realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis
populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 44) Kui kaugel asub Maa Päikesest? Umbes 150 milj. km. 45) Mis on magnettormid? Magenttormid on Maa magnetivälja häired. 46) Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhu leiduvate aerosoolidega laduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgselt suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajukiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. 47) Mis toimub hingamisel? Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle käigus vabaneb fotosünteesil talletatud keemiliste sidemetega energia. 48) Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks?
Hüdrotropim kasvamine suurema veepotentsiaaliga piirkonna suunas; tundlikud rakud asuvad juuretippudes. Tigmotropism vastus mehhaanilisele puudutusele, näit. köitraagude reaktsioon. Heliotropism õite ja lehtede pöördumine valguse suunas. Tingitud turgori muutustest nende kinnituskohtades. Nüktinastia õite avanemine ja sulgumine, lehtede asendi muutus, mida kontrollib bioloogiline kell ja fütokroom. Ei sõltu valguse suunast. Tigmonastia lehtede asendi kiire muutus puudutuse tagajärjel, näit. mimoositehtedel ja putuktoitulistel taimedel (huulhein). Taimede elu rütmid: Tsirkaadne rütm aktiivsustsükkel ca 24-tunnise perioodiga. Fotoperiodism Taimede arengu sõltuvus valgus- ja pimedusperioodi vahekorrast. Eristatakse lühipäeva- ja pikapäevataimi, vastavalt kuni 10-tunnise ja min. 14-tunnise valgus- perioodiga, ja päevapikkuse suhtes neutraalseid taimi. Seejuures on olulisem pimedus- perioodi pikkus
ühik, feen- elementaartunnus, memotüüp- vaimsete võimete kogum, meem- vaimne elementaartunnus. Epigeneetika on teadus, mis uurib muutusi organismides geeniekspressiooni muutuste kaudu 8. Mendeli seadused Esiteks, ühetaolisuse seadus erinevate tunnustega homosügootsete (puhaste tunnustega) isendite ristamist saadakse kõik järglased ühetaolised heterosügootsed hübriidid, sõltumata ristamise suunast. Teiseks, alleelide lahknemisseadus hübriidide omavahelisel ristumisel toimub statistiliselt üsna täpselt tunnuste jagunemine diskreetsetesse gruppidesse suhetega vastavalt fenotüübiliste tunnuste võrdsusest (suhe 1:2:1) või siis ühe tunnuse dominantsusest (suhe 3:1 dominantsema kasuks). Kolmandaks, geenide sõltumatu lahknemise seadus polühübriidide erinevad tunnusepaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.
11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele. 13. novembril, samal aastal, tühistas Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu. 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis märkimisväärsed jõud Eesti piiridele. Punaarmee sai käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. Seda hetke võib lugeda sõja alguseks. Sissetung Eesti aladele pidi toimuma korraga kahest suunast Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga suunas. Algavale püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorganiks ning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Narva alla toodi teistel kodusõja rinnetel võitlevad Eesti kommunistlikud kütipolgud. Punaarmee põhijõu
..200 A. Taskulambipirni voolutugevuse sõltuvus ajast. Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 16
Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Valguse allikad. Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad. Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks Hajutatud valgus saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse, helendusintervall on väike
vahemikus 147 milj. km kuni 152 milj. km, kõigub ka solaarkonstandi väärtus. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m². Solaarkonstant Tõenäoseim väärtus jääb vahemikku 1368 1377 W/m². Suurimad piirid 1322 1428 W/m². Atmosfääri energeetika Läbi atmosfääri tulles nõrgendavad kiirgusvoogu hajumine ja neeldumine. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. Scattering the process in which a beam of particles or of radiation are deflected as a result of collision. , . Atmosfääri energeetika Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. Absorption the process in which radiated energy is retained
16)Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m2. 17)Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. 18)Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja
punktis 10. Koonduva j õusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteemi tasakaaluks piisab, kui jõudude geomeetriline summa on null (s.t. süsteemi jõududest moodustuks suletud hulknurk või et kõigi süsteemi kuuluvate jõudude algebraline summa igal koordinaatteljel oleks null. 11. Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese? Rööpjõudude kese on punkt, mida läbib rööpjõudude resultandi mõjusirge, sõltumatuna rööpjõudude suunast ruumis, kui jõudude suunad ja rakenduspunktid ei muutu 12. Jõusüsteemi resultant. Jõusüsteemi resultant on jõud, millega on asendatud muud jõud, mis on rakendatud ühte punkti. F2Σ = F12+F22+F1*F2*cosα, kus α on jõuvektorite F1 ja F2 vaheline nurk 13. Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine). mA = F2*l; mb = F1*l F1 F2
riigipäeval, kus viibisid ka piiskop Albert ning Riia ristisõdijate esindajad. 1219. aasta juunis saabusidki Tallinna lahele Taani kuninga Valdemar II Võitja laevad, maabudes koos suure väega ning kõrgetest aukandjatest piiskopide ja vasallidega Rävala maakonnas Lindanise linnuse juures Toompeal.Selle nõlvale hakati kiiresti uut linnust ehitama. Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiest eri suunast. Lahing algas eestlastele edukalt, kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp (pildil). Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog
δ= Elektrijuhtivuse ühik SI süsteemis on siimens ja erijuhtivuse ühik siimens meetri kohta Peale juhi materjali sõltub juhi takistus juhi mõõtmetest. Ohmi seadus vooluahela osa kohta I= Ohmi seadus kogu vooluahela kohta (sisaldab vooluallikat) Juhtiv materjal allub Ohmi seadusele, kui selle materjali eritakistus on sellele rakendatud elektrivälja suurusest ja suunast sõltumatu. Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule’i-Lenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 5. Kirchoffi seadused; vooluallikate kasutegur; magnetväli vaakumis. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Kirchhoffi esimene seadus. Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga.
teineteise suhtes Staatorimähise magneetimisergutus tekitab ankruvoo a, mis läbib rootorit, ja puistevood p, mis sulguvad masina õhupilus rootorit läbimata Ankrureaktsioon Koormatud sünkroonmasinas toimivad temas staatorimähise (ankur) magneetimisergutus ja ergutusmähise (rootor) magneetimisergutus ja tekitavad koormusel resulteeriva magnetvoo, mille suund erineb algsest suunast 11 mõju suhtes tekitab ankrureaktsiooni, mis mõjutab masina tööomadusi, mis seotud emj.-ga (sarnane alalisvoolumasinaga) Sünkroonmasinas sõltub ankrureaktsiooni mõju koormuse suurusest ja koormuse iseloomust Sünkroonmasinad töötavad tavaliselt segakoormusega (tegev induktiivne või tegev mahtuvuslik) Elektrimasinad loeng VIII (Sünkroongeneraatorid)
suund ühtib Hooke'i seadusest lähtuvalt siirde suunaga); · ristlõike punktide nihkepingete väärtused on erinevad ( const, s.t. väändepinge laotus on mitteühtlane üle ristlõikepinna A), Väändepinge märgi (+ või -) määramine ei ole puhta väände korral vajalik, kuna väändeprotsessi füüsikaline iseloom ei sõltu väände suunast Väänatud ümarvarda ristlõikes: · iga punkti hetkeline siire toimub raadiuse ristsihis ja selle väärtus on võrdeline tema raadiusega (kaugusega varda teljest); · seega on ka iga punkti väändepinge võrdeline tema = K , kus: raadiusega (Hooke'i sedaus nihkel: = G): K võrdetegur; · võrdeteguri K avaldise saab tuletada väändemomendi staatilisest seosest (Joon.
3 Priit Põdra, 2004 165 Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11.2.2. Ühtlaselt painutatud varda elastne joon Üksikpöördemomendiga M koormatud ühtlane varras (Joon. 11.4) on ühtlaselt painutatud: · kõigi ristlõigete paindemoment on sama väärtusega ja y-telje suunast johtuvalt (vt. range märgireegel): M = -M = const ; · neutraalkihi kõverus on kogu varda ulatuses 1 M Ühtlaselt painutatud sama ja vastavalt painde = = EI = const ; ühtlase varda elastne põhivalemile: joon on ringjoone kaar Ühtlaselt painutatud ühtlane konsool
· eXit käsust väljumine. Valikud Undo ja eXit on kasutusel samuti kõikide alamvalikute korral, kusjuures valik eXit täidetakse tühisisestusega ka vaikimisi. Tahkude ja servade modifitseerimisel enamasti ei saa muuta kehade topoloogiat, so. tahkude ja servade arvu ning nende vastastikust paigutust. 5. Jooniste vaatlemine Ruumiliste jooniste korral on olulisel kohal oskus jooniseid sobivast suunast vaadelda, et saada joonisest võimalikult ilmekamat ja arusaadavamat pilti. Sageli soodustab see ka joo- nise modifitseerimist. Üks lihtsamaid vaatlemissuundade valiku käske on VPOINT (käsu- lühendiga VP), mis võimaldab vaadelda joonist suvalisest suunast paralleelprojektsiooni meetodil. Selle meetodi puhul pole vaatepunkti kaugus oluline, küll aga suund. Käsus VPOINT toimub vaatlemine koordinaatide alguse (0,0,0) poole ja tema käivitamisel tuuakse käsureale viip
· Puudub kristallvõre, ei voola, omavad kindlat kuju, · Mehaaniliselt suhteliselt tugevad, · Puudub kindel sulamistemperatuur soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad, · Struktuurielemendid kõrge püsivusega, · Iseloomustab nt pehmenemis- ja deformeerimistemperatuur, · Nt. silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid. Vedelad kristallid - · Anisotroopsed omadused ka veelas olekus omadused sõltuvad suunast, · Ühedite osakesed võivad üksteise suhtes ümber paikneda, kuid säilitavad oma orientatsiooni, · Struktuur muutub kuumutamisel või voolu läbijuhtimisel, muutuvad ka omadused, · Kasutatakse arvutites, kellades. Nt. 4,4-dimetoksüasoksübenseen. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodilidelt korduv osakeste paigutus. · Osakesed moodustuvad kristallivõre, · Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis sõltub temperatuurist,
Kui eksisteerib integraal f(P)dS, D on sidus ja f c C(D), siis leidub punkt Q c D, nii et f(P)dS = f(Q)S D. Teist liiki joonintegraal sõltub integreerimistee läbimise suunast: BAXdx + Ydy + Zdz = - BAXdx + Ydy + Zdz y- ja x-telje suhtes regulaarsed piirkonnad. Kahekordse integraali esitus kaksikintegraalina y- ja x-telje suhtes Fdr = 1Fdr + 2Fdr, = 1 2 regulaarsete piirkondade korral. Millal nimetatakse piirkonda regulaarseks? c(F + G)dr = cFdr + cGdr
Arterioolode läbilaskvuse abil reguleeritakse üldist vererõhku verevoolu peamagistraalides. Kapillaarid. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Kapillaaride valendik on muutuv, keskmiselt 7,5 m, pikkus kuni 0,3 mm. Reaalne veres transporditavate ainete vahetus vere ja kudede vahel leiab aset õhukeseseinalistes ja ülipeenekestes kapillaarides. Keha arvukaid kudesid läbiv kapillaaride võrgustik saab alguse südame suunast hapnikurikast verd vahendatavatest arterioolodest ja lõpeb kudedest vahetuskaubana laguprodukt vastu saanud verd südame suunas edasi kandvate veenulitega. Kapillaarid moodustavad veresoonkonna kõige suurema üldpikkuse ja mahutavusega osa. Kogu keha kapillaaride valendikud 11 kokku moodustavad pindala, mis on aordi (kõige suurem arter) valendikust 500 korda suurem
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud
Kruvipumba tootlikkus: Q 60kn D2 d 2 h 0 8i ,kus k- veetavate kruvide arv, n - pöörete arv, D -kruvi välisläbimõõt, d-kruvi siseläbimõõt, h- kruvisamm- I kruvi käikude arv. Tööpõhimõte: Kaks kruvi on omavahel hambumises ja hambumise kohtades moodustuvad vaheseinad. Kui kruvid pannakse pöörlema , siis vaheseinad hambumise kohal hakkavad liikuma üles või alla sõltuvalt pöörlemise suunast. Hambumise vahekohta moodustuvad kambrid ,mis samuti hakkavad nihkuma kas üles või alla . Need liikuvad kambrid transpordivadki keskkonda. Imipool tekib seal ,kus hambumise koht nihkub eemale , vastaspoolel tekib survepool. klassifikatsioon Kruvi keerme profiili järgi: -globoid profiil, -evolvent profiil , tsükloid profiil ( annab hermeetilise pumba ). Imemise suuna järgi. ühepoolse imemisega , kahepoolse imemisega. Pöörlemise suuna järgi : Reverseritavad, Mittereverseeritavad.
Avamere suunas kasvab jääkate aeglaselt ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel kümne, Soome lahes kuue ja Liivi lahes kolmenelja meetrini. Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene. Vee soolsus ei ole sobiv ei magevee- ega
4. Aminohapete stereokeemia. Kõik aminohapped peale glütsiini on kiraalsed, kuna nende alfa-süsinik on asümmeetriline. D,L nomenklatuur baseerub D- ja L-glütseraalaldehüüdi stereokeemial (L H paremal; D H vasakul), looduses domineerivad L-aminohapped. R,S nomenklatuur on ülimuslik, kuna võimaldab ühemõtteliselt nimetada ka kahe kiraalse tsentriga aminohappeid (nimetamine: kui vaadates kiraalse tsentri noorima grupi suunast kolme ülejäänud rühma vanus väheneb kellaosuti suunas, on tsenter R.konfiguratsioonis; vastu kella S-konfiguratsioon. 5. Peptiidsideme formeerumiseleraldub vesi. Esineb harilikult trans-konformatsioonis; on iseloomult osaline kaksikside; ~0,133nm pikk (lühem kui üksikside, pikem kui kaksikside); tänu kaksksideme iseloomule on 6 peptiidsideme aatomit asetunud planaarselt; peptiidi põhiskelett on kergelt laetud.
· Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud. · Voolu magnetvälja jõujooned kuijutavad endast juhti ümbritsevaid kinniseid kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena. · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180 võrra. Seega võib voolu magnetväja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis. Voolu magnetvälja jõujoonte suund määratakse kokkuleppelise kruvireegliga: kui kruvi kulgliikumine ühtib voolu suunaga, siis kruvipea pöörlemise suund ühineb voolu magnetvälja jõujoonte suunaga. Vabalt orjenteeruva magnetnõela pooluseid S ja N ühendava sirge suund ühtib magnetvälja suunaga. · Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu,
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. ...
vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas – nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid – ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast – kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus – Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised – (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg’sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed – (C – teemant, SiO2 – kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud
Puidurikked ei oma survetugevuse määramisel suurt mõju. 54. Mis juhtub puidu survetugevusega kui puidu niiskus suureneb ligi 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni)? Puidu survetugevus väheneb ca 2 korda. 55. Kui suur on puidu deformeeritavus (katkevenivus) tõmbel ja kui suur survel? 56. Milliseid puidu töötlemis- ja kasutusomadusi määrab puidu kõvadus? Kõvadus mõjutab materjali töötlemist, olenedes materjali tihedusest, aastarõngaste laiusest, puidukiudude suunast ja niiskussisaldusest. ??? 57. Kas naela kinnihoidmise võime on puidus suurem pikikiudu või risti korda suurem kiudu? 58. Kui suur peab olema puidu minimaalne paindetugevus staatilisel paindel sorteerimisel klassi T18? Mis on sellisel juhul lubatud pinge puitkonstruktsioonis? 59. Mis alandab puidu väsimustugevust? Puiduväsimuspiiri alandavad pingekontsentratsioonid okste, lõhede, sisselõigete jne juures. (Koormuse sagedus > 100 Hz oluline, puidu niiskus) 60
kristalli kasvu kiirus, väike kristallisoonikestme tekkimise kiirus Tulemus: jämedateraline struktuur. ΔT2 - suur allajahutusaste --> väike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur). Kristalliseerumisel tekkivate kristallide (terade) kuju sõltub eelkõige nende kasvu tingimustest, peamiselt soojuse äravoolu suunast ja jahtumiskiirusest. 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid) - sulami faas, mille korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena.
juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis. Eestis on veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis kui maapind on kaetud lumega. 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Gradientjõud-õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Coriolise jõud-Põhjapoolkeral kaldub õhk oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Aluspinna hõõrdejõud-Põhjapoolkeral kallutab õhuvoolu senisest liikumissuunast vasakule, kõrgrõhualast keerdub spiraalselt, madarõhualal sissepoole. 12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga). Töölehelt. Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. 13
1.Universum om oma kõigis punkides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2.Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist , punkt kaks ajalist osa. 22.Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. Raadioastronoomid avastasid kosmosest nõrgad raadiolained, mis tulevad igast suunast ühtviisi nagu kaja algse tulekera röntgeni ja valguskiirgus, mis universumi paisudes ja jahtudes on muutunud raadiokiirguseks.Suure Paugu energia hajub maailmaruumis.Meie ajaks on sellest säilunud nõrk kaja.Astronoomid on välja arvutanud, et kui universum koosneb vaid sellest ainest, mida me galaktikate ja tähtedena näeme pidanuks tulekera paisuma sedavõrd kiiresti, et galaktikad ja tähed ei saanuks tekkida.Galaktikad said tekkida vaid juhul, kui universumis on
tuleb valida õigesti teriku kujundus- nurgad. Põhilised neist on (vt.joon.): taganurk α, teravdusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Peale selle määratakse veel (vt.joon.) lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. Treiterad võivad olla mitmesuguse ehitusega. Sõltuvalt ettenihke suunast eristatakse parem- ja vasakpoolseid teri (vt.joon. a, b). Parempoolse teraga treitakse paremalt vasakule, s. o. tsentripuki poolt spindlikasti suunas, vasakpoolsega vastupidi. 9 Pea kuju järgi eristatakse sirgeid, painutatud või venitatud treiteri Joon. Treitera pea kuju: a sirge, b painutatud, c venitatud Otstarbe järgi eristatakse pinnalttreimise, astme-, soone-, kuju- ja
Joonistatakse pidevjoonena kahe klassi vahel. Assotsiatsiooni nimi (tavaliselt tegusõna, võib olla ka nimisõna) kirjutatakse seosjoone lähedusse. Seosenimed peavad tulenema probleemvaldkonnast, nagu klassinimedki. Võimalus kasutada navigeeritavaid seoseid, lisades seose lõpuotsa noole. Nool näitab, et seost saab kasutada ainult noole suunas. Assotsiatsioon võib omada kahte nime, kummaski suunas ühte. Nime suunda näidatakse väikese täidetud kolmnurgaga nime ees või taga, sõltuvalt suunast. Seost on võimalik lugeda lausena, näiteks: “Autor kasutab arvutit”. Assotsiatsiooni osaks on ka seoses osalevate objektide (eksemplaride) arv (multiplicity): Autol on 1 või enam omanikku ja isik võib omada 0 või enamat autot. Arvukuse (multiplicity) variandid: Nullist üheni (0..1) Null või enam (0..*) ehk (*) Üks või enam (1..*) Kaks (2) (5..11) (1, 4, 6, 8..12) Vaikimisi arvukus on (1) Mudel peab olema asjaosalistele arusaadav, tõlgitav loomulikku keelde:
" Mingi muu vastus. Kirjutage, mitu % noorema, keskmise ja vanema astme poistest ja tüdrukutest, lapsevanematest ja õpetajatest vastab nii või naa. Õppe-eesmärk ja siht Eesmärke ja sihte seavad inimesed; tegevustel, tekstidel, üritustel jms ei saa eesmärke olla. Eesmärk on subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks on tal vaja rakendada tahe. Siht on subjekti kujutlus tegutsemiseks sobivast ja otstarbekast suunast. Eesmärgipüstitus on esmane otsustus. (Kes otsustab, see ka vastutab!) Eesmärke ei saa anda; eesmärgid tuleb seada. Eesmärgi saavutamiseks peab tegutsema. Selleks on vaja vahendeid. Nendest, kes tahaksid õppida selleks, et saada häid hindeid, · orienteeruvad paljud formaalsel alusel "SISSE SAAMISELE" mingisse järgmise astme kooli ja lõppude lõpuks ka sellise tunnistuse saamisele, mille esitamisel oleks võimalik pääseda
Heliallikatel on tavaliselt kindel füüsikaline asukoht, ja üks võimalikke mooduseid keerukama helikogumiku sorteerimiseks on rühmitada helisid vastavalt sellele, kustkohast tajutakse nende allikat pärinevat. Üks võimalus nähtamatu heliallika suuna määramiseks on kummassegi kõrva jõudvate helisignaalide võrldemine. TEkib probleeme : kaja ja reverberatsiooni mõjul võivad helid kõrva jõuda allika asukohast erinevast suunast. Sellel põhjusel on väidetud et asukoht on rühmitamisel vähem olulisem kui helikõrgus. See ,kas ühte meloodiajoonist tajutakse ühe või kahe helijadana, sõltub otsustaval määralhelikõrguste vahest ja nootide vahetumise kiirusest. Raskused kahele samaaegselt kõlavale meloodiale tähelepanu pöörates ei tulene mitte niivõrd võimetusest neid tajuda, vaid pigem võimetusest allutada neid üheaegselt sama tüüpi analüüsile.
isegi üle 150 000 pöörde minutis. Turbiini tiivikuga samal teljel on teine tiivik kompressori tiivik, mis hakkab seetõttu samuti pöörlema. See tiivik pöörleb külma poole e. kompressori korpuses, kus toimuv on vastupidine turbiinis aset leidvale. Pildil siseneb õhk kompressorisse paremalt; õhu sisenemise suunast vaadatuna päripäeva pöörlev kompressori tiivik "haukab" õhu oma labade vahele ja seal kiirendub see nagu karusellil iseenda massi mõjul tiiviku ääre suunas. Sealt suunatakse kiiresti liikuv õhk kompressori spiraalsesse korupusesse, kus ta aeglustub järjest avaramasse ruumi liikudes; nii muutub liikumiskiirus staatiliseks rõhuks ülelaaderõhk ehk boost ongi sündinud. Kompressori
Majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus, maj. geo aineks on inimeste maj. tegevuse paiknemine ja ruumiline korraldus. -millised on erinevused eri piirkondade majanduselus, miks need tekivad ja kuidas neid hinnata? -milline on majanduslike suhete võrgu paiknemine ruumis, miks ühed piirkonnad suhtlevad rohkem teiste ja vähem kolmandatega, kuidas ja miks sellised suhtevõrgud kujunevad? Oma esitatud küsimustele otsib majandusgeograafia harilikult vastuseid kolmest suunast -loodusolude erinevusest (mis seob teda loodusgeograafiaga), inimeste ja nende kultuuri ja poliitilise tegevuse erinevustest (mis seob majandusgeograafiat teiste inimgeograafia distsipliinidega) ja geograafilisest asendist · Üldine maj geo majandus kui terviksüsteem ja uurib selle talitlemise ning tulemuslikkuse erinevusi paigast paika. Nt miks mõned pk on rikkad, mõned vaesed? · Üksik maj geo keskendub kitsamalt nt tööstuse geograafiale, äri geo, finantsgeo,
Azbe kunstikoolis, hiljem ka F. von Stucki käe all. Aastal 1901 võttis ta osa kunstirühmituste Phalanx ja Der Blaue Reite rasutamises.1900ndate alguses kihlus ja abiellus ta Gabriele Münteriga, nad lahutasid 1914. Aastal 1910 maalis ta esimese abstraktsionistliku kunstiteose. Aastatel 19181921 oli ta Bauhausi professor. Aastal 1933 siirdus ta Prantsusmaale.Tema loomingus on palju kasutatud geomeetrilisi kujundeid. Op- kunst Arenes välja abstraktsionismi esimesest suunast. Op- kunst kasutab ära erinevate geomeetriliste kujundite ja värvikontrastide mõju inimese silmale ja loob optilisi petteid. Victor Vasarely Victor Vasarely sündis 1906. aastal Lõuna-Ungaris Pécsi linnas. Lapsepõlve veetis ta aga Piestanys (praegune Slovakkia) ja Budapestis. Pärast keskkooli lõpetamist kavatses ta õppida arstiteadust, kuid kunsti vastu oli huvi suurem. Ta õppis ateljeekoolis, kus tutvus oma tulevase abikaasaga. 1930
seletab. Näiteks kui kahe muutuja X ja Y vaheline korrelatsioon r = 0.20, siis R2= (0.20)2= 0.20*0.20 = 0.04 ning muutuja X seletab ära 0.04*100 = 4% muutuja Y varieeruvusest. Väga oluline on tähele panna ja meelde jätta, et korrelatsioon ei näita põhjuslikkust. Ka tulemuste raporteerimisel saame rääkida muutujatevahelisest seosest, mitte ühe muutuja mõjust teisele. Statistiliselt võttes saame rääkida kolmest võimalikust põhjuslikkuse suunast. Eeltoodud näite põhjal võivad nad olla järgnevad: 1 Muutuja X põhjustab muutuja Y varieerumist. 2 Muutuja Y põhjustab muutuja X varieerumist. 3 Kolmas muutuja Z põhjustab nii muutuja X kui ka muutuja Y varieerumist. Enne statistikute uurimist vaatame aga hajuvusdiagrammi (scatter plot). Mille leiate Graphs menüü alt. Graphs Legacy Dialogs Scatter/Dot Simple Scatter.
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud ...
Geodeesias suundub x-telg põhja ja y-telg itta. Seega on x-telg alati üldistatult põhjasuunaks (meridiaani suunaks) ning y-telg on selle suunaga risti. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel. Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga punkt tasandil on üheselt määratud kaugusega fikseeritud punktist (koordinaatide alguspunktist ehk poolusest) ning nurgaga fikseeritud suunast. Polaarkoordinaatide kujutise tasapinnalisele ristkoordinaadistikule saab moodustada võrranditega: Kui r on kaugus poolusest ja on vastupäeva nurk polaarteljest, siis: Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites.
alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel. Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga punkt tasandil on üheselt määratud kaugusega fikseeritud punktist (koordinaatide alguspunktist ehk poolusest) ning nurgaga fikseeritud suunast. Polaarkoordinaatide kujutise tasapinnalisele ristkoordinaadistikule saab moodustada võrranditega: x=r*cos(θ); y=r*sin(θ); Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga θ abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites
1980.-90. Ümberasumine tagasi Soome, umbes pooled tulid tagasi. Palumuuttajad. 19. saj lõpp, 20.saj algus kullapalavik. Rännati Ameerikasse ja Kanadasse. Autonoomia ajal kolis u 150 000 soomlast Venemaale. Ulkosuomalainen välissoomlane. Soomlasi u 5 milj Soomes, 1 milj mujal. Kveenid, Metsasoomlased 10. Soome asustamine. Varaseimad asukad. Soome rahvastiku kujunemine. Jääaja lõppedes, umbes 10 000 aastat tagasi, hakkas Soome tulema inimesi. Neid tuli idast, praeguse Venemaa suunast ning Baltikumi kaudu lõunastRootsikeelset elanikkonda on Soomes olnud üle 800 aasta. 13. ja 14. sajandil põhiliselt Kesk-Rootsist Soome asunud uusasukad tõid endaga kaasa selle aja rootsi murdeid. *Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul
eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks).
negatiivselt laetud anoodi segmendi poole. Ühtede elektronide liikumine anoodi poole ja teiste liikumine katoodi poole erineva kiirusega tekitab neljakodaralise ratta, mis pöörleb nurkkiirusega 2 segmenti ühe vahelduvvoolu võnkega. Selline faasi suhe võimaldab kodara otstel pidevalt edastada energiat resonaatoritele tagades nii võngete sumbumatuse. Joon 14 Elektronide kodarik Energia ülekandmine vahelduvvoolu väljale Elektriväljas liikuv elektron, sõltuvalt liikumise suunast välja suhtes, kas võtab väljalt energiat ja saab kiirenduse või aeglustub ja annab energiat väljale. Elektron, möödudes resonaatori avast, annab osa energiast resonaatorile ja kui ta lõpuks jõuab anoodile, on ta kogu oma saadud energia ära andnud. Kiirendamiseks kasutab elektron alalisvoolu välja energiat, aeglustades aga annab saadud energia vahelduvvoolu väljale toetades selliselt magnetroni sumbumatuid võnkumisi.
Esimesel joonisel näidatud suunas (nurk ) on pilu tagumisest servast tuleva kiire poolt läbitud tee võrra pikem esimesest servast tuleva kiire omaga võrreldes. Olgu see antud näites . Pilu jaguneb nüüd neljaks võrdse laiusega tsooniks, millelt tulevate lainete summaarsed amplituudid on võrdsed. Et kaks neist on pluss-, kaks aga miinustsoonid, tuleb kiirguse summaarne amplituud null ning pilu paistab sellest suunast vaadates tumedana. Teisel joonisel (nurk ) "mahub pilusse" kolm tsooni - seetõttu on summaarne amplituud nullist erinev ja pilu paistab heledana. Seega on pilu läbinud kiirguse maksimumide tingimus ( - pilu laius): Fraunhofer'i difraktsioon pilult. a. pilusse mahub 3 tsooni - pilu paistab heledana
Esimesel joonisel näidatud suunas (nurk ) on pilu tagumisest servast tuleva kiire poolt läbitud tee võrra pikem esimesest servast tuleva kiire omaga võrreldes. Olgu see antud näites . Pilu jaguneb nüüd neljaks võrdse laiusega tsooniks, millelt tulevate lainete summaarsed amplituudid on võrdsed. Et kaks neist on pluss-, kaks aga miinustsoonid, tuleb kiirguse summaarne amplituud null ning pilu paistab sellest suunast vaadates tumedana. Teisel joonisel (nurk ) "mahub pilusse" kolm tsooni - seetõttu on summaarne amplituud nullist erinev ja pilu paistab heledana. Seega on pilu läbinud kiirguse maksimumide tingimus ( - pilu laius): Fraunhofer'i difraktsioon pilult. a. pilusse mahub 3 tsooni - pilu paistab heledana
keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele. Tahked ained Temperatuuri tõstmisel osad ained muutuvad vedelaks, aurustuvad (sublimeeruvad) või lagunevad teisteks aineteks Sisestruktuuri järgi jagtakse tahked ained kristallseteks (kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast. Kristallsüsteemide klassifikatsioon Eristatakse 7 kristallsüsteemi osakeste paiknemise geomeetria järgi (sümmeetria, telgede pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest.
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad par...
Küllap oled sinagi tugeva vihma või põletava Päikese eest varju otsinud. Politseinikelgi tuleb aeg-ajalt kivirahe eest varjuda. Mis neis varjumistes ühist on? Joonis 3.3. Varjualuses leiab kaitset nii vihma, päikesekiirguse kui ka kivirahe eest 28 Loomulikult, kaitset leiame vihma- või päikesevarju all või kilbi taga vaid siis, kui „rünnak” tuleb ühest kindlast suunast, olgu ründajateks veepiisad, raheterad, valguskiired või kivid. Asjaolu, et läbipaistmatu keha taha ei pääse, on kinnituseks valgus sirgjoonelise levimise kohta. Seda ruumiosa, kuhu valgus ei pääse, nimetatakse varjualuseks ehk varju piirkonnaks. Mis on varju tekkimise tingimused? Kindlasti peab valguse tee peal ette jääma keha, millest ta läbi ei pääse. Kuid sellest veel ei piisa. Miks ei ole pilvise ilmaga varje, kuigi valge ju on? Milliste valgusallikate, kas suurte või
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Lo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
