Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"survetugevuse" - 160 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Müürimaterjalid

Aeroc plokk 114,98-165 /täisalus (sama toote hinnavahe kõigub ligi 20/alus) Aeroc sillus 65,19-69,0,2/ tk Betoonplokid ja ­kivid Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Colimbia kivi Tehases rakendatakse Columbia Machine Inc. keskkonnasõbralikku ja energiasäästlikku tehnoloogiat. Vibropressimine ja veeauruga töötlemine tagavad toodete täpsed mõõtmed, hea survetugevuse ja teised füüsikalised omadused. Sideaineks on portlandtsement, täitematerjalideks liiv ja graniitkillustik. Toodete värvivalik on lai, põhitoone on 12. Õõnesplokk 0,93-0,98/tk või 72,90-107,37 /alus Hammasplokk 80,59-84,75 /alus Kehra Kivitehase(Rudus Eesti) betoonplokid Kehra Kivitehase betoonist õõnesplokid sobivad kandeseinte, vaheseinte ja tugimüüride ladumiseks sisetöödel ja väga hea külmakindluse tõttu ka välistingimustes...

Ehitus materjalid ja...
31 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Orgaanilised komposiitmaterjalid, kontrolltöö 2

Plasmatöötluse protsessid kulgevad väga kiiresti : (10-2 ...10-5 s; T<105 K)]. · Reaksioonivõimeliste ­NH2 rühmade tekitamine kiu pinnal ­ eriti epoksüvaigust maatriksi puhul. 18. Molekulaarkomposiidid Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming. Eesmärgiks on seatud orgaaniliste kiudude saamine, millel oleks kõrged survetugevuse näitajad. Senituntud parimatel kiududel (näiteks kevlar) ei hinnata survetugevust piisavaks. Innovatiivseks ideeks oli tuntud kiudude muutmine molekulaartasemel komposiitideks regulaarahelaga makromolekulide ­ polübensotiasool (PBT) ja polübensoasool (PBO) sisseviimisega. Tegemist on kasutusvalmite materjalidega, mis ei vaja enam täiendavat armeerimist sarrusega, samuti sarruse ketramist-kudumist, prepregide valmistamist jne...

Orgaanilised...
33 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ehitus ja mördisegud

Tallinna Ehituskool Ehitussegud ja mördisegud Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasan...

Ehitus alused
44 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Betooniõpetus I praktikum

Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast...

Betooniõpetus
259 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Betooniõpetuse II praktikum, valmis töö

Esimese laboratoorse töö katseprotokollis peavad ol ema esitatud vähemalt järgmised tabelid ja graafikud: betoonisegu töödeldavuse muutus sõltuvalt lisandi s isaldusest, vesitsementtegurist ja löökide arvust raputuslaual; kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus vesitsem enttegurist ja lisandi hulgast; kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus vesitseme nttegurist ja lisandi hulgast; kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus tsementve sitegurist. Kordamisküsimused: 1. Betoonisegu plastifitseerivad lisandid. 2. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju be toonisegu omadustele. 3. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju ki vistunud betooni omadustele. 4. Plastifitseerivate lisandite doseeringud. Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhil ised kasutatavad lisandid ja 5...

Betooniõpetus
140 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Betooniõpetus III praktikum

7. Graafikud 1.7.1. Töödeldavus Graafik 1. Liivade terastikulised koostised ja nende võrdlus standardis EN 196-1 esitatud nõuetega Graafik 2. Võrdse töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsementteguri sõltuvus segu koostisest ja liiva peenusest Graafik 3. Kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest Graafik 4. Kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest 1.8. Järeldus Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4­ 4,0 mm...

Betooniõpetus
158 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Betooniõpetus IV praktikum

Iga kiht tihendatakse metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites) kõrgemaist tipust. 1.4.2. Kivistunud betooni survetugevuse kontroll Vastavalt katseplaanile valmistatakse betooni survetugevuse kontrolliks proovikehad- 3 kuupi vormis, servapikkusega 100 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse betooniga kahes kihis ning tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht. Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga (saagivate liigutustega)....

Betooniõpetus
142 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ehitusmaterjalid küsimused ja vastused

Millest klaasi valmistatakse? Peamiseks tooraineks on KVARTSLIIV 57%, SOOL 19%, LUBJAKIVI 14% 2. Milline lisand muudab klaasi roheliseks? RAUA lisamine muudab klaasi roheliseks. 3. Kuidas klaasi trantsporditakse? SERVITI ASENDIS. 4. Kuidas saadakse lehtklaasi? 5. Lehtklaasi paksused? 6. Vitriinklaasi paksused? Alates 6mm (eestis 6-12mm). 7. Tõmbetugevuse ja survetugevuse suhe? Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi?...

Ehitusmaterjalid
128 allalaadimist
thumbnail
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

Kuna selle sõltuvuse kuju oleneb katsekeha ristlõike pindalast, siis sõltuvus normeeritakse (jagatakse jõud ristlõike pindalaga ja l algpikkusega). Saadakse sõltuvus koordinaatides pinge ­ deformatsioon (suhteline pikenemine). ` Mehaaniline pinge ja deformatsioon: Mehaaniline pinge avaldub: [Pa] ja deformatsioon avaldub (ühikuta). Metalli survetugevuse määramisel loetakse jõud negatiivseks, kuna ka deformatsioon on negatiivne. Nihkedeformatsiooni määramisel leitakse nihkepinge = F/A0, kus jõud on rakendatud vastassuunaliselt kahele paralleelsele pinnale suurusega A0. Nihkedeformatsioon avaldub = tg , kus on nihkenurk. Väändedeformatsiooni uurimisel rakendatakse tangensiaalsete jõudude paari T. Väändepinge on võrdeline jõuga T, väändedeformatsioon avaldub aga =tg, kus on väändenurk. 5...

Materjaliteaduse üldalused
47 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Ehitusmaterjalid referaat

1000°C, sellel temperatuuril tekib teatud hulk vedelfaasi, mis tõttu on võimalik massi tihenemine st paakumine ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250...1300°C. Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva. 3.3. Savitellise omadused Tugevus Markeeritakse surve ja paindetugevuse järgi. Survetugevus 5 ­ 55 MPa. Paindetugevus moodustab ca 20 ­ 25% survetugevuse näitajast. Survetugevus sõltub ka põletustemperatuurist ja ajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus. Õhemaseinalised õõnestellised võivad olla suurema tugevusega, kuna ühtlasem kuivamine kivi sees põhjustab väiksemaid jääkpingeid ja pragunemist, mis võivad kivi tugevust vähendada. Tihedus Olenevalt tellise liigist 900-2230 km/m 3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali...

Ehitusmaterjalid
153 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud...

Ehitusmaterjalid
359 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ehitusmaterjalid 2011 referaat

Antud tiheduse juures on kõige efektiivsem soojusisolaatoriks mineraalvill kaootilise asukohaga ja korrapäratu orientatsiooni kiududega. Kiudude orientatsioon mõjutab ka mineraalvilla toodete tugevus omadusi. Nende survetugevus suureneb vertikaalselt orienteeritud kiudude arvu suurenemisega. Seega, mida rohkem vertikaalselt orienteeritud kiudude osakaal materjalis, seda väiksema tihedusega materjali saab kasutada antud survetugevuse tagamiseks. Selle põhjusel on kõige progressiivsem on selline tootmistehnoloogia areng, kus tagatakse maksimaalselt kõrge vertikaalselt orienteeritud kiudude osakaal. Mineraalvillade tähtis omadus ­ väga väike kahanemine (sh ka termiline) ja geomeetriliste mõõtude säilimine kogu ekspluatatsiooni perioodi vältel. See kindlustab külmasillade tekkimise vältimist, mis vastasel juhul tekkiksid isolatsioonplaatide liitekohtades....

Ehitusmaterjalid
113 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 5 - betooni katsetamine

Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.1 ja külmas keskkonnas kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.2. Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4. Katse tulemused 4.1 Betoonisegu koostis 8 liitri valmistamiseks Tabel 5.1 Segu nr. 1 Komponendid [kg/m3] [kg/8l] Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegu 0,65 r...

Ehitusmaterjalid
334 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt...

Ehitusmaterjalid
382 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 7 - puidu katsetamine

Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1)...

Ehitusmaterjalid
346 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ehitusmaterjalid labor 8.

Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B...

Ehitusmaterjalid
178 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ehitusmaterjalid Betooni uurimine

Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites. Betooni survetugevuse kontrolliks valmistatakse 2 seeriat katsekehi (3x2 kuupi servapikkusega 100mm). Vormid täidetakse betooniseguga kahes kihis ning mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni täieliku tihenemiseni (õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht). Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga. Katsekuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistamist laboris kaane all...

Ehitusmaterjalid
108 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kipssideainete katsetamine

1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine ­ jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips ­ valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel ­ vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder ­ kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat ­ vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga ­ kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks...

Ehitusmaterjalid
71 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Puidu uurimine

3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw ­ proovikeha mass, g; aw, bw, lw ­ proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 ­ redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikeha ristlõike mõõtmed ­ 20x20 mm, pikkus kiu suunas ­ 30mm Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +- 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm2] arvutatakse valemiga nr 4: Valem 4: Rs = P / a*b , kus P ­ purustav jõud a,b ­ ristlõike mõõtmed....

Ehitusmaterjalid
33 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Silikaattellis

Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis ­ põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik ­ proovikehade mõõtmiseks Kaal ­ proovikehade kaalumiseks Press ­ survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000 m ­ kuivatatud proovikeha mass [g];...

Ehitusmaterjalid
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun