Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"survetugevus" - 289 õppematerjali

survetugevus on   2,5…20N/mm²,   tihedus   on   800...2000kg/m3  ja   soojaerijuhtivus  0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett  endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega.  Kasutusalad:  soojapidavate   piirdekonstruktsioonide   materjal;   seinaplokid,   monoliitsed   seinad,  mõnikord   sarrustatud   konstruktsioonides   (sarrus   peab   olema   kaetud   mingi   korrosioonikaitse 
thumbnail
4
docx

Raudbetoon konstruktsioonid

Raudbetoon konstruktsioonid Nõuded · Betoon peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 5 nõuetele. · 2.2 Betooni faktiline survetugevus peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 8 kirjeldatud vastavuse hindamise reeglitele. · 2.3 Betoontoodete tehasest väljastustugevus (% survetugevusklassist): - >70% betoon ja raudbetoon konstruktioonid (v.a. pingebetoon ja treppide elemendid); - >80% pingebetoonkonstruktsioonid (talvel 100%); - >80% treppide elemendid. Talvetingimusteks loetakse aega, kui keskmine temperatuur on alla 0° C (reeglina perioodil oktoober ­ märts). · 2...

Üldehitus
103 allalaadimist
thumbnail
5
doc

EPS

Samade kehade survetaluvus 10 % deformatsioonil oli kuskil 120 pügala ümber. Kuna üks näitaja oli alla 120, tuleb survetugevuse tasemeks määrata CS(10)100, kus survetugevusnõue >=100 kPa. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et katsekehade materjaliks oli EPS 120. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS200-CS100 Katsekeha B paindetugevuseks tuli keskmiselt 170 kPa, mis annab tasemeks BS 150. Nende kehade survetugevus oli minimaalselt 84 kPa, millest lähtuvalt määrati survetugevusklassiks CS(10)80. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et antud katsekehade materjaliks ooli EPS 80. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS150-CS80 Kaudsel meetodil saadud tulemused on paraku üsna erinevad sellest, mis survetugevuse mõõtmisel saadi. Sellest võib järeldada, et mõõtmisi ei teostatud piisavalt täpselt....

Ehitusmaterjalid
76 allalaadimist
thumbnail
4
doc

E-labor 2

stantsimine Score: 10 / 10 Küsimus 6 (10 points) Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tõmbeteim ei erine surveteimist b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel samasuured Score: 10 / 10 Küsimus 7 (10 points) Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 15862N ja katsekeha ristlõike pindala S=33mm2 Student Response: 480.66 N/mm2...

Tehnomaterjalid
98 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Müüritööd

Paigaldus Plokid on ette nähtud paigaldamiseks õhukesel nn. liimvuugil, mida võimaldab plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed. Liimvuugid välistavad külmasildade tekke, tagavad parema õhutiheduse ja annavad müüritisele suurema tugevuse. Plokkide ladumisel kasutatakse AEROC plokiliimi (peenmört) mille survetugevus on 10 N/mm². Müüritise kõik horisontaalvuugid peavad olema korralikult liimiga täidetud ning vuugid ei tohi olla õhemad kui 1 mm ja paksemad kui 3 mm. Igas vertikaalvuugis peab vähemalt ühel plokil olema soon. Vertikaalvuukide õhutiheduse tagamiseks täidetakse nimetatud sooned iga plokirea ladumise järel AEROC plokiliimiga. Mõõtmed Toode Pikkus (mm) Laius (mm) Kõrgus (mm) 600 300 200...

Üldehitus
170 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puit

3 Puidu piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskus sisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkuseda 30 mm kiu suunas. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse täpsusega 0,01 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 min peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus ning saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele. Juhul kui proovikeha niiskussisaldus on alla hüdroskoopsuse piiri (30%), kasutatakse valemit 5, vastasel korral kasutatakse valemit 6. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse kolme erineva niiskussisaldusega proovikehi: 105 oC püsimassini kuivatatud; õhkkuivad ja veesimmutatud. Peale survetugevuse...

Ehitusmaterjalid
95 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tehiskivi katsetamine

Kulunorm ­ 40 tk/m²; kuiva mördi kulu ­ 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o ­ proovikeha tihedus [g/cm3] m ­ proovikeha mass [g] V ­ proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha...

Elektrimaterjalid
102 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Plastsed deformatsioonid-tekivad sel juhul kui aine osakesed aatomid viiakse teineteisest nii kaugele et nende vaheline tõmbejõud kaob ja jõu eemaldumisel materjal esialgsed kuju ei taasta. Deformeeritavuse määrab materjali sitkuse ja rabedus ja sellele järgnev purunemise iseloom. 7. Nimetage materjali saatilised (4) ja dünaamilised tugevused (2) ning nende tähised ja mõõtühikud? Staatilised: Tõmbetugevus- Rm[N/mm2]; Survetugevus Rsm[N/mm2]; Paindetugevus Rpm[N/cm2] Mp[N*cm]; Vääne Dünaamilised: löögi sitkuse tugevus Kc[J/m2]; Väsimustugevus N-tsüklite arv 8. Millised meetodeid (3 skeemi) kasutatakse metallide pinnakõvaduse määramisel ja kuidas neid tähistatakse? Brinelli kõvadus HB(F,D,aeg) d=(d1+d2)/2 --> saadakse tabelist HB323 HB=F/S SFÄÄR [N/mm2]; Rockwelli kõvadus HRe HRa HRb kuni 60; Vickersi kõvadus HV...

137 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Komposiitmaterjali konspeks

Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus , soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt? Kasvatamine pindest tähendab materjali sadestumist kristalli tipus 5...

Komposiitmaterjalid
195 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Aeroci ehitusfüüsikalised omadused

300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest tingitud pragude võrk, mis ei mõjuta materjali tugevusomadusi. Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vee aurustudes väheneb põlengu jooksul ka materjali mahukaal. Survetugevus püsib 6 temperatuuri tõustes kuni +700 °C. Seejärel see langeb peaaegu sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Tabel. AEROC müüritiste tulepüsivus Müüritise paksus Tulepüsivus (mm) 375 REI 240 300 REI 240 250 REI 240 200 REI 240 150 R 120; EI 240...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

stantsimine B. keevitamine C. lõiketöötlemine D. lehe valtsimine E. painutamine Score: 3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response Feedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Tõmbeteim ei erine surveteimist C. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem D. Mõlemad on staatilised koormamise viisid Score: 3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 19 912N ja katsekeha ristlõike pindala S=57mm2 Student Response Answer: 349 Units: N/mm2 Score: 4/4 8. Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 21 590N ja katsekeha ristlõike pindala S=96mm2 Student Response Answer: 225 Units: N/mm2 Score: 4/4 9....

Tehnomaterjalid
213 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

stantsimine E. lehe valtsimine Score:3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student ResponseFeedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem C. Mõlemad on staatilised koormamise viisid D. Tõmbeteim ei erine surveteimist Score:3/3 7. Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 10 551N ja katsekeha ristlõike pindala S=55mm2 Student Response Answer:188 Units:N/mm2 Score:4/4 8....

Tehnomaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis 4 Joonis 7.6 Vahepostide seotised: a ­ klassikalises plokkseotises, b ­ täidisseinas, c ­ välisvoodri ja mineraalvatt-täidiskihiga seinas, d ­ neljakihilises seotises Joonis 7.7 Veel postide seotisi 7.2.1 Survetugevus . Müüritise survetugevus sõltub peamiselt kasutatavate kivide ja mördi margist. Surve mõjul deformeeruvad kivid ja mürt nii piki- kui ka põiksuunas. Seejuures deformeerub mürt rohkem kui kivid, mis toob erinevate põikdeformatsioonide tõttu kaasa tõmbepingete tekkimise kivides. Kivid müüritisel ei toetu mördile mitte kogu pinnaga, vaid üksikutes kohtades; ülejäänud osades on mürdi ja kivide vahel õhkvahe. Müüritise tugevusele avaldab mõju ka vertikaalvuukide olemasolu...

Hooned
390 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lubimõrt

Tüüpiliseks õhklubimördi survetugevuseks arvatakse olevat ligikaudu 1MPa, tõmbetugevuseks aga 0,5MPa. Siin erinevad autorite andmed jällegi oluliselt. Olgu mainitud, et kipsmördi tugevus ületab lubimördi tugevust, eriti tõmbetugevuse osas. Ligi 40 korda suurema vees lahustuvuse tõttu ei sobi see aga Euroopa niiskesse kliimasse. Hüdraulilise lubimördi lõplik survetugevus on ligikaudu 10MPa. Oluline on märkida, et puhas lubimört on tugevam kui vähese hüdraulilise lisandiga lubimört. Tugevuse miinimum asub lubja­hüdraulilise lisandi suhtel 2:1. Sideained Ehituses mõistetakse sideainete all pulbrilisi materjale, mis vastastiktoimel veega moodustavad algul plastilise massi, millele võib anda igasuguse kuju. Aja jooksul kaotab see liikuvuse ja omandab kivisarnase struktuuri. Sideaineid eristatakse nende suhtumise järgi vette...

14 allalaadimist
thumbnail
8
docx

"Mänd" uurimustöö

Analüsaator kuivatab prooovi etteantud programmi jjärig, fikseerides automaatselt kaalu alg ja lõppnäidu ning arvutades proovi niiskusesisalduse. Hariliku männi kahanemistegur : o Radiaalselt: 0,22% (Männi laud muutub õhemaks.) o Tangensiaalselt: 0,35% (männi laud mtub kitsamaks) o Mahuliselt: 0,59% (männi maht kahaneb) Hariliku männi tugevus 12%-l niiskusel, Mpa : o Survetugevus pikkikiudu: 52,2 (suurim jõud, mida saab rakendada, pikkupidi pressi alla asetatud lauale ) o Painduvustugevus: 90,0(suurim surve, mida laud talub, kui lauda pikkisuunas painutada) o Tõmbetugevus pikkikiudu: 115,1(maksimaalne tugevus, enna laua purunemist kahest otsat tõmmates) o Lõhestamisel pikkikiudu-(keskelt kaheks rebides) Radiaalselt: 8,0 (seletus joonisena all pool)...

Bioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Plastifikaatori mõju betoonile

S6 0,46 0,65 116 128 140 490 115 128 140 123 145 163 S7 0,44 0,95 123 144 162 491 123 143 160 Tabel 2 Tihedus, painde- ja survetugevus erineva plastifitsaatori sisalduse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral Vesi- Mass Purustav jõud Paindetugevus Survetugevus Lisandi tsement- Tihedus Kesk- kesk- hulk Õhus Vees Paindel Survel Üksik Üksik...

Betooniõpetus
236 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10.EHITUSTERASED Metallidest ehit.mat...

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus , külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Survetugevust kontrollitakse kivimist väljapuuritud silindrite purustamisega survel. Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik....

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ehitusmaterjalid kogu konspekt

j) mürgisus ­ otseselt mürgiseid plastmasstooteid tervisekaitse ei luba toota, kuid mõned eritavad põlemisel mürgiseid gaase. 5. PVC tooteid on valmistatud polüvinüülkloriidi baasil 6. Räiniorgaanilised polümeerid erinevad teistest polümeeridest mitmete omaduste poolest nt on jäigad, kõvad, hüdrofoobsed ja kuumakindlad ained. Nende erimass on 1,6...2,1g/cm3, kuumakindlus 280-350 kraadi juures ja survetugevus 400...600 N/mm2 7. Klaasplast kujutab endast polümeerset materjali, mille täiteaineks on klaaskiud või klaasriie. 8. Kõige sagedamini tehakse aluskihiga linoleume polüviinkloriidi baasil ja neid tuntakse üldnimetuse all ­ PVC katted. 9. Sooja aluskihiga linoleumid erinevad teistest selle poolest et neil on riide asemel kas vildi või vatiini kiht. 10. Sünteetilised kiled on väga õhukesed materjalid, mis tehakse kõige sagedamini polüetüleenist ja...

Ehitusmaterjalid
363 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Raudbetoon, mördid

4. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Lubimördi 9 orienteeruv seguvahekord on 1:3...1:5 (1 osa lubja kohta 3...5 osa liiva). Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades....

Ehitus alused
136 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires ja seetõttu on puidu tihedus erinevatel puiduliikidel üsna erinev. Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis- liikidele: · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel...

Ehitus alused
236 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun