pinnastruktuuriga kivi. Tänu ,,Silikaadi" inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule. Täiendavalt viimistlemata väärikkivi kasutamine siseviimistlusmaterjalina, mida on aastate jooksul laialt propageeritud näiteks Saksamaal, on meie tarbijale praegu veel ilmselt harjuma-tu ja võõrastav. 4.2. Füüsikalised omadused. - Tellis on konstruktiivne materjal ja seega tema kõige olulisemaks omaduseks - survetugevus. Praegusel ajal toodetakse Eestis silikaatkivi keskmise survetugevusega 15 ja 25 N/mm2. - Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid. Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850..
· Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. · Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad
KORDAMISKÜSIMUSED AINEST ,,Komposiitmaterjalid" MTM 0050 1. Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt? Kasvatamine pindest tähendab materjali sadestumist kristalli tipus 5
ning alates 2002.aasta kevad-suvest on AEROC tooted saadaval kõigis Eesti suuremates ehitusmaterjalide kauplustes. Lisaks Eestile müüme praegu AEROC plokke, -vaheseinaplaate ning liimsegusid ka Läti ja Sankt-Peterburgi turul, samuti selguvad lähiajal lõplikult turustuskanalid Soomes. Alates 2003.aasta ehitushooajast pakume ehitajatele juba terviklikku seinasüsteemi, nimelt lisanduvad tootevalikusse ka AEROC silluseid. AEROC toodete põhilised kvaliteedinäitajad mahukaal, survetugevus ja mõõdutäpsus vastavad Euroopa standardite kõrgeimatele nõudmistele. AEROC tooted on sertifitseeritud rahvusvaheliselt akrediteeritud Keskuse EhitusTEST poolt, mille alusel on meile väljastatud vastavustunnistused ka Lätis, Venemaal ja Soomes. Poorbetoon maailmas Poorbetoon, nagu nimetuski ütleb, on poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal. Poorbetooni valmistamise tehnoloogia printsiibid leiutati 1920.-30.-ndatel aastatel Soomes ja Rootsis
korpused jne.) valmistamiseks. Elektrokeraamiliste materjalide seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka häid isolaatoreid. Elektrokeraamikal on põhirõhk asetatud keraamika elektrilistele ja soojuslikele omadustele (elektri- ja soojusjuhtivus). 6.4Tehnokeraamika omadused Tehnokeraamika on vähese tugevusega ning suure haprusega. Kuna keraamika tõmbetugevus on väike, antakse tugevusnäitajatest tavaliselt paindevõi survetugevus. Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus (see on piires 1200...3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. Oluliselt ei muutu tehnokeraamika, näit. Lõikekeraamika tugevus- ja kõvadusomadused temperatuuri tõusul kuni 1000 °C-ni. Keraamiliste materjalide põhiline puudus on nende suur haprus, mida iseloomustab ühe sitkusnäitajana purunemissitkus (mida väiksem see on, seda sitkem materjal). 6.5 7.1 7.2Tehnoloogia
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012)
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
kui 50 g/cm2 :Savide nimetused nende normide järgi vastavalt sidususele on järgmised . Sidusus 50 ... 110 111 ... 200 201 ... 280 281 ... 360 Nimetus lahja savi keskm. rasvane savi rasvane savi väga rasvane savi Päris ühest seost ehitussobilikkuse ja sidususe vahel ei ole õnnestunud siiski tõestada. Nii on ehituspraktikas oma kõlbulikkust tõestanud ka savid, mille sidusus on 25 g/cm2 . Survetugevus Kuivanud saviehituse detailide survetugevus on enamasti vahemikus 0,5 5,0 N/mm2 (5 50 kg/cm2 ). See on otseses seoses materjali savi (saue) liigi ja sisaldusega. Tugevust mõjutab aga ka mineraalse teramaterjali (täitematerjali) suurus ja jaotumine; samuti valmistamisviis ja materjali kokkupressimise tugevus. Elastsusmoodul Savide elastsusmooduliks on mõõdetud 6000 7000 N/mm2 . Tulepüsivus Saksa ehitusnormides (DIN 4102, DIN 18951) loetakse savi mittepõlevaks materjaliks, kui
ruumelastsusmoodul K, Poissoni tegur μ 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. a. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: b. Tõmbeteim- Staatilised tõmbeteimiga määratakse metallide korral järgmised tugevusomadused: - voolavuspiir - tõmbetugevus c. Surveteim- Surveteimiga määratakse metallide korral samad tugevusomadused, mis tõmbeteimigagi: - voolavuspiir - survetugevus d. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: e. Löökpaindeteim - Charpy löökpaindeteim on materjali sitkuse määramise põhimooduseid. Selle järgi hinnatakse, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Löökpaindeteim seisneb sisselõikega teimiku purustamises pendellöömikuga ja purustustöö määramises. f. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: g
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
Järelhoidmise aeg sõltub liimist, puiduliigist ja edasisest töötlemisest. Liimimisresiimid: Liimimis kvaliteet oleneb suuresti pindade kokku surumisest. Kasutatakse kiilusid, pitskruve, liimklambreid, mehaanilisi ja mootoriga varustatud kruviseadmeid (hüdraulilisi ja neumaatilisi presse e suruõhu seadmeid). (kui tegemist naha- või kondiliimiga on kasulik materjal eelnevalt sioojendada) (liimi kihi paksus peaks olema 0,08- 0,15 mm). Pilet nr. 3 1.Puidu liigitamine. 2.Puidu survetugevus. 3.Liimide liigitus. 1.Lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit (mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Maltspuidulised- lülipuitu ei ültse märgata (haab, kask, lepp) Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg, pöök) Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp)
sõltuvad puidust katsekeha tõmbetugevus elastsus ja deformeeritavus? Tugevam on pikikiudu. Elastsus sõltub puiduriketest ja kiudude suunast. Pikikiudu on elastsusmoodul 8 000...14 000 MPa, ristikiudu aa 200...500 MPa. 32. Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine? Ristikiudu on 5x suurem kui pikikiudu. Puidurikked ei mõjuta. Niiskuse toimel survetugevus väheneb. 33. Mis on puidu paindetugevus? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas. Http://www.tallnerk.ee/failid/Paindetugevus.jpg Puidu paindetugevuseks nimetatakse puidu omadust vastu panna paindele. Puidu painutamisega kaasneb detaili kuju muutumine, mis on tingitud nii surve-, tõmbe kui nihketugevusest. 34. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Millised deformatsioonid leiavad puittalas aset tsüklilise
rakendatava koormuse ja kiudude nurga suurenedes. Mida suurem on elastsusmoodul, seda väiksemad on deformatsioonid (sõltub elastsusmoodulist). 32. Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine? Survetugevus on ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu. Puidurikked (kaldkiulisus, oksakohad) ei oma survetugevuse määramisel suurt mõju. Niiskuse suurenedes survetugevus väheneb. Näiteks niiskuse suurenedes 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni) väheneb puidu survetugevus ca 2 korda. 33. Mis on puidu paindetugevus? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas. Paindetugevus on kombinatsioon tõmbe- ja survetugevusest (ka nihketugevusest). Selle väärtus riketeta puiduproovis jääb arvuliselt tõmbe- ja survetugevuse väärtuste vahele. 34. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Millised
paindetugevus fraktsioonidel läbimõõduga 0,63-2,0 mm. Tugevuse kasv toimub aga teatud piirini, seega veel suurema terastikule liiva kasutamisega hakkab tugevus langema, kuna tsement ei suuda liiva vahel olevaid tühemikke täita. Survetugevusel esines täpselt samasugune seaduspära, et seguvahekorra 1:3 puhul oli parima survetugevusnäitajaga betoon, milles oli 50 % liiva fraktsiooniga 0-0,8 mm ning 50% liiva fraktsiooniga 0,63- 2,0 mm. Suhte 1:5 korral oli siingi parim survetugevus betoonil, mille täitematerjaliks kasutati liiva fraktsiooniga 0,63-2,0 mm. Et saavutada võrdset töödeldavust erineva liiva fraktsioonidega, on vaja rohkem vett peenema fraktsiooni liiva jaoks. Vee lisamine aga suurendab vesi-tsementtegurit, mis omakorda mõjub kivistunud betooni surve- ja paindetugevusele vähendab tugevusnäitajaid. Samuti mõjutab tugevus omadusi segu koostise valik, graafikutelt 3 ja 4
1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1
MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört - koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört - (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Lubimördi 10 orienteeruv seguvahekord on 1:3...1:5 (1 osa lubja kohta 3...5 osa liiva). Savimört - leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus
• põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures) • toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 13. EPSi põhilised kasutuskohad? Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. λ=0,035… 0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70…+1000C. 13. XPSi põhilised kasutuskohad? Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus- 25…45 kg/m3, λ=0,035…0,045W/mK. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. 14. Plastidest katusekattematerjalid?
1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali...
2.Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele Mineraalsetele fassaadikrohvidele esitatav tähtsaim nõue on, et oleks tagatud piisav nakkevõime aluspinnaga ja üksikute kihtide vahel. Samas peab fassaadikrohv olema ilmastikukindel ning piisava elastsusega. Elastsus on vajalik, et kogu krohvisüsteemis esinevad väiksed liikumised ei tekitaks fassaadipragusid. Fassaadikrohvile esitatavate nõuete täitmiseks on võimaluste arv piiratud. Fassaadikrohvi survetugevus peaks olema minimaalselt 2,5 N/mm2. Nõrgema survetugevusega fassaadikrohvid (näiteks lubikrohvid) ei ole ehitusfüüsikaliselt sobivad (ilmastikukindlad ja vett-tõkestavad) krohvid. Soklikrohvi survetugevus peab olema vähemalt 10 N/mm2. Järgmised tähtsad fassaadikrohvi füüsikalised suurused on veeimavuskoefitsent w ja aurutakistusväärtus Sd. Fassaadikrohve võib veeimavuse järgi jagada kolme kategooriasse: krohvisüsteemid, millele ei esitata mingeid nõudmisi
Teooria annab kontrolltöös ainult 20% punktidest. Ülesandeid peab igal juhul ka oskama. Vastamata on teise osa küsimused nr 35 ja 40, otsige ise ja andke teistele kaa teada.Ülejäänud vastused on väga pealiskaudsed, vaja on siiski tutvuda materjaliga et teada millest jutt. Materjale õppimiseks saab http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Tugevusanaluusi_alused/ 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? Kasuta fantaasiat ja keskkooli lõpukirjandi kirjutamise tuhinat. 2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? Geomeetria (Kas detailide kuju ja mõõtmed on optimaalsed?), koormused(Milliseid koormusi konstruktsioon talub?) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi ...
põrandaplaadi vahel miinimumini. Samal põhjusel peab aluse kõrgustolerants olema piirides ± 15 mm. Teostamaks pinnasel plaadi arvutust, tuleb määrata esmalt pinnase kandevõime. Samuti on vajalik kindlaks teha, et põrand ei saaks kahjustatud aluse külmumise tõttu. Seetõttu toetub põrandaplaat tihendatud killustikalusele paigaldatud soojustusplaatidele. Optimaalse põranda projekteerimiseks tuleks kindlasti selgeks teha soojustusplaatide pikaajaline survetugevus. Koormused Oma kasutusea jooksul mõjuvad betoonpõrandatele väga erinevad koormused. Koormused võivad olla paigalseisvad ehk staatilised või kiirendusega liikuvad ehk dünaamilised. Koormused võivad mõjuda aluspinnale kas ühtlaselt jaotatuna, punktina või joonena. Ühtlaselt jaotatud koormus, mida mõõdetakse KN/m²; N/mm² esineb projektides kõige sagedasemini. Ühtlaselt jaotatud lauskoormust esineb praktikas väga harva. Näidetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad
katmiseks lihtne ja efektiivne. [6] Tehnilised andmed [6]: Kasutustemperatuur: -40...+140 °C; Valguse läbilaskvus: 80% ; Keemiline vastupidavus: Tööstuslik õhk, nõrgad happed, nõrgad leelised, pesuvahendid, alkohol ; Tihedus:1,4 g/cm3 (ASTM D-792) ; Pikisuunaline soojuspaisumine: 2,7x106 cm/cm °C (ASTM D-696) ; Veeimavus: 0,18 +0,25% mg/cm2 (ASTM D-570) ; Jäikus: E 91 (ASTM D-695) ; Survetugevus: 2200 kg/cm2 (ASTM D-695) ; Pikenemise määr: 760 kg/cm2 (ASTM D-638) ; Paindejäikus: 1400 kg/cm2 (ASTM D-790) ; Soojusjuhtivustegur: K=ca. 5 Kcal/m2 h°C ; Soojusjuhtivuskoefitsient: =0,22 Kcal/m2 h°C. 3.2. AKRALUX- viielainelised plaadid Akralux Onda laineplaadid on läbipaistvad ja sobivad profiilile P75. See tähendab, et neil on samasugused lained kui Gotika ja Balti laine plaatidel
Pöörduvad liimid kõvanevad lahusti aurumise teel, seega oluline on valida hästi lenduv solvent, aga samas ei tohiks liim kõveneda ka liiga kiiresti, muidu ei jõua detaile ühendada ja kokku suruda. Pöördumatud liimid kõvenevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel, lineaarsed molekulid seotakse põiksidemete tekkimise abil. Mitmed kõvenevad kuumutamisel, UV-kiirguse või niiskuse toimel. Pilet 11 Eri liiki tugevused ja nende mõõtmine. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse Tõmbetugevus katsekeha tõmmatakse katki. Saadakse pinge-deformatsiooni graafik, kust on võimalik määrata elastsusmoodul, voolavuspiir, tõmbetugevus. Survetugevus saab kasutada samade parameetrite saamiseks nagu tõmbetugevust, materjal
(N /mm2)0,10. P Koostas N.N 2011 11 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Kivitüüp õhimört Silikaat 1. gr. 0,46 2. gr. 0,42 fb --kivide normaliseeritud keskmine survetugevus N/mm2 koormuse rakendamise suunas bruto ristlõike järgi; fm -- põhimördi keskmine survetugevus N/mm2 fk=0,46*250,70*50,30=7,096 MPa Eeldame, et kivi ja mört vastavad 1 kvaliteediklassi, siis Eestis me kasutame teostuskategooria B andmeid ja M = 2,0 Vertikaalkoormusega ühekihilise seina ja posti kandevõime on EPN-ENV 6.1.1 p 4.4.2(1) alusel i ( m ) Ac f k NRd = , kus M Koostas N
baasil. Nad on perspektiivsed konstruktsioonimaterjalid tänu suurele kõrgetemperatuursele tugevusele, kuumuspüsivusele, väikesele joonpaisumistegurile ja heale termokindlusele. Tehnokeraamikas on kõige levinum ja perspektiivsem Si3N4 ühend Al2O3-ga, mis kannab nime sialon. 5. Tehnokeraamika omadused Tehnokeraamika on vähese tugevusega ning suure haprusega. Kuna keraamika tõmbetugevus on väike, antakse tugevusnäitajatest tavaliselt paindevõi survetugevus. Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus (see on piires 1200...3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. Oluliselt ei muutu tehnokeraamika, näit. lõikekeraamika tugevus- ja kõvadusomadused temperatuuri tõusul kuni 1000 °C-ni. Keraamiliste materjalide põhiline puudus on nende suur haprus, mida iseloomustab ühe sitkusnäitajana purunemissitkus (mida väiksem see on, seda sitkem materjal). Tehnokeraamika positiivseteks omadusteks on:
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
6) Huumus takistab betooni kivinemist. 7) 5-10 mm, 5-20 mm, 20-40mm, 20-70 mm, 40-70 mm. 8) Betoonis on parem kasutada killustiku maksimaalse suurusega, kuna sellisel korral täitematerjal omab väiksemat eripinda ning avaldab vähem survet tsemendi mördile, tagades segu vajalikku mobiilsust. 9) Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem see on, seda tugeam ja tihedam betoon saadakse. 10) Killustiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5 – 2 korda. 11) Neid võib olla 1 – 4,5%. 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018 3) Betooni täitematerjali katsetamise juhend.
2 Tuulekoormus) HE320A sobib kasutuseks postina! 28 7 SURVEJÕU JA PAINDEMOMENDIGA KOORMATUD POSTIJALG 7.1 Posti jala alusplaadi arvutus Konstrueerida ja arvutada posti HE 320A jala alusplaat ja ankrupoldid! Ankrupoldid M36 (Ø30 mm, As = 816 mm2- keermestatud osa pindala) Ankrupoldi tugevusklass 8.8 (tõmbetugevus fub = 800 N/mm2). Vundamendi betooni C30/37 (arvutuslik survetugevus on fcd = 20 N/mm2). Alusplaadi terase tugevusklass on S235, mille normatiivne voolavuspiir on 355 N/mm2. Betooni seisukohalt on kõige ohtlikum koormuskombinatsioon, mis tekitab alusplaadi alla võimalikult suurema survejõu. (max Ned+min Med). Ankrupoltide seisukohalt on kõige ohtlikum koormuskombinatsioon, mis tekitab ankrupoltides võimalikult suurema tõmbejõu. (min Ned+max Med). Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK):
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam
deformasiooniks. Puidu survetugevuse all mõistetakse puidu omadust vastu panna kokkusurumisele. Survetugevuse määramiseks kasutatakse prismakujulist proovikeha, mida surutakse kuni puidu kiud painduvad ja nihkuvad kõrvale (joonis 4.). Puidukiudude purunemismomenti mõõdetakse maksimaalse jõuga (Pmax kg-des). Survetugevusel ei oma suurt tähtsust oksad ja kaldkiulisus, kuid puidu niiskuse kasvades 12%-lt 30%-ni väheneb survetugevus kaks korda. Mida tihedam on puit, seda suurem on survetugevus (nt kuuse survetugevus pikikiudu on 45N/mm2 , tammel aga 58N/mm2). Tõmbetugevus pikikiudu. Tõmbetugevuseks nimetatakse puidu vastupanu tõmbamisele, selleks kasutatakse puidust valmistatud proovikeha (joonis 42). Tõmbejõudu rakendatakse kuni tooriku katkemiseni, katkemise momendil mõõdetakse maksimaalne jõud (P). Tõmbetugevus pikikiudu on võrreldes teiste tugevuse liikidega umbes kaks korda suurem Joonis 56
väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid.
3. Plastne betoon keskmise veesisaldusega ning enim kasutustleidev. 4. Valubetoon on rohke veesisadusega ja piisavalt vedel, et voolab omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjalide terade kujust, plastifikaatorite sisaldusest. Betooni tugevus on raskebetooni üks tähtsamaid omadusi. Seda kontrollitakse 28 päeva pärast proovikeha kivistumist normaalsetes tingimustes. Betooni survetugevus on tõmbetugevusest 8-15 korda suurem. Just tänu sellele kasutatakse betooni just survet vastu võtvates tarindites. 1.23 Betooni seguvahekord 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 on suhtarvude rida. 1 on tsemendi mahuline või kaaluline kogus. Ülejäänud numbrid näitavad, mitu osa peab olema 1 tsemendi osa kohta. 0,8 osa vett 1 tsemendi osa kohta, 2,4 osa liiva 1 tsemendi osa kohta, 5,1 osa killustikku või kruusa 1 tsemendi osa kohta.
nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis 4 Joonis 7.6 Vahepostide seotised: a klassikalises plokkseotises, b täidisseinas, c välisvoodri ja mineraalvatt-täidiskihiga seinas, d neljakihilises seotises Joonis 7.7 Veel postide seotisi 7.2.1 Survetugevus. Müüritise survetugevus sõltub peamiselt kasutatavate kivide ja mördi margist. Surve mõjul deformeeruvad kivid ja mürt nii piki- kui ka põiksuunas. Seejuures deformeerub mürt rohkem kui kivid, mis toob erinevate põikdeformatsioonide tõttu kaasa tõmbepingete tekkimise kivides. Kivid müüritisel ei toetu mördile mitte kogu pinnaga, vaid üksikutes kohtades; ülejäänud osades on mürdi ja kivide vahel õhkvahe. Müüritise tugevusele avaldab mõju ka vertikaalvuukide olemasolu
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
suurenevad. Männil on piir 150...200 aastat. Üleseisnud puude viimased aastarõngad on väga kitsad ning sügispuidu protsent on väike. · Kasvukoha tingimused Põhjas kasvanud männi puidul on paremad mehaanilised omadused kui lõunas kasvanul. Mida parem mullastik, seda paremad omadused. · Temperatuuri mõju kõrgete temperatuuride mõjul muutub puit hapraks ning väheneb puidu löögiline paindetugevus. Külmunud puidul suureneb survetugevus ja lõhestustugevus , kuid alaneb löögiline paindetugevus. Muutused on seda suuremad, mida suurem on puidu niiskusprotsent. · Aurutamise mõju Rõhu suurenemisel 1,5 atm. alandab 1...2 tunni jooksul mehaanilisi omadusi survetugevuse korral piki kiudu ja paindetugevusel 6 %. Aurutamisel väheneb puidu hügroskoopsus. · Vee mõju pikaajaline puidu vees oleks viib alla tugevusomadused, sest toimub puidu kiudude leostumine ja hüdrolüüs.
MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört
3.3.6. Välisseinad 3.3.6.1 Välisseinte konstruktsioon (U=0,19 W/m2 K): Sulundiga rõhtlaudadest vooder 21 mm Tuulutav õhkvahe; püstlatid 20x70 mm, samm 600 mm Tuuletõkke - mineraalvillplaat 29 mm, D0,036W/(m*K) Soojustus - mineraalvillplaat 150 mm/rõhtlatid 150x50 mm, samm 600 mm, D0,035W/(m*K) Müüritis 250 mm kergkruusplokkidest, D0,19W/(m*K), survetugevus b3 MPa (nt FIBO 3) Sisseviimistlus 3.3.7. Siseseinad 3.3.7.1 Kandvad siseseinad Teljel ,,2" ja ,,3": 250mm kergkruusplokid (3MPa), krohvitud mõlemalt poolt Teljel ,,C": 350mm kergkruusplokid (3MPa), krohvitud mõlemalt poolt 3.3.7.2 Muud vaheseinad: Viimislus Kergkruusplokid (3Mpa) Viimistlus 3.3.8. Avatäited Aknad on PVC-st. Akende maksimaalne soojajuhtivus on U=0,9 W/m2 K. Lõuna ja läänepoolsete
Liiv: Osakeste läbimõõt üle 5mm vähem kui 35%. Kruus: Osakeste läbimõõt üle 5mm rohkem kui 35%. Filler: Eraldi toodetud, määratud terakoostise ja füüsikalis-keemiliste omadustega, mineraalne pulber, asfaltsegude omaduste parendamiseks. Killustik: tehakse peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Jaguneb fraktsioonideks: 0/4, 4...8, 8...16,16...32 ja 32..64mm. Harva kasutatakse üle 64mm. Peamised omaduste näitajad: survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Tootmine: Nõudlus kasvab, karjääre ei ole juurde tekkimas. Vastuvaidlused. Tootmiseks kasutatakse karjääre (ette valmistatud ja seadistatud pinnase kaeveks lahtisel viisil)või avakaevandusi (kaevandatakse kihtide või astmetena). Puhtus ja sõelanalüüs: Puhtus ehk peeosiste sisaldus. Sõelanalüüs määratakse lõimist ehk terastikulist koostist.
tõmbetugevus peab olema suurem kui kattematerjali tõmbetugevus. 39 Lamekatuse soojustus Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: mineraalvill, vahtpolü vahtpolüstü stüreen (EPS, XPS), keramsiitkruus, keramsiitkruus, vahtklaas. Et taluda nii pealkä pealkäimist kui ka lumekoormust peab soojustusel olema piisav survetugevus (>25 KN/m2). Soojustus tuleb kinnitada katuse aluskonstruktsiooni või katta raskema materjaliga, mis vä väldiks soojustuse liikumahakkamist tuule või mõne muu koormuse mõjul. Soojustuse kinnitamiseks võib kasutada mehhaanilist kinnitamist spetsiaalsete tüü tüüblitega blitega ja liimimist. Tüüblitega üüblitega kinnitusel peab olema tagatud õhu-
≤1 ft , 90 ,d σt,90,d – arvutuslik tõmbepinge ristikiudu f t,90,d – arvutuslik tõmbetugevus ristikiudu PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 26/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4.4 Surve 4.4.1 Surve pikikiudu σ c , 0 ,d ≤1 fc ,0 ,d σc,0,d – arvutuslik survepinge pikikiudu f c,0,d – arvutuslik survetugevus pikikiudu 4.4.2 Surve ristikiudu σ c ,90 ,d ≤1 k c , 90 ⋅ fc , 90 ,d Fc ,90 ,d σ c , 90 ,d = A ef σc,90,d – arvutuslik survepinge ristikiudu efektiivsel kontaktpinnal f c,90,d – arvutuslik survetugevus ristikiudu k c,90 – tegur, mis arvestab koormuse konfiguratsiooni, lõhestumisvõimalust ning survedeformatsioonide astet (k c,90 = 1.0 – 1.75)
Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. 5. Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on seotud tõmbetugevusega kivimi välispinnal ja seda pole lihtne mõõta ja defineerida. Elastsed vilgukivi plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi. Survetugevus (Qu, UCS)- Kuivade kaljude UCS on standart kivimite tugevuse defineerimisel. Üldjoontes on survetugesvus seotud poorsusega ja seetõttu ka kivi kuiva tihedusega. Enamus süvakivimitel on poorsus alla 1 protsendi ja UCS suurem kui 200 Mpa ja settekivimitel tihedus alla 2-3 t/m3 ja survetugevus väiksem kui 70Mpa. Survetugevus kasvab ajapikku enamikes settekivimites tänu kivistumisele ja vähendunud poorsusele.
sellisele pinnasele sobivat masinat. Tänu sellele liigitatakse tihendusmasinad esmajoones nende toime alusel: a) staatilise toimega masinad b) lööktoimelised masinad c) vibrotoimelised masinad d) kombineeritud toimega masinad. 28. Tihendusmasina valiku põhimõtted, selgitused. Tihendusmasina valikul lähtutakse masina tööorganite kontaktsurvest. Paljude firmade kataloogides on kontaktsurve masina tehnilises karakteristikus juba antud ja valikuks tuleb määrata vaid tihendatava materjali survetugevus ning neid omavahel võrrelda. Üldreeglina tuleb juhinduda põhimõttest, et tihendamine saab toimuda vaid siis, kui kontaktsurve ei ületa survetugevust so: k (0,9....1,0) s . Kui andmed masina tööorgani kontaktsurve kohta puuduvad, võib kasut järgmisi valemeid selle määramiseks. Siledate silindriliste terasvaltside puhul: Eo , milles p- erijoonsurve, E0- max p
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega v...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on: Klaasplastid Süsinikplastid Boorplastid Metalloplastid 7 Organoplastid Keraamilised komposiitmaterjalid Koosnevad keraamilisest maatriksist ja armatuurist (võib olla ka mõni rasksulav metall või rasksulav ühend). Iseloomulik on suur survetugevus, kõvadus ja rahuldav tõmbetugevus ning sitkus. Koormus kantakse haprast maatriksist üle tugevale armatuurile. Süsinikkomposiitmaterjalid Väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus, nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 ºC, inertes keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 ºC. Pidevate või tükiliste kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgetemperatuurilise pürolüüsi teel
26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? tugevusmoment! 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim 6.35. Sõnastage Zhuravski hüpotees! nihkepinge? 6.36. Mis on lubatav paindepinge? 7.28. Mis on ruumpingus? 6.37. Kuidas on seotud materjali 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust tõmbetugevus, survetugevus ja analüüsitakse? paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 6.39. Määratlege optimaalne tala! 8.1. Mis on vildakpaine? 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või
Plastsed deformatsioonid-tekivad sel juhul kui aine osakesed aatomid viiakse teineteisest nii kaugele et nende vaheline tõmbejõud kaob ja jõu eemaldumisel materjal esialgsed kuju ei taasta. Deformeeritavuse määrab materjali sitkuse ja rabedus ja sellele järgnev purunemise iseloom. 7. Nimetage materjali saatilised (4) ja dünaamilised tugevused (2) ning nende tähised ja mõõtühikud? Staatilised: Tõmbetugevus- Rm[N/mm2]; Survetugevus Rsm[N/mm2]; Paindetugevus Rpm[N/cm2] Mp[N*cm]; Vääne Dünaamilised: löögi sitkuse tugevus Kc[J/m2]; Väsimustugevus N-tsüklite arv 8. Millised meetodeid (3 skeemi) kasutatakse metallide pinnakõvaduse määramisel ja kuidas neid tähistatakse? Brinelli kõvadus HB(F,D,aeg) d=(d1+d2)/2 --> saadakse tabelist HB323 HB=F/S SFÄÄR [N/mm2]; Rockwelli kõvadus HRe HRa HRb kuni 60; Vickersi kõvadus HV
Väljast mõjuvad peeglina. Heli isoleerivad klaasid Eri paksustest ja erineva õhuvahe suurusega paketid (üks klaas 6 mm paks, teine lamineeritud klaasist ). Välisviimistlusklaas 14 Välisviimistluseks kasutatakse karastatud või lamineeritud klaase, mis võivad olla valgust peegeldavad või ka salvestavad. Kiudbetoon- omadused, kasutamine ja erinevad kiudude liigid. Tavalist betooni iseloomustab väike paindetõmbetugevus ja suur survetugevus. Selleks, et paindetõmbetugevust survetugevusega võrdsustada, paigaldatakse betoonkonstruktsiooni armeering, mille ülesandeks on võtta tõmbetsoonis vastu tõmbepinged. Armatuuri paigaldamisega kaasneb aga palju aeganõudvaid ja kulukaid ettevõtmisi: armatuuri projekteerimine, ostmine, transport, ladustamine, ettevalmistus ja paigaldus. Talvel tuleb armatuuri veel lisaks kaitsta lume ja jäätumise eest ning enne valu soojendada. Need
Kuigi seda on esmapilgul ehk raske usukda, on klaas pigem allajahtunud vedelik või lahus kui tõeline tahke aine. Klaasis on vedelik korrapäratu, juhusliku jaotusega struktuur otsekui külmutamisega fikseeritud – klaasi viskoossus on nii suur, et kristallstruktuuri moodustumiseks vajalik osakseste ümberpaiknemine ei ole võimalik. Klaasi tiheduseks on 2,5, mille põhjal kujuneb 1 mm tasapindse klaasi massiks 2,5 kg ruutmeetri kohta ehk2500 kg kuupmeetri klaasi kohta. Klaasi survetugevus on äärmiselt suur : 1 000 N/mm2 = 1 000 MPa. See tähendab, et 1 cm läbimõõduga klaaskuubiku purustamiseks on vaja umbes 10-tonnist raskust. Kui klaasi painutatakse, mõjub selle ühele poolele survejõud, teisele tõmbejõud. Kuigi klaasi vastupanuvõime survejõule on äärmiselt kõrge, on materjali vastupanuvõime tõmbejõule tunduvalt väiksem. Klaas on täiuslikult elastne materjal: sellel ei teki jäädavaid moonutusi kuni purunemise hetkeni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
