Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheld...
kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Et võita baltisaksa aadlike poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mida positiivset ja mida negatiivset oli Balti erikorras? + - * Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. * Suruti maha eestlaste õigused. * Välistas Vene kolonisatsiooni. * Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes. * Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. * Tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sise- Kubermangudega võrreldes. 2. Balti erikord ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 1762
tunnustas kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ül oli riigi julgeoleku kindlustamine. Oht- Saksamaa ja Venemaa. Eriti suur oht Idast 1920 a. algul, mil Moskva tegi panuse siinsete kommunistidele. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) üritas 1.dets 1924 relvastatud riigipöördekatset. Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928 ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav.
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
aastaliseseisvus Hispaaniast kuid jäi USA mõjuvõimu alla ja ka Guantanamano laht jäi USA-le. USA mõjuvõim tähendas, et USA-l oli õigus Kuubal oma sõjaväge hoida, kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus USA investoritele. Havannast ja Varaderost said turismikeskused koos hulga kaasinodes ja stripiklubidega. 1902 valiti Kuuba presidendiks Tomas Estrada Palma ja ta valitses edukalt oma neli aastat ja kui ta soovis pikendada oma valitsusaega, järgnes sellele ülestõus, mis suruti maha, Palma astus tagasi ja USA kuberner võttis Kuubas kontrolli üle kuni 1909. aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid:Jose Miguele Gomez (1908–1912); Mario Garcia Menocal (1913–1920); Alfredo Zayas (1921–1925). Esimeset Maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud, kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaa üks päev pärast USA-d 1917. 1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli
· Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine). 2. Barclay de Tolly Baltisakslasest Vene armee ohvitser. Tänu temale suruti Napoleon tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks
1, Nimeta muudatusi Euroopa kaardi peale 2. MS. Pärast 2. MS tekkisid uued riigid. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NVL Liidule.NSVL sai ka Ida-Preisimaad koos Köninsbergiga. Itaalia loovutas oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Taanile kuuluned Island oli juba seni iseseisvunud. NSVL võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sh Viiburi linna. 2, Mis on raudne eesriie?Too näiteid. NSVL ja lääneriikide suhtumise jahenemine. Võidurelvastumine,konkurentss kuulturis,majanduses jne. Saksamaa oli jaotatud kahte ossa. Ida-Saksamaa Nõukogude Liidu võimu all ja Lääne- Saksamaa USA kaitse all
tegevuse tulemusel. 1904 aasta sügisel võesti Tallinna omavalitsus baltisakslastelt üle, Teataja moodustas valimisliidu Venemaaga. 30. 1905. aasta revolutsioon mis see oli, mis olid selle põhjused? Kümned tuhanded inimesed kogunesid Talvepalee ette, et tsaarilt majanduslikku abi paluda. Valvurid avasid tule, mille järel algas revolutsioon. 31. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed. Toimusid streigid ja ülestõusud üle terve riigi. Revolutsioon suruti jõuga maha 1906. aasta oktoobriks, tsaar pidi vastu võtma 17. oktoobri manifesti. Sõna-, usu- ja mõttevabadus, õigus ametiühingutele ja meeleavaldustele. Erakonnad ja riigiduuma. Põhiseadus, konstitutsiooniline monarhia. Nikolai II tagnes lubadustest ja jätkus venestamine, suurendati tsensuuri ja propagandat. 32. 1905. aasta revolutsioon Eestis. Mõisate põletamine. Revolutsiooni mahasurumine ja karistussalkade tegevus.
viljaka mulla põldudelt minema. Väga populaarsed olid komsomoli löökehitused BAM. 1954-58 põllumajanduse kogutoodang suurenes u. 35%. See jätkus kuni 1962.a. Saabus krahh stepi ülesharimisega rikuti looduse tasakaal. 1962. kevadel uhuti pinnas minema koos viljaseemnega. 1962. tõsteti toidukaupade hindu. Esimene aasta, kui NL ostis toiduaineid sisse. Alates sellest aastast jätkub toiduainete sissevedu progresseeruvalt. Üle kogu NL algasid protestistreigid. Novotserkaskis suruti streik relva jõul maha. Alates sellest hakkas Hrutovi populaarsus pidevalt langema. Ta sattus vastuollu tippintelligentsiga. Probleemiks oli tema puudulik haridus ja soov õpetada kultuuriinimesi, kuidas nad peaksid oma tööd tegema. Ta kavandas ka parteisisest reformi muuta kõrgemad partei ametikohad ajaliseks. Sellest tulenes konflikt parteiladvikuga. 1964. sügis Hrutovi puhkuse ajal toimus keskkomitee presiidiumi istung, mis tagandas ta ametikohalt. Välispoliitika
kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953[1], suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Tööd alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne- Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaani. Kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt.
Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas, aga 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. 2. Sotsalismi maailmasüsteemi teke Esimene sotsialistlik revolutsioon oli Pariisi Kommuun 1870. aastal Preisi- Prantsuse sõja ajal ning püsis 100 päeva, enne kui lämmatati. Venemaal toimus esimene sotsialistlik revolutsioon 1905.1907. aastal. See suruti maha. Esimese maailmasõja lõpus puhkesid paljudes riikides sotsialistlikud revolutsioonid, mis suruti maha pärast Oktoobrirevolutsiooni, mille tulemusena tekkis Nõukogude Liit. Kuni Teise maailmasõjani oli Nõukogude Liit ainus sotsialistlik riik maailmas. Teise maailmasõja ajal vallutatud aladelt ei viinud NSV Liit enam vägesid välja, vaid kehtestas ka neis sotsialistliku korra. Pärast koloniaalsüsteemi lagunemist 1960
Honecker, Hermann Axen, Hans-Joachim Böhme jt. Kuna Ida-Saksamaal valitses karm kommunistlik kord, siis väga palju rahvast põgenes riigist. Põgenike väljavooluga kaotas riik väärtuslikke inimressursse ning samal ajal tugevnes riigis kommunistide võim, sest nende vastased olid lahkunud. Need, aga kes paigale jäid, pidid leppima eluga ühiskonnas, mis lämmatas initsiatiivi ja iseseisvat mõtlemist. Sellise ühiskonna vastu toimusid ka poliitilised meeleavaldused ja ülestõusud. Need suruti jõuga maha. Üks selline rahutus leidis aset 1953.aastal, Berliinis. NSV Liidus oli puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastele lootuse võõra võimu alt vabaneda. Juba pikka aega oli suurenenud rahulolematus viletsate elutingimuste üle. Juunis alustasid Ida- Berliini ehitustöölised streiki ehitusnormide tõstmise pärast. See kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mitmel pool õnnestus
loobunud ja Hollandisse maapakku läinud. 11. augustil 1919, kui revolutsioon lõppes ja Weimari põhiseadus vastu võeti, oli Saksamaal keisrivõim lõplikult murtud. Asemele tuli Weimari vabariik keisririigi-aegse viimase kantsleri Friedrich Eberti juhtimisel. Revolutsiooni ajal aga tegutses ka Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgi juhitud kommunistlik liikumine Spartakusbund. 4.-15. jaanuar 1919 toimus Spartakusbundi ülestõus, mis aga suruti maha ning Liebknecht ja Luxemburg hukati. Samuti kuulutati Münchenis sama aasta 6. aprillil välja Baieri Nõukogude Vabariik. Hakati ellu viima kommunistlikke reforme. Toiduvarud ja pangad hõivati, luksuslikud korterid võõrandati ja anti kodututele, tehased läksid tööliste kontrolli alla. Plaanitud olid ka raha- ja haridusreformid, mida aga ei jõutud teha. 30. aprillil hukati Lenini soovitusel 8
konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). · Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine; vabamajandustsoonide loomine; väliskapitali lubamine riiki); ent võimumonopolist kommunistid ei loobunud ning demokraatiat nõudvate noorte ja üliõpilaste rahumeelne demonstratsioon Taevase Rahu väljakul Pekingi kesklinnas suruti veriselt maha(1989). Ka hiljem on igasugune teisitimõtlemine Hiinas maha surutud (nagu on tehtud ka Põhja-Koreas; Kuubas ja Vietnami RDV-s, kus kommusistlik reziim on tänapäevani säilinud. Peep Reimer 4. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990): · Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi
Tööstusettevõtete hävitamine (nt Eestis 1941. aastal hävituspataljon) Linnade hävitamine operatsioon ,,Merelõvi" Inglismaa hävitamine Sõja lõpuks oli Euroopa varemetes Miljonid inimesed olid koduta ja tööta 3. 60 miljonit hukkunut (neist vähemalt 20 milj NSVL-st) 4. Euroopa jagati mõjusfäärideks: Demokraatlikud lääneriigid NSVL sovetiseerimine nõukogustamine suruti peale nõukogude võimu (nt kaotasid iseseisvuse kolm Balti riiki) 5. Külm sõda 6. Kahe üliriigi USA ja NSVL kujunemine Bipolaarne maailm kahepoolne maailm kahe jõukeskusega maailm 7. Koloniaalsüsteemi lagunemine andis tõuke koloniaalriikidele taastada oma iseseisvuse Lähis-Ida riigid India 1947.a 1960. aasta aafrika aasta 17 erinevat Aafrika riiki kuulutasid välja iseseisvuse
Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimide ühised jooned. Mil määral arvestati rahvuslike eripäradega- NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid. Kas kommunism lahendas Hiina mahajäämusest põhjustatud probleemid- Ei lahendanud, sest Mao Zedongi sotsiaalsed eksperimendid kukkusid mõlemad läbi. Hiinas üritas ta 5 aasta plaani täita 1 aastaga ja 20 aasta plaani 5 aastaga. Rauatoodangu järsuks suurendamiseks käskis ta maarahval ehitada 7 miljonit väikest sulatusahju mille toodang aga ei sobinud tööstusele toormeks. Eriti kohutavad olid kollektiviseerimise tagajäried. Talupojad aeti mõnekümnesse
Zhukov) · piirati sisse ja alistati Saksa 6.armee (feldmarssal Paulus) · sakslased kaotasid 300 tuhat meest, neist 91 tuhat vangistati c) Kurski kaare lahing (juuli august 1943): · Hitler korraldas viimaseks jäänud suurpealetungi Kurski kaarel, kus suurte kaotuste hinnaga liiguti edasi · Punaarmee edukas vastupealetung väljakurnatud sakslastele d) Punaarmee suurpealetung kogu rindel 1944: · põhjas murti 3 aastat kestnud Leningradi blokaad · sakslased suruti välja Eestist, Lätist ja Ukrainast · pealöök anti Valgevenes, kus piirati sisse suured Saksa üksused · edasitung Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia) · Soomes murti Mannerheimi liin, Soome väljaastumine sõjast 4. Sakslaste lüüasaamine Põhja-Aafrikas a) El-Alameini lahing nov. 1942: · Briti üksused surusid Saksa-Itaalia väed välja Egiptusest ja Liibüast b) Mais 1943 Marokos ja Alzheerias maabunud USA väed piirasid
kutsuda Suure Rahvuskogu. Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Montenegro põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola troonilt ja keelas tal riiki naasta. 29. novembril 1918.aastal kuulutati välja liitumine Serbiaga. Montenegro sümbolid keelustati, sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Montenegro nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai Zeta piirkond. See põhjustas ulatusliku Jõuluülestõusu, mis suruti maha. Mägedes jätkus vastupanu 1926.aastani. Taasiseseisvumine 1992.aastal toimunud referendumil Serbiaga ühinemise üle 1992.aastal anti 96% häältest föderatsiooni poolt Serbiaga, kuigi tegelik poolehoid oli 66%, sest islami- ja katolikuusulised vähemused ning ka mõned õigeusulised montenegrolased boikoteerisid referendumit. Valitsus jätkas sellest hoolimata iseseisvusmeelset poliitikat. Alates 1996. aastast asus Milo ukanovii valitsus Montenegrot Serbiast, mis siis oli veel
Peale kivist lihvitud tööriistade valmistati mitmesuguseid teisi asju koduseks majapidamiseks, näiteks korve, potte, kruuse ja kausse. Pottide ja kausside valmistamiseni jõudis inimene aegamööda. Esimesed kunstlikult valmistatud nõud olid arvatavasti nii seest kui väljast saviga kaetud korvid. Need kuivatati kõvaks esmalt päikese, siis tule paistel. Et puuosad tulel ära põlesid, siis hakati nõusid valmistama ainult savist. Kõigepealt võeti suur tükk savi, suruti viimasesse hästi ummargune kivi ja poti õõnsus oli valmis. Selle järel võeti kivi välja ja anti potile lõplik kuju, kusjuures potiserv tehti pisut paksem ja tugevam. Korvide punumine ja savinõude valmistamine oli naiste tööks. Aja jooksul omandasid nad selles töös niisuguse oskuse, et valmistasid väga mitmesuguseid potte ja nõusid. Oma ilutunde rahuldamiseks vajutasid nad poti külgedele ilustised kammitaolise või mõne muu riistaga. Naised, kes tegelesid peamiselt taimede ja
1940. aasta sügis: Berliinis sõlmiti Kolmikpakt -> Saksamaa, Itaalia, Jaapan 13. Tead, millal ja kuidas algas Saksamaa rünnak Nõukogude Liidule. Tead, millal ja kus toimus Stalingradi lahing ja mis oli selle tagajärg. 22. juuni 1941: Saksamaa tungib kallale NSV Liidule, hõivab NSV Liidu euroopa osa k.a. Baltimaad Stalingradi lahing 21.august 1942 - veebruar 1943 Stalingradist põhja pool, Tagajärg: Paljud said surma ja paljud sattusid vangi Sakslased suruti tagasi. 14. Oskad kirjeldada tähtsamaid lahinguid Jaapani ja USA vahel ning tead, millal need toimusid. 7. detsember 1941: Jaapan ründab USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harbouris - Jaapan kuulutab USA-le sõja; - Saksamaa ja Itaalia kuulutavad samuti USA-le sõja; - Jaapanlased on alguses väga edukad, ent 1942 juunis Midway atolli merelahing: USA võidab. 15. Tead, kuidas hakkas kujunema Hitleri-vastane koalitsioon. Tead, mis on Atlandi harta,
Ajalugu VI Sõja jõudmine Eestisse Sõja judmise määras eelkõige MRP, mis sõlmiti 23. august 1939. Sellega määrati Eesti ja Baltikum NSVL-i mõjusfääri. Nädal pärast sõlmimist algas sõda. Eesti ei teinud mobilisatsiooni, vaid kuulutati end neutraalseks. Septembris 1939 oli Poola allveelaeva Orzeli vahejuhtum Tallinnas. Laev sisenes Tallinna sadamasse, põgenedes NSVL-i sissetungi eest. Eesti asus laeva interneerima laev võeti kontrolli alla, kuid laev põgenes. NSVL väitis, et Eesti rikkus neutraliteeti ja seega on NSVL ohus, sest läbi Eesti saavad tulla vaenlased. NSVL nõudis sõjaväebaase Eesti aladele, et turvalisust tagada. Kaubandusläbirääkimiste raames on Eesti välisminister 24. septembril sunnitud sõlmima baaside lepingu. Survestamiseks toodi Eesti piiri taha suurel hulgal vägesid, lausa kordades rohkem kui Eestil oli. Nad olid ka paremas seisus relvastuse, väljaõppe ja tehnika osas. Lis...
See hakkas lagunema, kahe mandri vahele tekkis Iaptuse ookean. Umbes 500 miljonit aastat tagasi algas selle ookeani sulgumine. Sellega kaasnes vulkaaniliste saarkaarte teke. Need põrkusid Baltika kontinendiga ning liideti selle serva külge. Lõpuks põrkus Laurentia kontinent öääneserva poole. Selle tulemusel lükati Laurentia Baltika kontinendi lääneserva peale. Ookeanilise koore ja saarkaarte kivimid ning erinevad mandriserval tekkinud settekivimid suruti kokkupõrke käigus kahe kontinentaalse maakoore ploki vahele. Suur osa Skandinaavia mäestikust koosneb samadest kivimitest mis Laurenta mäestikulgi.
Molotov-Ribbentropipaktist ja salaprotokollidest 1988.aasta lõpul ja 1989.aasta algul jätkus kolme Baltimaa rahvarinnete koostöö. Samas tõusid ühiskonnas üha esile 1939.aasta augustis allkirjastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi Pakti (MRP) temaatika. Nimetatud pakti salaprotokollid määrasid Eesti, Läti ja Leedu saatuse 1939.aastal, andes kahe suurriigi välisministrite salakokkuleppel need maad NSV Liidu huvisfääri. Juba 1939.aasta sügisel suruti Eestile, Lätile ja seejärel ka Leedule peale NSV Liidu sõjaväebaasid ning 1940.aasta kesksuvel, ajal, mil kogu maailma tähelepanu oli suunatud kokkuvarisevale Saksa sõjamasina surve all Prantsusmaale, okupeeris NSV Liit kolm Balti vabariiki. Ajaloolise õigluse taastamine oli üks põhilisemaid nõudeid, mis esile tõusis 1989.aasta poliitilises tegevuses. Ühiskonnas tekkisid lootused, et kui Saksamaa ja
Henri 8 saavutas võimutäiuse, tema õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Katoliku kirikule kuulusid suured maavaldused. Põhjused kuningas tahtis abielu ümberkorraldada. Sündmused supremaatiaakt 1534, mis kuulutas kiriku peaks kuninga. Kiriku tegevuses sai tähtsamaks inglisekeelne jumalateenistus, indulgentside müügi keeld, vähendati kirikupühade arvu. Mary 1 Tudor hakkas katoliseerima, tuli ülestõus 1554, kuid see suruti maha. Elizabeth 1 taastas reformeeritud kiriku, fikseeris anglikaani usutunnistuse, arenes uuesti kapitalism, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti suuri edusamme kultuuri osas. PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562
Katmata ihu taskurätt. Hiapaania kuube. Kõrged, etikett. Nüüd võis igaüks oli häbiväärne. Värvidel mood tõi rõivastusse tärgeldatud krookkraed kanda, mida tahtis. oli oma tähendus. konservatiivseid jooni. asendusid tärgeldamata, Mehed kandsid Taskuid ei kasutatud. Hakati rõhutama ranget õlgadeni ulatuva kraega. frakilaadset kalevist Jalatsid nahast pehme siluetti. Naised suruti Peas kanti laiaservalisi kuube, vesti ja tallaga ja pika kitseneva võruseelikusse, mehed sulega kübaraid ning põlvpükse, mis ninaga. Aadlikel olid kandsid korsetti. jalas kõrgekontsalisi aegamööda asendusid pikad kitsad püksid ja Endiselt olid moes käänissaapaid. Aadliku pikkadega. Kadusid ka põlvini ulatuv avar puhvpüksid. Meeste rõivastuse juurde kuulus parukad
Liidu autoriteet Lähisidas. Ungari · Meeleavaldus Poola · NSV Liit vs · (Ungarist põgenes 1956 toetuseks. Ungari. 180 000 inimest). · Imre Nagy. · Vastuhakk suruti NSV Liidu poolt maha. · Lääneriigid osavõtmatud, kommunistid
Ei olnud enam Läänemaa vaid oli Haapsalu reajoon. Ei olnud viljandimaa vaid oli Viljandi reajoon. SEKRETÄRID NIKOLAI KAROTAMM JOHANNES KÄBIN KARL VAINO 1944-1950 1950-1978 1978-1988 -kolhooside loomine -suurtööstuste rajamine -uus venestamis aeg -2. Suur küüditamine -linnastumine -vene keel suruti peale (1949,25-26 märts, 24k) -3. Suur küüditamine 1952 -sisepoliitiline elu KÜÜDITAMINE 1949, 26-30 märts kolhoosidesse astumine, suur hulk lapsi ja alaealisi. Kõige noorem oli 14 päevane, kes küüditati ka Siberisse. Talupojad asutsid vabatahtlikult juba kolhoosidesse, kuna tapeti ja küüditati jne. Tehti seal neid surma näitusi jne. METSAVENDLUS 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks metsavendlus
üksustel piiramisrõngast välja murda,lubades neid õhust varustada. See ebaõnnestus ning lahingud lõppesid 2.veeb 1943. S kaotasid 300000meest ning sõjatehnikat. 12.Punaarmee suurpealetung 1944. Aastal:1944 murti Põhjas läbi Leningradi blokaad,Narva all edasitung peatati. Ukrainas edu Rumeenia piirini.22.jun algas NSVL pealetung sakslaste tsentri vastu.Punased tungisid Poola,liikudes Varssavi.Poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu(seada oma rahvuslik valitsus)kuid see suruti maha.S pidi Baltikumist taganema. NSVL ründas Soomet, aga sõjajõud jäid purutamata,sept sõlmiti rahu,soome väljus sõjast.Sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia,Bulgaaria,Jugoslaavia.Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid S okupeeris. 13. Normandia dessant: S pidi kogu 1944 hoidma suure osa üksustest Prant,oodates liitlasvägede dessanti.6.jun maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja- Prant Normandias.S väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti
tuttavaks KGB-ks. Julgeolekuteenistus juhtis kuni 1953. aastani Lavrenti Beria. 5. mail 1953 sureb Stalin. Võimule kolm meest: Beria, Malenkov ja Hruštšov. Beriale allus siseministeerium, Malenkovi (peeti Stalini järglaseks) käsutada oli Ministrite Nõukogu, Hruštšov omas võimu parteiaparaadi üle. 17.06.1953 puhkes Saksa DV-s ülestõus kommunistliku režiimi vastu, mis küll kiirelt ja veriselt maha suruti. Osalt selle ülestõusu tõttu arreteeriti 26.06.1953 Beria ja mõisteti süüdi riigivastases kihutustöös (tegelikult polnud see muu kui poliitiline arveteklaarimine. Beria hukati 23.12.1953. 1953-1964 NLKP I sekretär ehk NSVL-i juht Nikita Hruštšov Araabia-Iisraeli sõda ja konflikt. Araabia riikide (Egiptus, Jordaania, Iraak, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Jeemen) ja Iisraeli vahel toimusid 1948-1949 sõjalised kokkupõrked. Tuginedes USA ja
Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan. Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd. Vilded põgenesid Berliini. Seal ei saanud nad kauaks jääda ning sõitsid Zürich'i. Peamiseks rahaallikaks oli jutude kirjutamine. Koliti Helsinkisse. Eduard Vilde hakkas toimetama ajakirja "Kaak". Kuid siis pidid
kiusama. Nende poliitilised eriõigused tühistati ning tühistati veel 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt. Nantes'i edikti järgi said hugenotid pidada jumalateenistusi, kuid Louis XIV-le see ei meeldinud ning ta tühistas selle. Nende kirikud suleti või hävitati, nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrgemad maksud, nad pidid majutama ja ülal pidama sõdureid jne. Hugenotid ei soovinud seda kõike teha. Lõuna-Prantsusmaal algatati mäss, kuid see suruti ruttu maha kuningavägede poolt.Mõistes, et hugenotid ei saa midagi teha, osad hugenotid astusid katoliku usku, kuid enamus hugenotte lahkusid Prantsusmaalt. Kõige rohkem mindi Saksamaale, Inglismaale ja Madalmaadesse, kuid mindi ka ülemerekolooniatesse. Seal said nad elada rahulikult ilma tagakiusamiseta võimude poolt. Majanduspoliitika
Horvaatia ja ka Ragusa prantslaste võimu alla. Napoleon ühendas Dalmaatsia, Istria ja Sloveenia Illüüria provintsideks. Sealt tegelikult tekkis Jugo Lõuna Slaavia kontsept, pealinn Ljubljana. Kui Napoleon 1815. aastal Austria-Ungari keisririigi käest Waterloo all lüüa sai, siirdusid ungarlased järelejäänud tükke kokku korjama. Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Kümme aastat enne Esimest maailmasõda emigreerus 50 000 horvaati USA-sse. Kui Austria-Ungari impeerium sõjas lüüa saanuna tükeldati, sai Horvaatiast osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist. 1929
a. olid liivlased ja läänepoolsed läti hõimud ristitud ning piiskopi ja ordu ülemvalitsuse all. Operatsioon oli kulgenud päris kiiresti kaheksa aastaga. Selleks aitas ka saksa peabaasi lähedus Riias. Ristitud lätlased ja liivlased võeti abivägedena kaasa võitluses eestlaste vastu. Neil abivägedel oli võitluses suur tähtsus, ennekõike maastiku ja eestlaste võitlustaktika tundmise seisukohalt. Lätlased tõstsid hiljem vallutajate vastu korduvalt mässu, kuid need vastuhakud suruti kiiresti maha. MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA SELLE TAGAJÄRJED Eesti muistne vabadusvõitlus algas 1206.a., mil saarlased lõid tagasi taanlaste vallutuskatse. Mõõgavendade ordu koos liivlaste ja lätlastega alustast võitlust eestlaste vastu 1208.a., tehes algul arvukaid retki suurematesse lõunamaakondadesse. Ugandisse ja Sakalasse, tappes mehi, vangistades lapsi ja naisi ning riisudes vara ja loomi. Eestlased kaitsesid linnuseid Otepääl, Tartus, Viljandis jne, mida
kartul ja tubakas (Eestis algas laiem levik 18.saj), mais, kakao, tomat ja kodulindudest kalkun. Eurooplased viisid Ameerikasse seal veel seni tundmatud haigused - tüüfuse ja rõuged ning Ameerikast toodi Euroopasse suguhaigus süüfilis. Maadeavastuste käigus rajatud kolooniatesse (eriti Ameerikas) algas eurooplaste väljaränd. See tõi enesega kaasa asumaade euroopastumise- kohalik indiaanlaste traditsiooniline kultuur hävitati ning pärismaalastele suruti peale euroopalikke väärtuseid ja kultuuri ning suruti neile peale katoliiklust. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 8 3. REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON EUROOPAS: 3.1. Reformatsiooni põhjused: Reformatsioon e usupuhastus (lad k reformatio – ümberkujundamine, muutmine) oli võitlus katoliku kiriku vastu 16.saj. Juba keskajal oli Euroopas
Näis, et loomad olid Lumepalli idee poolt, aga just enne hääletamist kiunatas Napoleon kõrgehäälselt. Selle peale tulid küüni üheksa hiiglaslikku koera, kes Lumepalli poole sööstsid. Lumepall jõudis siiski põgeneda ja rohkem teda ei nähtud, kuigi kuulujutte räägiti temast palju. Napoleon teatas, et enam miitinguid ei toimu, vaid kõik otsused võetakse vastu sigade poolt. Loomad tahtsid küll protestida, aga ei leidnud õigeid argumente ja needd, kes julgesidki rääkida suruti koerte urinaga maha. Otsuseid hakkas edastama Kiunats, kes suutis loomadele ka veenvalt ajupesu teha. Iga nurin summutati ähvardusega, et Jones tuleb tagasi. Napoleon muutis mõne nädala pärast meelt ja andis teada, et tuuleveski ehitatakse siiski. See pidi tähendama rasket tööd ja toiduportsude vähendamist. Loomad töötasid nagu orjad, aga ei nurisenud, sest teadsid, et teevad tööd iseenda jaoks. Ka pühapäev muudeti poolenisti tööpäevaks
tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas. Inglased alistasid nende Oranje ja Transilvaali Vabariigi ja lülitasid need oma koloniaalvaldustesse · Indias loodi 1896 India Rahvuskongress eesmärgiks omavalitsuse saavutamine · Poolkoloniaalses Hiinas surusid eurooplased maha lääne tsivilistatsiooni-vastase Bokserite ülestõusu (1900), kuid kod.-dem liikumise kukutas keisirvõimu (1911) 3. Tehnika areng ja maailma majandus
suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsusmaa ei jäänud ka palju maha. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Indias tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid. Vastupanu ette tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. a India Rahvuskongressi, mille eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Hiinas toimus 1900. a bokserite ülestõus, mis suruti veriselt maha. Samal ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. a Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA a) kõrge tootlikkusega tööpingid (masinatööstus), mis panid aluse seeriatootmisele. Henry Ford käivitas esimesed konveierid, mis suurendas autode tootmist plahvatuslikult; b) 1900.a tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin, 1903. a püsis 12sek õhus ja maandus tervena Orville ja Wilbur Wrighti lennuk;
...................................................7 Tänapäev ja tulevik ................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Ajalugu 20.sajandi oli haridusreformide aeg. Hakati kahtlema endises õppesüsteemis, kuna sellega suruti alla lapse loomulikud instinktid: mängida, liikuda, rääkida. Hakati uskuma, et lapse arengu koha pealt on oluline kõike arendada, pöörata tähelepanu kõigele, et neist saaksid sotsiaalsed inimesed, kes suudaksid teiste inimestega koos eksisteerida. Helen Parkhurst lõi Dalton Plaani kooli, algupäraselt Laste Ülikooli. Parkhaust'ist sai Dalton Plaani kooli lektor ning eestvedaja. Kooli oli jagatud kahte osasse: Suur Dalton (klassid 412) ja Väike Dalton (13). Eleanor
likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, , mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, vastuhakkajad hävitatu kohe või viidi koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachau, samuti laagrid Buchenwaldi lähedal, Auschwitzi koonduslaager). 5. Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine
Kui NSVL püüdis igasuguse vastupanu vägivallaga maha suruda, et allutada kogu ühiskond enda kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ning otseseks elluviiaks julgeolekuorganid. 1944-1953 oli Eestis peamisek vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid soovivad taatada Eesti iseseisvust. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. 1950. aastate esimesel poolel suruti aktiivne relvavõitlus maha. Metsavendade vastpanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine:Eestis küüditati ligikaudu 20 700 inimese.
Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahva...
Norra, Briti laevastik) (Jaan Anvelt) Saaremaa mäss 21.02.1919 1919. Maaseadus J. Laidoner 1920. Põhiseadus Talurahvas, majanduslik olukord raske, toidupuudus, eestlased- eestlaste vastu, suruti veriselt maha rahuläbirääkimised Eesti (nov, dets) Landeswehri sõda vabastamine Tartu rahu 02.02.1920 juuni-juuli 1919 Lätis sõjaväge pole, eesmärk Bermondt- Avalov Vene Põhjakorpus Eesti vallutamine, 23.06 võidupüha (hilisem Loodearmee)
Kreetat, inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel 1940.a Sept alustas Itaalia rünnakut Egiptuse ( briti vägedega mehitatud ) vastu. 7.dets 1949 alustasid Inglased Aafrikas vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused täielikult puruks. Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E.Rommel ( Kõrberebane)- suruti Inglise üksused tagasi. Briti peamine tugipunkti Aafrikas, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda. Sõda merel ja õhus Inglismaa suutis siiski peale jääda, sest esiteks suutsid nad ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada. Teiseks võimaldas sakslaste salakoodi Enigma murdmine. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Õ.lk.136-144 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Kuigi Saksamaa ja NSV Liit tegutsesid algul üksmeeles,kuid peagi oli nende vahe lahkhelid. 1940. aasta
Vastupidi: mais, kartul, tubakas, süüfilis, kuld ja hõbe. Hispaania? Rikas! Varsti - inflatsioon, hindade revolutsioon. 2.11 Keskaja lõpp ja uusaja algus Martin Luther käivitas enda teadmata 1517. usupuhastuse. Jean Calvin. Reform. algatas saksam. saabunud järjekordne partii indulgentse, mida müüdi. Luther saatis piiskopile kirja, milles esitas 95 teesi kkiriku olukorra ja dogmade kohta. Pildirüüste! Talupoegade sõja algatas, suruti veriselt maha. Kirikuvanne, Luther läks Karl V juurde, “Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa.” 1555. Augsburgi usurahu. Saksa-Rooma riigi vürstid võivad olla nii prot, kui ka kat, määravad oma riigi usukorra. Trento Kirikukogu võttis vastu palju otsuseid, et vastu reformeerida. Jesuiitide ordu võitles k usu levitamise ja k hariduse andmise eest, seda ka Tartus. Kirjasõna areng!! Vastureformatsioon - umbes 100a jooksul toimunud katoliku kiriku pingutused positsioonide taastamiseks
teritoorimile. 1217 peetud Madisepäeva lahinul langes Eesti järk-järgult võõrvallutajate kätte. 1227 vallutasid Lindanise linnuse Taanlased Samal ajal teutsesid venelased ka eestlaste liitlastena aga kui oli võimalus siis rüüstasid ja pületasid ka ise Eesti teritooriumi. Peagi oli kogu Eesti ristisõdijate käes ja kui 1343 toimus Jüriöö ülestõus siis löödi segamini senine kord ja paljud piirkonnad langesid Eestlaste kätte. See aga suruti paari aastaga maha 1346 müüs Taani kolme tonni hõbeda eest põhja- eesti teritooriumi Saksa ordule maha. Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset
a) Saksamaal 1923 a. Oktoobris pidid relvastatud rühmad kogu saksamaal ründama valitsusasutusi ja kaasama võimu. Töölised, riigipöörajaid ei toetanud ning nii oli Saksamaa kommunistlik pareti sunnitud ülestõusu takistama. b) Eestis 1. detsembril 1924 organiseeris kommunistid rahvastatud mässud Eestis, kuid need lõppesid ebaõnnestumisega, kuna rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässulised suruti kiiresti maha. 8. Milline diktatuur ja millal tuli võimule Itaalia? Mis eristas seda äärmuslikku liikumist kommunistidest? Kes sai selle liikumise juhiks? Diktatuur Fasism Millal tuli võimule 1922 Juht Benito Mussolini Erinevus kommunistidest: Rõhustasid rahvuse, kui terviku huve. 9. Selgita Dawesi plaani sisu kolme näitega. 1) Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis) 2) Saksamaal kergendati repratsioonide koormust.
jeee 34. Mis oli Pariisi rahukonverents? Milliseid küsimusi seal arutleti? Kokkusaamise, kus arutati Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamist. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Tähtsaim oli Versailles' rahuleping, kus käsitleti Saksamaa karistusi. 35. Mis oli Versailles rahuleping? Millal see sõlmiti, millised otsused seal vastu võeti? Millised tingimused suruti peale Saksamaale? Leping, mille eesmärgiks oli taastada kord Euroopas ja stabiilsus ja kindlustada, et sõda enam ei tuleks. See sõlmiti 28 juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa kandma vastutust esimese maailmasõja kahjude eest ning Saksamaale esitati nõudmised: - Elassi ja Lotringi loovutamine Prantsusmaale - Mõned alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale - Sõjaväe vähendamine 100 000 mehele, nendest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid
Nende asemele loodi terveid tööstusharusid, arvestades Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses oli juhtiv haru loomakasvatus, Eesti eksportis väga palju peekonit. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks said Suurbritannia ja Saksamaa. c) Riigipöörde katse NSV poolt 1. detsember 1924 kommunistide poolt. Riigipöörde katse suruti maha ja peale seda olid kommunistlikud parteid Eestis keelatud. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks 1921. aastal. d) Suur kriis Ülemailmse maailmakriisi mõju. Kriisid Eestis: Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis · Hindade suur · Riiklike asutuste · Põhiseaduses langus. autoriteedi tehti muudatused, · Tollimaksude vähenemine
linnadesse. 28. oktoobril kuulutas Nagy raadio kaudu välja relvarahu. 30.ndal okt oli Nõukogude juhtkond otsustanud relvajõud Ungarist välja viia, millest anti kogu maailmale avalikult teada. Kuid juba järgmisel päeval muudeti otsust ning lisaks olemasolevatele vägedele toodi uued väed peale. Nagy otsis kaitset Jugoslaavialt, kust abi ei tulnud. Abi polnud oodata ka USA poolt, nemad oli varasemalt andnud teada, et nemad asjasse ei puutu ning vahele ei sega. Vastuhakk suruti veriselt maha, võim harati endile ning Imre Nagy mõisteti süüdi- > poomine. Tagajärg: Tuhandeid inimesi vahistati, 26. tuhande inimese üle mõisteti kohust, ligi pooltele määrati karistus ning 13. tuhat inimest läks vangi. Põgenike 200 000, suur majanduslik kahju, mõjusfääri muutus, kommunistlikes ideoloogiates mõrad. 5. Berliini kriisid 1958-1961 Nõukogude Liit suutis pärast Stalini surma taastuda ning tahtis kehtestada kommunistlikku süsteemi kogu maailmas
Seejärel kogunes umbes 10 000-pealine vägi Tallinna alla. Sarnaselt toimiti ka Läänemaal rüüstati mõisad ja kirikud ja koonduti Haapsalu alla. Endi seast valiti 4 kuningat ning läkitati saadikud abipalvega Rootsi ja Pihkva venelastele. Sakslased aga pöörasid pilgud Liivi ordu suunas. Et aega võita ja viivitada orduvägede sõjalist sekkumist, läksid valitud neli juhti Paidesse läbirääkimistele. Eestlaste esindus tapeti. 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. See suruti maha ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Lüüasaamise põhjused: ülestõus ei hõlmanud kõiki maakondi ja korraga abiväed ei jõudnud kohale orduväed oli suures ülekaalus eestlaste juhtide tapmine tekitas suure segaduse Muutused ühiskonnas Oma võimu kindlustamiseks rajati järjest rohkem mõisaid. Vastuhaku korral kasutati üha enam toorest sõjalist jõudu. Kaubanduse arenedes tõusis nõudmine teravilja järele. Talurahva koormisi tõsteti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
