Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suubub" - 497 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Gustav Suits

· Inimese suhe loodusesse (,,Värisevate haabade all") · Südamlikus kodumuredes ema mälestusele pühendatud luuletus ,,Kerkokell" Lisaks uutele teemadele leidub ka uusi väljendusvahendeid, luule on muutunud musikaalsemaks. Luuletused on jagatud nelja aastaaja vahel: · Sügis- kurvad muremõtted seoses kodumaaga · Talv- külmad ja masendavad tulevikuväljavaated · Kevad- masendus taandub, armastus saabub · Suvi- armastus, mis suubub taas masendusse Luuletuses ,,Tuulehaud" tunnistas Suits noorusliku uljameelsuse taandumist. Mõndagi varasemast vaimustusest tundus naiivne. ,,Vanad noored" - kõlab kahetsev- irooniliselt ´Meil oli siis tuld küllalt, tuult küllalt meil, katusekambritest tulijail, meil, elu uranguisse minejail: aateid, vaateid, ihasid, vihasid, käärimisi, vaidlemisi, nägemisi, tegemisi nende ärevate päevade sumeduses, õhtute kumeduses- ja suurist sõnust, suurist sõnust ei olnud iial puudu.´...

Kirjandus
199 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Belgia - referaat

Flandria hõlmab tasase põhjapoolmiku koos meerranniku liivaluidetega. Keskosa iseloomustavad lainjad kõrgustikud; kaguosa haarab Ardennide madalmäestik, kus paikneb Belgia kõrgeim tipp Botrange, mille kõrgus on 694 meetrit üle meerpinna. Maad läbivad sellised laevatavad jõed nagu Maas ja Schelde. Viimane algab Prantsusmaalt ja suubub Põhjamerre Madalmaades. Belgia saadikuid EUROOPA parlamendis 25. Tööhõive määr %(1996) Mehed Naised Kokku 60,9 40,6 50,4 Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erkki-Sven Tüüri loomingu analüüs

10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür...

Muusikaajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ehmestiivalised

Enamus kojaga ehmestiivalistest on taimtoidulised, röövvorme on suhteliselt vähe. Kojaga ehmestiivalisi esineb nii seisu- kui vooluvetes, sellal kui kojata liigid elutsevad vaid vooluvetes. Keerulisemal juhul ehitavad vastsed endale kivide vi veetaimede vahele püünisvrgu, mille suurus on 1 - 2 ruutsentimeetrit. Vrk meenutab veidi lehtrit ja on paigutatud suudmega vastuvoolu. Vastsed ise peituvad vrgendniidist torukeses, mis suubub poolviltu püünisvrgu tagumisse otsa, nn. "aknasse". Kui mni sobiva suurusega loomake vrku satub, tuleb vastne torust välja ja sööb ta ära. Vooluvees ähvardab vrke igasuguse prahiga ummistumine, seetttu puhastab vastne vrku aeg-ajalt, kasutades selleks oma pikkade karvadega kaetud eesjalgu ja ka haagikesi tagakeha tipul. Sellise eluviisiga on näiteks ojaehmeslased (Hydropsyche). 7...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Must Meri

5. Musta mere keskmine sügavus on 1315 meetrit ja maksimaalne sügavus on 2210 meetrit. Must meri on palju sügavam Läänemerest, mille keskmine sügavus on 55 meetrit ning suurim sügavus 459 meetrit. Samas on Must meri madalam Kariibi merest, mille suurim sügavus on 7686 m. 6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau. Teised suuremad jõed on Dnestr ja Dnepr. 7. Avamerel on talviti temperatuur +6 kuni +8 kraadi, suvel on veetemperatuur üle 25 kraadi. Jää tekib talvel ainult Musta mere kirde- ja loodeosa lahtedes, kus temperatuur on tavel +0,5 kraadi. 8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9...

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus

Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suurimad on Ve...

Bioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Hingamiselundkond

Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb omakorda kahest kambrist: ülemisest ­ kojast ja alumisest ­ vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja- vatsakese- ehk atrioventrikulaarsuudme kaudu. Vasaku vatsakese sein on parema omast tunduvalt paksem. Paremasse kotta suubub kaks kõige suuremat veeni ­ ülemine ja alumine õõnesveen, mille kaudu saabub venoosne veri kõigist kehaosadest. Siia suubub ka südame enda veen ­ südame pärgurge. Vasakusse kotta suubub neli kopsuveeni, mis kannavad arteriaalset verd kopsudest südamesse. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mida mööda venoosne veri kopsudesse suundub. Vasakust vatsakesest väljub kõige suurem arteriaalne veresoon ­ aort, mis annab arteriaalset verd kogu organismile....

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seedimine

Maks puhastab meid mittevajalikest ainetest. Soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ja maksaensüümid muudavad mürgised ühendid kahjutuks. Maks muudab sooltest verre imendunud üleliigse glükoos glükogeeniks (varuaine). Maks osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Kõhunääre (10-15cm) paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab nõret (ööpäevas kuni 2l), mis suubub kaksteistsõrmiksoolde. Nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. Nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Rasvad hakkavad põhiliselt lõhustuma alles seal. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Nõrel on ka ensüümid. Toitainete imendumine on nende lühustumisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
3
txt

7.klass VEESTIK KT KORDAMINE

Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli Mereveesoolsus sltub : 1) hendusest ookeaniga 2)Juurde tulevast mageda vee hulgast(jed) 3) Sademete hulk ja vimalik aurumine Lnemeres on soolsus viksem kui Punases meres ,sest hendus ookeaniga on halvem kui Punases meres.Aasta keskmine temperatuur on Punase mere juures suurem seega toimub rohkem aurumist.Sademete hulk on Punases meres viksem (0-100mm) kui Lnemeres (500-600mm).Lnemerre suubub suhteliselt palju jgesi (magevett tuleb juurde), Punasesse merre suubuvate jgede hulk on vike.Soolsus Lnemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli. hendus ookeaniga on Lnemerel halvem kui Punasel merel ,seega Punane meri on krgema soolsusega. 9)Maailmamere temperatuur ja jtumine Maailmamere peamine soojusallikas on pikesekiirgus. Maailmamere temperatuur sltub koha geograafiliselt laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Venemaa Föderatsioon

Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik ­ Ob-Irtõs ­ on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) ­ võtab alguse Põhja- Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena ­ 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga ­ 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi ­ Angara ­ võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seedeprotsess

Maksast tuleb sapp.Maks toodab sappi palju,kuid inimekeha kasutab sellest väga vähe ära.Maks mitte ainult ei tooda sappi vaid on meil üks väga vajalik organ.Peale toiduainete vere imendumist läbib veri maksa,maks muudab kahjulikud ja mürgised toiduained kahjutusks.Kaksteistsõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine.Rasvu lõhustatakse lipaasi abil.Edasi suubub toit peensoolde,kus vajalikud totained imenduvad läbi sooleseinte verre.Peensoole imendumise muudab paremaks see et soole sinu katavad kurrud.Soole seinu suurendavad ka hatud,mis muudavad soole seinad sametiliseks.Peale vajalike toitainete imendumist liigub mittevajalikud ained jämesoolde kus elavad paljud bakterid kes toituvad meile mitte vajalikest ainetest.need bakterid kaitsevad meid tõvestavate bakterite eest,mis kinnituvad soolteseintele...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Fütobentos

Läänemeres puudub praktiliselt Kuu külgetõmbe jõust tingitud tõus ja mõõn, selle asemel võib esineda pikaajaline aperioodiline ebaregulaarne veetaseme kõikumine, mis seotud atmosfääri rõhu muutustega. 4 Miks Läänemeri on nii mage? 1.Põhjamerega ühendatud kitsaste ja madalate väinadega, 2. Läänemerre suubub 250 jõge, mis kannavad aastas merre 440 km3 vett, mis on 2% Läänemere vee üldmahust, 3. Parasvöötmes on auramine väike, see on enamvähem tasakaalus otseselt merre langevate sademetega. Pinnalähedane homohaliinne veekiht on enamvähem ühtlase S-ga; sügavamal heterohaliinne, ebaühtlase soolsusega vesi, S oleneb ookeanivee sissevoolavast hulgast, vee seiskumisest süvikualadel jne. Pinnakihtide S on Põhjameres 32-35pr, Skagerrakis 30 pr, Kattegatis 20...

Hüdroloogia
29 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Läänemeri

Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid...

Keskkonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mis paneb vere soontes liikuma?

Liikumine kiireneb lihastöö korral (veenulid surutakse kokku). Kopsuveenid (kummalgi pool kaks) väljuvad kopsuväratist ja viivad hapnikurikka vere südame vasakusse kotta. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Peenikesi, kapillaaridest alguse saavaid veene nimetatakse veenuliteks. Veri liigub alt üles suunduvates veenides poolkuukujuliste klappide abil, mis takistavad selle tagasivalgumist. Liikumist gravitatsioonijõule vastupidi võimaldab sissehingamisel rindkeres ja ka õõnesveenides tekkiv hõrendus, mis suureneb kodade diastoli ajal...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
10
doc

India vabariik

Seetõttu on ka väikseimas India linnakeses õhu saastatus meeletu, rääkimata suurlinnadest, mille sudu kraabib su kurku ka mitmeid päevi hiljem. India suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Veestik Põhja-India suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. Pikim jõgi on Brahmaputra mis on 2960 km pikk. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikust Himaalajas...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Jaapani loodusgeograafia

Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide ­ taifuunide ­ teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal kzu Kanal. Kahjuks aga tähendas see seda, et Niigata linn jäi ilma viljakatest riisipõldudest. Pikkuselt teine jõgi on Tone (322 km), mis algab minakami mäelt ja suubub Vaiksesse ookeani. Tänapäeval on see jõgi piiratud...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lõputöö

Ettevõttel on laoteenuste osutamiseks teeninduspinda 16350 m², millest avatud territooriumi on 12000 m² ja kinnist laopinda 4350 m². Kinnise laopinna moodustavad 6 laohoonet, millest 5 on renoveeritud aastatel 2002-2005; uus, 1100 m²-ne külmladu valmis aastal 2004. Ettevõtte territooriumile suubub 2 raudteeharu kogupikkusega 1486 meetrit ning raudteevagunitega saabuva kauba teenindamiseks omab ettevõte kahte rööbastel liikuvat 10- ja 20-tonnise tõstejõuga sildkraanat. Teenused Abemi Laoteenused OÜ põhitegevusalaks on laomajandusteenused, mis hõlmab nii kaupade laadimise, käsitsemise, ladustamise kui ka erinevate tolli- ja saatedokumentide vormistamise teenust. Edasi on toodud põhilised teenused, mida...

Arvutiõpetus
106 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Läänemeri

Läänemerd ühendavad Põhja- merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Sloveenia slaidiesitlus

Veestik Maa-alust vett on nii palju,et 95% ressurssidest kasutatakse joogiveena Sloveenias, mis on suhteliselt hästi säilinud võrreldes olukorraga teistes Euroopa riikides Turistide sõnul on just Sloveenia riik,mille eriline võlu peitub just jõgedes ja järvedes. Suuremad jõed Kõige pikem jõgi on Sloveenias Sava jõgi-Jõe lähe asub Alpides Sava Dolinska ja Sava Bohinjska ühendamisel. Voolab kagu ja ida suunas läbides Zagrebi. Suubub Belgradist paremalt Doonausse. Pikkus 940 km. Suuruselt teine on Drava jõgi,mis algab Karni Alpidest. Seejärel voolab valdavalt kagu suunas. Suubub paremalt Doonausse.Jõe pikkus on 725 km. Jõgede peamisteks toiteallikateks on mägede lume sulamisveed ja sademed. Sava Järved Sloveenias asub 321 veekogu ,mis on kõik liigitatud järvedeks. Suurim listikuline järv on Bled (147 ha). Suurim järv on järv Bohinj (318 ha)....

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Plii

Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivsüsteemi. Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kumuleerub luudes. Aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja -ajus. Loomkatsete põhjal arvatakse pliiatsetaadi ja pliifosfaadi vähki põhjustavat toimet. Väikelapsed on plii toimele...

Keemia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun