Investatsioonipank. Töörühma ülesandeks on välja selgitada suuremad valupunktid, mis kõige enam mõjutavad Läänemere seisundit, ning koostada ühtne kava Läänemere kaitseks. Läänemere kaitseabinõude väljatöötamisse on lisandunud valitsusvälised ühiskondlikud organisatsioonid, kuhu kuuluvad Eesti Looduskaitse Selts ja Roheline Liikumine. Eesti Looduskaitse Selts on oma 26 000 liikmega suurim loodus- ja keskkonnakaitset suunav 14 organisatsioon. Eesti Looduskaitse Selts on koos Rohelise Liikumisega Puhta Läänemere Ühenduse (Coalition Clean Baltic - CCB) asutajaliige. Ühendus koordineerib ühiskondlike organisatsioonide vahelist koostööd, mille põhieesmärgiks on edendada regiooni keskkonnakaitset ja loodusressursside säästvat kasutust (Weirdheim 1992: 72). Tänu sellele komisjonile on jõgede vesi muutunud puhtamaks ja rannikumere reostus
Väline(overt)avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunasnt silmaliigutused objekti suunas. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan väljapakkunud kallutatud võistluse teooria (biased
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntak...
Kergem saavutada ü hiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek – tõ eline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostö ömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tö öd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 74. Meeskonna erinevad inimtüübid • Intellektuaalne tüüp ...on ideede genereerija ja projektide väljamõ tleja, kelle eriliseks andeks on läbirääkimisi pidada. Ideede ellurakendamine pole tema tugev kü lg. • Praktiline tü üp ...suudab ideid ellu viia ning annab meeskonna arengule oma panuse tegevuse kaudu. Hindab tihti eesmärgi teostust rohkem kui inimsuhteid. • Reegleid arvestav tü üp ..
2. tootjate ja tarbijate suunamine 3. tulude jaotus Hinna kaudu tasakaalustuvad turul nõudmine ja pakkumine. Väljakujunenud turuhinnaga on sunnitud arvestama nii nõudjad kui pakkujad. Hind peegeldab kauba väärtust nii ostjatele kui ka müüjatele. Kauba kõrge hind turul ahvatleb seda rohkem tootma ja turule müügiks pakkuma. Vastupidiselt sellele, viivad toodangu madalad hinnad tootmise vähendamisele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja kasutada võimalikult säästlikult ressursse. Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad majanduskasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui
Looduslik valik- organismide ebavõrdne paljunemine mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõtilusest) 1. Stabiliseeriv valik: säilitab liigid, kohastumused süvenevad. Olulisemad protsessid (fotosüntees, rakuhingamine ja valgusüntees) säilivad, sest põhilises osas on keskkkond muutumatu. 2. Suunav valik- viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni 3. Lõhestav valik- liigi levila on väga suur või tekib geograafiline isolatsioon Geenivool- ühe populatsiooni geenid tulevad teise Geenitriiv- juhuslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis Kohastumine on protsess, mille tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb, grupp kohastub.
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused Likert-skaala (näiteks 5 - täiesti nõus ... 1 - ei ole üldse nõus) Küsimustike koostamine: · Küsimused lihtsas keeles ja lühidalt. · Üks küsimus korraga (üks mõõde). · Küsimused võimalikult täpsed ja konkreetsed. · Küsimus ei tohi olla suunav. · Küsimused viisakas ja sõbralikus toonis. · Küsimuste järjestus loogiline, teemade kaupa: eespool üldisemad ja kergemad küsimused, järgnevad keerukamad ja spetsiifilisemad. · Tõlkeküsimustikus otsetõlge pole alati võimalik, tuleb arvestada kohaliku keele ja kultuuriga. · Vormistus korrektne, ühtne stiil. Valim on mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa. Valimit kasutatakse, kuna koguvalimit mõõta on liiga kallis ja mahult võimatu
kvaliteet, asukoht, ettevõtte tuntus vms. Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest. Selleks võib olla suur kaubavalik, kiire või hea teenindus, kliendile sobiv tööaeg, konkurentidest parem garantii, madalam hind vms. Valida võib ainult sellise konkurentsieelise, mida suudetakse alati pakkuda. Konkurentsieelis on põhjuseks, miks vähemalt osa tarbijaid eelistab antud ettevõtte toodet konkureerivatele toodetele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja võimalikult säästlikult kasutada ressursse. Konkurentsi olemuse määrab ära: - müüjate arv turul; - müüjate pakutava hüvise (toote/teenuse) omapära; - uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; - müüjate võime mõjutada hinda.
võtteid. Vaatajal on meedia kasutamiseks oma personaalsed vajadused ja psühholoogiline motivatsioon, kuid samal ajal kuulub ta konkreetsesse sotsiaalsesse olustikku, mis kujundab oma meediakäitumise reeglid. (Rannu, 2010) Meediavaliku mudelis on enam-vähem kindlalt määratlevaks ja suhteliselt püsivaks teguriks sotsiaalne ja kultuuriline taust ning üldised maitsed ja eelistused, meeldivused ja huvid. Nii on ka meediavalikul tugev suunav mõju. Teine võrdlemisi suur tegur on meedia struktuur ja sisu, mis on kujundanud inimeste meediakogemust ja hoiakuid. Kombineerituna võivad need tähtsad ning tunnetuslikud tegurid anda üldised sisueelistuse mallid. (Rannu, 2010) ETV, Kanal 2 ja TV3 vaatajate hulgast eristus uuringus ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" kaheksa vaatajatüüpi, kellest kuuele on omane emotsionaalne ja kahele ratsionaalne orientatsioon. Kõik need vaatajatüübid erinevad üksteisest
uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse. Ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. - Tavaelu tunnetusteooria - käsitus igapäevaelu uskumuste ja sotsiaalsete esituste omaksvõtu, edasikandmise ning muutmise kohta, samuti sellest, mida peetakse sotsiaalselt omaksvõetud uskumuste süsteemis kehtivaks teadmiseks. - Motivatsioon - inimeste tegutsemist suunav või energiaga varustav ajend. Kokkuvõtte Seletuste uurimine näitab, kuidas neid sotsiaalsetel eesmärkidel kasutatakse ja kuidas seletused neile eesmärkidele vastavalt varieeruvad. Omistusstiilide uurimused on näidanud, kuidas kontrollitavuse, püsivuse ja seesmisuse mõõted (teiste seas) võivad aidata meil arvu saada sellest, kuidas inimesed oma maailma näevad, ning võivad anda positiivse panuse terapeutilisse sekkumisse.
tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). • Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest • Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga • Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus'). • Miks küsimuste ahelad füüsikas • Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). • Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. • Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui
ärkvel, aga mõnikord on vajalik uuringut teha ka magamise ajal. Kuna EEG signaal on väga nõrk (mõõdetakse mikrovoltides) ja lihaste ning silmade liigutused segavad kirjutamist, siis palutakse uuritaval olla uuringu ajal võimalikult lõdvestunult ja liikumatult. Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust. EEG on ainult abiuuring ja selle leiu õiget tähendust oskab seletada vaid suunav raviarst. (http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/eeg) Radioloogilised uuringud Kuigi epilepsia diagnoos tugineb epileptilistehoogude kliinilisele iseloomustusele ja EEG-uuringute, k.a videomonitooringu andmetele, on epilepsia etiopatogeneetiliste tegurite selgitamiseks vajalikud täiendavad radioloogilised uuringud. On teada, et samasuguste hoogude korral võivad esineda erinevad põhjused ja vastupidi. Kompuutertomograafia (KT)
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objek...
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
sipelgatel, termiitidel. Hermafrodism sood ühes kehas. Omane paljudele taimedele ja enamikele tigudele. Joonis. Isase funktsiooni kohasuse komponent seotud emase funktsiooni kohasuse komponendiga. Lõivsuhtes. Monogaamia püsiv paarissuhe. Looduses suhteliselt levinud eriti lindudel. Vanemhool. Polügaamia jaguneb polüandria(mitmemehepidamine) ja polügüünia(mitmenaisepidamine). Seriaalne, mitteseriaalne(haaremid, nt lõvidel). Suguline valik Suguline valik on oluline evolutsiooni suunav jõud. Kasutades mingeid spetsiaalseid tunnuseid, proovitakse leida geneetiliselt sobiv partner, kes tagaks järglaste võimalikult suure kohastumuse. Praktiliselt eranditult on signaliseerijateks isased ja valijateks emased. Signaalid on tihti väga ekstreemsed. Putukatel nt valib emane isase kehakaalu järgi, keha ja mitmete jäsemete suurus on määrav. Händikäp-tunnus ja käitumine enesele kahjulik käitumine eesmärgiga demonstreerida häid geene.
Hardy-Weinbergi võrrandist tulenevad sagedused 377. Kohasus: e. võime ellu jääda ja anda elujõulisi järglasi, kvantitatiivne tunnus, igal liikmel on omaenda kohasuse väärtus, nt 0 kui hukkub või ei anna järglasi, 1 kui jääb ellu ja annab ühe järglase jne, valiku puhul annavad mõne genotüübiga isendid, võrreldes teistega, suurema arvu viljakaid järeltulijaid, populatsioon on staviilne kui kohasus on 1 378. Suunav valik: selektsioon, kus järglaste andmisel eelistatakse tunnuse muutlikusrea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid, nt taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus, looduses toimub siis kui keskkonnategurid muutuvad mingi perioodi jooksul ühes suunas, olemasolev liik evolutsioneerub ja ilmnevad uued tunnused 379. Lõhestab valik: selektsioon, kus eelistatakse järglast andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid
Suunatus tulemuste saavutamise mõjule. AS keskendub konkreetse programmi tulemuse hindamisele. Miks on tulemuste mõõtmine hea? Aitab selgusele jõuda mis on org jaoks tähtis, aitab org parandada tulemusi, klienditeenindust, annab töötajatele volitusi, tugevdab vastutust maksumaksja raha kulutamise eest. 2. Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris? Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Tulemusjuhtimise plussid: Tulemusjuhtimine aitab edastada kõigile organisatsiooniga seotud huvigruppidele organisatsiooni eesmärke ja sellega seotud olulist infot. Tulemusjuhtimine aitab leida erinevates organisatsiooni protsessides kokkuhoidmise võimalusi (samal ressursi tasemel, rohkem teenuseid, vähemaga rohkem jne). Tulemusjuhtimine aitab koguda organisatsiooni juhtidele vajalikku olulist ja
tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). · Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest · Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga · Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus'). · Miks küsimuste ahelad füüsikas · Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). · Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. · Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui
ametinimetus. Seega on juhil kaks võimalikku teed töötajate motivatsiooni suurendamiseks: . selgitada alluvale, kuidas saavutada firmale vajalikku tulemust, mille eest ta saab oodatud tasu; 2. määrata just selline tasu, mis on alluva jaoks väärtuslik. Juht saab valida nelja võimalikku käitumisviisi vahel sõltuvalt olukorrast: . Toetav juhtimine, kui alluval on puudu enesekindlusest. Selle tulemusel peaks suurenema alluva kindlustunne ja tahe saavutada tulemust; Suunav juhtimine, kui tööülesanded on alluvale ebaselged. Alluv saab selgeks tee oodatud tasuni; Saavutamisele orienteeritud juhtimine, kui töö ei ole piisavalt väljakutset esitav. Alluv püstitab endale kõrged eesmärgid; Osalev juhtimine, kui tasustamine tundub alluvale ebaõiglane. Selguvad töötaja vajadused ja tasu muudetakse. Kõigil juhtudel peab tulemuseks olema jõupingutuse suurendamine alluva poolt, millega kaasneb ka alluva rahulolu suurenemine ja tulemuste paranemine
reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks. Halduse ülesanded ja eesmärgid 1. Korraldav haldus tagab avaliku korra ja julgeoleku kaitse neid ähvardavate ohtude eest. Nt liikluse korraldamine, järelevalve majandustegevuse üle, võitlus epideemiatega. 2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. Avaliku halduse funktsioonid 1
18. 4 kasvatusstiili lk 154 Minnalaskev(vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid, lapse enesehinnang jääb madalamaks, tegudesse armastus ei ulatu), hellitav(ei esitata lapsele mingeid nõudmisi ega soove, laps pannakse liiga vara enda eest otsustama, lapsevanem pole piisavalt käskiv), autoritaarne(piirid on, aga armastust mitte, tehakse tervaid märkusi kui laps saab viie asemel kolme jmt) ja suunav kasvatus(last võetakse sellisena nagu ta on, mõistlik ja terve suhtumine korra ja nõudmiste suhtes). 19. õnnapositsioon ja selle mõju lapsele lk 158 Lapse õnnapositsioonist sõltuvad nii õigused kui ka kohustused. Esimesena sündinud laps on tavaliselt vanemate tähelepanu keskpunktis. Samas on vanemad ebakindlad ja alles õpitakse olema hea lapsevanem. Kui sünnib järgmine laps, hakatakse rõhutama,
Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal tem...
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uu...
- Geograafiline isolatsioon - Migratsioon ja ühendpopulatsioon - Ühiseellane Evolutsioonigeneetika - Geenide muutused - Tunnuste muutlikkus - Geeni- ja alleelisagedus 82.Looduslik valik - Indiviidide ebavõrdne ellujäämine ja järglaste andmine looduskeskkonnas mis eelistab isendeid kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. - Kohasus - Valiku tüübid : suunav, lõhestav, stabiliseeriv - Selektsioonikoefitsent – arv mis mõõdab genotüübi kohasust võreldes populatsiooni edukama genotüübiga - Juhuslik geenitriiv: populatsiooni suhteline suurus, pöidlaküüdiefekt, pudelikaelaefekt (geenitriivi erivorm mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud), rajajaefekt 83.Selektsioon
x potentsiaalsete klientide andmebaas tulevaste klientide info (senise analüüsi põhjal) x klientide analüütiline andmebaas kliendiinfo töötlemiseks, tulemuste mõõtmiseks, prognoosimiseks x otseturunduse andmebaas mineviku faktilised andmed, klientide isikuandmed x suhtlusturunduse andmebaas tulevikule suunatud andmed, kliendivajadused ja potentsiaal x tuletatud kliendiandmebaas saadud kliendi andmebaasist, iseloomustab kliendiväärtust ja käitumist x suunav kliendiandmebaas klient esitab infot vabatahtlikult, kogutakse regulaarsete küsitlustega. Kliendiandmebaasidel põhineb kliendisuhete haldus. Kliendihaldussüsteemi loomine koosneb neljast põhietapist: planeerimine, arendamine, juurutamine, kasutamine. 26 8. OSTUSÕLTUVUS JA HULLUS NING PAANIKAD 8.1. Ostusõltuvus ja ostuhullus x Impulsive buying need on tarbija mitteplaneeritud ostud ja otsusele jõutakse ostukeskkonnas
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
variantide eliminatsioonis suurema suremuse või piiratud reproduktsiooni tõttu antud kk tingimustes. Põhitüübid: Tasakaalustav – kk tingimused suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Lõhestav valik – kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Osaline ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Suunav – elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude elukeskkonda. Tagajärjeks on keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Geenitriiv – alleelisageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. Pudelikaela efekt toimub populatsiooni arvukuse drastilisel vähenemisel, kui üksikud indiviidid
lõpeb ümbruskeskkonna rõhust kõrgemal rõhul. Suletud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19b) ringleb kinnises kontuuris termodünaamilise kehana gaas. Gaas läbib kompressori ja soojusvaheti, milles töögaas kuumenedes täidab põlemiskambri ülesannet, ning suundub siis turbiini ja sealt soojusvahetisse (jahutisse), taastades sellega oma algoleku. Suletud seadmes on kaks soojusvahetit, soojust protsessi suunav ja sealt eemaldav, mis märgatavalt suurendab gaasiturbiinseadme keerukust ja mõõtmeid. Gaasiturbiinseadmetes toimub soojuse muundamine suure kiirusega liikuva gaasivooluse kin. Energiaks ja seejärel kin. Energia muundamine mehaaniliseks tööks gaasiturbiinis. Kui SPM toimusid kõik protsessid silindri sees, GTS puhul on iga protsessi jaoks eri agregaat(kompressor, turbiin). Gaasiturbiinseadmete jaoks on välja töötatud 2 teoreetilist protsessi: ringprotsess kütuse isobaarse
Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. d) Valmisolek – tõeline tiim. Isiklikud kontaktid, ühised koostöömudelid, tugev perekonnatunne. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 154. Meeskonna erinevad inimtüübid INTELLEKTUAALNE – ideede genereerija ja projektide väljamõtleja, kelle eriliseks andeks on läbirääkimisi pidada. Ideede ellurakendamine pole tema tugev külg. PRAKTILINE – suudab ideid ellu viia ning annab meeskonna arengule oma panuse tegevuse kaudu. Hindab tihti eesmärgi teostust rohkem kui inimsuhteid. REEGLEID ARVESTAV – omane täpsus, kohusetundlikkus, konkreetsus ja detailsus.
kindlaksmääratud plaanide teostamiseks. 1.4. Halduse ülesanded ja eesmärgid 1. Korraldav haldus tagab avaliku korra ja julgeoleku kaitse neid ähvardavate ohtude eest. Nt liikluse korraldamine, järelevalve majandustegevuse üle, võitlus epideemiatega. 2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetõttu ergutusvahendiks. 4. Maksuhaldus riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu. 5. Varustav haldus peab hoolt kandma selle eest, et oleks olemas personal ja muud vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. 1.5
juhtimishierarhia lagunemine; liidrirolli jaotumine situatsioonist lähtuvalt; tekib initsiatiiv ja 16 vastutustunne, meeskonna heaks töötamine ning emotsionaalse rahulolu suurenemine; töötulemused paranevad jätkuvalt. Tegemist on tõelise tiimiga, kuid sellesse arengufaasi jõutakse väga harva. Juhil on pigem suunav roll. 32. Meeskonnatöö puudused Puudused on: võimu struktuuri ümberkorraldamine; ,,jäneste" probleem-liige, kes kasutab kõiki liikme eeliseid, kuid tema panus on ebaproportsionaalne (tulemus ei ole piisav, puudub töölt); koordinatsiooni kulud; süsteemide reform. Meeskonna võivad hukutada: piiratud suhtlemine (kui meeskonnaliikmed avaldavad oma arvamusi ja ideisd, tundes et neid kritiseeritakse, võivad nad
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklas...
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski haridu...
täpsem. Eksperimendi käigus muudab uurija oma tahte kohaselt protsessi (nähtuse) kulgu sellesse mingite uute mõjutegurite sisseviimisega. Seega on eksperiment erilist liiki uurimismeetod, mille ülesandeks on selgitada rakendatavate uute mõjurite ja võtete võrdlevat tulemuslikkust. Eksperimendi läbiviija peab olema antud temaatikas pädev, teadma eksperimenteerimise aluseid ja eksperimendi teostamise ajal peab olema suunav ja tegevusele aktiviseeriv. Eksperimendis osalevad katseisikud peavad olema ühtlustatud teadmistega antud valdkonnas. Eksperimente liigitatakse uuritavate koguse järgi : - ühe grupi eksperiment kasutatakse väga harva, kuna tulemusi ei ole kellegiga võrrelda; - kahe grupi eksperiment üks rühmadest on katserühm (eksperimentaalrühm) ja teine kontrollrühm, kellega tulemusi võrreldakse. Eksperimendi kõige levinum vorm on eksperimentaal- ja kontrollrühmade katse, mille
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Nende alamliikidena saab eristada järgmisi: 1) vaalurkogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutatud kive; 2) lauskoristuskogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutamata kive nii pinnalt kui pin- nakihist; 3) vaalurkogurid, mis üheaegselt vaalutavad ja koguvad ning mida nimetatakse ka kivikombainideks. Kõikide koguriliikide tööseadiseks on passiiv- või aktiivsahk (vibrosahk) ning varbsari-, varblint- või ketasbiitersõelur. Saha kohal võib paikneda ka kive sõelurile suunav haspel. Kivide vaalukogurit (joon.3) juhitakse piki vaalu, kusjuures 5...10 cm sügavusel tööta-valt sahalt suunduvad kivid (haspli abil või ilma selleta) sõelurile ja sellelt varbkonveieri va-hendusel kõrval või järel sõitvale veokile. Enamik vaalurkogureid töötavad normaalselt vaalu joontihedusel (vaalu tüsedusel) 30...50 kg/m. Joon. 3. Kivide vaalukoguri skeem külg- (a), pealt- (b) ja eestvaates (c): 1- sahk, 2
päritavukoefitsienti teades on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaste tunnuseid. Seisneb valitud genotüüpi (/fenotüüpi) isendite ristamises ja järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Kolm erinevat valikupõhimõtet: 1) Stabiliseeriv v nt sünnikaalu osas. Kui järglased on väikese (või, vastupidi, äärmiselt suure) kaaluga, on väike võimalus, et nad ellu jäävad. Seega keskmine genotüüp soodsas olukorras. 2) Suunav v keskkonnatingimuste muutusest tingituna võib eelis hakata kujunema mingit teist (geno)tüüpi isenditele. 3) Lõhestav v soosib mingeid äärmuslike tunnustega isendeid (skaala mõlemas otsas). Kunstliku suunava valiku rakendamisel on välja aretatud nt palju loomatõuge, taimesorte jne. Võib aga juhtuda, et teatud tunnustega sugulaste ristamine võib viia (nt koerte puhul) teatud iseloomulike haigusteni. Nt nägemisprobleemid,
3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim Liidri soovitatavad käitumismallid – juhtimisstiilid: toetav juhtimine, suunav ... Eesmärgitee teooria VÕIMU ALLIKAD 1) Tasul põhinev võim- ressursid 2) Karistuse võim- hirm 3) Positsiooni võim- turva 4) Karisma võim- võlu 5) Ekspertvõim- teadmised French, Bell, Zawacki, 2000 + Info ja kontrolli võim Motivatsiooniteooriad MOTIVATSIOON SIIN: inimese valmisolek teha suuri jõupingutusi teatud organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks. —� Et indiviidi vajadused oleksid ühilduvad ning kooskõlas organisatsiooniliste eesmärkidega.
tagada häireteta ja sujuv liiklus), abinõude rakendamine tervist ohustavate keskkonna, elu ja töötingimuste vastu. 2) Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine. Ehk soodustav haldus. Ülesanne tuleneb põhiseadust § 28 – õigus tervise kaitsele, riigi abile. Nt koolid, avalike asutuste rajamine. 3) Kogu sotsiaalse, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu toetamine ja juhtimine ehk suunav haldus. Ülesannete sisuks on vastavate abinõude rakendamine, majanduse toetamine (nt ettevõtluse toetamine). Nt põllumajandustoetused, kultuuriasutuste finantseerimine. Majanduse arengu toetamine ja soodustamine on ühest küljest suunav haldus, aga nende isikute aspektist, kes seda toetust saavad, on tegemist soodustava haldusega. Seega on suunava ja soodustava halduse eristamine mõneti keeruline.
Kõne liigitumine 1. Väliskõne a. Suuline i. Kuulamine ii. kõnelemine b. Kirjalik i. Lugemine ii. kirjutamine 2. Sisekõne Väliskõne ja sisekõne on laias laastus sarnased, erinevus tuleb sellest et sisekõnes ei ole vaja enda jaoks kõike viimistleda ja formuleerida. Kõnetegevuse aluseks on kõne funktsionaalsüsteem kõnetegevust suunav ja reguleeriv psühholoogiline ja füsioloogiline süsteem. See võimaldab: o mõtet keeleliselt väljendada; o ütlusest (sisust, mõttest, motiivist) aru saada. Kõnelemiseks on vajalikud: o kesknärvisüsteem o meeleorganid o kõneorganid Kõne areng o Lapse kõne areng sõltub tema intellektuaalsest arengust ja suhtlemistingimustest. o Kõne arengu tase kõigub individuaalselt küllaltki suurel määral. Mida väiksem on laps,
kommunistliku diktatuuri tingimustes, on ta sammunud kindlalt oma tõekspidamiste teed, pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. Autori teemavalik põhines tema teadmatusel Eesti tähtsamatest heliloojatest ja rahvamuusikast . Autor soovis teada saada , kuidas on Mart Saare mõjutused eesti rahvamuusikas seotud tema elulooga. Suurema osa uurimustööks vajaliku informatsiooni leidis autor teosest ,,Hüppassaare laulik Mart Saar". Huvitavaid fakte Mart Saare kohta pakkus autorile ka Internet. Autori eesmärgiks oli saada teada Mart Saare mõjutustest eesti rahvusliku muusika arengus
Vanemhool on emase pärusmaa, kuna toitmine käib piimaga ja isastel piimanäärmeid pole. Polügaamia · Polüandria mitme mehe pidamine. Haruldane. · Polügüünia mitme naise pidamine. Enamik isaseid jääb pika ninaga, paljunevad üksikud. 59. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumised, händikäp tunnused ja käitumine ? SUGULINE VALIK - partneri valik. Eraldiseisev loodusliku valiku liik, evolutsiooni tugevalt suunav jõud. Mingite kindlate tunnuste alusel püütakse leida geneetiliselt kõige sobivamaid partnerit. Sellist, kes tagaks järglaste max kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed usaldusväärsed signaalid, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijateks emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi.
x-telg – fenotüübi joatus populatsioonis. (Mustad täpid tähistavad enne paljunemist väljasurevaid indiviide). Millised vastavat tüüpi valiku puhul alleelisageduseid kirjeldavad graafikud? Joonisel on kirjeldatud tasakaalustavat, lõhestavat ja suunavat valikut. Alleelisagedusi kirjeldavad graafikud: a. Tasakaalustava valiku puhul alleelisagedused: b. Lõhestava valiku puhul alleelisagedused: c. Suunava valiku puhul alleelisagedused: Suunav valik viib ‘kasuliku’ alleeli sageduse tõusuni kuni selle fikseerumiseni. Fikseerumise kiirus sõltub aga dominatsussuhetest. Alguses on kasulik alleel madala sagedusega ja esineb peamiselt heterosügootides. Seetõttu on dominantse kasuliku alleeli sageduse tõus kohe kiirem, kuna nii heterosügootide kui homosügootide ellujäämistõenäosus on suurem teist tüüpi homosügoodist. 15. Milliste mutatsioonide suhtes on puhastav valik tõhusam? Miks?
192. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 193. 4. Valmisolek tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 194. 11.Kirjeldage meeskonna erinevaid inimtüüpe 195. Intellektuaalne tüüp 196. ...on ideede genereerija ja projektide väljamõtleja, kelle eriliseks andeks on läbirääkimisi pidada. Ideede ellurakendamine pole tema tugev külg. 197. Praktiline tüüp 198. ...suudab ideid ellu viia ning annab meeskonna arengule oma panuse tegevuse kaudu. Hindab tihti eesmärgi teostust rohkem kui inimsuhteid. 199. Reegleid arvestav tüüp 200. ..
tähtsus kasvab veelgi. · Kui personaalne töö kliendiga ei loo kliendile lisaväärtust, jääb ta jalgu eärile ja mehhaanilistele turundusvahenditele. · Kliendisuhete hoidmine ja arendamine eeldab kogu organisatsioonilt mõistmist, tahet ja võimet tegutseda lähtuvalt kliendistrateegiast. · Kliendisuhete juhtimisest on võimalik kujundada konkurentsieelis, mida konkurentidel on võimatu kopeerida. · Erinevad müügistiilid o Suunav müük (Madal oodatav lisaväärtus; Üksikostud "Võida tehing") o Suhtemüük (Madal oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus "Arenda koostööd") o Ekspertmüük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus "Arenda koostööd") o Konsulteeriv müük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Üksikostud "Võida tehing") · Müügiorganisatsiooni arenguetapid Etapid Vahendid 1. Müügi teadvustamine 1. Müügi baaskoolitus 2. Müügi analüüsimine 2
2) Heterosügootsus rajaneb diploidsusel. Surutakse retsessiivsed alleelid alla 3) Polügeensus ühte tunnust määrab korraga mitu geeni 4) Regulaatorgeenide kasutus kontrollivad mutatsioonide tekke kohti ja sagedust genotüübis. Suvalistes kohtades suvalisi mutatsioone ei teki 5) Pöördmutatsioonide olemasolu taastub esialgne olukord 6) Valik loodusliku valiku käigus mutantsed isendid üldjuhul elimineeritakse. Erandiks on suunav valik Kombinatiivne muutlikkus: 1) Mittehomoloogiline kombineeritakse erinevaid gen struktuure. Esineb põhiliselt bakteritel a. Transformatsioon bakter sureb, laguneb, DNA vabaneb, haaratakse uude baktrirakku b. Transduktsioon DNA ülekanne ühelt bakterilt teisele bakterviiruste vahendusel c. Konjugatsioon plasmiidide ülekanne ühelt bakterilt teisele
4. Teadvustab oma tegevust. See sarnaneb eelmisega, kuid rõhutab pigem vanema kasvatusteadvust kui pelgalt teadmisi. 5. Probleemide lahendaja. Hea vanem arendab endas oskust kohaneda muutuvate kasvatussituatsioonidega ja lahendada paindlikult ka ootamatult esilekerkivaid probleeme. 6. Koduhoidja. Hea vanem hoiab oma kodu korras ja on laste silmis loomulik autoriteet. 7. Meeldiv, paindlik ja siiras. Hea vanem on demokraatlik, suunav, kasutab tervet mõistust ja arvestab laste arvamustega. 17 Need mudelid kujutavad endast muidugi lihtsustust. Mudelid ei välista üksteist, pigem on kõne all erinevad rõhuasetused. Tänapäeval hinnatakse vanemlust ennekõike lapse heaolu ja soodsa arengu seisukohalt. Hea vanem on see, kes on lapsele ,,hea". Tõsi, arusaamad sellest, mis siis ikkagi on lapse jaoks hea,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
