks prantslaste ja sakslate tule vahele ning ta varjab ennast mürsulehtris. Üks sattub sinna ka üks prantslane, keda Paul pussitab hirmust. Kahetsusest hakkab Paul prantslase eest hoolt kandma kuid lõpuks saab haavatud mees ikka surma. Paul pääseb lõpeks siiski mürsulehtrist sakslaste juurde tagasi.
· ,,Tuljak" / laulumängust ,,Murueide tütar" (rahvalauluseade) 2. Aleksander Läte (1860-1948) · Koori- ja orkestridirigent, Helilooja, Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, Muusikaõpetaja · Sündis Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk-Läte" LOOMING: · U 150 koorilaulu · 15 soololaulu · Klaveri- ja viiulipalad TEOSED: · ,,Kuldrannake" · ,,Pilvedele" 3. Kultuurielu 20.saj alguses
kombinaadi-kamba rohelises toas. Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavil põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: “Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht.” Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üle vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta
Taavi oli kombinaadi-kamba rohelises toas. Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavi põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: "Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht." Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üla vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta
Tekstiülesanne Juku ja Tiina istusid Londonist lennuki peale, Tiina tund aega hiljem kui Juku. Juku lennuk suundus Berliini, Tiina lennuk aga Pariisi. Pariisi kaugus Londonist on ümardatult 340,5 km, Londoni kaugus Berliinist aga 930 km. Nurk Berliini ja Pariisi vahel Londoni suhtes on 81,42. Lennuki keskmine kiirus on 800 km/h. Kui palju hiljem jõudis Juku sihtkohta ja kui kaugel oli ta siis Tiinast? Andmed: =81,42 a=340,5 km b=930 km v=800 km/h Lahendus: Kui kaua sõitis Juku lennukis? Kui kaua sõitis Tiina lennukis? Mitu kilomeetrit on Berliini ja Pariisi vahel?
otsustas ta külastada Athose mäge, kus külastada isa Kyrili. Olles olnud paar aastat munkluses algaja, tonsuuriti Arsenios 27.märtsil aastal 1954. Tonsuuriga kaasnes uus nimi isa Averkios. Aastal 1958 paluti Averkiosel minna elama oma kodu küla lähedale ja võidelda protestantide vastu. Naasedes Athose mäele aastal 1964 otsustas Paisios elada eraklikult. Aga tema tervis ei pidanud vastu ning 2 aastat hiljem otsustati teda opereerida. Peale operatsiooni suundus Paisios elama Stavronikita kloostrisse, kus ta suri aastal 1994.
Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Looming Olles suurepärane pianist on tema looming valdavalt seotud klaverimuusikaga. Teda peetakse uue klaverimängu stiili rajajaks (klaver nagu orkester). Looming on programmiline
Looming: pastelltehnikas portreed ja maastikumaalid Nikolai Triik Oli eesti maalikunstnik ja pedagoog Õppis Peterburis Stieglitzi kunstikoolis ning Laikmaa ateljeekoolis Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid Kristjan Raud Eesti rahvusliku kunsti rajaja õppis kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias, edasi suundus Düsseldorfi harrastas sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid 1904 avas Tartus oma kunstistuudio Kogus ainelist vanavara, uuris rahvakunsti ja joonistas muistendite ning eeposte ainetel Kunsti mõjutasid sümbolism ja juugendstiil Looming: tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, kasutas tempera
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori.
· Tellitud tee oli kuum ning masin, millest kuuma vett saadi oli puhas · Tee valik oli lai ning igale maitsele · Tellitud sokolaadikook oli pisut kuiv, kuid maitselt külluslik. · Koogitükk oli parajalt suur ning kõhtu täitev · Soodne hind Lahkumine: · Jätsime nõud lauale. · Tänasime ning soovisime head päeva jätku. · Enne lahkumist soovis klienditeenindaja ka meile kaunist päeva jätku · Klienditeenindaja ootas kuni olime lahkunud ning alles siis suundus lauda koristama Veel märkasime: · Nõud olid puhtad · Lauad olid puhtad · Lett oli puhas
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot
Arcangelo Corelli sündiss 17. Veebruaril 1653 Fusignanos ning suri 8. jaanuaril 1713, olles maetud Rooma Panteoni. Ta oli Itaalia viiuldaja ja helilooja. Arcangelo Corelli varasest elust on vähe teada. Ta sündis Itaalias, praeguses Ravenna maa- konnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija, Giovanni Battista Bassan. Tuntud paavsti kapelli laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeeri- mist. Oma esimese suure läbimurde saavutas ta üheksateistkümneaastaselt Pariisis ja sellele võlgnes ta oma reputatsiooni Euroopas. Pariisist suundus ta Saksamaale. 1681. aastal oli ta Baieri printsi teenistuses. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Aastatel 1680 kuni 1685 veetis ta palju aega oma sõbra, samuti viiuldaja ja helilooja, Cristiano Farinelli majas (keda usutakse olevat kuulsa k...
Kummardamine" (1481-1482) Alusmaal puutahvlil 246 x 243 cm Uffize, Firenze http://www.christianprimer.com/christianity/common-terms-of-the-christmas-season / Milano (1482 1499) · Leonardo suundus Firenzest Milanosse. · Jäi Milanosse peaaegu kahekümneks aastaks. · Milano oli kõige viljakaim periood. "Madonna Litta" (u 1482) Ermitaaz, Peterburi http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/vinci / "Daam hermeliiniga" 1483-1490 Õli, paneel, 53,3 x 39,4 cm Czartoryski muuseum, Krakov http://realmofvenus.renaissanceitaly.net/yourgarb/2007/Melody.htm "Muusiku portree" 43 x 31 cm Pinotecia Ambrosiana, Milano http://www.artchive
See räägib pühak Johannesest, kes tahab minna kloostrisse. Seal ei tohi ta kloostriülema sõnul lugusid mängida ega kirjutada. Johannes lubab seda mitte teha. Mööduvad aastad ja sureb üks munk. Johanneselt paluti teiste munkade poolt kirjutada lugu surnud munga auks. Kloostriülemale aga see ei sobinud ja ta viskas Johannese kloostrist välja. Johannes hakkas mööda ilma rändama oma loomingut inimestega jagama. Tartu periood 1904 aastal suundus ta Tartusse, kus ta ühines A. Lätte orkestriga ning oli Reaalkoolis ja Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga. Siiski ei suutnud Tartu teda piisavalt köita ja 1908 aastal otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Tähtsamad teosed: Koorilaulud, Noored Sepad, Varas, Kalevipoja põhjal valminud mitmed teosed.
Donato Bramante (14441514) ·Donato d'Angelo di Pascuccio ·Itaalia arhitekt ja maalikunstnik, kõrgrenessansi suurmeister ·Sündis Monte Asdruvaldos Urbino lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502
· Elukohaks 1830a. Viin , 1831 a. Pariisis. · Pariisis toimus vilgas seltskonnaelu. Suhtlus Poolast väljarännanud kultuuuritegelastega. Tutvus Liszti, Paganini, Mendelssohni ja Berlioziga. Tema loomingut hakati hooogsalt kirjastama. · Peamine elatusallikas oli klaveritundide andmine(Pariisi hinnatuim). · Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a. Suri Chopin tuberkuloosi. LOOMING: · Temast taheti teha ooperiheliloojat, aga tema kutsumus oli KLAVER! · Kõik teosed on rahvusliku koloriidiga. · Oli rahvamuusika looja, mitte ümbertöötaja. · Kirjutas poloneese ja masurkasid. · POLONEES- Poola aadli üks peamisi tantse. Pidulik, esinduslik, suursugune, rahulik.
1905A. REVOLUTSIOON Siim Jakob Suits Algus 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt- Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt- Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rünnati tööliste rongkäiku mis suundus Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja esitama. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Vastuolude tõttu keiser Nikolai II ja II Riigiduuma vahel, saatis keiser Riigiduuma 9. juulil 1906 laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride
septembril 1931 aastal ) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. 3. septembril 2011saab armastatud lastekirjanik, rohkete värvikate poisteraamatute ning loodusest ja loomadest pajatavate teoste autor 80aastaseks. Esimese Eesti Vabariigi ajal sündinud Rannap õppis küll Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsikateaduskonnas, kuid sattus tänu juhusele tööle omaaegsesse koolilastele mõeldud ajakirja ,,Pioneer", mille toimetajana töötas 20 aastat. 1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983)
vahendusel. Inimteadvuse teiseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ning ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist, tagajärgi ja vastavalt sellele valima eesmärgi saavutamise vahendid (Bachmann, Maruste 2011: 38). Hollandi psühholoog F. Buytendijk viis läbi katse, kus looma ette asetati rida purke. Ühe alla neist paigutati peibutis. Loom nägi, et peibutis oli esimese purgi all. Teisel katsel näidati loomale sama rida purke, ning loom suundus purgi juurde, kus esimesel korral oli peibutis, kuid see oli tühi. Katse printsiip nägi ette peibutise paigutamist iga kord järgmise purgi alla, loom oleks pidanud omandama põhimõtte ,,järgmine". Kolmandal katsel pandi peibutis kolmanda purgi alla . Jällegi suundus loom teise purgi juurde, kus ta viimati peibutise sai, ja alles siis, kui avastas, et peibutist seal ei ole, suundus ta kolmanda purgi juurde. Ja nii oli see kogu aeg.
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie
Orlando di lasso Lapsepõlv Sündis ~1532. aastal Monsis Flandrias Kaheksa aastaselt laulis St. Nicholas' kiriku kooris sopranit Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad Pärast kahe aastast viibimist roomas siirdus tänu vanemate haigestumisele tagasi Belgiasse Leidis vanemad surnuna
10.mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peale Prantsuse valitsus evakueeris Pariisi 14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk- murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi" Mereblokaad. lahingu- ja kaubalaevade ründamine
juuli 1872 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *19031906 läbis ta laeval "Gjøa *19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades 1 kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. *1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil TeravmäedpõhjapoolusAlaska, mis kestis 2 päeva. *1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsioon Umberto Nobile ekspeditsiooni päästmiseks, mille dirizaabel "Italia" oli PõhjaJäämerre kukkunud
restorani menüüs. Kui Bryant oli kuueaastane, lahkus tema isa NBA-st ning kolis perega Itaaliasse, kus Bryant õppis selgeks itaalia keele, mida valdab siiani. Juba varases nooruses hakkas teda huvitama sport, eriti jalgpall. Kolmeaastaselt hakkas ta mängima korvpalli. 1991. aastal kolis pere tagasi USA-sse. NBA karjäär Bryant valiti 1996. aasta drafti 13. valikuna New Orleans Hornetsi meeskonda, ent kohe suundus ta Los Angeles Lakersisse. 1997. aastal võitis ta NBA Slam Dunk Contesti. Aastatel 2000-2002 võitis Lakers kolm järjestikust NBA meistritiitlit. Neil aastail olid klubi liidriteks Shaquille O'Neal ja Kobe Bryant. Hiljem aitas Bryant võita meeskonnal ka 2009. ja 2010. aasta meistritiitel. USA koondis Bryant on võitnud USA korvpallikoondisega kaks olümpia kulda. 2008 aastal Pekingis ja 2012 aastal Londonis Isiklik elu 2001
JUUDA SUUDLUS Usundiõpetus Mõiste "Oli juba pilkane öö, kui Jeesus ja tema õpilased söögikohast lahkusid. Nagu tal kombeks oli, läks Jeesus läbi Kidroni oru ja suundus koos jüngritega Ketsemani aeda Õlimäe jalamil." Jäädi palvetama/magama Juudas tundis Jeesuse kombeid, tõi kohale malakaid kandva templi vahtkonna ja salga rooma sõdureid mõõkadega Click icon to add picture Click icon to add picture Juudasuudlus alatu, reeturlik käitumine Giotto. Juuda suudlus. Fresko. Arena kabel, Padova. Click icon to add picture Click icon to add picture Juudasuudlus alatu, reeturlik käitumine Caravaggio. Juuda suudlus. Dublin. Evangeelium Matteus; "Keda ma suudlen,...
Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Haiti pealinnas Port-au-Prince´i vanglast põgenema tuhandeid vange. Kiirabide asemel kasutati tavalisi sõiduautosid ning kanderaamiks sobisid ka uksed, mis oma algset funktsiooni ju niikuinii enam täita ei saanud. Vigastatud tuli toimetada ravile kaugele, sest kohapeal olid haiglad purunenud. Kohe katastroofi järel hakkas saabuma abi väljastpoolt, alustades USA lennukikandjast Carl Vinson, mis abisaadetisega Haitile suundus. Eesti abi Haitile olo 3,5 miljonit krooni, millest 2,5 miljonit moodustas rahaline abi Punase Risti kaudu ning 1 miljoni ekspertide kriisipiirkonda appi lähetamine Kasutatud kirjandus http://www.postimees.ee/?id=212005 http://erikpuura.wordpress.com/?s=haiti+maav% http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_m
Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (17621813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. KATARIINA II JA EESTI 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina IIle, Isamaa Emale, võrreldamatule". Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealse sõjasadama ülevaatuseks ja seejärel Riiga, kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan VI põgenemiskatse ja tema tapmine PiLtE Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AITÄH, ET KUULASITE!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
