Lümf sisaldab peamiselt lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled.
Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama
Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega. On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind, ning peale
Lümf sisaldab peamiselt lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled.
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere ääres asuvad ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad Taani väinad. Läänemere pindala on 373 000 km3 , maht 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m. Sügavaim koht on Landsorti süvik 459 m. Läänemerre suubub mitu jõge, millest suurim on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Mere tase on püsiv, äravooluks on 16 000 m3/s riimvett, mis toimub Taani väinade kaudu. Sisse voolab aga Kattegatist soolasemat riimvett. Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli vesi on kihistunud. See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud
Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Sadamad on Baikal, Baikalsk, Tanhol, Turka, UstBarguzin ja Nizneangarsk. Valglas, mis ulatub Mongooliasse, elab 5 miljonit inimest. Kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta keskmine temperatuur on 0,4 °C.
uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega Metafoor: pihk kõik pirrud leeki torkab, supi hind saab võrdseks praega, valge kitli pikad käised, Metonüümia: kad tarvis hargi, roidan mööda võsa ääri, kaelas Vanemuise kannel, saia käigust väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi Refrään: aga ükskord algab aega Elips: kaelas vanemuise kannel, Saadses enne hinnapiiri, Inversion: kuni kalev kolgib siili, Alliteratsioon: mil ma tulen mootorsaega, tapan läbi lingu viske, supi hind saab võrdseks praega, kaelas vanemuise kannel, pihk kõik pirrud leeki torkab, suitsetab marborot mahorkat,
karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. 3 Tähtsamad geograafilised objektid Kõrgeimad mäed: 1. Zugspitze - 2962 m 2. Watzmaan - 2714 m 3. Mädelegabel- 2643 m Pikimad jõed: 1. Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) 2. Rein - 1326 km 4. Elbe - 1136 km Rein Ta algab Alpidest mitme lähtejõena. Peale nende ühinemist voolab ta mõnda aega Liechtensteini piiril ja suubub hiljem Bodeni järve. Seejärel murrab Rein läbi Juura mägede, ühinedes vasaku lisajõe Aarega ja moodustades Schaffhausenis joa. Reichenau juures laskub Rein tasandikule, keerab siis põhja ja voolab Prantsusmaa ja Saksamaa piiril. Seal suubub temasse mitmeid lisajõgesid, nagu Neckar ja Ill. Mainzi linnas ühineb Rein Maini jõega ja laskub Bingeni linnas kuristikku läbi Reini Kiltkivimäestikku. Koblenzis ühineb ta vasakpoolse lisajõe Moseliga. Bonnis väljub ta
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Peeda jõgi Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2012 Sissejuhatus Tartumaa lõunaosas asub Peeda jõgi, mis algab Pangodi järvest ja suubub Porijõkke. Peeda jõgi on üks suurema suhtelise langusega vooluveekogusid. Jõgi on väga kärestikuline ning aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja.
Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele Kruvireegel kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda Magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm Ampere'i seadus Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on
Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega ühendatud koja- vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp
.............................................7 Keila juga.........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Jägala jõgi. Üldandmed. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Algab Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Jõe pikkuseks on 97 km, valgala 1570 km². Tähtsamad lisajõed: Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe voolutee läbib Eesti mitut eriilmelist maastikuregiooni. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Ülemjooksu ülemises osas ümbritsevad jõge peamiselt põllud ja külad
ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile. Parem lümfijuha kogub llümfi oma harude kaudu rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremaase veeninurka – parema rangluualuse veeni ja parema sisemise kägiveeni ühinemiskohta. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka. Rinnajuha algab kõhuõõnes parema ja vasaku nimmetüve ning sooletüve ühinemisel. 130.Lümfisõlme ehitus, ülesanne: (joonis 5) enne vereringesse suubumist peab lümf läbima vähemalt ühte lümfisõlme. Lümfisõlm on filterorgan, kus muudetakse kahjutuks tõvestavad mikroorganismid. 131
suurima kõrgusega luide (ca 20 m) on ida pool Alajõge. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Liivaseid, kruusaseid ja saviseid kaldalõike leidub ulatuslikult Peipsi läänekaldal. Seal leidub rohkesti ka rändrahne ja kivist kallast. Põhjakalda kaks osa - Järvevälja ja Smolnitsa luidestikud on võetud riikliku kaitse alla. Peipsi järv kogub oma vee ulatuslikult alalt. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suuremad on Velikaja ja suur Emajõgi. Väljavool toimub Narva jõe kaudu. Peipsis ei ole eriti taimestikku. Üksnes varjatud lahesoppides ja saarte varjus leidub suuremaid taimekogumikke. Kõige taimestikurikkamad on lõuna pool olevad osad. Siiski on Peipsi taimestik erakordselt liigirikas selles esineb 66 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille, konnaosja jne.
seedimisest,sinna suubuvad kahe tähtsa organi nõred,maksa ja kõhunäärme nõre.Maksast tuleb sapp.Maks toodab sappi palju,kuid inimekeha kasutab sellest väga vähe ära.Maks mitte ainult ei tooda sappi vaid on meil üks väga vajalik organ.Peale toiduainete vere imendumist läbib veri maksa,maks muudab kahjulikud ja mürgised toiduained kahjutusks.Kaksteistsõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine.Rasvu lõhustatakse lipaasi abil.Edasi suubub toit peensoolde,kus vajalikud totained imenduvad läbi sooleseinte verre.Peensoole imendumise muudab paremaks see et soole sinu katavad kurrud.Soole seinu suurendavad ka hatud,mis muudavad soole seinad sametiliseks.Peale vajalike toitainete imendumist liigub mittevajalikud ained jämesoolde kus elavad paljud bakterid kes toituvad meile mitte vajalikest ainetest.need bakterid kaitsevad meid tõvestavate bakterite eest,mis kinnituvad soolteseintele
järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km). Tennessee jõgi ja ka Ohio jõgi (2102 km) suubuvad mõlemad Mississippi jõkke (algab Itsasca järvest), mis voolab põhjast lõunasse üle USA, mis suubub Mehhiko lahte ja mis on USA kõige pikem jõgi (3766 km). Selle ületanud, jääb põhja Missouri jõgi (3767 km) ja lõunasse nii Arkansase jõgi (2,364 km, pikkuselt kuues jõgi USA-s ja neljakümne viies jõgi maailmas) kui Red River (2189 km), mis kõik suubuvad samuti Mississippi jõkke (odzibvei keeles 'suur jõgi'). Edasi läände minnes tuleb vastu Kaljumäestik (pikkus 4800 km, laius 700 km, kõrgeim tipp Mount Elbert, 4401 m), mis võtab enda alla suurema osa Wyomingi, Colorado
Veekogu, mille mina valisin, mis asub minu kodukandis, on Keila jõgi. Keila jõgi asub Tallinnast 20 kilomeetrit läänes. Tema nimi on tulnud sellest, et kõige suurem linn, mille idapiiriks ta on, on Keila. Ta läbib kahte maakonda Harjumaad ja Raplamaad. Keila jõgi läbib suurematest kohtadest Kohilat, Kiisat, Keilat ja Keila- Joad. Keila jõgi asub Soome lahe vesikonnas ning on seal suurim jõgi. Ta algab Kuimetsa külast 5 kilomeetrit lõuna-kagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 kilomeetrit ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 meetrit ja suudmes 0 meetrit. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila jõgi on käänuline. Jõe kallas on kohati liivane ja kohati kivine. Põhi on enamjaolt kivine. Keila jõgi on läbipaistev, sest seal ei ole suuri tööstusi ja vesi on liikuv. Põhjaosas on jõe ääres tihe asustus.
· Pinnamoe mõju Läänemeri 6. Maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: 1. Läänemere soolsus on väike sest: · Päikese kiirte langemis nurgast. · Halb ühendus Ookeaniga · Mida suurem on päikese kiirte langemis nurk seda rohkem · Läänemerre suubub palju jõgesid soojust. · Aluspinna iseloomust · Sademete hulk ületab aurumisega 7. Kõrgustikud on takistuseks tuultele,nad soodustavad pilvede · Läänemeri on suhteliselt madal kogunemist ja sademete hulk on seal suurem. 2. Riim vesi on madala soolsusega merevesi.läänemeres on soolsus 6- 8
eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn ,,viies aastaaeg" Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse. Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke. Mõned jõed, teiste seas Amazonas, Mississippi, Niilus, moodustavad suudmealal delta. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta tekitab purdosakeste aeglasema settimisel vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja Aitäh, et vaatasid!
pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaudu pihustitesse alt, ujukikambri tasemest madalamalt. Õhu-kütusesegu kogust ja seeläbi mootori võimsust ning pöörlemissagedust muudetakse seguklapiga. Kaudpritse
Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad. Suue on koht, kus jõgi suubub mõnda teisse veekokku. Allikatest saavad alguse paljud jõed. Jõesuue 6. Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline pilt Niiluse deltast
salapaikades. "Odüsseia" järgi läheb tee sinna üle maa serva teisele poole Okeanost. Hilisemate poeetide lugudes kirjeldatakse mitmesuguseid teisi teid maa pealt surnute riiki - küll koopaid ja sügavaid järvi. Müüt Allilm hämar, varjuline paik, varjude riik. Seal pole midagi reaalset. Vaimude eksistents - kui üldse nii võib nimetada - sarnaneb hägusa unenäoga. Seal halbu karistatakse ja häid hüvitatakse. Tee sinna alla algab sealt, kus Acheron, hädade jõgi, suubub Kokytosesse hädakisa jõkke. Vana paadimees nimega Charon toimetab surnute hingi üle vee teisele kaldale, kus asub Tartaose teemante värav. Charon võtab oma paati ainult need hinged, kelle hammaste vahele on pandud teeraha ja kelle ihu on nagu kord ja kohus maha maetud. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes laseb sisse kõik hinged, kuid välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette, kelleks on Rhadamanthys,
on meri jäävaba. Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit. Meres asuvad Santari saared. Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Santari saared ongi Ohhoota mere ainsad suured saared. Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid. Kõige suurematena võib mainida kirdesoppi suubuvat Penzina jõge, läänesoppi suubuvat Uda jõge, Kamtsatkal olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk.
(süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7. arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS) Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Nefroni ehitus Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumis- funktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman- umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt A. Vahtramäe 2012 2
Vihmametsad oma kõrge temperatuuri ja suure õhuniiskusega tekitavad vihmapilvi, mis tagavad vihma teistele naaberkliimavöödetele. Paljud meile tuntud toidud on pärit vihmametsadest nagu näiteks kõik troopilised puuviljad. Vihmametsadest on avastatud erinevaid ravimeid. Enamus palaviku leevendamiseks, valu taltsutamiseks või haavade raviks. Amazonas suurim ja pikim jõgi maailmas Amazonas on 6400 km pikkune jõgi, mis saab alguse Andidest ja suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõgikond haarab enda alla rohkem kui 7 miljonit ruutkilomeetrise maaala ja see katab seitset Lõuna-Ameerika riiki. Vooluhulk suudmes on 220 000 kuupmeetrit sekundis ehk siis 15 % maailma jõgede äravoolust. Koos lisajõgedega on Amazonase veeteestik 25,000 km pikk. Jõestik on liigirikas. Jõgikonnas leidub üle 2000 erineva kalaliigi. Kokkuvõte
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s. majandusharud nt: turism tähtsaimad ekspordiartiklid nt: kohv tähtsaimad ekspordipartnerid nt: Ameerika Ühendriigid tööjõulisus on 46,2 miljonit inimest Kliima, maastik, sademed ja elanikud kõrgeim temperatuur : 47 kraadi C. mitmekesine kliima ja maastik elanikud põhjaosa temperatuur Aasta keskmine sademete hulk: 929 mm. Chapala järv suurus 1080 km2 asub riigi suuruselt teise linn...
Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad.
turismisektor iga aastaga üha enam. Vilnius oli vanasti kogu kaubanduse keskpunktiks ida ja lääne vahel. Olles Euroopa keskmes oli sellel läbi sajandite palju kultuurilisi mõjutusi ja see mis meil on nüüd, on arhitektuuriline ime- üks kõige hämmastavamaid linnu maailmas Vaatamisväärsused Leedu märksõnaks võib kindlasti pidada merevaiku. Niiöelda "Kuldne rannik" asub Leedu suurima jõe Nemunas`e äärel, mis suubub Balti lahte Leedus on kaunid kuurortlinnad Preila, Nida, Palanga ja Klaipeda, kus leidub tegevust ja nautimismõnu kõigile. Väga kuulus on Leedu Ristimägi Tavad Rahvusport: korpall Rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 14. detsember Päevatööd olid rangelt ette määratud Kunst Igal teeristil, igas külas ja linnas, kirikute, koolide ja talude ees ning klmistutel 2-3 meetrised
Esialgu on Söögitoru kõhuosa. vöötlihastest. söögitoru lihaskesta paksus Näärmed Limaskestas – kogupikkusest, 4-5 mm, kuid esinevad kas söögitorunäärmed kõhuosa praktiliselt lävise juures ainult söögitoru ja lümfoidkude. puudub. SUUBUB moodustab isegi alguses või PAREMALE JÄÄVASSE kuni 15 mm Näärmetüüpi Segatüüpi magu, Koosneb vatsast, Segatüüpi magu, magu, näärmetu läviseosa lähedal – võrkmikust, kiidekast ja näärmetu osa ala ainult näärmetu osa. libedikust. Kolm moodustab 2/5 mao söögitoru ümber
GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest,
Energia ja metalli sektori osakaal on 25% riigi SKPst Nafta hinna muutuste mõju SKP kasvule on suur. Venemaa on kasu saanud ka tootmise suurendamisest. Majandusharud Pilte Venemaalt Mansi sambad Mansi sambad on iidsed kivisambad, ms asuvad PetsoroIlõtsski looduskaitsealal Manpupuneri mäel asuval manside ja komide pühapaigas. Neeva jõgi Neeva jõgi algab Laadoga järvest ja suubub Soome Lahte. Jõe pikkus on 74 km ja Peterburis on kolm kanalit: Moika, Gribojedov ja Fontanka. PeeterPauli kindlus Kindluse ehitamist alustati 27. mal 1703. aastal. Neevalinnas asub toomkirik mille kellatorn on linna kõrgeim 122,5 meetrit. Kellatorn on kaetud 36 000 käsitsi liimitud õhukeste kuldplaatidega. Ermitaaz Talvepalee on ehitatud aastatel 1754 1762, 1992 aastal liideti talvepelee Ermitaaziga, kus väljas on u
JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere
Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, ...
(Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana) keskel astang madalamal rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Kõige silmapaistvamateks pinnavormideks on ranna-astang ning Suurmägi (50,6m) Tähtsamad objektid Silmapasitvaim pinnavorm ca 8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang. Suurmägi (merepinnast 50,6 m) Raunamägi (abs kõrgus 54,2 m) Palju allikaid Viidumäe allikasood. Vesiku oja, mis suubub Kihelkonna lahte. Huvitavat külastajatele Õppe- ja matkarajad Audaku rada (2,2km) läbib Lääne-Saaremaale tüüpilisi biotoope. Viidumäe rada (1,8km) Rajad on varustatud infotahvlitega. Vaatetorn Viidumäe looduskaitseala keskus Vaatetorn RajatudRauna mäele 1979 Foto 4 . Viidumäe Looduskaitseala vaatetorn Vaade üle Lääne-Saaremaa Näha Saaremaa metsaseim ala Foto 3
Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Jõe kirjeldus Mõnuvere jõgi, aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas. Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km². Are jõgi suubub Sauga jõkke 24 km kaugusel tolle suudmest. Jõel asub Pärivere paisjärv. Are jõkke suubuvad Marjassaare kraav, Kõressoo oja ja Saki jõgi. Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Are jõel asuva Pärivere paisu avamine ning veevoolu taastamine algsel kõrgusel ja voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt originaalse asukohaga kärestikuna, mis võimaldab taastuda jõe looduslikul ökosüsteemil võimaldades muuhulgas kalade looduslikku rännet.
Epikardi ja perikardi vahele jääb mõne millimeetri laiune perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 86.Südame enda verevarustus: (joonis 4) oluline on, et südame enda verevarustus oleks hea. Südant ennast varustavad arteriaalse verega kaks pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta. 87.Südame erutus-juhtesüsteem: (joonis 4) erutus tekib südames eneses. Erutus algab siinussõlmes ja atrio-ventrikulaarsõlmes ehk kodade-vatsakeste vahelises sõlmes. Ta on ebatüüpilistest lihaskiududest üles ehitatud, mis on võimelised erutust tekitama ja seda edasi kandma. Moodustab südames eneses sõlmede süsteemi (südameslihases 2 sõlme ja 1 kimp). 88
6 Suurimad jõed Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Maailma 50'e pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed: Mississippi algus: Itsasca järv (Minnesota) ja suubub Mehhiko lahte, pikkus 3779km; Missouri algus: väikejõgede liitumine ja suubub Mississippi'sse, pikkus 3726. Suurimad järved Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani
protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u
Milline on nende suund püsimagnetite korral? Magnetvälja jõujooni kasutatakse väljavektori pikkuse hindamiseks ruumi eri piirkondades. Seal, kus jõujooned paiknevad tihedamalt, on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. Püsimagneti korral paiknevad jõujooned väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. (pöörisväli) 9. Vasaku käe reegel Ampere'i seaduse jaoks. Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 10. Mis on Lorenzi jõud? Valem, seletused, mõõtühikud ja suund. Lorenzi jõud on jõud, millega magnetväli mõjub liikuvale laenguga osakesele. F=qvBsin F Lorenzi jõud (N) q osakese laeng (C) v osakese liikumise kiirus (m/s) B magnetinduktsioon (T)
Eesti asend ja geoloogiline ehitus. Kordamine kontrolltööks. 1. Eesti asukoht maailmas. Eesti asub põhjapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Läänemere idakaldal. Eesti naaberriigid on : põhjas Soome Vabariik, lõunas Läti Vabariik, idas Vene Föderatsioon, läänes Rootsi Kuningriik. Eesti asub parasvöötmes, segametsa vööndis. 2. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on kogu vabariigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millel on kujutatud kõik olulisemad nähtavad objektid, maapinna reljeef ning kohanimed. Selle tegemisel on 3 etappi: tehakse aerofotod, töödeldakse need, lisatakse fotodele samakõrgusjoonte abil reljeef ning kantakse kaardile kohanimed. 3. Millistest kivimitest koosneb a) aluskord graniit, kurdunud kristalsed kivimid b) pealiskord lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi, graniit, kurdunud kristalsed kivimid 4. Mis on Balti klint? See on Eesti...
Indias võib eraldada geograafiliselt kolme omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, keskpõhja suurte jõgedega tasandikud; poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad LääneGhati ja IdaGhati mäeahelikud. PõhjaIndia suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab keskpõhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad
1.Millised on sõna laeng 3 tähendust? Laeng on keha omadus, võtta osa elektromagnetilisest vastastikmõjust. Laeng on samas ka füüsikaline suurus, see tähendab, et me saame laengu suurust mõõta ning laengu all saame mõista ka osakeste kogumit, millel on olemas elektrilaeng kui omadus. 2. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. 3. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Ele...
Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks. 3.Üks Vana – Egiptuse jumal Vt õpikust. 4.Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu Thutmosis II – Tegi 10 sõjaretke Aasiasse ( Eufradi äärde), Nuubiasse Tutanhamon – kuulub kõige paremini säilinud haud Amenhotep IV – Uskus ainult päikesejumalat Aton, muutis oma
päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool ehk viimasoon. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma kui viimasoontes voolab arteriaalne veri. Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefrokanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis seejärel ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, moodustades lõpuks neeruveeni. Seega on neerudel kaks kapillaaride süsteemi. Päsmakeste omapärast kapillaaristikku nimetatakse imevõrgustikuks. Minu jutuke Kõigile kes hoolivad oma neerudest !!! Tegin referaadi neerudest sellepärast et, olen ka ise põdenud kaks korda neeruvaagna põletiku. Esimene kord ei saanud midagi süüa, kohe oksendasin kõik välja.
1.Millised on sõna laeng 3 tähendust? Laeng on keha omadus, võtta osa elektromagnetilisest vastastikmõjust. Laeng on samas ka füüsikaline suurus, see tähendab, et me saame laengu suurust mõõta ning laengu all saame mõista ka osakeste kogumit, millel on olemas elektrilaeng kui omadus. 2. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. 3. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Ele...
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on
askeetideks. Indias oli kõige tähtsamaks jumalaks Indra, kuid aja jooksul sai selleks Visnu, kes suutis end muundada. Iniast on ka pärit Buddha õpetus. Seda järgides ei tohi juua veini, süüa liha ega abielluda. Õpetuse mõte oli saada lahti kannatustest Hiina Asukoht hiina asub Vaikse ookeani rannikul. Rahvarohket riiki piiravad põhjast Mongoolia tasandikud ja lõunast Tiibeti mägismaa. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge. Üks neis on Huang He, mis suubub kollasesse merre ja kannab kaasas muda ehk lössi, mis teeb põllud viljakaks. Teine jõgi on Jangtse. Tegevusalad Põlluharimine sai algusee Huang He orus. Kõige tähtsamaks teraviljaks sai riis. Tegeleti ka karjakasvatamisega. Kasvatati siidiusse, kelle kookonist tehti siidi, mille valmistamide hoiti hoolikalt saladuses. Siidist sai valmistada kaunist kangast. Sepistati ka rauda, millest tehri relvi. Meistrid ajasid rauamaagi nii kuumaks, et see muutus vedelaks
ruutkilomeetrit. 5. Musta mere keskmine sügavus on 1315 meetrit ja maksimaalne sügavus on 2210 meetrit. Must meri on palju sügavam Läänemerest, mille keskmine sügavus on 55 meetrit ning suurim sügavus 459 meetrit. Samas on Must meri madalam Kariibi merest, mille suurim sügavus on 7686 m. 6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau. Teised suuremad jõed on Dnestr ja Dnepr. 7. Avamerel on talviti temperatuur +6 kuni +8 kraadi, suvel on veetemperatuur üle 25 kraadi. Jää tekib talvel ainult Musta mere kirde- ja loodeosa lahtedes, kus temperatuur on tavel +0,5 kraadi. 8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9
" O düsseia " järgi läheb Vergilius on samuti ainuke poe et, kes head hinged õndsuse paika, tehta nende kahe osa tee sinna üle maa serva kujutab selgesati allil ma ge ograafiat. Tee mida kutsutakse Elysioni vahel mingit vahet teisele poole O keanost. sinna alla algab sealt, kus A cheron, väljadeks. Erinnüsed (fuuriad) ning nende all (eriti Hilise mate poe etide hädade jõgi, suubub Kokytosesse paigutab Vergilius allil ma, kus Tartarose all) lugudes kirjeldatakse ( C oc ytus), hädakisa jõkke. Vana nad karistasid kurjategijaid. mõeldakse kõige mitmesuguseid teisi teid paadi m e es ni me ga C haron toi metab
pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
