Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha: halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: näitab, mida ei tohi teha ei näita, mida tohib teha võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti karistamise asemel anda võimalus olukorda heastada
kaotab juhitavuse) o Kokkupuutuvate pindade vähendamine (ümmargused esemed uisud;kelgud) Kokkupuutev pind on väiksem, libiseb hästi pind on suurem, libiseb halvemini Kokkupuutev pind on väiksem kokkupuutev pind on suurem, libiseb halvemini o Millest sõltub liugehõõrdejõud? 1. Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust (see jõud millega teine peale surub 2. Sõltub pindade töötlusest (mida konarlikum on pind seda suurem on hõõrdejõud) 3. Kokkupuutuvate pindade materjalist nt. Jää peal libisemine on kergem, kui asvaldil plastmass ja kummitahvel Elastsusjõud Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks Elastne plastiline 1
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada
.. inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks. Õnnelikuks saamine võib jätkata terve elu käigus. Inimene kogu aeg , terve elu jooksul paneb uued väljakutseid ning selle kaudu õnnelikuks saamine muutub veelgi keerulisemaks. Ni i, et inimene ise sattub segadusse oma mõttete-lõngade keerisesse. Iga uue probleemiga, väljakutsega tee õnnrks olemiseks lüheneb, aga see tee muutub veelgi raskemaks, sest sõlmed lõngal vajavad
Hüdrotõukur Hüdrotõukur koosneb tõukuri korpusest, välimisest ja sisiemisest plunžerist, kuulklapist, sisemise plunžeri tagastusvedrust, kuulklapi vedrust, kõrgrõhu kambrist. Hüdrotõukuri tööpõhimõte: Nukk võll läheneb tõukurile, tõukuri korpuses oleva ringkanali ja ava kaudu antakse õlirõhk tõukuri korpusesse, mis hoiab tõukuri pidevalt vastu nukkvõlli. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri korpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plunžerit. See omakorda tekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri orpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plužerit. See omakordatekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi.
Südame paiknemine ja ehitus Südame vasak- ja parempool Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse
Juhendaja: Tartu 2012 Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. See käsitleb surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb konditsioneeritud salongi temperatuur. Soojendamine toimub vastupidiselt jahutamisele
kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla alumine serv nahk Ninalihas Ninaselg Ninaselja kõhreline Ahendab ninasõõrmeid, surub osa kõhrelist osa allapoole, lamendab ninatiiba Mälurlihas* Sarnakaar Alalõualuuharu Tõstab alalõualuud, surub masseter mälurmisele alumisi hambaid ülemiste vastu körpusele
nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Kaks süüteküünalt - selleks, et segu põleks ühtlasemalt, põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga ja sisend. Klappe ei ole. Niisiis, sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike. Siis see suureneb ja imeb kütuse sisse. Niipea, kui rootori ots sulgeb sisendiaugu, algab kokkusurumine
Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Suruõhku toodavad kompressorid. Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb.
esiletungimist ja väljapoole pöördumist Põselihas Põskede sisekülg Suunurki Tõstab suunurki m.buccinator ümbritsevale külgsuunas viltu ja nahale surub põskede limaskesta vastu hambaid, ent osaleb koos teiste lihastega ka puhumisel, vilistamisel ja
salvestub tuumas tuumaseoseenergiana. Tuumade lagunemisel see energia vabaneb. Siin kehtib energia jäävuse reegel. 9)Eriseoseenergia on seosenergia ühe nukleoni kohta. Selle tehe on seosenergia/nukleonide arvuga. Suure hulga energiat saame me kas rauast kergemate tuumade ühinemisel, või rauast raskemate tuumade lõhustumisel. 10)Tähtedes toimub palju tuumareaktsioone selle tõttu, et tähtedes olev hiiglaslik raskusjõud aine kokku surub kõrgel temperatuuril. Tähtedes aga energia ei vabane ning ei toimu suurt plahvatust. Tähtedes olev raskusjõud surub enamasti kokku vesiniku tuumasid ja sealt edasi kuni rauani. Rauast raskemaid tuumasid enam täht ei moodusta, sest nende tekkimisel enam energiat ei teki. .
Süstikpiste omadused:1)Piste on raskesti hargnev,2)Suure tõmetugevusega ,3)Väiksese venivusega,4)väike niidikulu. Süstikpiste moodustamise tööorganid:1)Nõel-viib niidi läbi kanga kuni süstikunokani.2)Süstik-haarab nõela poolt moodustatud niidi aasa.3)Niiditõmmik-tõmbab rullilt niiti lahti ,annab nõelale niiti ette ja tõmbab piste kokku.4)Hammastik-Nihutab riiet iga piste järel.Hoiab kangast paigal.5)Presstald-surub riiet vastu hammastiku ja nõelaplaati. Universaalõmblusmasine osad.1)Hooratas-mootorist tulev liikumine suunatakse rihma abil hoorattale.2)Niidijuhik-taksitavad niidi keerdumist.3)Presstalla regulaator-saab keerata kõrgemale ja madalamale presstalda.5)Niiditõmmik-Alla liikudes annab nõelale niiti ette.5)Presstald-surub õmmeldava materjali nõelaplaadi vastu , hoides ära materjali nihkumise.6)Süstikuplaat-nõelaplaadi kõrval olev liikuv plaat,mille all on piste moodustamiseks vaja minev süstik ja süstikupesa.7)Mõelaplaat-on hamm...
Selle relva populaarsuse põhjuseks on konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning suurepärane töökindlus, teda oli väga lihtne puhastada ja hooldada. Efektiivseks laskeulatuseks on 300m. Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne. Töö põhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda.
kõlbagi presidendiks, president peab olema väga tark. Kalad: Sina oledki tark! Me valime sind! Kinnas presidendiks! Kinnas: (kummardades) Tänan teid! See on mulle suur au! Tänutäheks kutsun ma teid kõiki endale külla. Te peate minust mööda ujuma ja mina surun teil kõigil kätt. Kalad: (nuttes) Oh õnnetust! Meil polegi käsi! Mis nüüd saab! Kinnas: Sellest pole midagi. Teeme nii, et ma surun teie sabasid. Kalad: (uurivalt) Kas nii tohib? Kas päris president ka oma külaliste sabasid surub? Kinnas: Jaa. Ainult, et talkäib väga harva sabaga külalisi. Tavaliselt on tema külalised kätega. Aga kui mõni sabaga inimene siiski juhtub tulema, siis surub ta alati saba. Kalad mõtlevad veidi ning muutuvad rõõmsamaks. Kalad: Teeme siis nii. Suru meie sabasid. Kalad ujuvad aegamisi mööda ja kinnas surus nende sabasid. Kinnas: Palju õnne Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul! Tekst võetud: Andrus Kivirähk lastejutud ,,Kaka ja kevad" lk 7-9
Bioloogia mõisted Alleel ühe ja sama geeni erinevad vormid (A; a või B; b) Dominantne alleel alleel (A;B), mis surub alla retsesiivse alleeli (a;b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Retsessiivne alleel alleel, mille avaldumise organismis surub alla samas geenis asuv teine, dominantne alleel. Heterosügootsus vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa; Bb) Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA; BB) Monohübriidne ristamine eristatakse ühe tunnuse poolt erinevaid isendeid Dihübriidne ristamine - eristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid Intermediaarsus pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil
tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat, mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides. Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus ainult meedia alusel ei saaks arvatavasti aru, mis tema arvamus siis lõpuks on, kuna meedias surub igaüks oma arvamust peale. Inimene peaks saama enne tegeliku ettekujutuse asjadest, millest ta hiljem meedias kuulma hakkab. Hästi on välja toodud punkt kus autor väidab, et internet võimaldab omandada infot väga kiirelt ja ka reaalajas, mis ongi tegelikult meedia funktsioon- info kiire levik
Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Daltonism (punarohepimedus) on inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine on ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dom. Alleel (A) surub maha retsessiivse alleeli toime (a) Geenide aheldus Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Hemofiilia (vere hüübimatus), inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Heterosügootsus Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides
reguleeritakse vedru 15 pingusega reguleerimiskruviga 14. 4. Regulaatori Woodward PGA elektromagneetiline kaitseseade. Elektromagneetiline kaitseseade toimib siis, kui solenoidi mähis pingestatakse. PGA 12 puhul on toitepingeks alalisvool 48 või 24 volti. Seade lülitatakse regulaatori pöörlemissageduse seadeservomootori 19 õlisüsteemi ja juhtsiibri 29 vahele. Mootori ja regulaatori normaalse töö puhul solenoidi mähis on toiteta ja vedru surub kuulklapi vastu ülemist pesa. Ühe või mitme parameetri avariiväärtuse puhul saab elektromagnetilise kaitsseadme solenoidi mähis mootori kaitsesüsteemist toite, pooli südamik liigub tekkinud magnetvälja jõul alla, surub vardaga kuulklapile, avades selle. Seadeservomootori kolvi 21 ülemine pool ühendatakse õlivanniga, vedru 20 survel liigub srvomootori kolb üles tõstes üles ka jõuservomootori juhtsiibri 10 ühendades
Pidurdusjõu regulaator Reguleerib pidurdusjõudu esi ja tagarataste vahel, olenevalt kuidas auto on koormatud. peasilinder Kui vajutada pedaalile siis esimene silinder hakkab liikuma ja rõhk kerkib. Edasi vajutades tekib rõhk ka pidurivoolikutes. Esimene kolb tõukab teist kolbi, et tema pidurivoolikus tekiks ka rõhk. Kui kõik töötab ilusti siis mõlematel kolbidel tekib sama suur rõhk. Töösilinder Kui vajutada pedaalile, siis tekkinud surve tagajärjel õli rõhk surub piduri töösilindris olevaid kolbe väljapoole. Pidurivõimendi Pidurivõimendi eesmärk on vähendada pidurite töötamiseks vajalikku jõukulu piduripedaalile, teisisõnu vähendada juhi vaeva. Selleks kasutab pidurivõimendi lisaenergiat mootori sisselaskesüsteemi tekitava vaakumi näol. Pidurivõimendi koosneb korpusest, mille sees on diafragma. Korpus on vooliku kaudu ühendatud mootori sisselaskesüsteemiga ja jõuallika töötamise ajal tekib diafragma mõlemale poole vaakum
Põhimõte on sama. Kui su rullikud on liiga kerged. Siis ei ole piisavalt jõudu, et suruda taldrikuid kokku. See tähendab, et kiirendus on hea, aga lõppkiirus halvem. Rihm jääb lihtsalt liiga kauaks taldrikute alumisse äärde. Ja kui mootori kiirus hakab kasvama, jääb sul pöördeid liiga väheks, ja ei ole jõudu, et edasi liikuda. Nüüd siis tagumise poole juurde. Tagumiste taldrikute taga on vedru, mis taldrikuid koos hoiab. Seda nimetatakse survevedruks. Survevedru surub taldrikuid kokku, tänu sellele püsib rihm taldrikute välimisel äärel. Ja see tagabki madala käigu. Kui nüüd arendada kiirust, siis hakab rihm taldrikuid laiali pressima, see tõstab käiku. Survevedru tugevus määrab ära, kui kiirelt need taldrikud kokku surutakse, kui kiirust vähendatakse.Kui su rullikud annavad su rollerile hea kiirenduse ja lõppkiiruse, aga mäest üles minnes roller aeglustub. Tuleb see liiga pehmest survevedrust. Survevedru aitab tagumisi taldrikuid kokku suruda
liikumine palli suunas tühine. JÕUDUDE PAAR 10.02.14 On olukordi, kus jõud mõjuvad ilma liikumist põhjustamata. Kui raamat lebab laual, siis mõjub sellele allapoole suunatud raskusjõud. Kuigi jõud saavad objekte suurendada, see raamat ei liigu, sest siin toimib raskusjõule võrdne ja vastupidine jõud, mille mõju raamatule on suunatud ülespoole. Kui raskus surub raamatut allapoole, siis laud surub raamatut ülespoole. Need kaks jõudu on tasakaalus ja seetõttu raamat ei liigu. Raamatule ülespoole suunatud jõudu nimetatakse reaktsioonijõuks see tekib reaktsioonina raamatu kaalule. STAATILISED JÕUD 10.02.14 Jõud teeb tööd, kui ta paneb massi liikuma. Töö on energia muutumine ühest vormist teise. Näiteks kui inimene jalutab, siis tema jalalihased kasutavad veres
Tequila. Päritolu: valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses. Kangus: (3850%) ja kergelt kibe. Saamine: valmistatakse sinisest agaavist. Agaavidlõigatakse lõikudeks,saadakse kätte tuum. See röstitakse, seejärel tärklis muutub suhkruks, tuum, mida kutsutakse Pinaks, hakitakse ning pannakse pressi alla. Press surub hakitud Pinadest mahla välja. Väljatulnud mahl pannakse kääritamise paaki. Mahla hulka lisatakse pärmi mille tagajärjel see hakkab muutuma alkoholiks. Mahl jäetakse käärima 30-48 tunniks. Peale seda mahl destilleeritakse 2-3 korda. Peale seda on valmis serveerimiseks. Milline klaas: Kõige tihedamini serveeritakse kitsas napsiklaasis, konjaki klaasis, kuid serveeritakse ka margariita klaasis, mis sisaldab peale tequila ka veidi teisi aineid
Vereringe ül. *pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on s...
Geneetika mõisted Alleelsed geenid- sama tunnust määravad geenid. Nt ühe geeni vormid Homosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse ühtemoodi Heterosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse erinevalt Dominantne tunnus- avaldub organismis alati, heterosügootsuse korral surub maha retsessiivsed tunnused Retsessiivne tunnus- Avaldub orgamismis homosügootsuse korral Genotüüp- Ühe organismi geenide kogum Fenotüüp- Ühe organismi välistunnuste kogum, mis avaldub genotüübi ja/või keskkonnatingimuste koostoimel Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnustepaari poolest erinevaid organisme Intermediaansus- Olukord, kus järglased on mõlema vanema tunnuste vahepealne tunnus Mutageenid- tegurid, mis põhjustavad muutuseid DNA-s
jõudude resultant võrdub nulliga.Keha omadust säilitada oma liikumisolekut nimetatakse inertsiks.Ühte jõudu,mis avaldab kehale sama mõju,kui mitu jõudu koos,nimetatakse resultantjõuks.Newtoni teise seaduse järgi kiirendus,millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.A=F/m.F=mxa.N=kgxm/s2.Fjõud.mmass.Raskusjõud on jõud,millega maa tõmbab kehi enda poole.F=mxg.Kehakaal (P) on jõud,millega keha surub alusele või pingutab nööri kui keha on nööri otsa riputatud.Kehakaal muutub kiiredusega üles või alla liikumisel:1.kiirendusega üles liikumisel P=m(g+a).2.kiirendusega langemisel kehakaal P=m(ga).g=10m/s2.Newtoni kolmanda seaduse järgi kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed,kuid suunalt vastupidised.Gravitatsiooniseadus kaks keha tõmbavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga
TORUPILL Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukott Õhupuhumistoru (puhutakse kotti õhku sisse) Mänguvile (meloodia mängimiseks) Bassvile (annab ühtlast pikka bassiheli) Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad. Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 15.16. sajandi paiku. Torupilli kasutati nii pidudel kui muudel rahvakogunemistel
riigid on selle pildi ka oma riigi embleemi pannud. 1990-ks aastaks oli kirjanduse väitel 70 miljonit käsirelva tehtud. Põhjuseks, miks Kalasnikovi relvad on nii populaarsed on asjaolu, et M.T.Kalasnikov on välja töötanud niivõrd head relva omadused ning need kõik pannud ühte relva, mis tagavad suure efektiivsuse ja usaldusväärsuse lahingutes. Tööpõhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda
MANNAPILT! Vanus: ... 3 Koht: toas Laste arv: 1-8 Aeg: 15 minutit Eesmärgid: *laps tunneb rõõmu loovast tegevusest Vahendid: värviline paber (A4), PVA liim, kausiga vesi, kass mannaga, käterätik Tegevuskäik: Tehakse valmis kleepuv vesi (soojale veele lisatakse PVA liimi, nii et vesi jääks kleepuv, u 2/3 vett ja 1/3 liimi). Laps valib endale meelepärse värvipaberi. Laps kastab käev vette, tõstab välja ja raputab natuke kausi kohal ning surub tugevalt paberi peale. Seejärel kuivatab käe kiirest rätikusse ning võtab oma pildi ja asetab selle märg pool allapoole manna sisse, surub õrnalt peale ning tõstab siis üles. Lapse käejälg ongi pildil! Kogu tegevust suunab õpetaja. Võib teha ka jalgadega! Inspiratsiooni allikad: Einon, D. (2004). ,,Mängime & õpime." Kivisalu, K. (2003). ,,100 mängu lapsega." Silberg, J. (2006). ,,Mängud väikelastega."
vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Diploidne kromosoomistik – enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Alleel – geeni eri vorm (A, a, B, b jne) Geen – kromosoomis paiknev pärivustegur, mis määrab otse v kaudselt ühe v mitme tunnuse arengu. DNA lõik. Dominantne alleel – alleel, mis surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel Dominantne tunnus – dominantse alleeli määratud tunnus Retsessiivne tunnus – retsessiivse alleeli määratud tunnus Homosügootne organism – vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa)
tähtis on kompressorisse juhitava õhu puhtus. Suruõhk on vaja filtreerida, kuivatada ja koguda suurde reservuaari. See toimub nii keskselt paigutatud seadmetes kui ka iga suruõhu tarbija juures ettevalmistusplokkides. Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, edastatakse informatsiooni, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. Tootlikkus on harilikult kuni 4 m³ /s, saadava surugaasi maksimaalne rõhk kuni 1000 MPa (1 GPa, 10 000 bar), rõhutõususaste üle 35 ... 40 Kompressor võib olla ühe-, kahe- või mitmeastmeline, lihttoimeline või kahepoolne. Lihttoimelisel üheastmelisel kompressoril teeb kolb tööd ainult ühes suunas liikudes, kahepoolsel kompressoril on mõlemad töökäigud. Kruvikompressor Kruvikompressoril on kaks kruvielementi, mis pöörlevad
alleel geeni erivorm analüüsiv ristamine kasutatakse katseloomade ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel autosoom kromosoom, mis soost olenemata esineb liigi kõikidel isenditel daltonism punarohepimedus, mille põhjus on tavaliselt geneetiline dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid dominantne alleel surub maha retsessiivse alleeli toime, kui nad on paarilistes kromosoomides genealoogiline meetod nimetatakse indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema sugupuu abil hemofiilia pärilik vere hüübimatus heterosügootne organism tunnus määratud erinevate alleelidega homosügootne organism tunnus määratud ühesuguste alleelidega intermediaarsus nähtust, kus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid
Perca fluviatuilis L. Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse süsihappegaas vette tagasi. Seda kala enam ei vaja. Kaladele on hapnik väga vajalik. Kui seda vees piisavalt ei ole, tulevad nad pinnale õhku ahmima. Kui talvel veekogu jäätub, võivad kalad hukkuda. kus ahvenad pesitsevad. Ahvena levila (areaal) on väga suur ulatudes läänes Briti saartest kuni idas Kolõmani. Euroopas puudub
Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas! Kaunim oled kahvatult sa alastuse kees, Ainult ülevalat tähtesinast tuhmjalt; Kuskil kaugel haugub hirvsikk uhmjalt, Ja üks kägu naerab minu metsas. Kuidas põleb kõrv sul! Pihik surub nõnda! Ruttu valla, raskelt hingad sa. Oo, su süameken, see hüppab õndsana! Tule kannan sind kui pagust ime mõnda: Nagu Jumal teind sind! Ühtki hilbuhända! Ja su pruutsäng, see on kogu maa.
AURUMASIN Andri Põldsepp AT-14 Valgamaa Kutseõppekeskus AURUMASIN • Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784
Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Hõõrdejõu vähendamine Kehade pinnad on karedad, pindade kokkupuutel haakuvad konarused üksteise vahele ja takistavad liikumist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist.
· Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi
Elektrooniline seisupidur Aruanne Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõimaluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid. Elektroonilise parkimispiduri aktiveerib nupuvajutus, piduriklotsi vastu ketast surub elektrimootor, mis on kolmekäigulise ülekandega, mille ülekandearv on 1:50. 1. Elektrimootori hammasratas on väiksem ja keermega kolvi tõukuri hammasratas on suurem, ülekandemehhanism ja elektrimootor on ühendatud hammasrihmaga. 2. Loksplaadil ja hammasrattal on erinev hammaste arv 3. Keermega liikuv kolb moodustab viimase ülekandefaasi. Kolbi liigutav mutter on disainitud nii, et kui parkimispidur on aktiveeritud, siis lukustab mutter end ise
käskudele allumise Minu meelest sümboliseeris Popi kergesti alluvat inimest, kes ei suuda enda sõna maksma panna ning selle asemel, et kord majja lüüa, talub ta pigem alandusi. Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele. Huhuu väga äkiline, võimutsev ning kohati tige ja jõhker. Ta hoolis Popis, kuid ta tegi seda veidral, veidi kalgil ja tujukal moel. Huhuu sümboliseerib väga konkureerivat ning võimutsevat inimest, kes surub enda tahtmist peale, hoolimata sellest, kas teine kannatab või mitte. Tuglas kasutab oma novellis palju sümboleid. Sümbolite pinnale olid viidud tegelased, kes kehastasid inimloomu ühte omadust. Põhimõtteliselt oli see justkui hea ja enesekeskse inimese vahelise suhte iseloomustus.
Küsimused Mis roll on mullas bakteritel? Bakterite roll mullas on surnud orgaanilise aine lagundamine ning lämmastiku taimedele kättesaadavaks tegemine. Kuidas vihmauss mulda kobestab? Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus –
Niimoodi kogunevad uruava juurde kõdunevad lehed. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad kaevavad enesele kuni 12 varjupaika. Üheksavöölane jagab oma kodu sageli teiste oma liigi samasooliste esindajatega. Igal loomal on oma ,,korter", ent isase alad kattuvad sageli osaliselt emaslooma aladega. Üheksavöölane märgistab oma territooriumi erinevates kehaosades paiknevate näärmete eritisega. Ohu korral tõmbab ta end siili kombel kerra või tõmbab oma jalad enda alla ja surub end vastu maad. Kui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata. Hämaruse saabudes lahkub üheksavöölane oma maaalusest urust ning suundub toiduotsingule. Tema menüü on äärmiselt rikkalik. Sinna kuuluvad putukad, tillukesed selgroogsed,
1 DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4
Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi -- tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem- ja alamrõhupool. Ülemrõhupool algab kompressoriga ja lõpeb reguleerklapi või ahendustoruga; alamrõhupool jätkub sealt edasi ja lõpeb kompressoriga. Külmutusaine aurustub alamrõhupoolel ning veeldub (kondenseerub) ülemrõhupoolel 2.5 Reguleerklapiga seade Töö kirjeldus 1. Kompressor surub külmutusaineauru alamrõhupoolelt kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub. 4. Veeldunud külmutusaine juhitakse vahepaaki, kus temast eraldatakse vee- ja 13 õlipiisad. 5. Vahepaagist liigub vedel külmutusaine edasi reguleerklappi, mis annustab teda aurustisse
Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi -- tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem- ja alamrõhupool. Ülemrõhupool algab kompressoriga ja lõpeb reguleerklapi või ahendustoruga; alamrõhupool jätkub sealt edasi ja lõpeb kompressoriga. Külmutusaine aurustub alamrõhupoolel ning veeldub (kondenseerub) ülemrõhupoolel 2.5 Reguleerklapiga seade Töö kirjeldus 1. Kompressor surub külmutusaineauru alamrõhupoolelt kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub. 4. Veeldunud külmutusaine juhitakse vahepaaki, kus temast eraldatakse vee- ja õlipiisad. 5. Vahepaagist liigub vedel külmutusaine edasi reguleerklappi, mis annustab teda aurustisse. 6
jahvatusega kohvi. Puhas külm vesi kallatakse alumisse kambrisse ja kann asetatakse pliidile. Kuskil minut ja vesi kuumeneb ja pressib ennast läbi toru kohvi juurde ja sealt edasi ülemisse kambrisse. Valmis kohv jääb ülemisse kambrisse püsima. Espresso Üks keerulisemaid ja raskemaid kohvi valmistamise meetodeid, mille õnnestumiseks peavad nii valmistaja kui masin täitma hulga tingimusi. Et valmistada perfektset espressot, on vaja et masina veetemperatuur oleks vahemikus 88-92C. Masin surub vee 9-baarise survega läbi 7-grammise kokkupakitud ja peeneks jahvatatud kohvi. Vamimise aja ettenähtud vahemik on 25-30 sek. Vesi moodustub kohvist 98,5%. Ideaalse espresso tunneb ära pinnale tekkiva crema järgi. Mis on värvuselt punakaspruun ja tihe. Kui crema on liiga hele, liiga õhuke või liiga tume, siis ei ole espresso valmistatud õigesti. Perkolaator Perkolaatorisse kallatakse külm vesi ja kahe sõela vahele pannakse jämeda jahvatusega kohv
120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite (mootoriga üheaegselt) sisselülitamise järel kettale 4 kinnitatud ankrud tõmbuvad elektromagnetite vastu, vedru 2 surutakse kokku ning piduriketas saab vabaks. Mootori ja magnetite väljalülitamisel surub vedru 2 pöörleva ketta taas ketta 4 ja mootori otspinna vahele ning pidur rakendub. 4 Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab
VILJASTUNUD MUNARAKUD ARENEVAD VASTSETEKS EMASLOOMA ORGANISMIS . KEVADEL PEAVAD NOORED KARBID KINNITUMA KALALÕPUSTELE , KUS NAD PARASIIDINA ELAVAD PAAR KUUD . SEEJÄREL LASKUVAD NAD VEEKOGU PÕHJA JA ARENEVAD TÄISKASVANUD KARBIKS . KARBID HINGAVAD LÕPUSTEGA . E BAPÄRLIKARP ON LOODUSKAITSE ALL . SÖÖDAVAD KARBID : SÖÖDAV RANNAKARP , SÖÖDAV SÜDAKARP , AUSTRID , RÕÕNESKARP , KAMMKARP . PEAJALGSETE LIIKUMINE LIIKUMISEKS IMEB LOOM VEE MANTLIÕÕNDE JA SIIS SURUB JÕULISLT VÄLJA . LIIKUMINE TOIMUB RAKETI LIIKUMISE PÕHIMÕTTEL . L AHKSUGULISED LOOMAD : KALMAARID , SEEPIAD , KAHEKSAJALAD . T OITUMINE : UJUVATEST KALADEST JA SELGROOTUTEST . KALMAARIDEL ON KÜMME KOBITSAT , KAHEKSAJALGADEL KAHEKSA KOMBITSAT . KALMAARID ON PAREMAD UJUJAD , KUI KAHEKSAJALAD . KAHEKSAJALAD TOITUVAD MEREPÕHJAS ELAVATEST LOOMAKESTEST . PEAJALGSED KASUTAVAD TINDINÄÄRET VAENLASE EEST PÕGENEMISEKS VÕI SAAGI JAHTIMISEKS .
õhurõhuks. · Miks inimene ei tunne õhu survet · Õhk avaldab ühesugust survet igas suunas. KATSE 1: · Katsevahendid: plasttops, vesi papitükk, kauss juhuks, kui katse ebaõnnestub. 1.Paneme topsi ääreni vett täis. Õhku ei tohi vahele jääda! 2.Asetame topsile samasuure papitüki ja pöörame topsi ümber veekausi kohal. 3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on on õhusammas väiksem ja õhk hõredam . Õhurõhu mõõtmine · Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutatakse manomeetrit. · Rõhk gaasides allub samasugustele seaduspärasustele nagu rõhk vedelikes:
toimib ajus virgatsainena(ehk neuromediaatorina) mõjutab seksuaalfunktsiooni, nagu erutumist, paaritumist ja paarisuhte hoidmist ning järglaste eest hoolitsemist mõjutab silelihaste kokkutõmbed sünitamine mõjutab piima eritus imetamine Oksütotsiiniretseptorid ahendavad veresooni vajavad funktsioneerimiseks kolesterooli naistel emakas, rinnanäärmetes, neerudes, südames raseduse ajal ka platsentas Mõju sünnitusele Laps surub emakakaelale signaal ajju oksütotsiini emakalihaste kokkutõmbed. Stimuleerib prostaglandiinide vallandumist vereringesse, mis tugevdavad emakalihaste kontraktsiooni. See protsees hoogustub sünnitustegevuse käigus, muutudes aina jõulisemaks ja lõpeb lapse sündimisega. Mõju sünnitusjärgses perioodis Piima eritamise refleks Sünnitusjärgne emaka kokkutõmbumine Piima eritamise refleks Kui oksütotsüün voolab rindade veresoontesse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
