ning silmakirjalikkus. Carmen on metsiku iseloomuga ning don Jose ei suuda teda ohjata, kuna nende vahel on palju pettusi ja valelikkust. Mustlanna Carmen oli noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige. Ei saa südant sundida armastama ning nii ka ei saa Carmen oma südant sundida don Josed armastama. Carmeni käitumine oli alati väga ettearvamatu ja kunagi ei võinud teada kus ta parasjagu on ja mida teeb. Ta suutis peaaegu kõik inimesed oma pilli järgi tantsima panna. Don Jose aga pidas tihti sisemist võitlust iseendaga
Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Kas Eesti saaks hakkama tuumaelektrijaamaga? Jah saaks küll kuna see toodab palju energiat ja saastab vähe õhku. Kuna tuumaenergia jaama tootmisvõime on suur suudaks see varustada enamus eestist elektriga. Kuidas tuumaelektrijaam töötab: http://www.tahvel.ee/Fail:Tuumaelektrijaam.swf Pildid: Tuumaelektrijaama skeem. Tuumaelektrijaam.
ei sooviks saada lapsi ning kasvatada neist terved ja elujõus inimesed. Kuid alati ei ole see kahjuks võimalik. Arengumaades, kus paljudes riikides on meditsiin vähe arenenud ning tihtipeale raskesti kättesaadav, võib see viia inimeste surmadeni. Peamiseks probleemiks võikski lugeda just selle, arengumaade meditsiini. Tegelikkuses on see väga kurb teema, sest tavaline laps nagu mina, võib surra ka kõige lihtsamatesse haigustesse näiteks köha või nohu. Mina ei suudaks seda ettegi kujutada, et üldse võimalik surra sellistesse haigustesse. Arenenud maades on lihtne, lähed apteeki, ostad ravimi ning haigus on kadunud kui võluväel. Kahjuks arengumaades ei ole ravimid nii kättesaadavamad, samuti ei ole seal arste, kes ütleksid mis inimesel viga. Kes ikka sooviks näha oma last suremas köhasse? Sellest tingituna, tehakse aregumaades rohkem lapsi, sest tööjõudu on vaja. Kes korjab põllult kive, kes külvab seemet, kes teeb kolmandat tööd. Iga
võib uskuda, et elu eksisteerib selleks, et tänulikkusega seda nauitida, kuidas võib uskuda, et inimene eksisteerib selleks, et olla õnnelik.“ Ta räägib sellest, et ükski õnn ei ole võimaline blokeerima ebaõnne kuna see ebaõnn ei ole midagi muud kui üks astmetest elus, millele me paratamatult peame astuma, et tunda kontrasti astudes järgmisele astmele. Mis, nagu meile tundub, kannab endas õnne ja rahu. Autor püüab näidata , et ilma ebameeldivate momentideta me ei suudaks täielikult tunnetada rõõmu magusat maitset. Hinnata, iga momenti, mida annab meile elu. Esimesel pilgul võib tunduda, et teose iga sõna sisaldab palju pessimismi ja puudub täielikult armastus elu vastu, kuid see oli üldsegi nii. Autor räägib sellest, et kannatused on vajalikud selleks, et mitte kaotada tundlikkust, me tunneme valu, kuid võime ka mitte tunda valu: me tunneme muret, aga mitte muretust, hirmu, aga mitte ohutust. Ta tahab öelda nendele, me pole veel kaotanud võimet
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata
arengule mõõn - läheb ta ju pärast ema surma kohe taas reisile, kus saadab taas mõtlematuid tegusid korda. Samamoodi juhtub ka siis, kui Peeri sõbrad Marokos tema laeva ära varastavad. Kaldal kurtes ja üksi kõrbes rännates mõtleb ta suhtelislt kahetsevaid mõtteid, kuid juba järgmisel võimalusel teeb oma vanu trikke edasi. Niisiis tekib mul küsimus, kas Peer Gynt on üldse võimeline arenema? Kui suurt sokki talle on vaja, et ta suudaks midagi järeldada ja muuta? Peer Gynt on tugevalt vastuolus ümbritsevaga. Oma kodukohas on ta põlatud ja naerualune, ükskõik kuhu ta ka ei läinud, alati suutis ta kellegi vihale ajada. Miks siis? Esiteks on Peer Gynt selgelt väga rumal inimene. See tähendab, et ta sai kõigest aru omal primitiivsel ja egoistlikul moel. Kasvõi eneseks olemine. Tema mõistis seda täpselt nii sõna-sõnalt nagu see kirjas on. Tal puudus
Tänasel päeval on raseduse katkemine vähemalt teatud tingimustel seadusega lubatud. Eestis langetatakse valik abordi kasuks minu arust liiga tihti. Paljud naised ei taha sünnitada Eesti kehva majandusolude tõttu. Nad pigem pingutavad end tööle, mis toob neile kõrgema sissetuleku ära elamiseks ning Eesti riigi poolt õrritamiseks antud väike emapalk, see on ka igal naisel abordi tegemiseks põhjus, kui pole majanduslik seisund piisavalt hea, et suudaks last üles kasvatada. Naised tahavad olla ühiskonnas nähtavad ja võimsad. Soov teha head karjääri - olla tipus ja alles siis hakata mõtlema pere ja laste peale. Tihtipeale tehaksegi abort, sest laps jääks jalgu ja eneseteostamine jääks pooleli. Ühelt poolt on see mõistetav, teiselt pool arusaamatu. Eneseteostamine on tähtis asi inimese elus, aga seda on ka laps. Mulle on jäänud mulje, et ühiskond soosib abortide tegemist ja läbi selle karjääri tegemist
Mõned aastad hiljem asus AEG valmistama paberi baasil magnetlinti ja samuti seadet selle kasutamiseks uue seadme nimeks sai magnetofon. CD-d ja digiheli CD on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. Algselt oli CD välja töötatud ainult helisalvestuseks, kuid hiljem lisati sellele võimalus salvestada muidki andmetüüpe. Seejuures arvestati CD loomisel seda, et erinevalt varasematest vinüülplaatidest suudaks CD perfektselt jäädvustada kogu inimkõrvale kuuldava helispektri. Digitaalse heli algusajad ulatuvad koguni eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse. Heli esmateisendajaks numbritesse oli inglane Alex Harvey Reeves, kes tegeles telefoniside arendamisega. Pulse Code Modulationi nimeline algoritm (PCM) teisendab heli pulssideks ehk elektrilisteks tuigeteks ning iga pulss saab vastavalt tugevusele numbrilise väärtuse. Mida rohkem neid pulsse ajaühikus ,,võtta", seda parem on kvaliteet
Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Kolmas ilmselge tõde käib materiaalse maailma kohta. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Kuid võib-olla on see Jumal, kes kutsub meie mõistuses esile ettekujutusi ruumilist ulatust omavatest kehadest, st võib-olla Jumal petab meid? Kuid see oleks vastuolus Jumala tegeliku loomusega
Noorpaaride lahkhelid on teatud määral isegi kasulikud, sest need lõpevad iga kord leppimisega uuel alusel: hakatakse teineteist paremini mõistma, harjutakse olema teineteise suhtes siiras, aus ja tähelepanelik. Mõned huvitavamad laused armastusest. : Armastus on inimolendi täius (V. Hugo). Armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut (V. Hugo). Armastust ja köha ei saa varjata. Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. Armastus teiste vastu algab armastusest enda vastu (R. Silverberg). See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida (U. Espenberg). Asja peab armastama enne, kui see on armastusväärne (G. K. Chesterton). Tõsimeelne armukadedus on sageli esimene märguanne selle kohta, et ollakse armunud (M. Tresidder).
Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng. 1) Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. 2) Suurenes kultuuritegelaste arv järsult 3) Saksa ja vene mõjudest vabanemine 4) Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus 5) 4
olukorda ära kasutama, lõigates endale Ravici pealt suurt kasu. Näib, et Ravic ei peaks olema enam võimeline pakkuma teistele inimestele mingit hingetuge, mitte midagi sellist, millest lähtuks suur tunne, eneseohverdus. Samas on rasketel aegadel tihti omadus tuua inimestest välja nende tegeliku sisu. See võib olla hea, kuid ka kehv. Remarque on Ravici kujutanud kui väga hea sisuga isikut. Esmapilgul võib küll tunduda, et mees on hoolimatu või isegi külm, kuid kas selline inimene suudaks teha seda, mida teeb tema? Kindlasti ei haaraks ainult enese õnnetule olemasolule keskendunud mees käest naist, kes suundub Seine'i poole ilmse kavatsusega end uputada. Nagu selgub, ei ole Ravic sellel hetkel naisest üldse hurmatud. Ta näeb, et naine on ,,väsimusest näost ära" ja talle ei jää naise Joani nimigi meelde. Miks ja millest tekib armastus Ravici ja Joani vahel? Joan ilmselt tunneb end pärast elukaaslase äkilist surma väga üksi, vajades tuge ja hoolistust
Praeguseks ülesandeks riigiisadel on lahendada majanduskriis.Praegu on majandussurutis laes,inimesi koondatakse,firmad pankrotistuvad.Kui kolmekümnendatel oli sama seid,majanduses,saadi sellest jagu,kuna inimesed,parlamendid,riigikogud ja valitsused olid üksmeelsed.Tänaseks kujunenud suurim kriis sai taas alguse USAst.Praegu on vaja turvalisemat ja kindlamat ühiskonda.samuti oleks kasu sellest,et inimesed lõpetaksid sõdimise,kuna see laastab omakorda majandust.Kui inimesed suudaks leplikumad olla ja sõlmida tingimusteta rahulepingu, siis lõpeksid ka suured looduskatastroofid.Kuna loodus näeb ja tunneb,mis toimub,avaldab ta oma raevu katastroofide näol.Riigiisad võiksid tingimusteta rahulepingu sõlmida ja rahvas peaks seda siis ka agsepteerima. Looduskatastroofe on hakanud esinema aina tihedamini.Tegin uurimistöö geograafias teemal ,,Tornaadod".Uurimise käigus selgus,et Eestis on igal aastal keskmiselt kolm tornaadot
iga inimene elab niihästi, kui kõvasti ta on selle nimel tööd teinud. Muidugi on ka erandeid, aga kui sa ikka tööl ei käi siis söönuks ka ei saa. Linn on tänapäeval paljudele inimestele ainuke elamisväärne koht, maal elab suhteliselt vähe inimesi. Neid on põhimõttelislt kahte tüüpi: väga rikkad kodanikud, kes on raha tööga välja teeninud ja peavad nüüd puhkust rahus ja vaikuses, linnamürast kaugel. Teine tüüp on vaesed inimesed, kes lihtsalt ei suudaks endale linnas maja üürida või osta. Keskaegses linnas oli asi enam-vähem samamoodi, seal elas põhimõtteliselt rikkam elanikkond. Maal elasid talupojad ja rikastel kodanikel olid seal oma mõisad. Keskaegne linn esindas mõnevõrra teistsugust pilti kui tänapäevane linn. Ma arvan eelkõige sellepärast, et seal puudus kanalistsioon ja olmetehnika. Kuna keskaegses linnas oli tihti väga räpane ja must, sest kuna inimestel polnud kuhugi oma reovett juhtida, siis viskasid
Surm toob lohutust vaestele ja hüljatutele, võrdsustades kõik ja tasudes ülekohtu eest. Ma arvan, et surmatantsumaalid olid ja on pelgalt nende loojate nähtud ühiskonnaelus toimunud traagiliste sündmuste peegeldus. Surmatantsumaalide mõju vaatajale on aja jooksul muutunud, kuna eelkõige mõjutab inimese vaatenurka ja arusaama kultuuriline taust ning igas kultuuriruumis on kunsti jaoks oma võti. See on sisuliselt sama, nagu eestlane läheks elama Aafrikasse ning ei suudaks seal kohaneda ega mõista kohalike traditsioonide olemust. Olenemata meie arusaamadest, võimaldavad surmatantsu kujutavad maalid mõista keskaegse inimese suhtumist elu ja surma vahekorda ning seeläbi täienevad ka meie kultuuri- ja ajalooalased teadmised.
Üks on väline motivatsioon, mis kätkeb endas käegakatsutavat, milleks on näiteks saadav tasu, töökeskkond, töötingimused. Teine moodus on aga sisemine motivatsioon, mille põhirõhk on psühholoogiliste vajaduste rahuldamisel. Juhul kui juht ei suuda panna oma meeskonda ühes rütmis hingama, ei ole tema meetodid õiged, ning sellisel juhul peaks ta heitma pilgu peeglisse ning mõtlema, mida tema kui juht valesti teeb. Juhi üheks olulisemaks pidepunktiks on see, et ta suudaks panna inimesed enesele järgnema. Ehk siis, hea juht suudab panna oma alluvad/töötajad liikuma temale meeldivas suunas, isegi kui inimestele see ei meeldi. Ning lõpuks võib kujuneda olukord, kus ebameeldiv tegevus hakkab inimestele hoopiski meeldima. Lahendusi ja uusi ideid jätkub selles raamatud kõigile. Kogu teose omandamiseks kulub aga kindlasti palju rohkem, kui ühekordne läbitöötamine. Minu meelest on see raamat
suure vereringe, kuid lääne autorid suhtuvad sellesse väitesse skeptiliselt. Ta juhtis ka tähelepanu, et vereringlemine võimaldaks seletada suurt kiirust, millega mürgid organismis levivad. Harvey hindas kui palju verd läbib südant iga löögiga - tema arvates umbes 60 kuupsentimeetrit ja see teeb peaaegu 260 liitrit tunnis. Selline hulk verd kaalub aga umbes kolm korda rohkem kui keskmine inimene. Harvey arvates polnud võimalik, et maks suudaks pidevalt selliseid koguseid verd juurde tekitada - järelikult peab üks ja sama veri ringlema. Ta tegi ka katse tõestamaks, et arterid ja veenid peavad olema ühenduses. Harvey tõmbas tihedalt ümber käe ligatuuri, nii et nii arterid kui veenid olid kinni pigistatud. Seejärel andis ta ligatuuri veidi järele, naha lähedasemad veenid jäid suletuks, kuid sügavamal paiknevatest arteritest hakkas veri kätte voolama. Ja nüüd jõudis veri
Samuti tuleb inimesi ka mujalt riikidest kokku, kuna me oleme ainuke riik maailmas, kes peab oma laulu-ja tantsupidu ja see on traditsioon, mis jääb. Me laulsime ennast vabaks. Minu jaoks on Eesti riik, kus ma tahan olla ja jääda siia elulõpuni. Siin on mu sõbrad, mu perekond ja meie ühine keel ning traditsioonid. Reismias on muidugi tore käia ning näha teiste riikide kultuure ja tavasid, aga igaveseks Eestist teise riiki lahkuda mina ei suudaks. Arvan, et Eestis on siiski väga hea elada ning loodan, et need inimesed, kes siit läinud on, mäletavad seda riiki rahuliku ja toredana.
Oleme tegelikult nii mõndagi säästlikkuse nimel juba teinud. Vahetasime majapidamises kõik tavapirnid LED-pirnide vastu, mille energiatarve on tunduvalt väiksem kui tavapirnidel. Sellest ei tule küll eriliselt suurt võitu, kuid pikemas perspektiivis on sellel säästlikkuse seisukohalt oluline roll. Lisaks kasutame alternatiivseid meetodeid talvel mõne toa soojendamisega. Arvan, et energiasäästlikkuse mõttes suudaks meie majapidamine aastas kokku hoida üle 100, mis on kahtlemata väga suur summa ning leian, et kõik inimesed võiksid rohkem hakata mõtlema energiasäästlikkuse peale. Kindlasti aitaks juba see, kui kustutada köögis või koridoris tuli, kui hetkel selles ruumis ei viibita. Egert Vinogradov 12.d
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu...
Teistsuguseid inimesi räägitakse alati taga. Mozarti inimesena ei hinnatud, aga tema muusikat ülistati. Mozarti puhul hinnati tema muusikat rohkem kui teda ennast. Ta elu oleks võinud olla teistsugune, kui teda ennast oleks rohkem austatud. Teda peeti lihtsalt veidrikuks, kes kirjutas häid sümfooniaid ja muid palu. Mozarti peaks rohkem hindama, kuna tal lugusi on väga palju, aga Mozarti oli ainult üks ja tema lõi kõik need palad, mida tavainimene ise ei suudaks. Inimene on alati tähtsam, kui see, mida ta teeb. Kuulasin I perioodist Väike öömuusika 1. osa, mida ma olen ennevalt korduvalt kuulnud. Mulle viiulid väga ei meeldi. Tundus natukene jõuetu kuid tegemist on siiski tasemel palaga ja pidulikus seltskonnas kannatab küll kuulata. Samuti kuulasin Ooperi Figaro pulm avamängu, mida ma olen samuti kuulnud, see on loodud 1786 ja Figaro pulm on tema üks hinnatumaid oopereid. Mulle endale see ei meeldi, kuna seal puudus võimsus
poliitiliste avalduste tegemist, ilma süvaanalüüsita reformi võimalikest tagajärgedest, võib pidada riigivastaseks tegevuseks" Julgeolek pärast NATOGA liitumist Põhiharta paragrahv 5 käivitumiseks on vaja otsuste protseduuri, kaasaarvatud teiste NATO riikide abiarmee kohale saabumine võtab oma aja. Tulenevalt selllest on abi paluva riigi oluline esimese rünnakuga iseseisvalt toime tulla ja seda ei suudaks tagada pelgalt prohvesionaalne armee. Edward N. Luttwak soovitab Postimehes just Venemaa naabruse tõttu Eestil ehitada oma armee üles pigem Soome eeskujul ning mitte loota ainult NATO liikmeks olekule. Eesti Kätlin Kuuspalu 105860TASB armees peaksid kahtlemata olema elukutselised sõdurid missioonides osalemiseks, kuid 90 protsenti kaitse-eelarvest peaks Luttwaki sõnul minema Eesti kaitse arendamiseks. Tänases maailmaruumis on suuremaks ohuks terrorism, millele ei ole selgelt piiritletud
suuri muutusi tööstustes ja pani rohkem rõhku relvade tootmisesse ja lasi ehitada autotee läbi riigi, et saaks sõjamasinaid kiiremini ühest kohast teise viia. Samas kui Saksamaa võitles töötusega olid Nõukogude venemaal sarnased probleemid majanduse- ja tööstustega. Venemaa kommunistidel olid suured plaanid maailma vallutamisega ja kõik riigid kommunistlikeks teha. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa ja hiljem ka maailma. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas alates 30-ndate aastate keskpaigast sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juunil 1939 6 miljonit. 1941. aastal oli Nõukogude Liit ainus riik, kes tootis rasketanke. 1940. aasta juunist 1941. aasta juunini formeeris
rääkida asju selgeks ,ilma ,et oleks vaja kohe rusikad käiku lasta. Kui hing ja keha saavad haiget on inimene õnnetu ja kurb ning see nakatab ka teisi ümbritsevaid isikuid. Selleks ,et maailm oleks meile parem paik elamiseks ,saame teha tegelikult nii palju. Küsimus on selles ,kas me ise tahame maailma paremaks muuta? Kui iga inimene ,kas või siin viibijad ,muudaks oma suhtumist ümbritsevasse ja muudaks või parandaks oma käitumist ,siis me kõik koos suudaks muuta maailma paremaks. Alguses küll enda ümbert,aga hiljem aina laiuti. Uskuge see tasub ära !
Pidev töötamine arvutiga koormab silmi ning silma sarv ja limaskestad hakkavad kuivama ja limaskest purunema. Lahendus oleks kasutada silmatilku ning ekraanile paigaldada ekranifilter. Ekranifilter teeb ekraani kergemini jälgitavaks. Filter eemaldab peegelduse ja võreluse, reguleerib kontrastsust ja teravust pilku. Töö iseloom on rutiine ning võib põhjustada stressi. Tööandja peab tagama töötajale piisavalt pause ja vahelduvat tööd, et töötaja suudaks teha piisavalt hästi tööd. Kokkuvõtteks võin öelda, et riskianalüüs oli antud töökohas rahuldav kuid oli ka mõningaid vigu.
BETTI ALVER Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema neiupõlvenimi oli Elisabet Alver, hiljem aastast 1937 Elisabet Talviken ja aastast 1956 Elisabet Lepik. Ta sündis 23. november 1906 aastal Jõgeval raudteelase perekonnas ning suri 19. juuni 1989 aastal Tartus. Tema lapseunistus oli saada näitlejannaks, kuid hiljem see vaimustus lahtus. Betti õppis aastatel 1914-1917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ning Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis (praeguses Miina Härma Gümnaasiumis), mille ta lõpetas 1924. aastal. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus. Kooliajal harrastas Betti kirjandusega võrdselt muusikat. Olles viiendas klassis kirjutas ta romaani `'Tuulearmuke'', mille ta saatis Friedebert Tuglase soovitusel `'Looduse'' romaanivõistlusele, kus ta krooniti tei...
võluvõimetest ning ei pruugigi hiljem endale teadvustada, et see on vaid kellegi väljamõeldis, näiteks palju on juhtumeid kuidas nooruk on lugenud J.K.Rowlingu kirjutatud romaanisarja Harry Potter, ning hiljem proovinud lennata kuskilt alla ning selle tõttu vigastada või surma saanud. Sellega võib öelda, et kirjandus inspireerib meie arusaamisi maailmast. Kunsti mõju inimesele on väga suur ning see ümbritseb meid igal pool. Peaasi, et me teadvustaks endale selle piire ja suudaks leida endale nauditavama osa, ilma et peaks oma valikuid kahetsema. Katri-Helena Kaasik 11a.
Masinaehitus füüsiliste ja mehaaniliste süsteemide disain. Näiteks elektri- ja energiasüsteemid, relvasüsteemid, transport toodete mootorid, vaakum tehnoloogia, vibratsiooni isolatsiooni seadmed jne. Kokkuvõte: Valiksin inseneriameti, kuna esiteks on seda nii praegu kui ka tulevikus hädasti vaja. Seda ametit õpitakse maailmamastaabis liiga vähesel määral ning sellega on igal inimesel töökoht garanteeritud. Üle maailma otsitakse inimesi, kellel oleks inseneri haridus ja kes suudaks enda oskusi piisavalt tõestada. See amet nõuab mõtlemist. Kui mõelda täpsemalt harude peale, vaiksin masinaehituse, kuna mulle meeldib energia- ja relvasüsteemid ja olen sellega palju kokku puutunud. Diagramm: Töö eest saadud töötasu Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Engineering http://en.wikipedia.org/wiki/Engineer
augustil Eestisse, olles ainus kontsert Baltikumis. Pileteid müüdi ka mujal maailmas ja nii sattuski väikesele Lauluväljakule kokku üle 90 000 inimese. Popikuningannale omaselt oli kõik suurejooneline. Madonna kontserdi jaoks toodi lava- ja helitehnikat Eestisse 70 veoautoga ning lava ülespanekud kestsid mitu päeva. Lava oli 100 meetrit lai ja 50 meetrit pikk. Lavale oli paigaldatud mitmeid ekraane ja rohkem kõlareid kui keegi suudaks kokku lugeda. Madonnas endas ei saanud pettuda. Suurejooneline lavashow kestis terve kontserdi jooksul. Tantsud, liikumised, laulud- kõik olid läbimõeldud, ebaõnnestumist ei saadud lubada. Madonna oli laval kokku kaks tundi, terve selle aja lauldes ja tantsides. Usun, et isegi temast kaks korda nooremad artistid jäävad tema treenitusele ja võhmale alla. Üks on kindel- Madonna väärib õigusega tiitlit Popikuninganna. Madonna ise, laulud,
Vaakumtunnelites hakkavad sõitma tohutu kiirusega rongid, mis ehitatakse ookeanide põhja, mandritele ja see kulutab palju vähem energiat. Minu meelest on see utoopia. See kõik on nii kallis. Inimesed kaotaksid tööd teenindusasutustes nagu lennujaam. Seda meie valitsused tahavadki? Filmis on tõtt, lausvalet ja ei teagi enam, mida uskuda. Loomulikult see paneb inimesed mõtlema, mis tegelikult meie ümber toimub. Filmis oli tsitaat: ,,Pole olemas sellist tervist, mis suudaks kohaneda selle sügavalt haige ühiskonnaga." - J. Krishnamurti. Majanduslik orjus on meie ümber. Elamiseks peame tööl käima ja kellegi heaks töötama, et hakkama saada. Usun, et ei tohiks üle mõelda ja elada oma elu edasi nagu ikka. Ainult Jumal saab luua väärtust millemillestkist.
mitte keegi meist ei ole ideaalne . Me elame vaid korra ja mingil mral me ise kujundame enda elu , milleks siis seda aega kulutada probleemidele , stressile ja masendusele? Muidugi ei ole maailm ideaalne paik. Peaaegu igapev kuuleme et jlle kuskil kib mingi vimuvitlus ning kuidas inimesi tapetakse, kuid me ei saa sinna mitte midagi parata, alati on inimesi, kes lihtsalt peavad kellelegi haiget tegema , kahjuks me peame sellega leppima . Ei ole olnud veel inimest kes suudaks maailma parandada, kuigi me kik tahaks seda teha . Vga raske on teisi paremaks muuta, eelkige tuleks alustada iseendast. Meie geenides on tung seda kujundada, mnikord vajab see lihtsalt vikest tuget . Me kik tahame tegelikult paremad olla,kui alati vlja tuleb . Niteks ra unusta , milline jud on snadel "palun" ja "tnan". See lihtne lugupidamise vi lahkuse vljendus vib kellegi peva paremaks muuta . Isegi meie vaenlased on tnulikkust vrt. Hoia oma spru ja perekonda
Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene ealeski ei sureks, kuna inimese loomus on kord selline, et kui on liiga palju head korraga, võivad inimesed minna upsakaks ja ülbeks, unustades täiesti kaasinimesed, kes nende ümber elavad. Kuigi ma olen jumal, siiski ei suruks ma oma oskust kellelegi peale, see oleks võimalus leida ja saada parem elu, mida iga inimene väärib.
Tema haridustee oli väga väike, kuid samas tema näidenditest tuleb välja väga hea antiikkirjanduse ja rooma ning inglise õiguse tundmine. Williami teoste autoriteks on pakutud üle poolesaja inimese. Nende hulka kuuluvad näiteks Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon ja isegi kuninganna Elizabeth I. Neile nimedele oleks tol ajal dramaturgi nimi häbi teinud. Selle vaate pooldajad ei suuda uskuda, et pooliku haridusteega, tavalise kaupmehe poeg suudaks kirjutada nii geniaalseid teoseid, milles ilmnevad sedavõrd avar mõistus, õilsad tunded, hingepeenus ja vaimuteravus. Sellegipoolest tuleb tõdeda, et teosed on olemas ja renessansiperioodil oli üsna tavaline, et kesk-või isegi alamklassi hulgast võrsus andekaid iseõppijaid. Looming Suzeesid laenas ta itaalia novellidest ja vanadest näidenditest. Tema näidendid sündisid enne teatris ja alles seejärel said kirjandusteosteks. Ta on kirjutanud 36 näidendit.
SÕIDUKIIRUS Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud: · tema sõidukogemusi · teeolusid · tee ja sõiduki seisundit · veose iseärasusi · ilmastikutingimusi · liikluse tihedust · ning muid liiklustingimusi, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Suurim lubatud sõidukiirus: · asulasisesel teel kuni 50 km/h · asulavälisel teel kuni 90 km/h · õuealal 20 km/h Suurimat lubatud kiirust võib maanteeamet tõsta asulavälistel teedel "A" ja "B" kategooria sõidukitel: · kiirteel kuni 120 km/h
Siiski see pole nii, igal piirkonnal on oma eelised. Tõesti on nii, et linnakoolide keskmised tulemused on kõrgemad kui maakoolidel, kuid see ei tähenda, et lapsed, kes käivad maakoolis on kõik rumalamad, pigem on kontrast maapiirkonnas suurem, kuna maale tulevad elama enamasti need, kelle finantsseisund ei võimalda elu linnas ja on üsna tavaline, et need kellel on rahalisi raskusi, on ka raskusi hariduse omandamisega või tööl suurepäraste tulemuste saavutamisega. Isegi kui me suudaks koguda kõik Eestis hetkel viibivad inimesed ühele väljakule, ei oleks nad seal võrdsed. Mõni on pikem ja näeb kaugemale, mõni on lühem ja jääb varju. Mõni satub kolonni etteotsa, mõni jääb tagaridadesse. Meil ei ole võimalik luua täiesti võrdseid võimalusi kõigile. See on juba igaühe enda teha. Lihtsalt tuleb osata võidelda oma staatuse eest, või siis osata hinnata seda, mis oled saavutanud.
ülejäänud värvispektri värvid ta neelab ja rohelist peegeldab. Veel ka üks huvitav fakt, et tänapäeval mõõdame me newtoni auks jõudu njuutonites(N). Üks njuuton on ligikaudu võrdne jõuga, mida tunneme, kui hoiame peopesas suurt apelsini. Kokkuvõtteks võin öelda, et Newton on olnud väga oluline maailma jaoks, sest tema on avastanud just need põhiseadused, mis meid ümbritsevad. Kui me poleks veel neid avastanud, ei suudaks me praegu aru saada miks me seisame jalad vastu maapinda, miks kukuvad asjad maha mitte ei jää õhku ja kuidas tekivad värvid.
Sõjaaegse põlvkonna unistused ja püüdlused Sõda muudab kõigi seal osalenud inimeste psüühilist ja vaimset mõtlemist. Sõja ajal elanud inimesed on kokku puutunud hirmsate asjadega, mida tavainimene ettegi ei suudaks kujutada. Veri, põgenemine, hirm, valu ja lein kõik need asjad on sõjas osalenud inimesi kohutavalt palju muutnud. Sõjas on alati kaks osapoolt: sõdijad ja kannatajad. Mõlemad elavad sõja üle ühtmoodi kannatades. Sõjas osalemine on mõlema osapoole jaoks ülimalt raske, kuna nad peavad olema pikka aega eemal oma kodust ja perekonnast. Nad ei või iialgi kindlad olla, kas nad üldse oma perekonda enam kunagi näevad. Paljud inimesed peavad ka samal ajal oma lähedasi leinama
Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat millegi kiirendamiseks, olgu see miski siis osake või kosmoselaev, siis kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Suurimaks kiiruseks loetakse valguse kiirust vaakumis. Teadlane taipas, et kiirenduse ja gravitatsioonivälja vahel on tihe side. Kinnisesse kambrisse, näiteks lifti, vangitsetu ei suudaks eristada, kas kamber on paigal Maa raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või kiirendab seda rakett ilmaruumis. Einstein aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama ja jõudis järeldusele, et kiirendus ja gravitatsioon on ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed. Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma
normaalne nähtus. Osad neist läksid kloostritesse ja seepärast jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid suurema osa poegadest maailma õnne otsima. Koos nendega ühineti ja nii tekkisid suured salgad, nad seostasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha Maa vabastada. Euroopa tahtis vabaneda Bütsantsi vahetalitusest, sest euroopa kaupmehed tahavad luua Vahemere idarannikule toetuspunkte, mille kaudu oleks teostunud kaugete idamaade turgude vallutamine. Rüütlid tahtsid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojud lootsid pääseda vägivallast ja hädadest. 2.kes ja miks ristisõtta läks?
maismaaökosüsteemide, loodusvarade, erilise teadusliku või esteetilise väärtusega territooriumide, loodusmälestiste, haruldaste ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitse. Looduse kaitsmise põhieesmärgiks on inimesele elukõlbliku looduskeskkonna tagamine, eluslooduse liigirikkuse ning loodusvarade säilitamine. Abikäe võiks ulatada siinkohal vanakreeka jumalanna Demeter, kes oli maa- ja viljakusjumalanna. Arvan, et just tema suudaks selles vallas olukorda parandada. Eesti olukord vajab hetkel tõesti parandamist, kuid nende jumalannade ja jumala abikäsi on ebatõenäoline ning lausa müütiline. Seetõttu peaksime kõik alustama maailmaparandamist, sealhulgas Eesti edasiviimist ja elu peremaks muutmist just iseendast ning lähedastest meie ümber.
on tasutud. Teised aga.. On neid, kes ikka proovivad ja üritavad muutunud oludega kohaneda, aga ka neid, kes on raskustele alla vandunud kroonilised võlglased, töötud, alkohoolikud ja heidikud. Nad ei jaksa ega suuda võidelda, ehk on nende kanda olnud koorem saanud liiga raske või pole neil olnud pidepunkti. Mõned suudavad leppida ajutise mõõnaga, näha peidetud võimalusi ja mõista elu heitlikkuse seaduspära, teised aga mitte. Ei saagi oodata, et igaüks suudaks Sisyphose kombel oma saatust trotsida, aga mis see on, mis teeb ühest võitleja ja teisest allaandja? Varasemalt kogetu ja sellest õpitu; looduse, pere ja keskkonna poolt kaasaantu kogu see kompott, mida kutsustakse iseloomuks, määrab selle, mille nimel me elame, aga mille puudumisel me ka sureks ja suremegi nii vaimselt kui füüsiliselt. Mis see siis on, mis hoiab ärkvel hine? Igaühel on midagi, mis neid võitlema paneb, igaühel isemoodi
Pürgides teadmatuse poole Õnn on salapärane mõiste, millest kõik räägivad, kuid mille tähendust keegi täpselt sõnastada ei oska. Ometigi pürgime kõik selle ,,teadmatuse" poole ehk ongi see meie elu eesmärk? Inimestel on komme end alati ja igas olukorras teistega võrrelda. Küll tuuakse võrdluse alla nii palganumbreid, välimust, teadmisi kui ka õnne. Me oleme kõik mitmeid kordi mõelnud, miks tundub naabrimees sedavõrd õnnetu olema või miks on koristajatädi täna nõnda õnnetu. Õnn on rahulolu. Õnnelik saab olla vaid inimene, kes on rahul nii iseendaga kui ka ümbritsevaga. Täisväärtuslikuks eluks vajame perekond ja lähedasi. Need on inimesed, kes võtavad meid sellistena, nagu me oleme ning kellele saame igas olukorras loota. Kindlustunne on väga suur osa õnnest. Õnnelik on inimene, kelle töö on tema hobi. Ikka ja jälle räägitakse õnnetutest hingedest, kes vanemate soovil...
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu...
Kuigi tookord osutus hirm suuresti alusetuks, väheneb eestikeelsete sõnade osakaal meie sõnavaras pidevalt. President Toomas Hendrik Ilves on olnud aktiivne mahitama inimesi välja mõtlema uusi sõnu. 2010. aasta sõnavõistluse ehk sõnause võitis "taristu", mille asemel kasutati seni mõistet "infrastruktuur". Paarile sõnale eestipärase vaste otsimisest aga ei piisa, et peatada massiivset võõrsõnade sissetungi. Inimühiskond ja tehnoloogia arenevad lihtsalt liiga kiiresti, et keel suudaks nendega kaasas käia. Oskuskeel põhineb peaaegu eksklusiivselt võõrsõnadel. Probleemi süvendab läänelik elulaad, mille kohustuslikuks elemendiks on kõige inglispärase propageerimine. Võõrkeelsed poesildid, reklaamid ja sloganid ehk lööklaused aitavad meil muganduda inglise keelega ja meelitada turiste, kuid seetõttu jäävad kodused terminid võõraks ja ebamugavaks. Paljud vaatavad tulevikku teatava ebakindlusega ning kahtlustavad, kas eesti keelel on seal kohta.
nad ei ole kas oma võimlust saanud või on selle lihtsalt lendu lasknud. Majanduses on ikkagi tähtsam ressurss haridus pigem, infoühiskonnas, kus me elame. Süsteem nõuab seda, et inimene ei mõtleks või mõtleks oma mõtteid võimalikult vähe, aga loovus on just see, et ise luuakse ja mõeldakse ja saadakse aru. Sellepärast on sellised inimesed teisejärgulised, et nad süsteemile ikkagi alluksid ning ei suudaks läbi näha kõigest valedest mis ette toidetakse. Kui loovatel inimestel oleks jõudu rohkem siis murtakse läbi kõigest jamast mis siin on, aga niikaua kui süsteem töötab siis eelistatakse neid, kes peksavad pähe omale koolis õpitud faktid ja nendega elavadki, mitte kunagi kaheldes nende õigsuses ega midagi küsimärgi alla seades. Ühesõnaga, olulisim majandusresurss ideaalis siis ikkagi on haridus ning loovus on üksinda rohkem teisejärguline, sest see on vabamõtlemine
võimust ühele isikule. Teine osa elukorralduse piirid räägib, et püsiv elukorraldus pole võimalik, sest meie olemasolu pole võimalik korraldada. Olemasolu, mis juba iseenesest on lõpetamata ja säärasena talumatu, väljendub üha uutes ja uutes vormides. Rahvahulkade elukorraldus ehitab üles universaalset olemasolevat aparaati, mis panustab spetsiaalselt inimliku olemasolumaailma. Kolmas osa käsitleb inimese tahet ja tervikut, näiteks kasvatuse mõte on, et läbi aja riik suudaks omada kontrolli inimeste üle, et riigil oleks parem oma eesmärke täita. Neljas osa räägib pikemalt haridusest ja sellest kuidas juba antiikaega jääv mõjutab meid tänapäeval. Jespers paneb rõhu ka sellele, et kõrgharidus pole enam sama väärtusega, mis ta oli vanadel aegadel, kus seda ei saanud paljud omandada. Kui suured massid on haritud, siis kaob hariduse kiht ning massiinimestel on vähe aega ja nende elueesmärk pole teha uurimistööd.
loovus) heakskiitmine. Vabad koolid pidasid soodsat õppimiskeskkonda tähtsamaks õpetuse sisu puudutavatest küsimustest ja aruteludest selle üle, miks ja kuidas lapsed õpivad. Kasvatusvaateks oli, et laps õpib sellest keskkonnast, milles ta elab. Vabade koolide kasvatusalane mõte toetus progressiivse pedagoogika pärandile, mille põhjal selle esindajad pidasid oma ülesandeks kasvatada ühiskonnale lapsi, kes oleksid emotsionaalselt vabad ja tasakaalus. Eeldati, et kui kool suudaks kasvatada terveid kodanikke, laheneksid ka ühiskondlikud probleemid. Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikkust, erines avatud kasvatus selgelt vaba kooli liikumisest. Avatud kasvatus ei olnud ka ühiskonnakriitiline liikumine, vaid püüdis muuta kooli kasvatus-praktikat koolisüsteemi sees, kohandades õpilast ühiskonnaga. Rothenberg (1989) määratleb Ameerika avatud õpetuse eesmarke, kirjutades, et
Miks 1920.-1930. aastatel asendus demokraatia Euroopa riikides diktatuuriga. Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisel...
Kristi Sild, Rainer Ratnik: õigusabi tulevik – äpp advokaati veel ei asenda 4. aprill 2016 17:37 Artikkel räägib,et protsesside automatsieerimine kaotab mitmeid ametikohti. Räägitakse, et internetis leiduvad einevad blanketid peaksid suutma asendama juristide tööd, kuid tegelikult on siiski õigusabi andmise juures vajalik inimeselt inimesele suhtlemine ja vaja professionaali, kes suudaks ette näha ohte. Juristide töös on kõik juhtumid erinevad ja neid ei saa võtta ühtselt, seega ei sobi veebipõhine õigusabi ja klassikaline juristi ja kliendi vaheline suhe peab jääma. http://arvamus.postimees.ee/3642695/kristi-sild-rainer-ratnik-oigusabi- tulevik-app-advokaati-veel-ei-asenda?-app-advokaati-veel-ei-asenda= 5 küsimust ja vastust Panama lekke kohta 4. aprill 2016 19:07 Täna kajastust leidnud Panama skandaali kohta on tekkinud mitmes küsimused ja selle artikliga anti lühi ülevaade skandaalist. Leke on ajalooliselt kõige mahukam ja selle...
Moslemid ei söö ka sealiha, sest nende arust on siga räpane loom ja ei joo alkoholi. Küllaltki palju mõjutab usk budistide elu. Eriti veel nende, kes on otsustanud saada lahti reinkarnatsioonist ja hakata erakuks. Kui neil poleks usku, siis nad ei käi-tuks nii. Kõikide usklike jaoks on nende usk just see ainuke ja õige.Kuigi mina pole usklik, arvan ma et usklikele on nende usund väga tähtis nad ei suudaks teistmoodi elada, kui nad on elanud vastavalt oma usule. Henri ALLIK
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
