Alati on nii, kui kiusaja tahab thelepanu saada vi lihtsalt "lahe" olla, siis ta hakkab endast nrgemaid kiusama,arvates, et teda kardetakse, aga samas ka austatakse. Aga tal pole igus, sest teda kardetakse, aga samas peetakse ka nrgaks, sest ta kiusab selliseid, kellest ta teab, et jagusaab alati. Kui kiusaja neb kedagi, keda oleks hea kiusata, siis lheb ta tema juurde ja hakkab teda narrima, lma ja peksma ning kui ta rgib sellest kellelegi, siis saab nrgem veel ja veel seda kiusu tunda. Aga samas see tugevam ei mtle sellele, et kunagi saab tema selle kik tagasi ja et ta ei olegi nii tugev kui ta ennast arvab olema. Teda austavad ainule tema ohvrid, kes teda kardavad, aga seda ei ole ka kauaks, sest varsti vtavad nemad ka julguse kokku jateevad kiusajale kik tagasi ja mitmekordselt, et ta kahetseks seda, mida kunagi teinud on. Alati kui nhakse kedagi narrimas vi lmas, tuleks vtta kellegagi hendust vi minna ise vahele, aga paljud karda...
R.N. Coudenhove "Totaalne riik totaalne inimene" Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Riiki kui juriidilist isikut võetakse füüsilise isikuna, omistades talle inimlikke omadusi: kollektiivset tahet, kollektiivset mõistust, tungi vabadusele, enesealalhoiuinstinkti, võimuiha. Täis-totaalne riik ei saa tunnustada mitte üksnes poliitilist vabadust, vaid ka mitte südametunnistusevabadust ega eraomandit. Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Kes asetab oma isikliku au riigihuvidest kõrgemale ja südametunnistuse kõrgemale kui partei, on roimar. Mis totaalsele inimesele on alatuim tegu sõbra väljaandmine riigile ...
Stress, kriis ja depressioon Stress on pinge, millegi või kellegi üle. Stresse on kahte laadi. Mõlemad põhjustavad ärevust (ei suuda korralikult mõelda) ja pinget pikaks ajaks, kuid lõpuks see taandub. Positiivne stress on healoomuline ja õnnelikke emotsioone tektitav. Üllatused, sünnipäev ja muud pidustused, lapse sünd, kõik see tekitab inimestes häid emotsioone. Ka siis kui on võistlused ja saavutatakse hea koht, enne seda ollakse närvis mis koht saadi, ning enne ja peale tulemuste teada saamist on inimene närvis ja ootab häid uudiseid. Kuid siis vajab inimene ikkagi tuge, kellega oma rõõmu jagada
1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni sellisel viisil, et kui inimene jätab kõrvale eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid
1.10.2012 Artikli pealkiri: Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud Autor: Ene Talvist Allikas: Postimees 01.10.2012 11:12 Probleem, millele artikli autor keskendub: Küsitluses osalenutest 85% pooldab lapse peal vägivalla kasutamist tema õpetamiseks ja 15% on selle vastu. Kas eestlased ongi nii vägivaldsed laste vastu, et ei suuda neid õpetada ilma vägivallata? Autori põhiseisukohad, näited: Autor ütleb, et vanemad ei oska lapsi vägivallata kasvatada. Selle tõestuseks oli telesaates ''Omakohtu'' hääletus, mille käigus avastati, et 85% vanematest pooldab vägivalda ja 15% on vastu. Autor mainib isegi, et on oma lapse peal samuti vägivalda kasutanud tema õpetamiseks. Autori pakutud lahendused: Tänapäeval on palju paremaid viise lapse kasvatamiseks peale
erineda tegelikust depressioonikogemusest? 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni, kui inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi kogemuste. 2) Deprsessioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese terve maailm on depressiivne. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast täielikus segaduses ja ei suuda selgelt mõelda. Inimesed, kes kannatavad depressiooni käes samuti tunnevad suurt väsimust, neil pole söögiisu ning nad ei suuda isegi huvituda oma lähedaste inimeste tegevustest. Depressioon võib tekitada inimeses tunde, et mitte miski ei loe enam, et nad surevad vaikselt. Isegi meenutused perekonnast ei suuda neis tekitada tunnet, et nad tahaksid niimoodi edasi elada. 3) Teadmine haiguse kohta Haiguse mõistmine
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE
Minu loetud teose tegelaste traagika Minu loetud Scott Fitzgeradi romaan „Suur Gatsby“ räägib esimese maailmasõja ajal elanud põlvkonnast, kes kaotas enda endise elu. Peamiselt räägib raamat Jay Gatsbyst ning tema unistusest, mida ta täita ei suuda, ning mis talle ühtlasi saatuslikuks saab. Samuti on raamatus kirjeldatud mitmeid salasuhteid armukestega. Jay Gatsby oli peamiselt ise enda kannatuste põhjustajaks. Tema elu tegi keeruliseks see, et ta ei lasknud minevikul minna. Mehes püsis lootus, et tema ja Daisy kooselu on ühel päeval veel võimalik. Kui ta oleks Daisyst loobunud ja enda eluga edasi läinud, oleks tema saatus hoopis teistsugune olnud. Kui Gatsby poleks naisega tegemist teinud, poleks ta surnud
On teisipäev ja ma istun matemaatika klassis. Tund pole veel alanud. Püüan kõike ümbritsevat oma peast välja saada. Mul on vaja keskenduda kontrolltööks, kuid ma ei suuda. Koridoris on ülemeelikud lapsed saavutamas läbi naerupahvakute aina kõrgemaid helikõrguseid. Minu ees istub mu mäletsev klassivend, kes sööb oma võileiba valjemini, kui keegi teine. Aknast paistab lumetuisune tänav lugematu hulga kiirustavate inimestega. Märkan ülekäigurada ületavat veripunase baretiga vanaprouat. Samal ajal kihutab mööda mattmust BMW nii kiiresti, et ka vanaproua juuksed, mis on külmast jäätunud, tarduvad hetkeks. Heliseb tunnikell ja hetkeks
regulaarselt tarvitama, näiteks nädalavahetusel. Üldjuhul ei ole inimesel sõltuvust ning nad suudavad ennast kontrolli all hoida. Kuritarvitajad tarbivad ka siis kui on tekkinud lisaprobleemid. Nad ütlevad et neid pole sõltuvust kuid siiski ei kujuta oma elu ilma mõnuaineta ette. Võõrdutakse sõpradest kes ei tarvita ning tekib üks sõpruskkond, kellest enam nii lihtsalt lahti ei saa. Viimane faas on sõltuvus ehk sõltlased, kes ei suuda enam ilma narkootikumiteta olla ega elada. Narkootikumid pr oo on üks osa neist, mille nimel vij regulaars ad tehakse ükskõik mida, et seda ed saada
Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (Loe: edaspidi Mefistofeles) lepingu, et Mefistofeles ei suuda Fausti saatuse käikudelt kõrvale juhtida. Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida. Kontserdisaalis oli kaks rõdu, millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel lisaks valvur, kelle juureolekul ei julgenud ma peadki sügada. Õnneks oli vaade lavale väga hea. Saali jõudes tegutses laval vahva kloun, kes kehastas raamatus esinenud segast tegelast,
Eduka teraapia lõpuks klient suunab suurt osa tööst ja on suuteline integreerima probleemilahendust, isiksuslikke teemasid, suhete teemasid ja reguleerima oma teadlikkust. Gestaltteraapia on kõige kasulikum klientidele, kes on avatud töötama eneseteadlikkusega ja soovivad osata oma teadlikkust juhtida. See lähenemine sobib inimestele, kes on valmis pingutama kuid ei ole teadlikud, kuidas nad ise oma ebaõnne põhjustavad. Kes mõistusega ennast tunnevad, kuid millegipärast siiski ei suuda kasvada. Ta ei sobi inimestele, kes ootavad, et terapeut kogu töö üksi ära teeks. Gestaltteraapias ei kehti sõna "peaks". Väärtustatakse autonoomiat ja kliendi enese valikuid ja vajadusi. Gestaltteraapia on pigem uuriv kui käitumist modelleeriv. Eesmärk on kasv ja autonoomia läbi teadlikkuse laiendamise. Terapeut ei jää distantsile kliendi tegevust interpreteerima vaid kohtub temaga ja juhendab aktiivset teadlikkusega töötamist. Terapeut on
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus)
Mida ma teeksin teist moodi Eesti avalikus halduses? Avaliku halduse eesmärk on pakkuda inimestele peale kaitse ja heaolu neid asju, mida inimene endale ei suuda luua/pakkuda. See on protsess, millega valitsus pakub kaupu ja teenuseid, teeb ja jõustab erinevaid määrusi, majandab ressursse ja lahendab konflikte järgides võrdseid võimalusi ning kandes vastutust üldsuse ees. Haldus on mitmetähenduslik termin. Seda saab defineerida kui organisatoorne, materiaalne või formaalne haldus. Materiaalses mõttes tähendab avalik haldus seda, et asju korraldatakse üldsuse huvides ja hüvanguks ja avalik võim peab olema pädev.
Tõlkija ja toimetaja sümbioos Sissejuhatus Nagu rohusööjad loomad ei suuda elada ilma tselluloosibakteriteta, kes aitavad neil tselluloosi seedida, nii ei saa ka ükski tõlkija edukat ja täisväärtuslikku teksti valmis ilma toimetajata. Nende kahe pealtnäha lihtsa ameti sümbioos on imetlusväärne ilma tõlkijata poleks toimetajat, ilma toimetajata - tõlkijat. Millised on pädeva tõlkija ja toimetaja omadused ning kellest sõltub tõlkekvaliteet? Miks on nende kahe vaheline koostöö nii tähtis? Ning mitte
ALKOHOLISM Anna Serõna, Jelizaveta Miškova Mis on ALKOHOLISM? Alkoholism on haigus, mille puhul inimene jätkab joomist ka siis, kui see põhjustab talle elus probleeme. Alkohoolik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Aja jooksul tekivad inimese organismis muutused, mis ei lase sellel enam ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad ja isegi hallutsinatsioonid. Mida ALKOHOL inimesega teeb? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Sattudes vereringesse, mõjutab ta iga organi tegevust ja võib põhjustada
neere ja kopse. Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete (süstlad, ravimid ja verised lapid) ära viskamine tavalise prügi hulgas. See võib kaasa tuua haiguste epideemilise leviku. Nii aidatakse enda teadmata kaasa HIV ja AIDSi levikule. Ülemaailmene probleem: Hetke üheks suurimaks jäätmekäitlus probleemiks peavad teadlased jäätmekäitluse tulevikku, kuna jäätmete tootmine suureneb ning prognooside kohaselt ei suuda riigid seda enam kontrolli all hoida. Viimase raporti andmetel tõuseb ülemaailmne olmejäätmete kogus 2015 aastaks 1,3 miljardilt tonnilt aastas 2,2 miljardile tonnile. Ülemaailmne probleem: 2025 aastaks tõuseb aasta jäätmekäitlemis hind 205 miljardilt 375 miljardi USD-ni. Kõige järsemalt tõuseb jäätmekäitlus hind just vaesemates riikides. Suurimad Jäätme Artiklid Jäätmevedu Euroopas Prügilad: * Pole teada kindlat, mitu prügilat on maailmas
Mina Mortimer Romaan algab sellest, kuidas Mortimer, 23-aastane tudengipoiss läheb Ivy poolt korraldatud peole. Peale pidu saab Mortimer keset ööd kõne Ashilt, kes teatab, et Phil poos end üles. Nüüd tuleb Mortimeril hakkata võitlema karmi tänapäeva realsusega.Ta satub täielikku masendusse ega suuda leppida olukorraga. Phili matustelt lahkub Mort enne matuste lõppu ja teeb enesetapukatse, hüpates jõkke, kuid mingi instint sunnib teda siiski kaldale ronima. Seejärel hakkab Mort jooma. Ta joob nii, et hakkab Kuradit nägema ja temaga rääkima. Morti külastavad Maria ja Iris, kellel mõlemal on poisi vastu tunded ja kes proovivad poissi leinast ja masendusest reaalsesse maailma tirida. Peale seda, kui
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust. Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama. .Probleemi lahendamise etapid. 1. PROBLEEMI MÄRKAMINE: ei saa enne lahendada, kui pole märganud. Probleemi võib olla raske ära tunda! 2. PROBLEEMI MÄÄRAMINE JA ESITAMINE: probleemi täpsem määratlemine ja enda jaoks lahti mõtestamine. Mida täpsemalt määratletud, seda lihtsam on lahendada. Mida tahetakse saavutada? Mis on olemas? Mida oleks vaja ära teha, et lahenduseni jõuda? 3
1. OSA- TEKE Kirjanik Anatole France on kunagi väitnud, et juhus on Jumala pseudonüüm, kui ta ei taha ise alla kirjutada. Kui nähakse mõtet sellest, mis meiega juhtub, mõjub meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas. Tundub, nagu kõik, mis nendega juhtub, on kas plaanipärane või ettemääratud. Paljud arvavad, et suudavad oma saatuse kavatsusi ette aimata, uurides horoskoope või võttes appi selgeltnägija. Kuid millest me räägime kui öeldakse juhus? Vennad Grimmid on kirjutanud, et juhus on juhtum, mis tuleb ootamatult. Samuti lisasid , et juhus
Minu Võimalused Minu, kui tavalise teismelise elus on tegelikult tohutult palju erinevaid võimalusi, mida me tihtipeale avastada ei suuda. Meile küll teatatakse ja üritatake suunata meid, kuid alati me ei haara nendest võimalustest kinni. On olemas inimesi, kes on täiesti ükskõiksed ning ei huvitu millestkist. Kuid samas on inimesi, kes üritavad võtta vastu iga neile pakutava väljakutse. Tihtipeale inimesed jaotuvadki aktiivseteks ja passiivseteks inimesteks. Kindlasti kõik meist on kunagi mõelnud, et tulevikus tahaks olla jõukas ja tuntud inimene
Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas.
Ebatolerantsus Anete Samelselg Anna-Mari Ainjärv Karin Köösel Elo Vagur Mis on ebatolerantsus? Ebatolerantsus ehk mittesallivus on üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes seda usku ja kristlasi omaks ei võta ja neid ei austa. Arvatakse, et inimesed usuvad väljamõeldut ja raiskavad
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks. Õnnelikuks saamine võib jätkata terve elu käigus. Inimene kogu aeg , terve elu jooksul paneb uued väljakutseid ning selle kaudu õnnelikuks saamine muutub veelgi keerulisemaks. Ni i, et inimene ise sattub segadusse oma mõttete-lõngade keerisesse
Elu ilma vanemateta Meie vanemad meile kõige tähtsamad siin maailmas. Nemad hoolitsevad meie eest, aitavad, muretsevad, hoiavad ja teevad kõike, et meil oleks hea olla. Neid ei suuda meile asendada mitte keegi. Kõik kellel on vanemad peaksid olema väga õnnelikud, kuid on ka neid kellel ei ole vanemad. Väga palju on õnnetuid lapsi, kellel ei ole vanemad. Põhjuseks on see, et kas vanemad on surnud, vanemahooldus ära võetud või midagi muud. Need lapsed kes on kasvanud vanemateta ei ole need samad inimesed, kes kasvasid koos ema ja isaga. Vanemateta kasvanud lapsed on nõrgemad, tundlikumad ja tihtipeale ka häbelikumad. Palju on ka neid kel
Miks lihtsalt teha, kui keeruliselt saab Ilmselt paljudel meist on arvamus, et lihtsalt midagi tehes on palju kasulikum ning mõistlikum, kuid kas see alati on nii? Samas saab mõista väidet, miks lihtsalt teha, kui keeruliselt saab ka hoopis teisiti. Mina usun, et kõik inimesed ei suuda lahendada oma probleem kõige lihtsamal viisil. Usun, et inimese elus mängib väga olulist rolli aeg. Mina usun, et inimestel on siiski palju erinevaid põhjuseid miks otsuatatakse minna lihtsamat teed. Ilmselt vastavalt tänapäeva ühiskonnale on väga oluliseks aspektiks aeg. Kogu elu keerleb aja ümber - sellega ma nõustun. Kuid kas alati on mõistlikum säästa aega ja teha enda jaoks lihtsamaid valikuid ja otsuseid, minna lihtsamat teed ning sellega hoida kokku rohkem aega
Rahva südames on pesitsemas ohutunne, mis nõuab osavaid ellujäämisoskusi. Ometigi pole see 21. sajandile enam kohane: maailmas valitseb näiline rahu, Palestiina on USA kontrolli all kõik peaks korras olema! Ent ei ole; religioossed fanaatikud ei hooli inimseadustest, hävitades eravaldusi ja ehitades oma mõttetult suurel hulgal usukeskusi, riik on jagatud kolmeks tsooniks: A, B ja C on toimunud kihistumine, võimulolevad juhtfiguurid ei suuda tagada kindlustunnet isegi päise päeva ajal riik on hukule määratud. Ja mida teeb maailm? A) ignoreerib. B) vaatab tuimalt pealt. C) kisendab, kui kohutav on hetkeolukord, istudes ise ohutus distantsis, käed rüpes ehk siis sama, mis kaks eelmist valikuvarianti. See pole normaalne. Ent mida saaks muuta? Arvamusartiklis on pakutud kaks lahendust: verine lööming, ehk siis rüüstada ja mõrvata üksteist senikaua, kuni kõikidel sellest isu täis saab, või
omandas nüüd enneolematu ulatuse, olemata seejuures seotud mingite erakorraliste asjaoludega (ikaldused, üleujutused, sõda) nagu varasematel ajajärkudel . Ajaloost tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega mingis piirkonnas), kuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekuga. Näljahäda esineb nii maaelanike seas, kes ei suuda piisavalt toota, kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua toitu piisavalt osta]. Tekkinud toitluskriis on esiteks pretsedenditu oma ulatuselt, teravuselt ja erinevate faktorite koosmõju keerukuselt; teiseks tal puudub lokaalne iseloom ja ta puudutab oma majanduslikes, poliitilistes ja moraalsetes aspektides kogu inimkonda ja on seetõttu paljude autorite poolt õigusega arvatud nüüdisaja globaalprobleemide hulka kuuluvaks; kolmandaks ei saa tekkinud olukord kesta igavesti
....................................7 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................... 7 1 Sissejuhatus Surm on organismi elu lõppimine. Surmaks peetakse tavaliselt lühiajalist sündmust, mis seisneb selles, et organism kaotab võime end elus hoida. Elu lõpuks võidakse lugeda hetke, mil organism ei suuda enam tervikuna talitleda. Surm erineb sündmusest, mis surma põhjustab. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutatada kaastundlikku ja oskulikku hooldust. Inimese pealuu on universaalne surma sümbol 2 Suremise elamistoiming
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast
tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) Autori arvates pööratakse liiga vähe tähelepanu noorte maailmavaate kujundamisele ning ei anta edasi vajalike teadmisi ja oskusi, et elus hakkama saada. Selle asemel lastakse õpilastel palju fakte pähe tuupida, mida neil võib olla elu jooksul kordagi vaja ei lähe. Autor väidabki, et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades“. (10 punkti)
Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.H Klass Hanna-Lisett Hellaste T.Hellasten "Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega" Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Lähisõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib, kui inimene elab kõrvuti jõuliste ilmingutega ega suuda neid mõista, vaid lihtsalt sobitub olukorraga.lähisõltuvuse puhul sõltutakse oma lähedase iseloomust: tema meeleoludest, käitumisest, tunnetest või tundetusest, tema kohtlemisviisist.On öeldud, et alkoholihaige perekond elab majas, mille elutoas on jõehobu, kelle olemasolu tuleb salata. Ometi ei saa hoiduda teda märkamast, ta täidab füüsiliselt elutoa ning on hirmutav. Ta on oma massiivsuses ligiolev ja seob suure osa pereliikmete jõuvarudest. Jõehobu olemasolu salgamine
TER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 2 Teil on üks vahemereäärse riigi kupongvõlakiri mille nimiväärtus on 1 milj eurot. Sellelt võlakirjalt makstakse kupongintresse 5% üks kord aastas. Võlakirja kustutamiseni on jäänud 8 aastat ning järgmine kupongmakse peaks toimuma homme. Investorid ootavad sellelt võlakirjalt tulu 8% aastas. Nii oli see veel täna hommikul… Päeva jooksul aga selgus, et riik on sattunud finantsraskustesse ning ei suuda seetõttu järgmisele päevale ning lisaks veel kolmele järgmisele aastale kavandatud kupongintresse välja maksta. Võlausaldajate ühiste, kiirete jõupingutuste tulemusena jõutakse siiski kohe kokkuleppele, et võlakirjad restruktureeritakse. Võlgnik lubab kokkuleppe kohaselt homsed ning lisaks veel kolme aasta tasumata kupongmaksed investoritele üle kanda võlakirja kustutamisel (st 8 aasta pärast). Ülejäänud maksed toimuvad aga esialgse leppe kohaselt.
Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei oska omale sõpru leida. Kiusajatel on sageli ka hirm, et kui nad ei kiusa teisi, satuvad nad ise kiusatavate hulka. Kiusajad hakkavad narrima ja mõnitama neid, kes on nendest paremad ja saavutavad rohkem. Kiusajatele ei meeldi, et neist ollakse parem ja proovivad nad tahaplaanile tõugata. Et neist ei tehtaks välja ega pööradaks neile tähelepanu. Nad nimetavad endast targemaid nohikutueks ja tuupuriteks
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
Kui see esineb rohkem kui 2-3 nädalat 1. Inimene kõhnub või tüseneb märgatavalt. 2. Sööb rohkem või märgatavalt vähem 3. Kaebab pea või kõhuvalu, pidevat väsimust, on apaatne(tuim) 4. Magab palju rohkem või vähem kui tavaliselt 5. ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksi olemist 6. ei tunne enam huvi varem huvi pakkunud tegevuste vastu 7. kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvuv ja solvav 8. ei suuda keskenduda 9. ei suuda asju meelde jätta 10. ei suuda otsustusi vastu võtta 11. muutub agressiivseks 12. kaotab ohutunde 13. väljendab oma väärtusetust 14. räägib soovist surra 15. jagab laiali oma asju Depressioonis inimese aitamine: 1. räägi ausalt oma murest ja küsi kuidas saaksid teda toetada 2. julgusta teda abi otsima spetsialistidelt 3. ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema 4. aita tal kinni pidada päevakavast 5. julgusta teda tegema asju mida ta varem nautis 6
Miks inimesed üksteisele andestavad Andestamine on üks anne,igal inimesel peaks see olema.Kuid kui inimene on piisavalt haiget saanud ei suuda ta enam andestada.Andestada ei ole lihtne,kuid see pole ka võimatult raske.Tegelikult on andeksand Jumala tohutu varandus meie jaoks. See on meie pääsetee, ja pealegi ainus. Mis lootust meil oleks ilma selleta? Elada eksimatult? Inimesed andestavada üksteisele armastusest.Kui kellestgi väga hoolid andestad talle.Kuid ka kõigel on piirid,ka andestamisel.Kui oled palju haiget saanud siis sa lihtsalt ei suuda andestada. Sõprus on üks asi mida inimesed peavad hoidma
Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ning mälestused sündmustest jäävad püsima. Ulatuse järgi:
väärtustamata need asjad,mis me juba saavutanud oleme. Silme ette tulevad aina uued ja uued sihid,kuid kahjuks vanad, võibolla isegi paremad ideed ununevad. Peale selle leidub eluteel palju karme käänakuid,mis ei lase meil meie soovitud eesmärkideni jõuda. Ka mul on välja kujunenud omad sihid ja kavatsen nii palju kui vähegi saan pingutada, et nendeni jõuda. Juba praegu on mul oma eesmärkide poole püüeldes tekkinud mitmeid tagasilööke,kuid need ei suuda mind peatada. Miski ei suuda mind peatada, ma kavatsen siiski edasi psühholoogia valdkonda pürgida. Olen lugenud mitmeid psühholoogiat käsitlevaid raamatuid ja teinud endale mitmesuguseid märkmeid, olen kindel, et saan hakkama selle alaga. Kogemusi tuleb juurde ka teisi aidates oma praeguste teadmiste kohaselt. Enamasti olen saanud ka positiivset tagasisidet ja see muudab mu suhtumist veelgi enam sellesse valdkonda. Järjest enam hakkan ma seda ala
(hukkamise näide). Inimene keeldub asjale mitmekülgselt lähenemast. · Abstraktne mõtlemine on justkui mingi ühe (reeglina negatiivse) aspekti põhjal kogu ,,asjale" väärtuse andmine. Näiteks turunaise süüdistuskõne mehele, kes tema munad mädaks tunnistas. G. Ryle ,,Abstraktsioonid" Filosoof üritab artiklis selgusele jõuda miks ei suuda inimene seletada abstraktseid mõisteid hoolimata sellest, et ta teab ise väga hästi, mida need tähendavad ja oskab neid sõnu ka igapäevaelus kasutada. Mõismine ja seletamine on kaks eri asja. Inimene mõistab mõistet, kuid ei suuda vastata abstraktsetele küsimustele selle kohta. Ometi on faktilistele küsimustele abstraktsete asjade kohta vastamine palju lihtsam. Autori jaoks on see paradoks. · Abstraktne väide on oluliselt keerulisem kui konkreetne väide.
2. ülesanne Teil on üks vahemereäärse riigi kupongvõlakiri mille nimiväärtus on 1 milj eurot. Sellelt võlakirjalt makstakse kupongintresse 5% üks kord aastas. Võlakirja kustutamiseni on jäänud 8 aastat ning järgmine kupongmakse peaks toimuma homme. Investorid ootavad sellelt võlakirjalt tulu 8% aastas. Nii oli see veel täna hommikul… Päeva jooksul aga selgus, et riik on sattunud finantsraskustesse ning ei suuda seetõttu järgmisele päevale ning lisaks veel kolmele järgmisele aastale kavandatud kupongintresse välja maksta. Võlausaldajate ühiste, kiirete jõupingutuste tulemusena jõutakse siiski kohe kokkuleppele, et võlakirjad restruktureeritakse. Võlgnik lubab kokkuleppe kohaselt homsed ning lisaks veel kolme aasta tasumata kupongmaksed investoritele üle kanda võlakirja kustutamisel (st 8 aasta pärast). Ülejäänud maksed toimuvad aga esialgse leppe kohaselt. a
Ta peab olema aktiivne asjade ajamises, kuid olema rahulik ning kuulama inimest lõpuni, kui tal on mure. Ta peab oskama aitada ning teadma palju aga ei tohi minna uhkeks, et temal on võim Sotsiaaltöötaja peab olema peaaegu imeinimene. Olema puhas inimene, kes oskab eraldada tööd eraelust. Mina ei sobiks sotsiaaltöötajaks. Olen kindla tee valinud, et hakkan tulevikus tegelema heategevusega. Väikseid samme teen juba selles suunas praegu ning tulevikus kindlasti juba rohkem. Ma ei suuda elada rahulikult ning vaatada maailma sellisena, et mind ei huvita. Mind huvitab, mind huvitab teiste inimeste elu ning mured. Ma ei suuda lakata mõtlemast inimestest, kes vajavad abi. Mulle on öeldud tihti, et mu elu oleks lihtsam, kui ma ei mõtleks teiste inimeste peale. Muidugi oleks, aga ma ei ole selline inimene. Mu süda juhib mind mõtlema nende peale ning ma ei saa midagi selle vastu teha. Ma tahan aitada kõiki, ning sellepärast olen valinud tuleviku, kus ma saangi aitada inimesi.
probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. ,,Protsessis" seisab K. valiku ees, mis osutub talle kõige raskemaks probleemiks terves teoses. Taibukas ja töökas K. ei suuda otsustada töö ja protsessi lahendamise vahel. Otsustamatusega kaotab ta kliente oma kõige suuremale rivaalile, kelleks on panga asedirektor. K. valib siiski töö asemel protsessi, kuigi ta teab, et see ei pruugi lahendust leida ning kõik tema vaev võib luhta minna on ta siiski valmis riskima ning oma süütust tõestama. Mõnele inimesele on eneseväärikus tähtsaim, kui raha. Sellist inimest kujutabki Kafka. Salinger seevastu lahkab oma
Pihtimusliku loo minategelaseks on 16- aastane Holden Caulfield. Holden on saamas täiskasvanuks. Ta ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel , näiteks alkoholi tellimisel vanemaks. Ta tahab proovida asju, mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise päris kindel kas ta ikka on täiskasvanu. Täiskasvanuks saamine tekitab Holdenis hirmu ja masendab teda. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Täiskasvanud inimsesed on Holdeni arvates tihedalt seotud võltslikkuse ja silmakirjalikkusega. Holdeni arvates on täiskasvanute maailmas kehtivate reeglite jälgimine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud täiskasvanud ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. ,,Elu on tõesti mäng mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Suutmata leida enda ümber inimlikkust,
Arhitekti naine Ulvi ( soovib oma mehega kontakti saada, kuid lõpuks leiab, et sellel pole mõtet) Laura tütar (õpib alles maailma tundma) Ristumiskohad: August kiindub Laura tütresse, kellega nad peavad mitmeid sõnatuid vestlusi. Ulvi ja Theo leiavad üksteist, kuid Theo enesetõestamisvajadus paneb Ulvi oma mehe juurde (küll asjatult) tagasi pöörduma. 4. Laura ei suuda mehi usaldada ning tõrjub endast kõik eemale, kuigi ta tunneb ennast üksiku ja haavatavana. Ta usub et kõik mehed on samasugused nagu tema eelmine ning see takistab tal oma eluga täisväärtuslikult edasi minemast. Mati vajab enda kõrvale kedagi sest ilma on ta üksildane. Selleks on ta nõus kellega iganes ning otsib lohutust alkoholist. Otsides pidevalt teisi naisi ei suuda ta siiski enda omast täielikult lahti lasta vaid otsib pigem asendust
ametialade esindajaid. Vaatamisväärsused ning muistised lisavad samuti Eestile väärtust. Meie rahvas hoiab kriitilistel hetkedel kokku ning loodab üksteise peale. Paljud kahjulikud tegurid on Eesti ilu muutnud, kuid me püsime värske ning kindlameelsena iga takistuse vastu. Kuid ükski riik pole täiuslik ning Eesti pole sellele kahjuks lähedalgi. Elu pole siin just eriti kiita. Hinnad kauplustes tõusevad, kuid rahvas ei suuda nendega sammu pidada. Paljud mehed lähevad Soome parema palga järele. Kuid kas see pole veidi imelik? Kas tõesti Eesti riik ei suuda luua tasuvaid töökohti, mis hoiaksid meie kodanikud siin? Järelikult mitte. Järgmine probleem oleks meie riigis madal iive ning sellest tulenevalt ka madal rahvaarv. Seda oleks võimalik kõrgendada, kui lubada näiteks lapsevanemale kõrgemaid toetusi ning abiraha. Suureks probleemiks meie igapäevases elus on ka narkomaania ja alkoholismi levik
Värvipimedus ehk daltonism Kaisa ÕDE II 5. rühm Mis on värvipimedus? Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve. Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma, närvi või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega. Kõige sagedamini esineb punarohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi (rakud, mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede töövõime langenud.
Lihtsam on muuta käitumist kui aga usku ja harjumusi. Samas töötajad ei pruugi mõista, mis tähendab vastutada oma töötajate ees, see pole just kõige lihtsam. Lihtne on alati teist süüdistada. UK uuringud näitavad, et väga vähesed inimesed on teadlikud oma nõrkadest ja tugevatest külgedest. Need inimesed, kes tunnevad rohkem oma õigusi, need nõuavad ja ootavad ka tööandjalt rohkem. Enamik inimesi ei suuda oma teadmisi ja oskusi hinnata, isegi kui nad on teinud enesehindamist. Seetõttu ei suuda nad ennast müüa ja seavad end ise kahtluse alla. Samas ei kehti ükski mudel kõigi kohta. Samuti ei tea paljud töötajad, mida tööandjad neist ootavad. Uuringud näitavad, et inimesed eeldavad töökohtadelt koolitusi ja arendamisi, kuid see pole paraku nii, tänapäeval eeldavad tööandjad pigem varasemat kogemust. Tihti on nii,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
