arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad on tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud, halbade tüve- ja võraomadustega puud, allajäänud, surnud või surevad puud, halvas tervislikus seisundis ja/või ohuallikaks olevad puud, puistusse liigiliselt sobimatud puud. Väljaraiumisele kuuluvd puud maha raiudes edaspidi jälgime alles jäetud puude kasvu. Järeldus: Enne harvendust olid tihedalt kasvavad puud kitsad ning neile ei jäänud kasvuruumi. Tehes harvendusraiet ja võttes maha puud , mis ei olnud terved ja takistasid tervete puude kasvamist tuli tervetele puudele kasuks. Nüüd on kasvanud need suuremaks ja tihedamaks
,,Kellele lüüakse hingekella" Läbi aegade on olnud inimesi, kes mõtlevad vaid iseendale ja iskuid, kes muretsevad kogu inimkonna heaolu eest. Täapäeva ühiskond peaks rohkem tähelepanu pöörama tervikule, mitte indiviididele. Hingekella lüüakse meile endile. Kõik inimsed surevad kunagi, iseasi kui palju sellele mõeldakse. Keegi ei ole veel näinud isikut, kes elaks igavesti. Me teame, et kunagi saabub surm ja nõnda tuleks oma elu täie eest elada. Märk tuleb maha jätta nii endast, kui oma lähedastest. Inimkond on üks tervik. Igaühe õnnetus või surm mõjutab tema lähedasi ning ümbritsevat. Maailmas ei leidu hinge, kelle kadu ühiskonnale korda ei läheks. Hemingway teosest ,,Kellele
gaase. Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi. Happesademed mõjuvad taimedele Kui happevihm sajab maapinnale, siis muld hapestub. Seejärel kahjustub juurestik. Kuna toitained uhutakse mullast välja, siis taime varustamine vee ja toitainetega halveneb, selletõttu okkad surevad ning taimes tekib veepuudus. Happesademed kahjustavad lehti ja okkaid Okaspuud on happevihmadele eriti tundlikud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on mitu aastat ning seetõttu on okaspuude okkad kauem happerünnaku mõju all. Happe sademed pesevad okastelt maha aurumist takistava vahakihi, mistõttu suureneb taimedest vee aurumine. Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks. Allikad http://pedja.edu.ee/~
MINK Mink on Eestis võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud. Looduslikult on mingid levinud pea kogu PõhjaAmeerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde ja lõunaosas. Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta ...
1. Mida oled kuulnud Romeost ja Juliast, mis sul nendega seoses meelde tuleb? - Olen kuulnud et see lugu on kahe armastajatest, kelle vanemad olid vastu nende suhete arenemiseks, väga kurb ja hästi selgeks edasi antud mõtte, inimestele kes sekkuvad oma laste valikutesse ja tundetesse. 2. Millest räägib Romeo ja Julia lugu? - See lugu on kahe armastajatest, kelle vanemad olid vastu nende suhete arenemiseks , lõpuks armsad surevad mõlemad ära ja vanemad hakkavad läbisaama üksteisega ja kahetsema. 3. Kas see lugu kõnetab ka tänapäeva noori? - Ma usun küll, selliseid olukordi juhtub ka tänapäeval ja vahet ei ole et see lugu väga ammu kirjutatud. 4. Kirjelda mis selles näidendis toimub ! - Lugu on kahe perekonnast, kus lapsed kokkusattumisel armuvad üksteisse esimesest pilgust. Nad salaja abielluvad. Vennapoeg ei suuda andestada Romeole salaja abiellu. Hakkab suur tüli
LISA Nii aine kui tema vesilahus on sööbivad. Naatriumhüdroksiid tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev hiljem peale kokkupuudet ainega. Allaneelamisel tekib suu ja neelu põletus, mis põhjustab kudede raske kahjustuse ning võib lõppeda surmaga. Nahaga kokkupuutel võivad tekkida põletused, nahaärritused ja surevad mõningad naharakud. Silmadel tekib tugev ärritus, mis võib lõppeda nägemise kaotuseni. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi, sest naatriumhüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi.
inimestest. On ka halbu ja pahatahtlike inimesi, aga üldiselt on eestlased toredad. See muudabki ühiskonna heatahtlikuks. Kas ma siis olen uhke selle üle, et olen eestlane? Sellele ma vastaksin, et jah, ma olen. Ma olen sündinud Eestis, ma elan Eestis, ma olen Eesti kodanik, ma olen Eesti rahvusest ja tean Eesti traditsioone ja tavasid. Kes need eestlased siis üldse on? Siia ma tooksin ühe Jakob Hurda tsitaadi "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab". Tegelikult on eestlase ainus ametlik tähendus praegu "eesti kodanik". Nagu osa nendest tänaval vandaalitsevatest venelastest, kes võivad üldse mitte osata eesti keelt, kellel ei pea olema mitte mingit aimu Eesti kultuurist ja ajaloost, kui nad on Eesti kodanikud, on nad eestlased. Korraldatakse ju palju heatahtlikke üritusi, aidatakse teisi inimesi, olgu nad
Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavoo...
Samblikud kasvavad maapinnal, puutüvedel ja -okstel, kivide pinnal ja pragudes ning vanadel kändudel. Meil esinevad samblikud enamasti nõmmemetsades maapinnal. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Kuna samblikud kasvavad väga aeglaselt ja nad võivad elada väga vanaks, on neid kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks. Samblikud eritavad aineid mis ajapikku murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult surevad ja kõdunevad nad ise. Nii tekib kaljudele huumusekiht, millel saavad hakata kasvama taimed. Polaaraladel on samblikel suur tähtsus põhjapõtrade toiduna. Mõningaid samblikke tarvitatakse ravimite valmistamisel. Näiteks kasutatakse põdrasammalt tee tegemisel, mis on kasulik kuid mõru maitsega. Samblikel on tundlikkus õhu saastumise suhtes. Eriti kahjustavad samblikke vääveldioksiid ja tolm. Samblikud on õhku saastavate ühendite vastu tundlikud sest nad
· Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. · Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad · Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarusid Pojad · Naaritsa tiinus kestab keskmiselt 73.päeva · Pojad sünnivad Mais või Juunis(3-4tk) · Nägema hakkavad 1 kuu pärast · Suguküpsus saabub aastaselt · Kui naaritsat on viljastanud mink,siis looted surevad ennem sündi.See on peamine naaritsa väljasuremise põhjus Levik · Enne mingi sissetoomist Euroopasse oli Euroopa naarits laialt levinud kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) · Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas · Võib-olla on veel säilinud suuremalt Lääne-Venemaal (parem pilt) Fakte · Väljasuremisohus · 15-20a. Pärast võib olla täielikult hävinenud
Ülesehituselt on loogiline, kus iga järgmine mõte toetab ja viitab eelmisele. Lugejas- konnaks on arvatud kogu eesti rahvas. Essee autorit Lahte häirib asjaolu, et eestlased pööravad liiga vähe tähelepanu religioonile. Autor on veel välja toonud küsitluste tulemused, kus selgub, et Eesti rahvastikust peab ainult 20% inimestest religiooni oma elus oluliseks, mis on maailma mastaabis oluliselt väike näitaja. Ta toob esile James George Frazeri (18541941) ennustuse, et usundid surevad välja ja loovutavad oma koha teadusele. Vastuseks sellele on autor öelnud, et inimene vajab religiooni ja ei saa ilma selleta elada. Ta leiab ka, et religiooni suhtes on inimestel väga palju negatiivseid eelarvamusi, mis ajendabki meid usust mööda vaatama. Lahendust sellele probleemile välja ei tooda. Sissejuhatust on alustatud statistikaliste faktide väljatoomisega, millele toetub kogu ülejäänud essee oma mõttelaadilt. Teemaarenduses on Laht esitanud mitmeid probleeme
Romaani tegevusaeg ja kolm teemat, millest romaan räägib. II maailmasõda. Teemadeks on sõda, pagulus, armastus Miks vajas Josef Schwarts inimest, kellele oma lugu rääkida. Nimeta vähemalt kaks põhjust. Josef Schwarts tahtis, et kui ta ära sureb, siis oleks keegi, kes tema lugu teaks - kõik selleks, et mälestused edasi elaksid. Kui neid teistega ei jaga, siis surevad need koos sinuga. Samuti tahtis ta vabaneda valust. Jagatud mure on pool muret, täpselt nagu jagatud rõõm on poole suurem. Kuidas sina mõistad, miks Josef pärast 5-aastast pagulaselu Osnabrücki tagasi läks? Põhjenda oma seisukohti. Josef läks tagasi Osnabrücki, et tuua sealt ära oma naine, keda ta väga armastas, päästa ta sõjast ja koos põgeneda Ameerikasse. Leia romaanist vähemalt 2 seika, kus tekivad küsimused "Kes me oleme?- - - Mis on
Eesotsas Benito Mussolini. Benito Mussolini sündis 1883. aastal. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, ning tal ei olnud võimalust heaks hariduseks. Algul töötas ta ajalehes siis sõdurina, rindel sai ta haavata ning pärast sõja lõppu asus ta aktiivselt tegelema poliitikaga. Mussolini õpetuses oli tähtsamal kohal rahvus. Seega oli tegemist natsionalistliku õpetusega. Mussolini väitis, et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Üksikinimene on rahvuse osa. Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks, kuna ka kuninga vaated ühtisid Mussolini omadega ei olnud see eriti raske. Mussolini oli "libeda keelega" ta suutis rahvast väga kergesti panna uskuma seda mida ta tahtis. Loodi salapolitsei mis oli väiksem ja koonduslaagrid kus ei olnud päris massilisi tapmisi võrreldes Natsi Saksamaaga või Nõukogude liiduga. Seepärast oli Itaalia
kaljulõhedesse http://www.vespa- crabro.de/hornets.htm · Suve jooksul laiendavad ja suurendavad pesa pidevalt Paljunemine, areng -täismoondega · Kevadel otsib kuninganna pesakohta · Ehitab mõnest kannust koosneva kärje · Kärje igasse kambrisse muneb ühe muna. · Nelja nädala pärast kooruvad esimesed töölised · Kui noor kuninganna pesast välja lendab paaritub üks isastest temaga · Novembrikuus töölised ja vastsed surevad. http://et.wikipedia.org/wiki/Herilane#mediaviewer · Talve elavad üle vaid /File:Hornets_nest.jpg kuningannad. · Tsükkel algab veebruarikuus. Toitumine · Täiskasvanud isendid: õiemahlad, nektar, puuviljad, putukavastsed · Püüavad lehtedelt, puude või põõsaste otsast putukaid, et nendega oma vastseid toita · Oma ohvril kisuvad nad pea, tiivad ning jäsemed küljest, kuna nendel kehaosadel toiteväärtus puudub
Mario Puzo Ristiisa Mario Puzo • Itaalia-USA kirjanik, stsenarist • Sündinud 15.okt 1920, Manhattan (NY) • II maailmasõjas liitus USA õhuväega • 3 poega ja 2 tütart • Esimene raamat ilmus 1955. aastal („Pime areen“) • Suri 2. juulil 1999 südameseiskumise tagajärjel Tuntumad teosed • „Pime areen“ The Dark Arena (1955) • „Õnnerikas palverändur“ The Fortunate Pilgrim (1965) • „Ristiisa“ The Godfather (1969) • „Lollid surevad“ Fools Die (1978) • „Sitsiillane“ The Sicilian (1984) • „Neljas Kennedy“The Fourth K (1991) • „Viimane don“ The Last Don (1996) • „Omerta“ (2000) „Ristiisa“ • Puzo kuulsaim romaan • Ilmus esmakordselt 1969. aastal. • Loo keskpunkti moodustab maffiaboss Don Vito Corleone ja tema pere. • Realistlik romantika mõjutustega romaan allmaailma varjatud ettevõtmistest • New Yorgi maffiaperekondade verisest võitlusest võimu ja tulude pär...
eelnevalt on tuum eraldatud. Embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine-põhimõte. EMBRÜONAALKLOONIMINE varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks TUUMKLOONIMINE somaatilise keharaku tuuma viimisel munarakku saadakse uue organism Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996. aastal saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Elas 6 aastaseks. Probleemid: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? Hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? * Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. *Kloonida pole õnnestunud: ahvi, konna. *Enamus
FAKT: Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnud surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud. Happevihmad on eriti tõsine probleem kevadel, kui kalad munevad oma mune. Munad on kontaktis happega ja terve generatsioon võib surra. Kalad surevad tavaliselt siis kui järve happetase on kõrge; kui see on aga madalam siis kalad võivad jääda haigeks, või kaotada võime paljuneda. Kuidas happesademed mõjutavad arhitektuuri? Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega
1.1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt...
Ka väikese vastsündinu keha, kes esimest korda ema kätesse antakse, kattub ema kätelt saadud bakteritega. Ka meie kehas sees on baktereid, paljud neist on meile kasulikud, näiteks soodustavad seedimist, paljud neist ei kujuta meile mingisugust ohtu. Ka on meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese kaitsemehhanismide nõrgemisel kiiresti paljuneda võivad, mis siis meid haigeks muuta võivad. Nende haiguste ravimisel antibiootikumidega surevad ka meile ohutud ning kasulikud bakterid ning enne kui taas organism taas tavapäraselt tööle hakkab, peab keha mikrofloora saama selliseks, nagu oli ta enne haigust. Kui inimene ennast väga tihti seebiga peseb ning elab piinlikus puhtuses, hingab filtreeritud õhku jnejne, siis muutub tema organismi kaitsevõime nõrgemaks ning ta võib teistele inimestele normaaltingimustes kergelt haigestuda, kuna tema organism pole harjunud nii paljudega bakteritega koos elama.
Ohustatud on need, kelle suguvõsas on olnud kandjaid, kuna Bloomi sündroom on päritav haigus. Haigust ei ole võimalik loote eas ennetada, haigus ilmneb lapse esimestel elukuudel. Ei saa öelda , et see on ainult meeste haigus, kuna ta esineb 1.3 : 1 mehed naiste suhtes. Mehed selle haigusega on viljatud. Naised on viljakad kuigi protsent rasestuda on tavalisest väiksem ja menopaus tuleb varem. Rasedatel naistel on suur risk enneaegsele sünnitusele. 1/3 patsiente surevad umbes 24 aastaselt, 2/3 elavad üle 22 eluaastat.Keskmine eluiga on 4- 46 aastat. Kõige vanemaks elanud inimene oli 46 aastat vana ja kõige noorem oli alla ühe eluaasta. Tavaliselt Bloomi sündroomiga lapsed sünnivad kaaluga ca 2,3 kg ja pikkus ca 44 cm. Täiskasvanu pikkus jääb alla 150 cm.Välimuselt on Bloomi sündroomiga lühikesed, nägu on kitsas ja mikrokefaalne, esileküündiv nina ja/või kõrvad, näonahk on ülitundlik, eriti päikesevalgusele. Neil on
koosneb pea ja seljaaju närvidest. Kesknärvisüsteem- reguleerib kogu organismi elutalitlust, pea- ja seljaaju. Elukogemused ja närvisüsteem Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste ühenduste tasemel Stress, nüanssiderikas elukeskkond, õppimine ja hormonaalsed mõjutused võimendavad või pärsivad täiskasvanuea neurogeneesi Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde Aju Aju vastab kesknärvisüsteemi kaudu sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Kummalgi ajupoolkeral on oma ülseanded ning nad töötlevad infot erinevalt: Vasak töötleb infot analüütiliselt, Parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmesuguseis meetodeid, nt. PET, millega saab määrata, millised ajuosad on mingisuguse tegevuse koral aktiivsed. Tänan kuulamast!
ajajärgust siiski kõige oskuslikum ning targem eluliik, mis siiani olnud. Me oleme ehitanud hooneid, linnu ning isegi saatnud inimesi teistele taevakehadele. Keegi ei oska pakkuda ega arvata, kuhu jõuab inimkond 100 aasta pärast. Nüüd tekib küsimus, et kas me ikka näeme seda aega, sest ega Maa ei ole lõpmatute ressursidega planeet. Teadlased arvavad, et meil on jäänud 10 aastat enda tarbimist muuta, enne kui hakkab Maa katastroofiline edasiareng. Liigid surevad, maavarad saavad otsa, see on ainult väike osa sellest, mis hakkab juhtuma. Maa ei suuda enam meiega sammu pidada. Hetkel kasutab 20% maa populatsioonist pea 4/5 mineraalveest ning aastaks 2025 mõjutab veepuudus umbes 2 miljardit inimest. Iga päev sureb puhta joogivee puuduse tõttu 5000 inimest. Umbes miljard inimest nälgib. Viimase 50 aastaga on maailma rahvastik kolmekordistunud ning selle ajaga oleme me oma saari ümber muutnud rohkem kui selle 200 tuhande aasta jooksul kokku. 1960.
Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (eelistatakse linavästrikke). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti. Väljaviskamisrefleks: Harilikult vabaneb kasuõdedest ja -vendadest 3. või 4. päeval. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub kolmenädalaselt. Levik ja ränne Väga laia levikuga: Euroopas ja Aasias, ka polaarjoone taga, Aafrikas. Eestis kõikjal sage. Rändlind. Talvitab troopilises ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, Araabia poolsaarel. Saabuvad alles maikuus. Äraränne algab vara - juuli keskel. Elupaik ja -viis Elupaik mitmekesine, seotud pesaperemeeste levikuga.
võistluse finaali. Tuntumad solistid olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal , esitasid siis esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaim oli aaria ooperist "Tosca". Kontsert oli muidugi hea sellepoolest ,et oli palju häid artiste , kes esitasid oma muusikapalu väga hästi. Kontsert meeldis väga , aga kurb tõsi on ainult see ,et Vello Jürna suri väga noorelt, paljud talentsed inimesed surevad noorelt ja nii see juhtus ka temaga. Kõige rohkem meeldis "Tosca" aaria mida olen ka varem kuulnud ja see oli väga hästi esitatud , esitas Pille Lill.Ta esitas seda nii hästi ,et terve saal ei oodanud niisugust esitust ja inimesed ainult plaksutasidki.
minu arvamus küsimusele, kas kloonimise poolt või vastu, eitavaks. Teades, et ei saa rasestuda on väga kurb, kuid mitte niivõrd nagu kellegi kaotamine. Kui inimesel sünnib kloon, aga tänu vähe arenenud meetodi pärast, sureb ta mõne aasta pärast, on tagajärjeks veel suurem kurbus, kui eelnevalt lapse mitte saamine. Meil ei ole tarvis, et (2)kloonitakse veiseid, kitsi, hiiri või kasse, kes kõik nagunii noorelt surevad. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist kannatab omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. (3)"Tahan oma poega tagasi," kirjutas internetis üks isa, ja küsis, kas saaks lasta kloonida oma surma saanud 8-aastast poega. Loomulikult on kahju lapsevanemast, kuid kunagi peame me kõik siit ilmast lahkuma, kas siis loomulikku või mitte loomulikku surma. Ei saa taaselustada surnud last. Saab luua ainult DNA täpse koopia, kuid keskkonda ja kogemusi, mis
Suurimaks põhjuseks on meie aju, mis on kõikidel inimestel erinev. Inimese aju mõjutavad tema pere, sõbrad, keskkond jne. Läbi aju töö saame me end liigutada. Ajus on palju erinevaid rakke, mis kokku saades tekitavad omavahel sidemeid, mis viivad endas edasi näiteks kindlaid liigutusi ja mõtteid teiste rakkudeni. 19. sajandil toimus suur õnnetus, ühe mehe ajust lendas läbi metallvarras. Õnneks jäi mees ellu, kuid tema ajus juhtus midagi. Tavaliselt säärastes olukordades inimesed surevad, kuid varras läbis ajupunkti, mis muutis ta isiksust. Peale seda avastati, et inimesi saab rahustada aju lõikuse abil. Sellist operatsiooni hakkas dr. Monits läbi viima sellist meetodit, see meetod viidi läbi üle 50 000 inimese peal. Operatsiooni käigus torgati väike metalli tükk inimese aju ja purustati närvikoed, mille tulemusena inimese isiksus muutus. Vahel muutus inimene seeläbi rahulikuks, kuid vahel kahjustati liiga palju
August Gailit "Purpurne surm" Sisukokkuvõte Joonas Moor kirjeldab elu Varria saarel. Keskseteks tegelasteks on tema ise ja tema isa Toomas Moor, saare valitseja. Juba varakult tuleb Joonasel hakata aru saama talle üle jõu käivate mõistete maailmas: patt, surm, Jumal, naine. Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad nai...
Mina ja narkootikumid Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama, siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud. Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igal...
· Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte. · Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber. · Sõudikud on nõudlikud vee puhtuse suhtes, kui vees on palju orgaanilist kõdu, surevad nad kiiresti. (Crustacea) Vähilaadsetele iseloomulikuks tunnuseks on 5 ja rohkem paari jalgu. Vesikirbulised (Cladocera) ja sõudikulised (Cyclopoida) Vesikirbud ja sõudikud kuuluvad hõljumi ehk zooplanktoni, süstemaatiliselt aga alamate vähkide hulka. Vesikirbulisi on Eestis leitud üle 70 liigi. Aerjalalisi, kelle hulka kuuluvad ka sõudikud, aga üle 80 liigi. Vesikirbulised (Cladocera) liiguvad vees hüppeliselt, tagatundlate tõugete abil. Vesikirbu lapik keha on
mõjutab terve maailma arengut. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on maavarade kasutamine. Inimesed raiskavad neid üha rohkem. Erinevaid asju kasutades ei mõelda kunagi, palju selleks läheb vaja nt. elektrit. Kahjuks on tarbijatel ükskõik sellest, kuidas meie põlevkivivarud tasapisi ammenduvad. Inimesed raiskavad ka meeletult palju puhast joogivett. Keegi ei mõtle sellele, et kusagil arengumaades on samal ajal tohutult palju lapsi, kes surevad veepuudusesse. Neil alakaalulistel ja näljas lastel ei ole puhast joogivett, samal ajal kui arenenud riikides elanikud puhast põhjavett otstarbekalt ära kasutada ei oska. Me saaks väga palju ära teha, et elada säästlikumalt ning loodusressursse rohkem säilitada. Suur tarbimishullus mõjub ka rahakotile. Hinnad järjest tõusevad, kui palgad jäävad enam- vähem samale tasemele. See sunnib võtma laene. Erinevad pangad üritavad võimalikult palju kliente endale meelitada
taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid liigniiskuse ja happelise keskkonna tõttu lagunevad nad osaliselt ja muuutuvad ajajooksul turbaks. Miks peetakse turvast taastumatuks loodusvaraks ? Kuna ta kasvab väga aeglaselt Kirjuta 3 turba kasutamisviisi: keemiatööstuse tooraine, loomadele allapanekuks, õlisid, tõrva, meditsiin, põllumajanduses, küttematerjal(brikett) 5. Kirjuta joonisele sõnajala osade nimetused. Milliseid ülesandeid täidavad ? 6
Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. · Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. · Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse satub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk
Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma sellise asjaga tuttav. Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil mujal maailmas ei ole loodus nii puhas kui Eestis. Samuti rõõmustan ma selle üle, et eestlased on muutunud avatumaks ning abivalmimaks. Mäletan veel aegu, mil inimesed vaatasid mulle kurjalt otsa, kui neilt abi palusin. Kuid heaga käib kaasas ka halb. Eestlased ei ole ühiskondlikult aktiivsed, sest
Kahjuks on viimaste aastatega aga aina suuremaks muutunud Brasiilia vihmametsade maharaiumise probleem, mis arvatakse tulenevat soja ja teiste põllusaaduste hinnatõusust maailmaturul, kuid mis on samuti tingitud ka maaasulate rajamisest, areneva loomakasvatusest, maavarade kaevandamisest ning teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest. Sellest on hakanud tulenema hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, mille tagajärjel hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded taime ja loomaliigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Kõige hullem selle asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi.
tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad õhukesteks, keskmise sügavusega või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (613%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,86,5). Püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel... Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid. Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb Eesti madalsood Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad). Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit Liigivaeseid madalsoid on 16 00017 000 hektarit. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%). Kaitse Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus. Kaitseala on väga oluline vee ja soolinnuliikidepesitsus ja peatuspaik. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, ning seovad 25
Ühiskonnas, kus me praegusel ajal elame, on üheks väga laiaks probleemiks ülerahvastus ja sellest tulenev toiduressursside vähesus või võib ka öelda, vale jaotus. Maailma elanikkkond kasvab aastaga ligi 100 miljoni inimese võrra, kuid kuna läänemaailmas pühenduvad inimesed pigem karjäärile, kui perekonnale, siis toimub rahvastiku juurdekasv peamiselt agraarmaades. Probleem on lai, kuid peamine on see, et arengumaades sündivad lapsed surevad sageli lapseeas, kuna neil pole piisavalt süüa. Meie ühiskond on tinginud selle, et läänemaailmas on inimesed sageli ülekaalulised, sest toitu on piisavalt ja isegi üle, kuid Kolmanda Maailma inimesed kannatavad pideva puuduse ja nälja käes, sest nendes riikides puudub rahaline ressurss toota lihtsalt ja odavalt palju toitu, mis kasvava rahvaarvu ära toidaks. Mina leian, et Põhja riikides elavad inimesed peaksid leidma
inimeste, eriti noorte väljarändamisest ja tagasitulemisest. Aastal 2012 oli väljarändajaid 10 871 ning sisserändajaid 4416, mis on 6455 inimest vähem kui väljarändajaid. Alates 2007. aastast on väljarännanute arv järjest suurenenud ning kõige rohkem rändavad välja 15-29 aastased. Lisaks ületas surmade arv 2012. aastal 1460 võrra sündide arvu. Nii võib tekkida küsimus, et kas Eesti jooksebki inimestest tühjaks ning vähesed kohale jäänud lihtsalt surevad ära. Sellel kohal on palju erinevaid arvamusi ja põhjuseid. Mõned inimesed arvavad et Eesti on üks mõttetu ja tühine paik elamiseks ning et siit põgenemine on auasi. Teistel on raskusi Eestis toimetulemisega ning on sunnitud rikkamates naaberriikides tasuvamat tööd otsima. Tavaliselt on nemad end siiski Eestiga sidunud ning olude paranemisel naasevad esimesel võimalusel koju tagasi. Kuna selline välismaal
Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai 1924. aastal Eesti ametlik riigilipp. Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907.aastal Peterburis. Alates 1992. aastast antakse Jakob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989. aastal püstitati talle Põlvasse mälestusmärk. Jakob Hurda mälestusmärk on ka Tartus, mis püstitati 1994. aastal. Üks tema kuulsaim tsitaat kõlab nii: "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab."
) , tapab Poloniuse. Viimane oli salaja pealt kuulanud Hamleti ja tema ema kõnelust. 8.(lk.91-92) Ophelia on hullunud murest Hamleti ja mõrvatud isa pärast. Laertes tuli Prantsusmaalt isa surma eest kätte tasuma. 9.(lk.106-107)Kaevatakse hauda, sest Ophelia on uppunud. 10.(lk.119-120) Kuningas korraldab kihlveo ja duelli Hamleti ja Laertese vahel. Hamlet palub Laerteselt andeks, viimane võtab vabanduse vastu ja kihlvedu otsustatakse lahendada vennalikult. 11.(lk.123-124)Lõpuks surevad reeturliku kuninga sepitsuste läbi Hamlet, Laertes, kuninganna ja ka kuningas ise.
olekus. Näiteks: Downi sündroom - kromosoomistikus 47 kromosoomi. 21 kromosoomipaar koosneb kolmest kromosoomist. Me kõik oleme mutandid, lihtsalt on olemas inimesi, kelle geeni mutatsioon on suurem ja avaldub väliselt, kui ka neid kellel jääb see märkamatuks. Mutandid, juhul kui nad üldse elama jäävad, on tavaliselt võimetud end kaitsma, väga nõrga tervisega ja reeglina ka sigimatud. Kuna mutandid on nõrgemad, siis enamasti nad surevad või loomade puhul võivad sattuda saagiks tugevamatele. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks:looduslik valik kõrvaldada ebasoodsad mutatsioonid. Evolutsionistid väidavad, et kõikide liikide areng on toimunud läbi mutatsioonide. Mutatsioon levib edasi järgnevale põlvkonnale vaid siis, kui see puudutab otseselt sigimisega seotud DNA osa. On suudetud tõestada, et igasugune muutus DNAs toob kaasa vaid negatiivseid muutusi
Võrdlus "Beowulf" ja "Tristan ja Isolde" Mõlemas teoses leidub vapper sõdalane, kes surma ei karda. Beowulfis on sõjad ja jõhkrad tapmised, aga Tristanis ja Isoldes on samuti võitlust, aga seal leiavad kaks noort inimest armastuse. Tristan tappis Iirimaad kurnanud lohe, aga Beowulf suri võideldes draakoniga. Sarnanevad need teosed nii, et mõlema teose lõpus surevad peategelased ja maetakse hauda. Suurim erinevus on see, et need teosed on tehtud erinevatel ajastutel. Nende sõdalaste julgus võidelda endast suuremate ja surmavate olenditega haarab järeltulevaid põlve. Neljanda päeva viies novell ümberjutustus Selles novellis on kolm venda, kes on kaupmehed. Nende õde Lisabetta ja vendade kaupluses töötas noor Lorenzo, kes juhtis kõiki nende asju
surumine) Erinevate maade teadlased uurivad vägagi intensiivselt, kuidas tigusid nälkjaid millessegi eriti tapvasse nakatada või neile õelad parasiidid kallale saata. Siiani ei ole aiaäridest siiski veel võimalik osta ampulle teokatku või kooleraga. Ka tigudele ebasobivat ilmastikku ei saa me vajadusel kohale tellida. Kuid me saame hoolitseda, et tigude ja nälkjate lihast toituvad elusolendid end meie aias hästi tunneksid. Peamiselt surevad ilmastikutingimustesse. Piisava arvukuse korral moodustavad nälkjad kuni ¼ konna päevasest toidust. Hoopis põhjalikumat laastamist tigudenälkjate hulgas teevad linnud rästad, kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis ja kevadkünd. Aias asendab
vere alkoholisisaldus kiiremini. Seetõttu tekib ka joove kiiremini ning piisab väiksemast alkoholikogusest. Noore inimese organism on kergemini kahjustatav. Milliseid organeid kahjustab? Maksa: › Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu › Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik › Viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos Süda ja vereringet: › Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu › Põhilisteks hädadeks on: südamelihase kahjustus südame rütmihäired kõrge vererõhk ja verevalandus ajju ehk ajuinsult MAKS Milliseid organeid kahjustab? Aju: 1. Pikapeale arenevad ajukahjustused: halveneb mälu väheneb õppimisvõime tekivad tasakaaluhäired 2. Drastilisemateks tagajärgedeks on: dementsus ehk nõdrameelsus
kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse Linde ohustanud õli - õlikatk lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. L Lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada ning saab mürgistuse Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid
· Breznevi asemel sai riigijuhiks endine KGB juht J.Andropov (1982-1984) o Halb tervis o Algatas võitlust töödistsipliini vastu (tänaval küsiti, miks te tööl ei ole jne) o Suurendas võitlust dissidentide vastu o 1984 veebruaris suri Andropov Koolist vaba päev · Andropovi asemel sai NSVL juhiks K. Tsernenko (1984-1985) o Märtsis 1985 ta suri Vaba päeva ei saanud Afganistani sõda, rigijuhid surevad igal aastal ... USA alustas uut võidurelvastumist, NSVL ei suutnud sellega kaasa minna. Saudi Araabia suurendas nafta tootmist, nafta hind langes, NSVL majandus raskustes. Alustati viinavastase kampaaniaga. Raha toob võidu!
pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete korral näiteks taimede kasv nõrgestub. Lehed/okkad surevad. Haigestumise oht suureneb. Taimedel tekib veepuudus. Muld hapestub. Juurestik kahjustub. Taime varustumine vee ja toitainetega halveneb. Toitained uhutakse mullast välja Saastunud õhu kahjulikkus vees Vesi happelisus suureneb. Vee-elustik sureb. Võivad tekkida nn surnud järved. Süsihappegaas ja kliima soojenemine Kasutame fossiilseid kütuseid erinevatel eesmärkidel, mis sisaldavad rohkelt süsinikku. Loomakasvatusest ja prügimägedelt eraldub metaani.
Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Ajuinsult Ajuinsult on aju verevarustushäire, mis võib halvimal juhul lõpeda surmaga. Ajuinsuldi korral väheneb või lakkab täielikult verejooks mingisse ajupiirkonda. Sellise olukorra võib tekitada trombi teke. Keha üks põhiülesanne on kanda hapnikku kõikidele rakkudele. Ajurakud, aga suudavad olla ilma hapnikkuta 56 minutit ehk siis mõned rakud surevad ära. Kui kahjustuvad ajutüves paiknevad hingamis ja/või südametöökeskused, siis inimene sureb. Ajuinsult tabab ootamatult ja inimest võib tabada äkksurm. Kui sind huvitab aju ehitus, siis kliki siia. Kasutatud allikad http://tubakavaba.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=13&Itemid=28 http://et.wikipedia.org/wiki/Suitsetamine http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/sisukord.htm Oma mõistus!!
lapse vaesuses, neil puudub korralik elukoht ja võimalus haridusele. Hiina riik kehtestas 1980 aastal seaduse mis lubas perel saada ühe lapse. Nüüd nad on hakanud seda leevendama kuna rahvastikk on hakanud vananema ja majanduse edendamiseks on vaja rohkem nooremat elanikkonda. Lapsed on siiski meie tulevik, kui rahvastik vananeb maailmas kiiresti ja noori peale ei kasva on varsti meil käes olu kord kus osad rahvused surevad välja. Lapse saamine on iga inimese isiklik otsus mille ta peab tegema, kui ta on valmis. Õpetaja: Tiina Neeme
Põlendikutaimedest kasvavad põdrakanep, böömi kurereha, kanarbik. Oluliseks vääriselemendiks on vanad männid, tulekahjustusega ja surnud puud 70 aastat peale põlengut on puurinde koosseisus tavalised lehtpuud koos erivanuseliste mändidega. Kooslusest kaovad põlendike liigid, tooni hakkab andma kuuse järelkasv. Võtmeelemendiks on vanad männid ja surnud okaspuit. 120 aastat peale metsatulekahju surevad kased ja haavad, sest 120...150 aastaselt langevad nad vanuse tõttu puistust välja ja valitsevaks puuliigiks jäävad kuused. Tähtsaks vääriselemendiks on pioneerpuuliikide surnud puit ja vanad männid. 250 aastat tulest puutumata metsas surevad järjestikku puistust välja vanuse tõttu kuused ja vanad männid. Suktsessioon on jõudnud kliimaksstaadiumini. Tähtsaimateks vääriselementideks on surnud okaspuit ja mõned püsima jäänud vanad haavad. Erinevaealine
Liblikalised Liblika tiivad on soomustega kaetud. Liblikas areneb täismoondega (muna, vastse, nuku ja valmikujärk). Tiibu on neil 2 paari. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses. Pärast paaritumist surevad isased kohe, peale munemist emased. Viimane vastsejärk eelvalmik ehk neidis ronib veest välja ning tõuseb lendu, et mõne minuti pärast uuesti kestuda, nüüd juba päris suguküpseks valmikuks. Mitte üheski teises putukaseltsis ei esine tiivuliste isendite kestumist. Kasutatud materjal http://images.google.ee http://et.wikipedia.org
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
