1. Polüamiid (valge läbipaistev suht) Pöletuskatse : Ei hakka kohe põlema, raskesti süttiv, pöleb nii, et järgi jääb pisike must tomp, mis on köva. Lõhnab enam vähem nagu plastik vöi paber. Märguvuskatse: Vette asetades on vesi riide peal, aga riie vett imas küll. Nurkadest hakkab tasakesi alla vajuma. Füüsiliselt surudes vajub tükike vee alla. Välja vöttes on ta märg nagu plaaster vöi side. 2. Polüester (kuldne, triipudega) Põletuskatse: Süttib kergesti ja kiiresti, alles jääb must tomp. Leegiga pölema ei hakka ja paberipöletamise lõhn. Märguvuskatse: Imab endasse kiiresti vett. Põhja vajub ainult siis kui füüsiliselt suruda. Välja vöttes on riie üpriski märg. 3. Polüester (sinine, lilledega)
Plaatimismaterjalid: Looduslikud plaadid. Graniitplaadid Marmorplaadid Lubjakiviplaadid Dolomiitplaadid Betoonplaadid : Terratsoplaadid Plaatide Omadused EN normide kogumiseks (European Norm) on määratud plaatide vastupidavus kulumisele, veeimavusele, külmakindlusele. Plaatimine : Plaadimört laotakse seinale tugevalt surudes kammsiluti sileda poole või kelluga. Mört püütakse tihedalt seina külge kinni suruda. Mörti laotakse korraga 2-3 plaadirea suurusele alale. Aluslaua peale väljapressitud mört eemaldatakse. Mörti laotades võib kasutada kummikindaid, sest mört on aluseline ja kleepub kergesti käte külge. Mört kammitakse lahti kammsilutiga. Kammsiluti hamba suurus sõltub plaatide mõõtmetest. Mördikammi hoitakse u. 45° nurga all.
energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel sidemed taasluuakse. juurde sai, kuna molekulide vahelised Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna sidemed taasluuakse. lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna kriitilise temperatuuri ületamisel pole lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille võimalik gaasi kokku surudes enam kriitilise temperatuuri ületamisel pole vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja võimalik gaasi kokku surudes enam teda on raske kokku suruda, gaas aga on vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja hõredam ja teda on kerge kokku suruda. teda on raske kokku suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda. Faasid on aine olekud, agregaatolekud erinevate
Töötaktid 1.Takt sisselasketakt 2.Takt survetakt 3.Takt töötakt 4.Takt väljalasketakt 1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. 2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. 3. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp
Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, siis imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu. Kui takt lõpeb, on kolb jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Töötakt. Kokku surutud gaasid süüdatakse, toimub plahvatus mis surub kolvi alla. Kolb annab selle surve kaudu kepsule ja see väntvõllile. Andes sellele pöörlemisele hoogu. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles. Surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja.
EDASTATAKSE VÄNTMEHHANISMILE, VAJA KOLME ABITAKTI. · SISSELASKETAKT. TAKTI ALGUSES AVANEB SISSELASKEKLAPP. VÄLJALASKEKLAPP ON SULETUD. KOLB LIIGUB SILINDRIS ALLA, TEKITADES HÕRENDUSE. SELLEGA IMETAKSE SILINDRISSE SISSELASKEKLAPI KAUDU VÄRSKE KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHK). TAKT LÕPEB, KUI KOLB ON JÕUDNUD ALUMISSE SURNUD SEISU. · SURVETAKT. SULGUB SISSELASKEKLAPP. KOLB HAKKAB LIIKUMA ÜLES, SURUDES SILINDRIS KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHKU) KOKKU. VEIDI ENNE, KUI KOLB JÕUAB ÜLEMISSE SURNUD SEISU, TEKITAB SÜÜTEKÜÜNAL SÄDEME, MIS SÜÜTAB KOKKUSURUTUD KÜTTESEGU. DIISELMOOTORIL PRITSITAKSE SEL HETKEL SILINDRISSE KÜTUS, MIS SÜTTIB KÕRGE RÕHU ALLA KOKKU SURUTUD NING SEETÕTTU KUUMENENUD ÕHUGA KOKKUPUUTUMISE TÕTTU. · TÖÖTAKT. PÕLEMA SÜTTINUD KÜTUSEST TEKIVAD GAASID PAISUVAD KIIRESTI, TEKITADES KÕRGE RÕHU, JA SURUVAD KOLVI ALLA
esinejateks on EMTA üliõpilased, kuid seoses viirustega, mis praegu Eestis ringi liiguvad, oli üks neist puudu ning esines hoopis nende professor Andres Uibo, kes oli ka ülejäänud kolmest esinejast, kelle nimed olid Denis Kasparovits, Aleksandr Arusoo, Laura Vaikma, kindlalt üle. Esimene esineja oli Laura Vaikma, kes mängis Bachi jt heliloojate teoseid. Esimese loo ajal ei saanud ma hästi aru, miks üks mees tema kõrval seisab, kuid hakates tegutsema ja orelimängijat abistama, surudes või tõmmates neid nuppe välja või sisse, oli pilt selge. Kõige rohkem meeldis mulle tema mängu juures see, et kui ta jalgadega klahve vajutas, ei pidanud ta oma jalgu jälgima, vaid lihtsalt mängis. See lisas tema esinemisele soravust, kui pidada ta kehaliigutusi silmas. Muusikavalik oli hea, st oli nii tempokamaid lugusi kui ka natuke aeglasemaid. Kokku esitas 4 teost, millest viimane oli ehk kõige keerukam ja tehnilisem. Tempo oli palal samuti väga kiire.
Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal põlevate gaaside energia edastatakse väntmehhanismile, vaja kolme abitakti. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhuga kokkupuutumise tõttu. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla
Setu kanneldel jätkus pilli korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. See võimaldas vasakule käele paremat tuge ning parandas pilli kõlavust. Kandle läänepoolsed variandid (neid on saadud rohkesti Saaremaalt) olid ilma labata. Meil on mõnevõrra andmeid ainult setu kannelde mängimise viisi kohta. Tavaliselt võeti see pill põlvedele, vasak külg vastu põlvi. Mängija toetas oma vasaku käe kandle labale, asetas sõrmed keelte vahele (üle keele) ning surudes neid vastu keeli, kattis kinni terve akordi, mis ei tohtinud kaasa heliseda. Sõrmi teisele poole surudes, kaeti kinni teine akord. Parema käe esimese sõrmega üle keelte tõmmates pandi helisema katmata keeled. Nii oli võimalik õieti ainult vaheldada kas tervelt või osaliselt kaht akordi (s.t. võis jätta mõne keele üle tõmbamata, mõnda tugevamini tõmmata, mõnda keelt veel lisaks näppida jne.). samasugust, katmistehnikas akordilist
Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. Mis on aur ja mis on gaas? Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut.
juunil, kui Rauddiviisi üksused ründasid eestlaseid. Sakslaste rünnak peatati ja eestlaste vasturünnakuga löödi nende väed tagasi. Rünnaks jätkus ida suunas, aga rindest läbi tunginud Landeswehri väed jagunesid kaheks, kellest üks osa suundus edasi põhja poole, kus ta ilma suurema vastupanuta vallutas kaks linna. Eesti vägede pealetung Eesti vägede vastupealetung algas 22. juunil. Kolm roodu alustasid liikumist oma positsioonidelt lõuna suunas ning surudes Rauddiviisi üksused tagasi. Ülejäänud roodud liikusid kagu suunal ning hõivasid õhtuks alad, mis ähvardasid põhjas paiknevaid Rauddiviisi jõude selja tagant. Saades päeval teada polkude edenemisest ja õhtupoolikul ka sellest, et abivägesid ei saabu, otsustati õhtul taanduda. Eestlased said sellest teada alles järgmisel hommikul jättes nii sakslastele võimaluse rahulikuks taganemiseks. Eesti vägede võit Cesise all
edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse surnud seisu tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhust. 3. Takt. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti kõrgele rõhule ning suruvad kolvi alla
kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel,
suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4. takt- väljalasketakt: väljalaskeklapp avaneb, ära põlenud gaasid väljuvad. Soojusmasina kasutegur- kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. =Akas Q1 =Q1-Q2* 100% Q1 Q1- soojendilt saadus soojushulk Q2- jahutile antud soojushulk
merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - E.Pihu Meie kalad olelusvõitluses - E.Pihu, A. Turovski Eesti mageveekalad www.loodusajakiri.ee
Virbel Peenhäälestaja Keeltehoidja Lõuahoidja Kõlalaud fava Kael L õõtspill Lõõtspill on vaba ehs läbilööva keelega(keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide(st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Üldiseloomustus: Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia
Fifth level Haavad ja eluohtlik verejooks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esmaabi verejooksu puhul Patsient panna lamavasse asendisse(võib minestada verekaotusest, ehmatusest, verd nähes). Verejooksu saab kinni panna käega haava peale surudes, Tee haavale tavaline side ja kui läbi selle veri ikka imbub, siis selle peale aseta rõhkside. Last haiglasse võib viia isikliku transpordiga, kui haav ei ole suur, verejooks on kinni jäänud ja laps tunneb end hästi Suure haava ja verekaotuse puhu enne kiirabi saabumist võib anda juua, kui ta soovib, soojalt katta, transportida võimalusel lamavas asendis. Click to edit Master text styles Second level Third level
Lõõtspill Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontaalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia
FAASISIIRDED - tahke, vedel, gaasiline Faas on ühesuguse keemilise koostise ja füüsikaliste omadustega aineolek. · Ühes agregaatolekus võib olla mitu faasi. · Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasisiirded: · sulamine (tahkest vedelasse) - tahkumine · aurumine (vedelast gaasilisse) - kondenseerumine · sublimatsioon (tahkest gaasilisse) - härmatumine Soojushulga arvutamine soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg Kriitiline temperatuur on temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes muuta vedelikuks. Vedeliku pinnal o...
karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Väiksemat verejooksu on võimalik peatada loputades haava jaheda lahusega. Miks inimesed aevastavad? Aevastamine on kaitserefleks, mille vallandab tavaliselt ninaõõne mehaaniline või keemiline ärritamine. Millest tekivad vähirakud?
Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 mm suurune gonaktiin ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad kombitsad kokku ning painduvad suu poole. Pärast kehaõõnes seedimist, heidetakse jäänused suuava kaudu välja. Meriroosid on aktiivsed kiskjad.Toiduks filtreerivad planktonit või püüavad kombitsatega suuremaid loomi
edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse surnud seisu tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhust. 3. Takt. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti kõrgele rõhule ning suruvad kolvi alla
Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Suurus: · Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 millimeetrit ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitumine: · Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad kombitsad kokku ning painduvad suu poole. Pärast kehaõõnes seedimist, heidetakse jäänused suuava kaudu välja. Meriroosid on aktiivsed kiskjad. Nende põhitoiduks on kalad ja väikesed selgrootud.
sajandi algus. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Elizabeth uhke noor tütarlaps, kes on tuntud enda julgete, ent tarkade sõnavõttude poolest. Vastupidiselt ema soovile ei ole tüdruk nõus mehele minema igale heale partiile. Elizabethil on suur süda ning on ta on valmis kõike enda õe õnne nimel tegema. · Mr. Darcy hästikasvatatud noor aristokraat, kes vaatamata oma kõrgele päritolule leiab armastuse kesklassi seast. Algul tundeid maha surudes püüab jätta mees endast äärmiselt vastiku ja uhke inimese muljet, kuid saladuseloori langedes selgub, et tegemist on perekeskse ja südamliku inimesega. PROBLEEMID: · Mr. Darcy ja Elizabethi ''uhkus ja eelarvamused'' üksteise suhtes ning valed esmamuljed · Miss Bingleyde soov enda vend ja Jane lahku ajada. · Elizabethi noore õe ootamatu abielu vääritu ja valeliku ohvitseriga
Kärnitakse sellepärast, et jooned oleks hästi näha. Pärast töötlemist peab märkimissüvenditest järele jääma ainult üks pool, see näitab, et detail on märkimise järel õigesti töödeldud. Kärnid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest 7(U7) või 8 ja karastatakse nii töö- kui löögiosas. Et kärni oleks mugavam käsitseda, on tema keskmine osa karestatud. Töötamisel hoitakse kärni vasaku käe kolme sõrmega , kallutades teda endast eemale ja surudes terava otsaga tihedalt vastu joonele märgitud punkti, nii et kooniline teravik langeks kokku joone keskkohaga.
Ø Pasta- Spagetid,rigatonid,fusilli,lasanje,gnocchi, ravioolid.Kuivatatud või värsked Ø Pizza-Margherita Ø Bruschetta-röstitud sai koos kattega Ø Prosciutto-õhuke sink Ø Mozzarella-Itaalia juust Ø Panna cotta- Itaalia magustoit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Itaalia kohvi Ø Espresso - valmistatakse ekspressomasinas, surudes rõhu all olevat vett kiiresti läbi tihedalt keetmiskambrisse pakitud espressoubadest. Ø Caffe Latte- aurutatud piim espressoga. Ø Cappuccino- espresso kaetud piimavahuga. Ø Doppio- topeltespresso. Ø Mochaccino- vedel kakao,espresso,kuumutatud piim, piimavaht. Toidukorrad Hommikusöök-(colazione) cappuccino ja saiake(croissant) Lõunasöök-(Pranzo) aperatiiv,juurviljad,pasta,liha juurviljadega ja magustoit.12-14 Hiline lõuna-puuviljad,jogurt,pähklid,jäätis.15- 17
10. Tasapisi lükatakse kogu aeg püstvuuki kinni. Vajaduse korral väristatakse tellist randmega. Kui tellis on õigel kohal, lastakse sellest lahti ning kui mört on kõlblik ja sobivalt plastne, jääb tellis paigale. 11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist välja pressitud mört, enne kui see maha kukub. Hiljemalt selles etapis selgub mördi kõlblikkus: sitkus, plastsus ja töötlemis- omadused. Tellise peab oma kohale saama kergesti surudes. Õige müürsepp ei kasuta ,,vasaramörti". 12. Ülearune mört visatakse kellult nõusse. 13. Võetakse järgmine tellis ... jne. Kui kasutasite juhendi lugemiseks minuti, siis selle aja jooksul jõudis õppinud müür- sepp müürida 3-6 tellist. Sellise tulemuseni jõutakse vaid töövahendite ja tarvikute suhtes õigeid võtteid kasutades ning asjatuid liigutusi vältides. Ka mört peab olema omadustelt sobiv. (Müüritööd, 2001) 2.3. Telliste ladumise töövõtted
kui aktiivõppemeetod Saame tuttavaks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus 1930 Alex P. Osborne Ideeloomemeetod. EESMÄRK. Lühikese aja jooksul genereerida võimalikult palju ideid probleemi lahendamiseks üksteise mõtteid edasi arendades ja kriitikat maha surudes Milleks on vaja ajurünnakut? Esimene tasand - igapäevane mõttelaad Teine tasand - uued ideed kombineerimise abil Kolmas tasand - innovatsioon Põhireeglid Kriitika on keelatud Kõik osalejad ja ideed on võrdsed Oodatud on pöörased ideed Vajalik on ideede rohkus ja teiste ideede edasiarendamine Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet! Kokkuvõtvalt ajurünnakust Küsi julgesti, kas said ajurünnaku teemast ja ülesandest õigesti aru Kõik ideed on oodatud
ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod. · Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus, et vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud
Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim.faasi siirdeks, Selle käigus muutub aineosakeste paigutus ja liikumise liik. Selliste protsessidega võib kaasenda soojusneeldumine ja vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks.Kolmikpunkt- teatud temp. ja rõhu väärtustel võivad aine eriolekud olla tasakaalus.Kriitiline punkt-Iga aine jaoks on olemas mingi temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik auru kokku surudes enam vedlikuks muuta.Sulamsiel kristallvõre laguneb, aineosad eemalduvad üksteisest ja nende vaheline keskmine kaugus suureneb. Küllastunud aur.-Ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Keemine on aurumise erijuhtum, mille korral saab vedeliku küllastunud rõhk võrdseks välisrõhuga. Keemistemp. sõltub õhurõhust.
1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii sirged käed võimalikult kõrgelt selja taha, suru abaluud kokku, mine tagasi lähteasendisse, ülakeha endiselt maast lahti. Tee harjutust 2 x 15 korda. 2. Lähteasend: kummardu 90 kraadi ette, kand ja varvas ühel joonel, kõht sees, rind ees. Hoia hantlid sirgelt all. Tõmba hantlid puusa juurde kõhu alla, pöidlad väljapoole, surudes abaluud kokku. Hoia põlved pehmed. Mine tagasi lähteasendisse. Korda harjutust 2 x 15 korda. Harjutused teistele lihastele: Küljepainutused hantliga. Harkseis, hantel ühes käes, teine käsi kuklal.
KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e. )Legendaarne Vana-Kreeka luuletaja-jutustaja, looja eepiline luuletused "Ilias" ja "Odüsseia". filosoof; arendas välja õpetuse
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11, rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Kõvaduse määramise katsemasinad: Brinell, Rockwell, Vickers; erinevad metallid: alumiinium, alumiiniumsulam, lõõmutatud süsinikteras, messing, karastamata teras, pehme t...
NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE
9. Jälgi elutähtsaid funktsioone. 10. Vajadusel alusta elustamisega Verejooksu peatamine kui võõrkeha on sees 1. Mitte mingil juhul ei tohi haavast võõrkeha (nuga) eemaldada. 2. Tuleb jälgida elutähtsaid funktsioone kannatanul 3. Vajadusel panna peotäis sidemerulle haava sissekõrvale ja kinni siduda näiteks ümber noa/oksa vm.; 4. Kutsuda kiirabi. Verejooksu peatamine, haava sidumine peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale; aseta kahjustunud kohale side eemalda ettevaatlikult kannatanu riided (vajadusel lõika või rebi katki), et leida haav. kutsuda kohe 112. Esmaabi osutamine on iga inimese kohustus, kuna võib juhtuda, et kunagi vajad ise seda abi. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!! STIV
kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus · Vähk tekib mitme aasta või aastkümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu · Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas · Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja Köha · Köha on loomulik kaitserefleks, mille abil organism püüab hingamisteedes olevaid ärritajaid järsu köhatusega õhku välja surudes kopsudest välja saada · Köha või olla kuiv ehk kinnine või rögane ehk lahtine Fakte · Sinu vasak kops on väiksem kui parem kops · Sinu kopsud on sinu ainukesed organid, millel on võimalus vee peal püsida · Sa teed umbes 22 000 hingetõmmet 24 tunni jooksul · Väljahingamisel jääb alati umbes 1 liiter õhku kopsudesse hoolimatta sellest, kui kõvasti me välja hingame · On peaaegu võimatu aevastada silmad lahti
Terve elu sa otsid teda. Tahad kohata inimest, kes võtaks sind just sellisena nagu oled. Ei - ta ei püüa sind muuta, vaid arvestab sinu plusside ja miinustega. Ta on alati sinu kõrval, kui tahaksid oma rõõme ja muresid jagada. Kui oled nukker, tuleb ta sinu juurde ja võtab sult ümbert kinni, surudes sind tugevalt enda vastu. Sa vaatad tema silmadesse ja näed, et need kiirgavad soojust ja elusära. Ta pole mitte kunagi sinu vastu ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja. Kui tahad kellegile oma suure saladuse avaldada, siis lähed esmalt tema juurde, sest tead, et võid teda usaldada. Ta on vaikselt, kui sul on valus, sest ta oskab sinu valu jagada. Tema jaoks on sinu valu sama hea, kui tema enda valu. Ta on alati
Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki.Põhja-Koreas seadis NSVL võimule oma käsilased,Lõuna-Korea üritas üles ehitada demokraatiat.Euroopas jätkus ka pinevus. NSVL ikestatud riigid ootasid võimalust vabanemiseks.Avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida, kuid sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. 2. Hoolimata mitmetest ülestõusudest, ei saavutanud nad eesmärki, sest NSV kasutas nende mahasurumisel vägivalda, surudes igasugused mässud kiirelt maha.Lääneriikide liidrid kinnitasid, et kui kommunismi all vaevlevad rahvad astuvad hirmuvalitsuse vastu välja, siis antakse neile abi ning raadiojaam Ameerika Hääl vahendas lubadusi paljudes keeltes üle Euroopa, kuid tegelkult ei olnud lääneriigid valmis mingeid same Kesk- ja Ida-Euroopa vabastamiseks astuma.3. Suessi kriis. Seal olid mitmete riikide huvid mängus- Sb ja Pr tahtsid taastada oma võimu selles
Pime auk Tänapäeval ei ole enam palju kohti jäänud, kuhu inimsilm ei ulatuks. Ka kõige pimedamad koopad üksikutel saartel on risti-põiki läbi uuritud. Aga võib leiduda kõledaid mahajäetud või silmale nähtamatuks jäänud paiku, kuhu ei ole inimene oma jalga teab kui kaua tõstnud. Ühes väikelinna koolimajas on just seesugune paik, näotu, pime, räpane. Sinna jõudmiseks tuleb avada uks, surudes oma sõrmedega ukselinki, mis on sadade inimkäte puudutustest rasvane. Seejärel sisene kõledasse kajavasse, kuid avarasse ruumi, mille tuhmid sinakad seinad on kohati pragunenud ning laest mõned krohvitükid põrandale langenud. Nüüd sammu mööda kulunud kiviplaatidest laotud külma põrandat mõne meetri jagu edasi. Aastatevanuste lauajuppideni jõudes oled viimaks pärale jõudnud. Nüüd lase end kummargile. On tunda metalli jahedust, millelt kõvad puitlauad tuge leiavad
Hõõrdumine tekib, kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni. * Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal, mis püüab takistada pindade teineteise suhtes liikumist. Sõltub keha vastu pinda suruvast jõust ja pindade töötlusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline vastu pinda suruva jõuga. 6. Deformatsioon. Elastsusjõud * Deformatsioon on keha kuju igasugune muutumine. Keha deformatsioon võib tekkida keha väänamisel, painutamisel, venitamisel või kokku surudes. Kehad võivad olla elastsed või plastsed. * Keha deformatsiooni iseloomustame elastsusjõu abil, mis tekib keha deformeerimisel ja mis püüab keha algset kuju taastada, osakeste liikumine on alati vastassuunaline. 7. Rõhk * Rõhk näitab ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu. p= F/S p- rõhk= F- jõud/ S- kehade kokkupuutepinna pindala 1Pa- ühele ruutmeetrile mõjub jõud 1N.
ettepoole, pöörab ja tõstab käsivart. painutab küünarvart Õlavarrelihas- Liigutavad peamiselt küünarliigest. Õlavarre kodarluu lihas- peamine ülesanne on painutada küünarvart üle käsivarre, lihast sissepoole pöörates pöördub küünarvars väljapoole ning väljapoole pöörates sissepoole. Kõhusirglihas- Kokku tõmbumisel painutab rindkeret ettepoole või kergitab vaagnaluud, samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Oluline roll sünnitamisel ja roojamisel. Suur tuharalihas- Sirutab reit tahapoole, pöörates seda väljapoole. Samuti aitab see säilitada inimesele omast keha vertikaalasendit, hoides vaagnaluu reieluu kohal. Õrnlihas- jala reie suhtes painutaja ning reie lähendaja. Rätseplihas- kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning reit vaagna suhtes, samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades. Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve
endast väikest trummi, kus trumminahale mitte ei lööda, vaid see tõmmatakse lihasjõul tagasi ja lastakse lahti. Kileja koti võngutamisega tekitavad helisid mõned kalad. 2. Hõõrutakse ühte kehaosa vastu teist. Enamasti on nendel kehaosadel erilised moodustised, mis siis võnkuma hakkavad. Rohutirtsudel on näiteks jalgadel väikesed liistud ja tiibadel tillukesed kidad. Kui rohutirts oma jalgadega üle nende näsade tõmbab, hakkavad need vibreerima ja tekibki meile kuuldav sirin. 3. Surudes õhku või vett läbi kitsa ava, hakkab see samuti võnkuma ning võnkumise vastu võtja kuuleb seda helina. Seda meetodit kasutavad linnud ja imetajad, inimene kaasa arvatud. 4. Jätkete vibreerimine lihasjõul. Näiteks võib tuua sääsed, kes kasutavad taandarenenud tagatiibu - sumisteid - teatud sagedusega helide tekitamiseks. 5. Vastu alust koputamise teel. See on äärmiselt lihtne meetod, mida kasutavad näiteks mõned ritsikad ning ka
Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse. Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus. Ka jalatallal olev konnasilm teeb kõndimisel väga haiget. Ravi
Eesti vägede Click to edit Master text stylesvastupealetung algas 22. Second level juunil. Third level Limbazi piirkonnas Fourth level Fifth level alustasid 9. polgu kolm roodu liikumist oma positsioonidelt lõuna suunas, surudes Rauddiviisi üksused tagasi ning vallutasid õhtuks Brii mõisa. Sõjategevuse lõpp Vaherahu läbirääkimised Click to edit Master text styles algasid Strazdumuizas 2. Second level juuli õhtul. Nende Third level tulemusena sõlmiti 3. Fourth level
kummardatakse. · Tervitused on Jaapanis ülitähtsad. · ohay gozaimasu ( ) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond · Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tai · Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad. · sawatdee Egiptus · Samast soost inimesed tervitavad paremat kätt surudes, vasak käsi õlale ja ka kolm korda põsele suudeldes. · Naine peab esimesena kätt andma. Itaalia · Suudeldakse mõlemale põsele. · Käe surumine, naeratus ja silma vaatamine võõraste vahel. · Õhusuudlus meeste vahel ja patsutus seljale. Prantsusmaa · Suruvad kätt ja suudlevad mõlemale põsele iga kord kui kohtuvad või ära lähevad. India · Mehed kallistavad mehi, naised naisi.
temperatuuride vahe on 1K (c) · Millal on oluline materjalide soojusmahtuvus? Kui planeeritakse soojustsalvesteid · Kuidas jaotatakse tulepüsivuse järgi materjale? Mittesüttivateks(ei põle ega söestu) raskestisüttivad(ei põle vaid söestuvad) süttivad(orgaanilised materjalid) · Millistel materjalidel määrab kasutusala tulekindlus? Kütttekollete materjalid · Kuidas mõõdetakse keha survetugevust? proovikeha peale surudes kuni selle purunemiseni · Kuidas mõõdetakse keha tõmbetugevust? Vardakujulise keha puruks tõmbamise jõud N/mm2 · Kuidas mõõdetakse keha paindetugevust? Murtakse pooleks talakujuline proovikeha · Millised materjalid on haprad? Haprad on materjalid mille paindetugevus (ja ka tõmbetugevus) on tunduvalt väiksem nende survetugevusest(kivimaterjalid malm klaas) · Mis on materjalide elastsus? Materjalide omadus koormise mõjul deformeeruda
Eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda burette. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse tilgad p...
Kui peaks juhtuma, et laiem seltskond seda ei seedi ning jäetakse teistest kõrvale, eemale, siis ei tasu üksinduse pärast muret tunda ja võltssõpruseid luua. Alati leidub samasuguseid inimesi ja nad on väga tugevad karakterid. Eneseväärikusega seotud teemad on väga keerulised. Tihtilugu ollakse siivutud ja kurja tagamõttega, et oma tahtmist saada. Nad on enesevääritud ja kasutavad teisi ära, et oma tahtmist saada, surudes alla oma mõtted ja ideed. Kindlasti ei peaks seda tegema, sest saab ka teisiti. Tuleks olla eneseväärikas ja jääda truuks eelkõige ise enda väljavaadetele, sest ka nii saab elus hakkama.
· Kui inimene on järsku kaotanud teadvuse ja näib elutu selgita, kas teda on vaja elustada. · Püüa tuua ta teadvusele teda ettevaatlikult raputades ja temaga rääkides. 4. Kutsu abi, helista 112 · Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu abi või helista ise hädaabinumbril 112. · Täida saadud juhtnööre. 5. Anna esmaabi · Tõsta ühe käe kahe sõrmega kannatanu lõuga ülespoole. · Ava kannatanu hingamisteed surudes teise, kannatanu laubale asetatud käega, ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub. · Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmest. · Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks jälgi hingamist . Jää kannatanu juurde abi saabumiseni
epoole (tavaliselttuuleklaasialumiseservavasakustnurgast). 2.Seejärelkinnitatakselõiketraadilekäepidemed. Vastavaltvajaduselekasutataksekaskahtekäepidetvõiühtekäepidetjatraadihoidikut. Kahtekäepidetkasutadesvõiblõigetteostadakapunutudlõiketraadiga. 3.Kasutades käepidet ja traadihoidikut jääb käepide väljapoole ja hoidik sissepoole klaasi. Lõikamisel fikseeritakse seestpoolt hoidikuga traadi asend, surudes hoidiku otsa liimiriba vastu. Käepidemega tõmmatakse väljastpoolt võimalikult piki klaasi serva lõiketraati, teostades selliselt lõiget. Eemaldamine klaasieemalduseadmega Roll-Out 2000 Roll-Out 2000-et kasutades on kerekahjustustetekitamise risk lõikeprotsessiseritiväike .Eeliseks on ka see, etklaasieemaldamistsaabteostadakaüksi. Roll-Out 2000 koosneb : · Traadinõel · Traadihoidik · Kaitseplaadid · Lõiketraat · Vintsidimminappadega · Kindad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
