R. Faehlmann katse rekonstrueerida eesti mütoloogiat. Sellega pani ta aluse eesti rahvusmütoloogiale, mida arendati edasi rahvusliku liikumise perioodil ja mis püsib tänaseni Eesti teatrite, seltside ja tänavate nimedes jm. Faehlmanni üks kuulsamatest müütidest on „Koit ja Hämarik“, mis räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vastastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa koos oma abiliste Vanemuise, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulasega lõid maailma. Loodi maastik, taevavõlv ja kõik, mis meil siiani teadaolevalt olemas on. Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käskis kaevata kuninga jaoks jõe, kus ta elada ja valitseda saaks. Paljud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest.
seal sai temast kommunist. 1941a suunati ta eesti parteitööle. 19501978 oli EKP esimene sekretär. Vaino sündisSiberis eesti peres. Pärast sõda kolis eestisse ja alustas karjääri komparteis, tegeles töötlusega. 19781988 EKP juht. 8.vastupanu liikumine E. 19441953a eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimu aktiivne relvavõitlus metsavendlus, tegutseti ülekogu eesti. NK võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, julgestusorganeid ja miilitsusüksusi.1950a suruti relvavõitlus maha.1949a suurküüditamine:eestis küüditati umbes 2,5 % kodumaal elavatest eestlastest. 9.Zedong. 1949a. Kuulutati välja HiinaVabar. Juhiks sai Mao Zedong. Uus valistus teatas et riigis alustatakse kiiret sotsalismi ehitamist . juba 1950a muutus hiina majanduses juhtivaks riigi sektor. Mao ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse hiina suund e mauism. Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistused, sundväljasaatmised, kohustuslik ühsikond ja
4- Eestlaste allajäämise põhjused ja tagajärjed Põhjused* Halvem varustus, polnud ühtset Eestit, Eesti oli jaotatud maakondadeks, igal maakonnal oli erinev juht ning valitsus, KÕIK "maakonnad" olid omaette ega ei teinud erilist koostööd Tagajärjed* Kaotati sõda, ristiti kogu Eesti, aga samas sai Eesti ühtseks osaks, polnud enam eraldi seisvaid maakondi, kus omavahelist koostööd erilist polnud, vaid suruti kõik ühtseks 5- Jüriöö Ülestõus Toimus* 1343-1345 Osalejad* Eestlased, Sakslased, Taanlased Põhjused* Eestlastele ei meeldinud olla võõrvõimu all ja üritasid vabaks saada, neile ei meeldinud orjus ja see, et nende elu valitseb keegi, kes tegelikult sinna ei kuulu Tagajärjed* Eestlased kaotasid ning neile kehtestati veelgi rangemad seadused ja nende vabadusi piirati veelgi enam, paljud eestlased tapeti üldse maha
eelisi mõõkade vastu. Üleminekul sirgelt odaotsalt kõverale on vahepeal nakamaki, mis meenutab naginata't. Selle tera on idamaise mõõga sarnane, mis oli kolm jalga pikk ning kinnitatud oli lihtsalt pikema käepideme külge. Oli olemas kolme varianti: esimese vars oli pistetud tera tagaküljel olevasse metallaasa, teisel ja kõige tavalisemal oli tera peasse ulatuv alus kinnitatud varre külge ning kolmandal oli alusesse tehtud õõnsus, millesse suruti vars sisse. Naginata sai tuntuks ülima mitmekülgsuse tõttu võitluses ja samuti ka tänu paljudele individuaalkoolidele, mis olid spetsialiseerunud odade võitlusstiilidele. Kolmas rühm odaotsi oli hämmastavalt erineva kujuga. Paljud neist olid hargneva teraga või oradega, mida kasutati ka vastase tagantpoolt ründamiseks. Näiteks oli ka sirbi taolisi terasid, mida kasutati vaenlase võitlusvõime halvamiseks. Oli ka terasid, mis olid kõverate harkidega
Kultuur vaikival ajastul "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta (Päts saatis selle 1934.a. sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu oli hakanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele
Üks suurim vaenlane ongi olnud meile ehk Venemaa. II maailmasõja aegsed ja sellele järgnevad aastad on ainult süvendanud meie rahvuste vahelist vaenu. Teine maailmasõda on jätnud meie kultuuri ja rahva südamesse sügava jälje. Eesti rahvastik vähenes ligi 200000 inimese võrra: paljud põgenesid, kuni veel said; küüditati; tapeti; arreteeriti. Linnade purustamiste tõttu, näiteks Narva ja Tartu, langes ka Eesti kultuurielu, kuna kehtesti tsensuur ja suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.Võib vaid ettekujutada kui kõrgel järjel võiks olla Eesti kultuurielu tänapäeval, kui sõda poleks meid puudutanud. Oma osa eestlaste nö. piinamisel oli ka Saksamaal. Saksamaa okupatsiooni all olles sundmobiliseeriti paljud eestlased. viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda.
teisel poolel Saksamaa. Sõja ajendiks oli ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil. Maailmasõja tulemused olid murrangulised, tekkisid uued riigid, muutus maailma poliitiline kaart ja muutus riikide positsioon. Kuid mis riigid said sellest kasu ja millised kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksmaa, riik mis alustas sõda suurte eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja peale sõda suruti peale Versialles' rahutingimused. Saksamaa oli kuulutatud sõja süüdlaseks ning riik pidi tasuma sõjas tekitatud kahjud (maksma reparatsioone), loovutama suured alad, jagama ümber kolooniad ning ei tohtinud omada suurt sõjaväge. Versailes' rahuleping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piirati tema iseseisvust. Saksamaa sai majanduslikult, poliitiliselt kui ka rahvuslikult tugevalt kannatada. Riigis tekkis suur toiduaine puudus, sest suur osa tootvast territooriumist
Bolsevike võimuhaaramise järel oli ta Ajutise Valitsuse ja Saksamaa vastu peetava sõja toetaja ning valmis liituma Briti armeega, kuid naasis 1918. aasta oktoobris Venemaale. Koltsak nõustus osalema Omskis moodustatud esseeride enamikuga valitsuses, mille koosseis nimetas ta kõrgeimaks valitsejaks ja relvajõudude kõrgeimaks ülemjuhatajaks. Sisevastuolude tõttu kukutasid kasakad direktooriumi juba novembris 1918. Kõrgeim võim anti Koltsakile. Esseeride vastuhakk detsembrikuus suruti veriselt maha. Koltsak seadis sisse sõjaväelise diktatuuri. Tema 100 000-mehelist armeed aitasid varustada britid ja esialgu saavutas Koltsak teatavat sõjalist edu. Vallutati Ufaa, Kaasan ja Samaara. Koltsaki kontrollitav territoorium ulatus 300 000 ruutkilomeetrini, seal elas 7 miljonit inimest. üle Uuralite. 14. novembril langes Omsk ja punased võtsid 50 tuhat meest vangi. Koltsak rändas vaevaliselt Irkutski suunas, kus detsembri lõpul olid võimule tõusnud vasakpoolsed. 4.
Mindi üle partisanisõjale. Inglased rajasid koonduslaagrid ja Buurid pidid sõlmima rahulepingu ning nende vabariik läks Briti impeeriumi koosseisu. 2)Bokserite ülestõus-Hiina keiserriigist oli saanud 20. Sajandiks poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid omaette. See kutsus esile Bokserite ülestõusu. Hävitati kõike, mis oli lääne tsivilisatsiooniga seotud. Et ülestõusu maha suruda, saadeti teele eurooplastest koosnev abivägi ning ülestõus suruti maha. 3)Vene-Jaapani sõda-Venemaa tahtis jätkata agressiivset välispoliitikat. See viis kokkupõrkeni Jaapaniga, kes tahtis Aasias suurvõimu positsiooni. Venemaa sai lüüa. (1904-1905) 4)1905. Aasta revolutsioon Venemaal ja Eestis-Algas nn. Verise pühapäevaga, kus võimud lasid Peterburis töölisrongkäigule tule avada. Järgnesid rahutused ning moodustusid erakonnad. Armeed jäid tsaarivõimule ustavaks. Talupoegade eluolu
Kahjuks ei olnud kehvasti varustatud ja keskvõimuta eestlastest elukutselistele sõduritele, kes end ristilipu alla koondasid, vastast ja peale rohket verevalamist alistus kristlastele ka viimane eestlaste kants- Valjala linnus. Aasta oli siis 1227. Ent siiski ei kustunud eestlaste mälestus vabadusest. Aastal 1343. tehti viimane meeleheitlik katse taastada õnnis iseolemine- Jüriöö ülestõus. Edukalt alanud ettevõtmine kulmineerus petlike läbirääkimistega Paide linnuses. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. Viimasena alistusid saarlased. Maale tuli rahu. Rahu sai otsa aastal 1558, kui Ivan IV Julm saatis oma väed vallutama Liivimaad. Oma strateegilise asukoha tõttu tõmbas Eestimaa sõtta ka teisi riike ja sõja lõppedes jaotati Eesti-ja Liivimaa Rootsi, Poola ja Taani vahel. Viimased kaks loobusid oma aladest hiljem ja kogu Eesti langes Rootsi võimu alla. Algas Rootsi aeg, mis rahu ja õitsengu poolest tuntuks on saanud. Pärast 1700
Kas külma sõja ajal toimus võitlus ülemvõimu pärast? Pärast II maailmasõda algas pingeline rahuperiood, mida kutsutakse külmaks sõjaks. Mis oli USA ja demokraatlike jõudude ning NSV Liidu ja satelliitriikide vaheline võitlust. Vastasseis toimus nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Missugune oli külma sõja aegne võitlus täpsemalt ning kas selle põhjuseks oli soov saavutada ülemvõim? Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demo...
troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valiti president. 1920 sõlmiti Tartus raha Nõukogude Venemaaga. Varem Baltimaade hulka liigitatud, nüüd aga Skandinaavia riik Soome sõlmis 1922. aastal Varssavis Soome-Eesti-Läti-Poola liidu. Tegelikkuseks see liit aga ei saanud. Sisepoliitikas tegutsesid veel kommunistlikud erakonnad, mille vastu tekkis Lapua liikumine. Lapualased marssisid 10 000 inimesega Helsingisse, millega suruti kommunistid poliitikast kõrvale. Siiski riigipöördekatse ei õnnestunud ja see liikumine keelustati. Soome säilitas demokraatliku riigikorra. Poolakad arvasid end mineviku pärast suurriigiks. 1920. aastal andis Poola riigijuht marssal J. Pilsudki leedukatele andestamatu käsu okupeerida ümbruskonnaga Vilnius, et laiendada riigi piiri Lätini. Nõukogude Venemaaga lõpetati sõda järgmisel aastal Riia rahuga. 1922 kaotas küll Pilsudski
1. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile? Teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile olid halvad. Riik oli laastatud, suur linnad pommitamise tagajärjel lagunenud, inimkaotused olid rängad ja ettevõtted maatasa tehtud. Saagikus, külvipind ja kariloomade arv olid kohutavalt kahanenud. Eestile tähtsad otused tehti Moskvas ja suruti peale NSVL-i reeglid: I partei süsteem, ettevõtted riigistati, loodi kolhoosid, maad kuulusid riigile. Läbi viidi ka jõhker vägivalla poliitika – küüditamised, vahistamised ja hukkamised. Eesti rahvas ei olnud selle kõigega rahul ja püüti vastu hakata, luues nt metsavendlus jne. Kultuurielus süvendadi NSVL ajalugu, eriti Vene federatsiooni. 2. Nõukogude ajal tehti enim muudatusi humanitaar ainetes Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 2 LAUPTAPPÜHENDUSE KATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis Joonis 1.2. Koormusskeem Tabel 1.1 2 2. α, Fc, Ft ja Fv arvutus. Koostatud Fc-uc ja Fv-uv graafikud. α = arctan(500/500) = 45° = 45*π/180 = 0,785 rad Fc = P/(2*cos α) Ft = P/2 Fv = P/2 Graafik 2.1 30.0 25.0 ...
· 1840. aasta viljaikaldus ja näljahäda (suuremast näljast ja surmast päästis asjaolu, et kartulist sai eestlaste põhitoit) b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil: · väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841.a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse. · usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. "Keisri usku" minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku
hästi suure köögilauaga, millel on valge lina. Pannkoogid ja mina seal laua kõrval autos.Lavastajaks õppimise soov tärkas tal Kanuti gildi saalis Eike Ülevainugatantsulavastust tehes. Sealt edasi Annuse sõnul ,,kõik lihtsalt juhtus".Lavakunstikooli võeti parasjagu vastu just lavastajaid ning ta otsustas proovida. Samas oli tal endaga sõlmitud kokkulepe, et kui ta sinna ka sisse saab, siis mõtleb enne jaa-sõna ütlemist veel hoolikalt järele, kuna tal oli juba muusika. Ühel hetkel suruti talle aga roos näppu ja õnnitleti teda pidulikult, et ta on väljavalitud. Sel hetkel sai ta aru, et asi on otsustatud tema eest. Rollid mujal: · 2006. mängis ta Konstantin Treplevit Anton Tsehhovi näidendis "Kajakas" (EMTA Lavakunstikooli ja Teatri No99 lavastus). · 20082011 mängis ETV lastesaates Saame kokku Tomi juures Tomi. · 2012. aastal oli ta Mozart Tallinna Kammerorkestri etenduses "Mozart &Salieri. Üleeuroopaline kuulujutt." · 2014
Traditsiooniliste majandamise ja ühiseluvormide lagunemine ning proletaarlaste teke tõi kaasa stiihilise rahulolematuse ja vastupanu. 1896 loodi India Rahvuskongress, mis hakkas taotlema. Otsustusõigust siseküsimustes. Hiina Koloniaalne euroopastumine. Traditsiooniliste majandus ja ühiskonna elu vormide lagunemine. Euroopalike ühiskonna struktuuride tekkimine. 1900 Yhetuani ülestõus, mis oli suunatud mandsude ja välismaalaste vastu. Ülestõus suruti maha välisjõudude abiga.. Hiina jagatakse mõjusfäärideks. 1911 nn Xinhai revolutsiooniga kukutatakse keiser Pu Yi. 1912 kuulutati välja Hiina Vabariik. Algas sisesõdade periood. Guomindang ehk rahvuslik rahva partei. Aafrika maad Euroopa riikide kolooniad (va Etioopia ja Libeeria). Vaenutsevad hõimud. Lõhuti aafriklaste traditsiooniline elulaad ning ühiskonna suhete süsteem. Ülestõusud 1904-1906 Saksa Edela Aafrikas. 1899-1902 Inglise Buuri Sõda
tekke. Nemad rõhutasid rahva kui terviku huve, kuid olid samuti huvitatud diktatuuri kehtastamisest ning vägivaldsest võimu haaramisest. Saksamaa kukkusid küll seda sorti katsed esialgu läbi, kuid Itaalias tuli võimul fasistlik liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Saksamaal hakkas aga vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionalistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Aastal üritas Hitler võimu haarata Münchenis, kuid mässukatse suruti kiiresti maha. Pärast seda mõisteti Hitler koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose" Meine Kamf" . Oma raamatus kuulutas ta Saksamaale suurt tulevikku. Saksamaad ahistavate lepingute tühistamist ja Aarja rassi kuulutamist teistest rassidest kõrgemaks. 1929.aastal algas Ülemaailmne majanduskriis, kus avanes natsidel uus võimalus. Saksamaa majandus hakkas kokku varisema ning Hitler üritas oma
Uusi väikeriike tekkis juurde kaheksa: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Iirimaa. Usun, et ilma sõjata need riigid ei olekski võib-olla kunagi tekkinud. Kindlasti on I maailmasõda ka meie Eesti riigile tähtis kuna 24. veebruaril 1918 aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles´ rahulepingu tingimused. Sellega kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad tuli loovutada Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Ta pidi tasuma sõjakahjusid ehk reparatsioone. Arvan, et Saksamaale tehti sellega liialt ülekohut ja riigid ei mõelnud, et sõja põhjustasid erinevad aspektid. See kõik pani lõpuks aluse II maailmasõja puhkemisele.
Hiljem kinnistati eestlased nende maa-alade külge, kus nad pidid tööd tegema ja millel elamise eest pidid nad kandma viljakümnist või hinnust. Algselt läks see tulu kristlastelt kiriku ülalpidamiseks. Talupoegade kohustuseks sai sõjateenistusse astumine. Nad pidid sõja korral kaitsma mõisahärrasid. Muistne vabadusvõitlus muutis eestlaste olusid ja elu palju. Eestlased rahvusena ja rahvana kaotasid kahjuks oma tähtsust ja neile suruti peale ristiusk. Sakslased tegid eestlastega seda mida nad ise tahtsid. Eestlased olid tavaline töörahvas kellel ei olnud võimalust kõrgemale tõusta. Vabadusvõitlus Eesti linnade arengule oli väga positiivne, kuid rahvale väga traagiline. Karolyn Rumma 11a
Liivimaa kuningriik: 1570 aastal eksisteeris eestis venemaa vasallriigina, nn liivimaa kuningriik keskusega põltsamaal, kuningaks oli hertsog Magnus. Magnuse abiga üritas Ivan julm eesti alasid hõivata 1575-76 aastail õnnestus Magnuse vaenlastel vallutada pea kogu eesti ala. Eestlaste olukord sõjas: Sõda laastas armutult eesti alasid(metsikud rüüsteretked,erakordsed maksud, katk, näljahäda linnades) 1560-61 toimunud talupoegade ülestõus lääne ja harjumaal(sakslaste vastu) suruti maha. 1570 võitlesid eestlaste salgad venelaste vastu( ivo schenkenberg ja ohtsda jürgeni salgad) Sõja lõpp: 1579 aastal alustasid poola ja rootsi tõsisemat võitlust vene vägede vastu. Selle tulemusena aeti venelased kogu eesti aladelt välja. 1582 sõlmis poole venemaaga jam zapolski rahu. Millega lõuna eesti läks poola võimu alla. 1582 pljussa vaherahu andis rootsile võimu põhja eesti üle. Taanile jäi saaremaa. Eesti kolmekuninga valduses:
Venemaa 20.sajandi algul. 20.sajandi algul oli Venemaal absoluutne monarhia. Kõrgeim võim kkuulus Nikolai II. Tollel perioodil: * kaotati Vene-jaapani sõjas. *Vastuolud Jaapaniga Korea ja Hiina pärast Võiduka sõjaga loodeti maandada siseriiklike pingeid ning tugevada valitsuse autoriteeti. 1905-1906 toimus I Vene revolutsioon (lüüa saamine sõjas Jaapaniga tõukeks) : Ajendiks Verine pühapäev. Revolutsioon suruti maha sõjaväe abil.Revolutsiooni mõjul anti välja 17.oktoobri manifest. Kehtestati sõna, koosoleku ja organisatsioonide loomise vabadus. Lubati kokku kutsuda valitav esindusvõimu organ Riigiduuma. Venemaal hakkas kujunema konstitutsiooniline monarhia: *loodi poliitilised erakonnad ja ametiühingud, leevendati tsnsuure. 1906-1909 teostati Stolõpini juhtimisel agraarreform: *talupoegadele anti õigus oma hingemaa enda omandisse kinnitada ja lahkuda külakogukonnast
Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda.
Liiga suur survr lihvpingingile. Lihvitaval pinnal on suured defektid. 2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. Lindivaltsid on ristunud lihvtolmuga. Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. Lihvlint on madala kvaliteediga. 3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristsuunas Suruti on kulunud või saastunud. Suruti ja ühtlane. etteande konveier ei ole parallelsed. 4. Tooriku eesmine ja tagumise serva lähedal on Surutite ebatäpne asend lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. Lihvlindi tagumine külg on tolmuga saastunud. Surveklots on kulunud. Kolmetrummelised lihvpingid 1.Lihvitud pinna karedusklass ei vasta Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise
'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus(riigi toetus) -Kodumaise kütuse ja tooraine kasutamine -1927 rahareform -Rahaminister Otto Strandman Välispoliitika: *26.01.1921a Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike *Kaks ohuallikat: -Saksamaa -Venemaa *Saksamaa oli alguses demokraatlik ning Venemaa oli suurema ohuga kuna oli kommunistlik *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipõõrekatset *EKP ei saanud rahvalt toetust ning mäss suruti maha,Venemaa oht jäi mõneks ajaks kadunuks *Üritati normaliseerida suhteid,Saksamaaga oli edukas,Venemaaga mitte. *1932a sõlmiti Eesti-Venemaa vahel mittekallaletungileping *Eesti üritas leida sõpru suurriikide käest,kuid edutult. *1920a pandi suuri lootusi Balti liidule(Soome,Eesti,Läti ja Poola) *1923a kirjutati Eesti-Läti kaitseliiduleping(Balti liit jäi unistuseks) *22sept 1921 Rahvasteliidu liige *1932a desarmeerimiskonverents 1.dets riigipöördekatse *EKP üritas 1.12
lõid selle kogu euroopaliku hariduse saanud hindud ning see seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes, suuremat mõju hakkas see avaldama alles 10konna aasta pärast. Bokserite ülestõus(1900)- kuna pöördelised sündmused toimusid Hiinas ning riik oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad toimetasid oma tahtmist mööda, mis aga veriselt maha suruti ning samal ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911.aastal Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. Henry Ford- käivitas 20.sajandi algul oma autotehases esimesed konveierid, millega ühauto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile, suurenes autode tootmine. F.Zeppelin- tema õhulaev tegi Saksamaal esimese lennu 1900. aastal ja 3 aastat hiljem püsis tervelt 12 sek õhus ja tuli tervena alla vendade O ja W
Kaksikvõim Venemaal, kirev poliitiline elu, enamlaste esiletõus segaduse tõttu; nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja Saksamaa lasi Leninil ning teistel paguluses viibivatel enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu andmist nõukogudele, enamlaste esimene katse suvel võimule tulla suruti Ajutise Valitsuse üksuste poolt maha Samal ajal kukkus läbi Ajutise Valitsuse algatatud pealetungioperatsioon idarindel, sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos, ainus võimalus Venemaad päästa on sõjaväeline diktatuur Ajutine Valitsus ei teadnud, kummale poolele asuda, koosseis vahetus kiiresti, etteotsa tõusnud Kerenski oli hea kõnemees, kuid halb organisaator 25. oktoober võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla 26
Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteerinud, tekkisid aina suuremad vastuolud katoliku kirikus. Algasid vastureformatsioonid ja ketserite tagakiusamine. Suruti maha revolutsioonid ja toimus inkvisitsioon. Paavsti võim suurenes. Religioon ja kunst hakati tegelema aina rohkem religioosse kunstiga, maalidel kujutati palju piiblitegelasi. Religioosne kunst arenes. 3. Eel- ja vararenessanss Itaalias ning kunstiuuendused. Too näiteid! Eelrenessanss oli keskajaga sarnane, antiikkunst. Keskajast erinevad tunnused maalikunstis arenesid välja just vararenessanssi ajal. Piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taolisteks
nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud . Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks teda alla ajama ,kuid sel ajal võeti Meelis kaasa.Meelis viidi telki ja Lembitu sai pahaseks.Kuna nüüd pidid nad ka ju ristiusu vastu võtma. Nüüd andis Lembitu alla ,kuigi ta on väga kangekaelne ,nagu tema poeg Meeliski.Neile suruti nüüd ristiusk peale ja põletati Sakalat ja Meelis võeti ära ,ja üldsegi võesti neilt kõik ära loomad,toit jne . Meelis viidi Dünamünde kloostrisse .Seal oli karm elu väga karm elu,peksa sai rohkem kui süüa ja Meelisele pandi uus nimi Bernhard. Aga ükskord helisesid kloostris kellad ja kõik jooksid peale poiste välja. Meelis teadis et nüüd on õige aeg põgeneda,ja seda nad tegidki. Aga kahjuks ei saanud mõned poisid üle aia,mis oli kloostri ümber.
Sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Atandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa. Riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ning sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud
suht eri eri/c' e nr arvisk c'(g/1 osime sarnased tulemused. Ballooniga suruti vedelik viskosimeetri 00ml) etris (s) jämedamast harust peenemasse, ülemisest kriipsust kõrgemale. Balloon t0
1347-49 aasta epideemia oli üks hullemaid, umbes kolmandik Euroopa elanikest suri. Taud levis rottide ja nende kirpude kaudu. Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga. Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite suguvõsaks saab Medicide perekond Firenzes. Toetavad ka ehitustegevust ja kunsti. Muutused sõjanduses
kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6.Millised olid 3 olulisemat sündmust 1905.a.rev. ajal Venemaal, põhjenda.? Verine pühapäevvõimud lasid rahumeelse töölisrongkäiku pihta tulistada; 17.okt manifestNikolai II lubas rahvale sõna, koosolekuja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse valimisi; Ülestõus Moskvas, rahvas nõudis taas rohkem õigusi ja vabadusi ning see suruti veriselt maha. 7.Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal?, milline oli selle tähtsus? Talupojad said õiguse kogukonnast välja astuda ja maa eraomandiks kinnitada, toetati ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8.Millal rajati esimene raudtee Eestis?, nimeta 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870. Kaubavahetus, tööstusettevõtted, asulad 9.Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905.a. rev ajal Eestis
1925 a kehtestas Itaalias üheparteisüsteemi, sellega sai ta seadusega piiramatu võimu. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Kuna, aga Itaalial oli agressiivne välispoliitika, siis Etioopia, Albaania sõdadele sai kõik riigi rahad kulutatud. Natsionaalsotsialistide võimuletuleks Saksamaal Vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP )mida juhtis Adolf Hitler. · 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata , kuid see suruti maha ning Hitler mõisteti vangi koos kaasosalistega. Seal kirjutas raamatu ,,Mein Kampf" ( Minu võitlus ) , milles Aarja rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks, ning selle säilimine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. See propaganda natsidele esialgu edu ei toonud. · Uus võimalus avanes siis kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1923.a valimistel sai neist aga Riigipäeva suurim saadikurühm.
massimeeleavaldus. Rahutused toimusid kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks. http://www.davidmixner.com/2013/06/history-on-film-east-germans-revolt-against-soviet-occupationjune-1953.html Berliini kriis 1958-1961 Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Osapooled: NSVL, Ida-Saksamaa Tagajärg: NSVL suruti maha ning 1961 ehitati Berliini müür, mille käigus oli üle 1000 hukkunu. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müüri ehitamise põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Müür jäi püsima kuni 1989. aastani https://www.ohtuleht.ee/354103/iga-kaheksas-sakslane-nouab-berliini-muur-tagasi Ülemaailmsed kriisid mis mõjutasid ka Berliini 1970-ndate aastate kriisid 1974 puhkes ülemaailmne majanduskriis.
valuutakomitee süsteemi rahapoliitika reegleid (valuuta peab olema kaetud ankurvaluutaga, reservid) Argentiina seadis valuutakomitee sisse aastal 1991, et maha suruda hüperinflatsioon . See oli aga tekkinud sellest, et sealne valitsus armastas kulutada rohkem kui teenis ja puudujääv raha trükiti juurde. Argentiina ankurvaluutaks võeti Ameerika dollar. Peale valuutakomitee sisse seadmist algasid Argentiina jaoks head ajad, sest inflatsioon suruti maha. Tekkis siiski suur probleem, sest riigivõlg laenamisest oli suur, kuid valuutakomitee ei luba valitsusele laenata ega raha juurde trükkida. Suur Argentiina kriis algas 2001. aastal, kuid juba paar aastat varem algas Argentiina allakäik. Nimelt 1999 aastal devalveeris Brasiilia oma valuuta ning sellega vähenes Argentiinas eksport 28%. Riiki tabas majanduslangus. Peale ekspordi kannatas ka tööhõive ning toodangumaht. Lisaks vahetus valitsus tihti ning kadus ka poliitiline stabiilsus
politseiga. Naistele valimisõigust taotlevad sufražetid korraldasid samuti igasuguseid lollusi. Kõik see kuulutas 20 sajadi alguseni kehtis kahepartsüsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Patrei ja reformimeelne Liberaalne Partei. 1906 tekkis uus partei Tööerakond põhimetlt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. 1911 suruti parlamendis läbi seadus, mis andis Iirimaale autonoomia. Ametlikult Suurbritannia, koloniaalriik number üks. Kokku elas Inglismaa meretagustel aladel umbes 500 miljonit elanikku, tema enda aladel aga 50 miljonit. Sellised suured kolooniad aga vähendasid kapitali paigutamist kodumaale. Inglismaa oli aastaid maailmas domineerinud, kuid nüüd hakkas see asenduma USA domineerimisega. 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas
4. Millised olid eestlaste vastupanu vormid Nõukogude okupatsioonile? 1940 Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal. 5. Milliseid vahendeid kasutasid N võimuorganid vastupanuliikumiste lämmatamiseks? Kasutati sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Vastupanud suruti maha vägivallaga. Paljud vabadusvõitlejad arrteeriti ning saadeti vangilaagritesse. 6. Millised võimalused olid eestlastel informatsiooni saamiseks lääne maailmast N okupatsiooni ajal? Välisraadiojaamad(Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, Vabadusraadio), tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kollegidega sidemed, Soome. 7. Õige/vale 8. Nimeta Eesti Taasiseseisvumise ajaloost 2 võimsat massiüritust. Põhjenda nende tähtsust.
1224 aasta suveks oli mandril veel Tartu, ja seda kaitses vene vürst, kui see vallutai tormijooksuga. 1227 Hävitati Muhu linnus suundudes sinna üle jää, siis mindi edasi Saaremaale, saarlased ei hakanud vastu ja andsid lihtsalt alla. Mina arvan, et see oli tõsine pöördepunkt eestlaste ajaloos, kuna kaotused olid suured, hoolimata eestlaste arvates nende heast ja kindlast plaanist kõigist jagu saada. Eriti raske oli minu arvates see, et eestlastele suruti peale ristiusku, kuna sellega kaasnes ju ka eestlaste vanade kommete kadumine ja uute õppimine ning omaks võtmine niigi raskel ajal. Kaotuse üheks põhjuseks oli minu arvates ka meie julge Lembitu surm sõjas.
Haritlased ja teadlased saadeti koonduslaagritesse. Deng Xiaoping- pragmaatikute eesotsas Jaapan-majandusime-1950 II pool, Sõjapurustused likvideeritud,sõjatööstuse tellimused, minimaalne sõjaline eelarve,rahvuslikud traditsioonid, avatus uutele ideedele Sündmus Aeg Osapooled Põhjused Tulemused Berliini 1953 NSVL, Ida- Ida-S tahtis Suruti maha, 61 kriis Saksamaa NSVL võimu alt Berliini müür, vabaks saada ~1000 hukkunut Kuuba 1956- USA, Kuuba, Castro diktatuur,Raketibaasid kriis 1962 NSVL NSVL ja Kuuba likvideeriti, head suhted Castro reziim jäi püsima
luterluse nõrgenemine. 4. Vaimuelu - 1632.a. asutati 4. Talurahvas olid pärisorjad, 4. Vaimuelu - Tartu Ülikool Tartu Ülikool. pidid maksma koormisi suleti. 5. Talupoegade jaoks oli (teoorjus). 5. Aadlikud omasid poliitilisi ja rohkem õigusi, nad võisid 5. Ka Vene ajal säi püsima majanduslikke eesõigusi ja aadlike peale kaevata (see saksa keel, rüütelkonnad, eestlaste õigusi suruti alla. puudutas ainult maapäev, luteri usk (muidu kroonumõisaid). valitses Venemaal Vene õigeusk).
Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või mätestega. Neoliitikumi ajajärgul ( 5000- 2000 aastat eKr) ja Pronksiajastul (2000-1000 aastat eKR) arenesid inimesed veelgi- täiustus ehitustehnika ja tööriistad. Elamu ehitus jõudis selleni, et hakati vaiehitisi veekogudele rajama. Tänu sellele, et ehitis oli vees ja maapinnast kõrgemal, ei pidanud inimesed kartma üleujutusi, metsloomi ja teisi võimalikke vaenlaseid. Vaiade otsad tehti teravaks, põletati ja siis suruti pinnasesse. Vaiehitised on tuntud Alpi mäestiku järvedel, Sveitsi, Itaalias, Poolas. Kaldal asuvad Vaikülad olid ühendatud maapinnaga silla abiga. Külad võisid mahutada isegi kuni 1000 elanikku.
1991. aastaks oli idablokk sisuliselt lagunenud ning 1990-91. a. tõi NSV Liit oma väed sotsialismimaadest välja. Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsensuur kadus ning inimestel oli taas õigus avalikult arvamust avaldada. Teine positiivne aspekt on minu arvates see, et hakati taas vaatama läände, üha enam sooviti ühte sulada Euroopaga. Inimesi haaras nn läänevaimustus, mis tulenes sellest, et
Eesti aastatel 1917-1920. Sündmused, mis viisid iseseisvumiseni Eesti iseseisvumist on mõjutanud erinevad sündmused. Esiteks puhkes 1917.aastal veebruarirevolutsioon Petrogradis , mille tulemusena tsaar loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska. Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja Venemaa osalemine I maailmsõjas, mille tulemusena Venemaa ei võitnud sellest sõjast midagi, vaid kurnas teda, nõrgestas Venemaad ja eestalsed kasutasid seda olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased
USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused. Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist, vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks pidi Saksamaa hüvitama võitjariikidele reparatsioone. Kõik see nõrgestas Saksamaad ja mõjus halvasti nii majandusele kui ka kehtestatud demokraatiale, kuna saksa rahvas muutus rahulolematuks ja oma hädades süüdistati riiklikku korda. Populaarsust kogusid äärmuslikud rühmitused: natsid, kommunistid
4. majanduses jäi samaks põlluharimise tähtsus, muutus kaubanduse ülesehitus nt vahendustasu, laokohaõigused jms. Ühiskonnas jäi samaks maksude kogumise traditsioon, aga maksude suurus muutus. Õiguse kaotasid enamus talupoegi, maa jagati mõisate vahel ära. Suur tähtsus oli kirikutel. Linnades jäi samaks et tegeleti käsitöö ja kaubandusega, muutusid linnade õigused ja valitsemine, linnades tegutsesid tsunftid. Usus muutus peaaegu kõik: tekkisid kirikud, suruti peale ristiusk, pidi hakkama kirikule makse maksma, tekkisid kloostrid jne. Kultuuris suuri muutusi ei toimunud. 5. talupoegade isiklik vabadus järjest kitsenes kuni pärisorjuseni, 1507 võeti isegi õigus kanda relva, samas oli neil õigus ennast vabaks osta. Maad võis talupojal olla aga ta pidi mõisa põllul tööd tegema ja makse maksma (andamite näol). Talupoeg oli kohustatud kandma teokoormist, maksma makse jne. 6
Ristiusu levik ja Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris aga valitsust, ning 1756. aastal avaldas keiser Qianlong dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid. Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed ristiusu põhimõtete levitamiseks. Rajas 1843. aastal Taeva Isa Austamise Ühingu. Kuid Xiuquani ideede elluviimiseks tekkinud taipingide liikumine suruti siiski valitsuse poolt maha. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale (1840-1842) järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt ühiskonna arengut. Hakkas arenema ulatuslik liikumine nn uue teaduse eest. See tähendas nõudmist võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli, Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võidelda eksamite süsteemi vastu. AlgasHiina kultuurielu moderniseerimine
Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Atandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioone). Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu
Kas eestlased olid 13. sajandil jõudnud Euroopasse? Ma arvan,et vastus sellele küsimusele on pigem ei. Mitte eestalsed ei jõudnud Euroopani,vaid Euroopa jõudis Eestini. Sellele annab ka kinnitust ristiusustamine Eestis ja fakt on,et enamik eestlasi ei tahtnud ristitud saada vabatahtlikult,vaid see suruti teise rahvuse poolt neile peale,siinkohal siis sakslaste poolt. Eesti ei pöördunud Euroopa poole palvega,et me soovime oma maausust (Taara usk) loobuda,vaid seda soovis võõrrahvas. Kui eestlased ei oleks ristitud saadud oleks asjalood tänapäeval võinud olla hoopis teised. Samas,ma arvan,et ristiusk seob mingis mõttes Eestit teiste rahvustega. Veel üks viise kuidas Euroopa jõudis eestlasteni,oli Muistne vabadusvõitlus. Lembitu oli väga hea pealik Eestis
Saksamaal algast suurte reformide ajastu, millele panid aluse Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Positiivseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides, mis kujunes minu arvates õigeks otsuseks. Teisteks positiivseteks muutusteks olid omavalitsuse reform, ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
