Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine
4 4. KATSE TULEMUSED Tabel 1. Betoonisegu koostis. Komponendid Segu nr. 1 kg/m3 kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik 4-16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 Tabel 2. Survetugevuse määramine. Kivis- Prk. mass [g] Surve- Purustav jõud tamise Tihedus Survetugevus Keskmine pind survel kesk- [kg/m³] [N/mm²] [N/mm²] Õhus Vees [cm²] kond [kN] 2396.1 1409.7 2429 348
Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist. F Rs = 0.95 Valem 4.3.1 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 3 5. Katsete tulemused 5.1.Survetugevus Tabel 5.2 esitab andmed survetugevuse kohta ning kehade tiheduste ja ruumalade kohta. Kehade ruumalad leiti valem Valem 5.1.2 abil. m-m1 V= Valem 5.1.2 v kus, m mass õhus, g; m1 mass vees, g; V katsekeha ruumala, cm3; v vee tihedus, g/cm3;
Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2); k- etalonkuubile üleviimise tegur, mis on kuubi küljepikkusega 10(cm) vastavalt 0,95 koenfitsent. Arvutame keskmise survetugevuse: Betoonisegu tugevus pärast 28 päevast kivistumist: Kuna tegemist oli kuubikujulise proovikehaga, siis tugevusklassiks kujuneb C 16/20
lastakse nõelal vajuda taignasse, iga kord uues kohas. Nõel puhastatakse peale igat katset. Tardumise alguseks peetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni hetkeni, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg kujutatakse graafiliselt teljestikus. 4.4 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha ehk prismat, mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Prismade valmistamiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajaliku veehulgaga täidetud nõusse 20 sekundi jooksul. Segu segamiseks on aega 60 sekundit, misjärel valatakse see vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Kui tardumisprotsess on alanud, lõigatakse
Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Kuni 1 mm näit tuleb saada kolmel järjestikusel korral umbes 3 sekundiliste vahedega. Kui kolm järjestikust näitu on olemas võib lugeda katse lõpetatuks. 4.4 Tugevuskatse proovikehade valmistamine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 risttahukat mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi vältel nõusse, millesse on eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Pärast tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte varem kui
klots × 150 Paekivi d = 50, 98,17 245 255 4,08 10,19 2495,7 2507,5 h = 50 Silikaat- 250 × 2640 5100 5600 9,8 18,9 1931,8 2121,2 tellis 120 × 88 Betoon 20 × 20 8000 18400 19100 3,8 8,75 2300 2387,5 × 20 TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 40 ×40 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutatakse valemiga 1: Rs= Pmax/ab [kg/cm2] [Valem 1.] kus Pmax- purustav koormus, [kg]
Betooni liigid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: raske - üle 2600 kg/m3 normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3 kerge - 800-2100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud...
.................................................................................... 3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev kirjaviis, tähesuurus ning teksti paigutus. Oluline on, et pealkirjad ja alapealkirjad oleksid lihtsalt eristatavad ning loogiliselt liigendatud. Pealkirjade näide: 2 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid 3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid Tabelid on alati heaks abivahendiks, mis võimaldavad arvandmeid esitada nii süstematiseeritult kui ka ülevaatlikult. Selleks peab aga korrastama andmed nii, et tabel ning sellest järelduv oleksid võimalikult koosvaadeldavad. Tabelit ei ole soovitav poolitada, st andmed peaksid olema esitatud ühel lehel
Arvutada iga katsekeha pundumiskiirus ja pundumise väärtus Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid 2 Katseandmete tabelid Pundumiskiiruse katsekehade andmed
Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1) Katse nr Tsemendi mass, g Liiva mass, g Vee mass, g W=V/Ts 1 0,500 1,500 0,250 0,5 2 0,500 1,500 0,250 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 mördisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 mördisegus, [g]. 3.4 Mördi survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95
ρv (3.1) w k= ∗100 V kus m – kuiva proovikeha mass [g] m1 – proovikeha mass veega immutatult [g] ρ v – vedeliku tihedus, vee tihedus 20°C juures on ρ v =998 kg /m3 V – kuiva proovikeha maht [g/cm3] Näide: Silikaattellise proovikeha veeimavuse määramine mahu järgi (5541−5010) 0,998 w k= ∗100=20,2 2630 4.3 Materjali survetugevuse määramine: Silikaattellise survetugevus määratakse nii kuiva proovikeha kui ka veega immutatud proovikeha puhul. Proovikeha asetatakse hüdraulilise survepressi alla. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Press kuvab ekraanile purustava jõu suuruse. Survetugevus leitakse valemi 4 abil: F f s= (4) S kus f s – proovikeha survetugevus [N/mm2] F – purustav jõud [N]
3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3.3 Katse tulemus Betoonisegu koostis 3 liitri valmistamiseks. Tabel (1) Katse CEM I 42,5 Liiva Liiva Killustiku Killustiku Vee W=V/Ts nr Tsemendi fraktsioon, mass, fraktsioon, mass, [g] mass, mass, [g] [mm] [g] [mm] [g] 1 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5
....................................................................................3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev kirjaviis, tähesuurus ning teksti paigutus. Oluline on, et pealkirjad ja alapealkirjad oleksid lihtsalt eristatavad ning loogiliselt liigendatud. 2 Pealkirjade näide: 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid 3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid Tabelid on alati heaks abivahendiks, mis võimaldavad arvandmeid esitada nii süstematiseeritult kui ka ülevaatlikult. Selleks peab aga korrastama andmed nii, et tabel ning sellest järelduv oleksid võimalikult koosvaadeldavad. Tabelit ei ole soovitav poolitada, st andmed peaksid olema esitatud ühel lehel
vee toimel enam plastseks ei muutu; üle 1000 oC juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub 1100...1700 oC piires. Savitellise tootmine savi ettevalmistus toote vormimine kuivatamine ja põletamine mõnel juhul glasuurimine Savitellise omadused Survetugevus 5 55 MPa Paindetugevus moodustab ca 2025% survetugevuse näitajast Tihedus olenevalt tellise liigist 9002230 kg/m3 Poorsus sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist (Pooride hulk mahu % u. 36) Õhuläbilaskvus on väike Veeimavus kaalu % u. 17 Savitellise klassikalised mõõtmed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Iseasi, kas nn profitooteid tavalistest ehitusmaterjalide kauplustest leiabki mõned garaazipõrandatele sobivad põrandatasandussegud on mõeldud professionaalsetele paigaldajatele ja liiguvad hoopis teisi kanaleid mööda. Kui garaazipõrand kavatsetakse katta (epoksiid)värviga, peaks enam-vähem kõigi artikli jaoks küsitletud tooteesindajate arvates lisaks tasandussegule ka aluspõrand olema väga tugev. Õhukese pinnakatteaine jaoks moodustavad piisavalt tugeva aluse vaid ühesuguse survetugevuse klassiga betoonpõrand ja põrandatasandussegu. Niisiis, kui aluspõrand ei ole piisavalt tugev, ei pruugi tööstuslikuks kasutuseks mõeldud eriti tugev põrandatasandussegu sellel toimida, nagu ette nähtud. Eri materjalikihtide vahel võivad tekkida mehaanilised pinged see kehtib ka epoksiidmassi ja ebapiisava tugevusega põrandatasanduskihi puhul. Suurt kasutuskoormust taluval garaazipõrandal peaks kasutama tasandussegu, mille survetugevuse on üle 40 Mpa
põletamisel. · Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega . Kergtellise tihedus on madal. · Tihedus 1200-1500 kg/m3. Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei kasutata. 6.5 Tellise omadused · Tugevus markeeritakse surve ja paindetugevuse järgi. · Survetugevus 5- 55 MPa. · Paindetugevus moodustab ca 20-25% survetugevuse näitajast. · · Tihedus 900-2230 kg/m3 - mõjutab soojusjuhtivust Mida kõrgem põletustemperatuur, seda suurem on (tekkiva vedelfaasi hulk suurem) tihedus ja tugevus ning väikesem veeimavus. · Poorsus · Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. · Õhuläbilaskvus · Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. · Niiskumisega seotud näitajad · - veeauru erijuhtivus
Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka pumbates. Konstruktiivne kergbetoon sobib kõikidele betoon-, raudbetoon- ja pingestatud konstruktsioonidele, kus on otstarbekas massi vähendada ning suurendada betooni soojustusvõimet. Koostis ja omadused Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Loodusliku kivimi lisamine kergbetooni muudab selle massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kergbetooni kuivtiheduse, survetugevuse ja soojusjuhtivuse sõltuvusseosed on esitatud graafikul. Kergbetooni eeliseks on tema kergus, hea soojustusvõime, oma massi kohta suur tugevus ning kõigi nende omaduste varieerimisvõimalus vastavalt olukorrale. FIBOMIX Kergbetoon FIBOMIX kergbetooni valmistamiseks: 1. valatakse esmalt 6-7 l vett segumasinasse ja lisatakse: · 1 kott fibo (peentäite kergkruus, fr. 2-4 mm) · +1 kott fibo (kergtäite kergkruus, fr. 4-10 mm) ning segatakse 2-3 minutit
ja soojusisolatsiooni omadused. Aeroc plokk 114,98-165 /täisalus (sama toote hinnavahe kõigub ligi 20/alus) Aeroc sillus 65,19-69,0,2/ tk Betoonplokid ja kivid Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Colimbia kivi Tehases rakendatakse Columbia Machine Inc. keskkonnasõbralikku ja energiasäästlikku tehnoloogiat. Vibropressimine ja veeauruga töötlemine tagavad toodete täpsed mõõtmed, hea survetugevuse ja teised füüsikalised omadused. Sideaineks on portlandtsement, täitematerjalideks liiv ja graniitkillustik. Toodete värvivalik on lai, põhitoone on 12. Õõnesplokk 0,93-0,98/tk või 72,90-107,37 /alus Hammasplokk 80,59-84,75 /alus Kehra Kivitehase(Rudus Eesti) betoonplokid Kehra Kivitehase betoonist õõnesplokid sobivad kandeseinte, vaheseinte ja tugimüüride ladumiseks sisetöödel ja väga hea külmakindluse tõttu ka välistingimustes
EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B
Survepinge kaudse meetodiga 51 kPa Valge EPS plaadi soojaerijuhtivus tuli 0,039149 Katsetatava mullpolüstüreeni (valge EPS) pikkuse tolerantsi klass oli L2, laiuse tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass oli T2. Kuna veeimavus oli 1,63 %, seega on veeimavuse tase WL(T) 2. Katsetatava materjali paindetugevus oli 130 kPa, mille järgi tema paindetugevuse tase on BS 125. Survetugevus 10 % - lisel deformatsioonil otsesel mõõtmisel oli 67,5. Survetugevuse järgi on katsetatava mullpolüstüreeni tase CS (10) 60. Vastavalt nendele näitajatele on katsetatud mullpolüstüreeni tootekood: EPS - EN - T2 - L2 - W2 WL (T) 2 BS 125 CS 60. Sinise EPS plaadi tiheduseks saime 22,8 kg/m3 Veeimavus massi järgi tuli 7,03 % ning mahu järgi 0,16 % Valge EPS plaadi paindetugevuseks saime 261,8 kPa ja survetugevuseks saime 147,4 kPa Survepinge kaudse meetodiga tuli 149 kPa Sinise EPS plaadi soojaerijuhtivus saime 0,03405218
kõrget koormustaluvust, niiskuskindlust ning häid ning kestvaid soojusisolatsiooniomadusi. XPS tooteid kasutatakse vundamentide, keldriseinte, otse pinnasel põrandate ja pööratud katuste soojustamiseks, samuti väikemajade aluste külmakaitseks, keltsatõkkeks. [2] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest.
betoonisegust 6 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.1 ja külmas keskkonnas kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.2. Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4. Katse tulemused 4.1 Betoonisegu koostis 8 liitri valmistamiseks Tabel 5.1 Segu nr. 1 Komponendid [kg/m3] [kg/8l] Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegu 0,65 r
0 1.7. Graafikud 1.7.1. Töödeldavus Graafik 1. Liivade terastikulised koostised ja nende võrdlus standardis EN 196-1 esitatud nõuetega Graafik 2. Võrdse töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsementteguri sõltuvus segu koostisest ja liiva peenusest Graafik 3. Kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest Graafik 4. Kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest 1.8. Järeldus Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4 4,0 mm
Aeroc`i toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. Aeroc on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteediliste toorainete ning kaasaegse valmistamistehnoloogia koosmõjus saavutatud Aeroc`i toodete mahukaalu ning survetugevuse suhte näitajad esindavad maailma selle ala absoluutset tipptaset. Aeroc on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub Aeroc vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Aeroc materjali suletud poorides (mõõduga 0,5 2,0 mm) paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindluse. Samuti on materjal väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel. Lühidalt
Tallinna Ehituskool Ehitussegud ja mördisegud Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasan...
KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks li...
Maatriksi deformeeritavus peab olema suurem armatuuri deformeeritavusest. Lisaks peab maatriks hästi märgama ja ,,kleepima" end armatuuri külge. Ei tohi kuivades eriti kahaneda ja peab kiiresti kõvenema. Üleüldiselt peaksid mõõtmed säilima kuivades. Muidu ,,kisub" armatuuri kiud ,,viltu". Armatuur ehk näiteks süsinikkiud ja klaas määravad ära tõmbetugevuse, elastsusmooduli, jäikuse, roomekindluse, paindemooduli, survetugevuse, löögisitkuse ja muud sellist. Peamised polümeerid on reaktoplastid, ehk siis sellised mis temperatuuri muutudes sulavad. Epoksü, vinüül, polüester jne. Termoreaktiivsus näitab vastupanu temperatuurile. Kõik plastid on polümeerid, kuid kõik polümeerid pole plastid. Polümeerid võivad olla: amorfsed termoplastid suht tavalised plastikud, kus makromolekulidel pole ristsidemeid. Pool kristalliinsed suurema
2,1 2770 3062 11 20,1 12 22 2,2 2616,3 2212 2454 11 20,9 3,1 2418 2728 13 23,4 3,2 2599,5 2330 2630 13 23,5 2 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevus määratakse pooleks tehtud silikaattellisega, mille pooled asetsetakse üksteise peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi keskele ja viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: (4)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2014/2015 Kipsi katsetamine Õpperühm Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Kipsi jahvatuspeenuse, normaalkonsistentsi, tardumisaja, paindetugevuse, survetugevuse ja tiheduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Kips on õhksideaine. Ta küll tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult. Kipsi tooraineks on looduslik kips (CaSO4.2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla max 10…25%. Saadava kipsi kvaliteet sõltub suurel määral nendest lisanditest
Selliseid projekteerimisel etteantavaid põhilisi betooni kvaliteedinäitajaid nimetatakse betooni klassideks või markideks. Seejuures klass või mark on betooni kvaliteedinäitaja üks kindlatest normeeritud väärtustest. [4] 4 1.2 . Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid Survetugevus on betooni tähtsaim omadus [5, p. 239]. Betoonid liigitatakse survetugevuse alusel klassideks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6] 1.2.1 Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni
Betoonisegud jagunevad jäikadeks,plastseteks ja voolvateks. Töödeldavaust määratakse koonuse vajumisega , voolavusega. 2. Veehoidvus on näitaja , mida iseloomustab peene osa ja vee hulka betoonisegus. Iseloomustatakse vee eraldusmisega värske segu peale. 3. Tihedus on näitaja , mis prognoosib betooni kvaliteedinäitajaid. 4. Survetegevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav.Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevuse 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel. Mördid · Kasutatakse materjalide ühendamisel monoloodiks,pindade tasandamisel,pragude täitmisel jne. · Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest,peenest täitematerjalist ja seguveest , mõnel juhul kasutatakse ka pingmente. · Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 5. tiheduse järgi
· kiirkuivava betooni kasutamine · kuuma betooni kasutamine · hästi isoleeritud posti- ja seinavormide kasutamine · soojusisolatsiooniga vormide kasutamine horisontaalkonstruktsioonides · kiirgussoojendus · traatsoojendus 5.1.Mõned soovitused talvel betoneerimiseks Kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +5°C, tuleb kasutusele võtta talvised betoneerimise meetodid Betooni temperatuur ei tohiks langeda alla 0°C enne 5MPa survetugevuse saavutamist Kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest 10 TTK Optimaalne betoonisegu temperatuur enne paigaldamist peaks olema sõltuvalt ilmast, konstruktsiooni massiivsusest ja hooldamismeetodist +10...+25°C. Kivineva betoonkonstruktsiooni temperatuur ei tohiks tõusta üle +50...+55°C
15 > t ≥ 10 10 > t ≥ 5 3) 9 18 30 Märkused: 1) Pluss tardumisaeg, kui on üle 5 tunni. 2) Ühes reas võib vaheväärtusi interpoleerida. 3) Temperatuuril alla 5oC tuleb hooldamise kestust pikendada selle aja võrra, mil temperatuur on alla 5oC. 4) Kivistumiskiirust iseloomustab betooni 2-päevase ja 28-päevase keskmise survetugevuse suhe, mis määratakse eelkatsetel või põhineb samasuguse koostisega betooni kasutamiskogemusel. 5) Betooni väga aeglaste tugevuse kasvu kohta tuleb erinõuded esitada projektdokumentatsioonis. - f cm 2 , f cm 28 vastavalt betooni keskmine survetugevus 2 ja 28 päeva vanuses KAITSE Betooni kaitstakse paigaldamisel ja tihendamisel päikese, tugeva tuule, külmumise, vee, vihma ja lume kahjustava mõju eest.
kihis, ei ole see siiski materjali tegelik tõmbetugevus. See tuleneb sellest et pinge jaotub erinevate koormamisviiside korral erinevalt. Painde korral ei jaotu pinge materjalil ühtlaselt, kuid tõmbe korral jaotub. Siiski mitmete testide andmed näitavad et painde tugevus kolme punkti meetodil on märgatavalt suurem kui on sama komposiitlaminaadi tõmbetugevus. KIHILINE REBENEMINE Samuti nagu survetugevuse mõõtmisel on ka kihilise rebenemise näitajate teada saamiseks välja töötatud ja proovitud mitmeid testmis meetodeid saamaks teada selle tugevust ja moodulit. Kõige levinumad on neist kolm. Kui eelpool arutletud näitajad olid tehtud kõik kus kiud materjalid olid telje suunalised(risti detaili servadega) siis rebenemise katseteks kasutatakse mittetelje suunaliste kiududega materjali st et kiud on nihutatud nt 45o nurga alla. Üks test ongi sümmeetrilise laminaadi test,
Keskmine 0,0826 1. 151,4 298,8 48,8 43,52 279,6 0,1178 2. 151,3 300,5 48,9 45,12 319,9 0,1335 3. 151,5 300,2 49,1 45,25 334,1 0,163 Keskmine 0,138 Joonis 1. Soojusisolatsioonmaterjalide paindetugevused 4.4 Survetugevuse määramine 10%-lisel deformatsioonil Katsekehade koormustaluvus arvutati valemi 5 järgi ning tulemused on toodud tabelis 4. Tabel 4. Katsekehade survetugevus Prk Proovikeha Ristlõike Mass [g] Koormustalu nr. mõõtmed [mm] pindala vus [kPa] [mm2] a b c 1. 49 50 47 2450 1,56 117 2. 50 49 50 2450 1,66 130 3. 49 50 50 2450 1,65 123 4
välitingimuste eest, sõltub kattematerjalist, keskkonna temperatuurist, betooni margist jm. Ilma lisasoojenduseta pole mõtet betooni Pilt 4. Külmakaitsekassett. kaitsta külma eest kauem kui 3...7 ööpäeva. Nimetatud aja jooksul eraldub betoonist eksotermiast tingitud soojus ja betooni temperatuur võrdsustub õhutemperatuuriga [3]. Ja kui see on juhtunud algab betooni kivinemise aeglustumine, mis ühtlasi tähendab, et betooni lõpliku survetugevuse saavutamine võtab lihtsalt kauem aega, kuid tänu eksotermia soojuse ära kasutamisele on betoon 3...7 päeva möödudes juba ilmselt saavutanud kriitilise tugevuse, mis tähendab, et edasise külmumise eest betoon on kaitstud. 3.2.3 Betooni soojendamine auruga. 8 Aursoojendust kasutatakse siis, kui tekib raskusi ehitusplatsi varustamisel
1) Legeerimine 2) Oksüdeerimine 3) Fosfaatimine 4) Kalvaniseerimine KLAAS 1. Millest klaasi valmistatakse? Peamiseks tooraineks on KVARTSLIIV 57%, SOOL 19%, LUBJAKIVI 14% 2. Milline lisand muudab klaasi roheliseks? RAUA lisamine muudab klaasi roheliseks. 3. Kuidas klaasi trantsporditakse? SERVITI ASENDIS. 4. Kuidas saadakse lehtklaasi? 5. Lehtklaasi paksused? 6. Vitriinklaasi paksused? Alates 6mm (eestis 6-12mm). 7. Tõmbetugevuse ja survetugevuse suhe? Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi?
Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteediliste toorainete ning kaasaegse valmistamistehnoloogia koosmõjus saavutatud AEROC toodete mahukaalu ning survetugevuse suhte näitajad esindavad maailma selle ala absoluutset tipptaset. AEROC materjali suletud poorides (mõõduga 0,5 2,0 mm) paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindluse. Samuti on materjal väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel. Lühidalt võibki öelda, et AEROC on puidu parimate omadustega kivi, mis erinevalt puidust ei põle, ei mädane ega karda niiskust.
alumise mõõtmega d2 mm. [1] 6 8.4 Mis piirab jämedate killustike kasutamist? Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem on puistetihedus, seda tugevam ja tihedam betoon saadakse.[1] 8.5 Kas killustiku mark peab olema betooni margist madalam, kõrgem või sellega võrdne? Killusiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5- 2 korda.[1] 8.6 Palju võib olla tolmseid ja savikaid osiseid graniit ja lubjakivikillustikus? Neid võib olla 1-4,5 %.[1] 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2013-2014.II osa. Prof.LRaado 10. LISA Tabel 1 EVS-EN 12620:2002 ,, Betooni täitematerjali" nõuded Sõela ava , mm Läbind sõelal, % d/2 0...5 d 0...20 D 85...99 1
koguni poole võrra. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). 3 Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist. Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast.
Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid Katseandmete tabelid 2 MÄND Tasakaaluniiskus
misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raud- betoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele.
Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteediliste toorainete ning kaasaegse valmistamistehnoloogia koosmõjus saavutatud AEROC toodete mahukaalu ning survetugevuse suhte näitajad esindavad maailma selle ala absoluutset tipptaset. AEROC materjali suletud poorides (mõõduga 0,5 2,0 mm) paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindluse. Samuti on materjal väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel. Lühidalt võibki öelda, et AEROC on puidu parimate omadustega kivi, mis erinevalt puidust ei põle, ei mädane ega karda niiskust.
betoonplokke kasutada Muud müürimaterjalid Mördile esitatavad nõuded on: töödeldavus, veepidavus, tugevus, sidumisvõime ja vastupidavus. Need omadused saavutatakse kuivsegudega või ehitusplatsil kvaliteetsetest materjalidest valmistatud mörtidega. Täitebetooni täitematerjali tera suurus ei tohiks üldjuhul olla suurem kui 20 mm. Täitebetooni konsistentsi tagamisel tuleb jälgida vee ja tsemendi suhet, liigveega kaasneb betooni survetugevuse vähenemine. Töödeldavuse parandamiseks on soovitatav kasutada plastifikaatoreid. Armatuuri ja müürivõrku kasutatakse müüritise tugevdamiseks. Sidemed hoiavad müürikihte koos ja pakuvad lisatoestust. Soovitatav on kasutada roostevabast või tsingitud traadist sidemeid. Metalltarvikud peavad olema puhtad, puhastatud määrdeainetest ja roostest. Külmumisohtlikes tingimustes ladumisel ja betoneerimisel (temp. alla +3oC) on
maakoores mitmesuguste füüsikaliskeemiliste protsesside tagajärjel. Igal mineraalil on kindel 10 keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. Sama liiki kivim võib olla väga erinevateomadustega, sõltuvalt tema tekkimise tingimustest ja lisanditest. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks). Survetugevuse järgi jagatakse looduskivist materjalid tugevusklassidesse või markidesse, mis näitavad kivimi survetugevust (N/mm2 või kg/cm²). Kivimid jagatakse veel külmakindlusemarkidesse, mis näitab külmatsüklite arvu, mida kivim talub. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse : Tard- ehk magmakivimid (Graniit) · massiivsed · purdsed settekivimid( liiv, kruus, savi, kips, dolomiit, lubjakivi, kriit) · keemilised · mehaanilised · organogeensed
4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2
tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase tõmbetugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raudbetoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutusseisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kandevõimele. 2. Pingbetooni olemus Pingbetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad
*Klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga *Tsemendi ladustamine ja pakkimine. Tsemendi tardumine ja kivinemine. *Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kui ei võta vastu välist jõudu. *Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. Tsemendi omadused. Tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevuse 28 päevase normaaltingimustes kivinemise järgi nn. normtugevus. Tardumisajad mööratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema hiljemalt 12h pärast. Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu ega deformeeruda. Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskkondades. Eritsemendid *Kiirkivinevad *Sulfaadikindlad
Plasma tekitatakse elektrikaare või kõrgsagedusliku elektrivälja abil. Plasmatöötluse protsessid kulgevad väga kiiresti : (10-2 ...10-5 s; T<105 K)]. · Reaksioonivõimeliste NH2 rühmade tekitamine kiu pinnal eriti epoksüvaigust maatriksi puhul. 18. Molekulaarkomposiidid Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming. Eesmärgiks on seatud orgaaniliste kiudude saamine, millel oleks kõrged survetugevuse näitajad. Senituntud parimatel kiududel (näiteks kevlar) ei hinnata survetugevust piisavaks. Innovatiivseks ideeks oli tuntud kiudude muutmine molekulaartasemel komposiitideks regulaarahelaga makromolekulide polübensotiasool (PBT) ja polübensoasool (PBO) sisseviimisega. Tegemist on kasutusvalmite materjalidega, mis ei vaja enam täiendavat armeerimist sarrusega, samuti sarruse ketramist-kudumist, prepregide valmistamist jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
