mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32)
Ühiskond. Demograafia on teadus mis uurib rahvastikku ( rahvaarv, abielu, rahvused) . Iive rahvaarvu muutumine ( sünnid , surmad, sissevälja ränne). Negatiivne iive kui suremus ületab südimuse või väljaränne suureneb . Positiivne iive kui välja ränne on väike ja sündimus ületab suremuse. Rahvus ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut.
ümbertöötlemisega erinevateks toodeteks Tertsiaalne sektor ehk teenindussektor- majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, turismi ja muude teenuste tootmisega tulu saamise eesmärgil SKT- sisemajanduse kogutoodang Inimarengu ideks- indeks, mida kasutatakse riikide arengut võrreldes. ( keskmine eluiga, SKT, üldine haridustase) Rahvastik Demograafiline üleminek ehk siire- seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, kõrge sündimus ja suremus asenduvad aja jooksul madala sündimuse ja suremusega, mille tagajärjel muutub ka rahvastiku vanuseline koosseis Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured, iive on nullilähedane, tavaliselt on iseloomulik rahvastiku aeglane kasv, kuid haiguste või näljahädade aegadel võib rahvaarv ka kahaneda Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väiksed
Riigi arengutase SKT ostujõu alusel elaniku kohta: 38 341 USD Sündimus: 8 vastsündinut 1000 elanikku kohta Suremus: 9 inimest 1000 elanikku kohta Keskmine eluiga (N/M): 85,6 aastat/ 78,8 aastat Kirjaoskus(N/M): 92%/84% Hõive põllumajanduses: 1,4% Hõive tööstuses: 26,5% Hõive teenindussektoris: 72% Jaapan on suhteliselt kõrgelt arenenud riik. SKT elaniku kohta on seal võrreldav paljude inforiikide SKT-ga. Sündimus ja suremus pole Jaapanis eriti kõrged. Sündimus Jaapanis viimaste aastate jooksul kogu aeg kahanes, 2008. aastal aga järsku hakkas kasvama. Arvatakse, et kuna Jaapan praktiliselt ei võta vastu immigrante, võib Jaapanis mitme aasta pärast välja kujuneda demograafiline kriis. Selle tulemuseks hakkab väike arv töötajaid ülal pidama rahvastiku vananemise tõttu riigis olevat arvukat pensionäride hulka. Keskmine eluiga Jaapanis on tänu jaapanlaste tervislikule eluviisile ja hästi arenenud
Uruguay rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus 1. Rahvaarvu muutumine Uruguays elab 3,3 miljonit inimest, see riik on väikeriik. Kui võrrelda rahvaarvu muutust 1990-2012 aasta jooksul siis selle ajaga on rahvaarv kasvand umbes 0,3 miljoni võrra, järsemalt on tõusnud rahvaarv aastatel 1990-2000, sest siis ei osatud veel pere planeerida. Igal aastal on loomulik iive olnud positiivne, millest järeldame, et suremus on olnud sündimusest väiksem. Suremus on sündimusest väiksem, sest meditsiin on olnud heal tasemel. Ning tulevikus kasvab rahvaarv aina edasi ja edasi. 2. Rahvastiku paiknemine Uruguays on rahvastiku tihedus 19,4 in/km² http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Countries_by_population_density.svg/400p x-Countries_by_population_density.svg.png Võrreldes Argetiinaga, mis asub Uruguay-st lääne pool on selle rahvastiku tihedus
maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu di- mus g- mulik va- saldo iive muutus mus () rat- iive arvu () sio (%) kasv on (%) () Riik 20,29 5,14 0 1,515 1,5 552,359 139,927 0 412,432 412,432
Riigi rahvastik Indias on oma 1,2 miljardi elanikuga riikide reastuses rahvaarvu alusel teisel kohal. Ainult Hiinas elab natuke rohkem inimesi. Kolmas koht jääb juba oma rahvaarvult kaugele maha. Tegemist on rahvaarvult väga suure riigiga. (India) India rahvastiku muutus miljardites 1.8 1.6 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 Joonis 1 India rahvaarv on 1950 ja 2050 aasta vahel palju tõusnud (vaata ka Joonis1). 1950 ja tänapäeva vahel on kasvutempo olnud nagu mujalgi arengumaades väga kiire. Tulevikus hakkab see juba pisut langema, kuna sündide arv on juba langemas. India iive on positiivne. See on 1.51%. Enamuse iibest moodustavad sünnid. Rändesaldo on suhteliselt 0 lähedane. Paljud rändavad Indiast arenenumatesse maadesse, kuid samuti rännatakse palju ka vähemarenenud maadest Indiasse. Samuti paljud, kes kord on välja rännanud lähevad Indiasse tagasi. (International Data Base) Sündimuse üldkordaja o...
lapsed. Poisse on 20% Tüdrukuid 19.3% Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. 2) 2.9% rahvastiku arvust moodustavad üle 65 aastased elanikud. Nendest mehi on 1.5% ja naisi 1.4% Meeste osatähtsus on suurem. 3) 39.3% + 2.9% = 42.2% 100% - 42.2% = 57.8% Tööealiste (15-65) osatähtsus on 57.8% rahvastiku arvust. 4) Bangladeshis on noorenev rahvastik. 0-15 aastased - 39.3% üle 65 aastased -2.9% 5) Bangladeshis on keskmine eluiga madal. 6) Sündimus - 25‰ Suremus - 9‰ Imikusuremus - 7‰ 7) Sündimus on viimaste aastadega suurenenud 8) Poiste ja tüdrukute suhe viimase 5 aasta jooksul on 1.078 9) Bangladeshi rahvastikuga on toimunud demograafiline plahvatus.
difuussete, multifokaalsete muutuste või infiltraatidena, samuti interstitsiaalsete infiltraatidena.[5] Tavaline on ka mitme organi samaaegne kahjustus (neeru- ja südamepuudulikkus, sh südame dilatatsioon ja supraventrikulaarsed tahhükardiad). Muude tüsistustena on esinenud kopsuverejooks, pneumotooraks, pantsütopeenia, Reye sündroom ja sepsis ilma dokumenteeritud baktereemiata.[7] Haiglaravil olnud patsientide suremus on olnud suur, siiski võib arvata, et üldine suremus on oluliselt väiksem. Erinevalt 1997. a registreeritud surmadest, mis enamikus olid vanemate kui 13aastaste hulgas, on viimasel ajal suremus suur laste seas. Nii on Tais registreeritud surmajuhtudest 89% olnud alla 15aastaste hulgas. Surmani kulus haigusnähtude väljakujunemisest keskmiselt 9 kuni 10 päeva (vahemikus 6 kuni 30 päeva) ja valdavalt oli surma põhjuseks progresseeruv hingamispuudulikkus.[5]
arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika teadlased võtsid juhtrolli demograafiliste muutuste arutelus. Arutelu tulemusena eelistused olid rohkem majanduslikku laadi ning mõiste ,,üleminek" asendus sõnaga ,,revolutsioon". Muutusi demograafilises käitumises peeti põhiliselt ühiskonna edukuse funktsiooniks. Notestein (1945), kes mängis otsustavat rolli demograafilise üleminekuteooria formuleerimisel, rõhutas suremuse vähenemise mõju ja
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5 Ca: 688,37/0,09=61,95
Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus ja kariloomade elu Päike, vihm ja maapind Jumalad inimestesarnased Jumalatele toodi annetusi, et nende õnnistust saada
4 peamist surma põhjustavat tegurit kõrgelt arenenud riikides Pirgit Toots Mj111 Surmapõhjused Südameveresoonkonna haigused Vähk Õnnetused Liiklus Looduskatastroofid tööõnnetused Vägivald Suremus Maailma vaesemates riikides (Sierra Leone, Bangladesh, Ida- Timor) sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuueaastaseks saamist. Arenenud riikides on laste tõenäosus surra enne 6. aastat Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus, nälg. 1920. Aastatest on paljudes maades surma põhjusteks AIDS. Kasutatud allikad http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Cause http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hk_(haigus) http://www.toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/ https://www.google.ee/search? q=veresoonkonna+haigused&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei= WoP6UsrVOeWX7QbVt4GQCw&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&bi w=1366&b...
tasemel. Selline tendents oli seejuures iseloomulik peaaegu kõikidele endistele Euroopa sotsialismimaadele. (ÜRO hinnangul on keskmise eluea lühenemine Ida-Euroopa majandusüleminekumaades üldse suurim, mis inimkonna ajaloo vältel on rahuaja tingimustes fikseeritud.) Siiski on seisak Eestis kestnud teistega võrreldes kauem ning keskmine sünnieluiga on jäänud püsima eriti madala taseme juures. Suremus 1950. aastateni oli Eesti suremusareng (mida iseloomustavad näiteks keskmine sünnieluiga ja surmapõhjuste struktuur) igati võrreldav samalaadsete protsessidega Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Nii Ida- ja Lõuna-Euroopa maade kui ka Nõukogude Liidu vabariikide seas asus Eesti keskmise eluea poolest liidripositsioonil. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus
..............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.........................................................................................................8 6. RAHVASTIKU RÄNNE...................................................................................9 7. KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................10 SISSEJUHATUS Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Nimetuse
Rahvastikust moodustavad 22,3% alla 15-aastased, 68,1% inimesed vanuses 15-64 ja kõigest 9,6% inimesed vanuses üle 65. Tsiili rahvastik vananeb. 20 aastat tagasi oli Tsiilis kaks korda vähem täiskasvanuid kui praegu. On kinnitatud, et rahvastiku vananemine jätkub. Keskmine eluiga on Tsiilis 32,8 aastat. Meestel 31,6 ja naistel 34,1. See on võrreldes Eestiga väga madal. Sündimus: 14,28 sündi/1000 elaniku kohta Suremus: 5,79 surma/1000 elaniku kohta Imikusuremus: 7,36 surma/1000 sünni kohta Sündimus on viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt vähenenud. See põhjustabki rahvastiku vananemist (rahvastikupüramiid joonis 5). Suremus on kuni aastani 2007 tõusnud, seejärel kukkunud ja aastal 2008 uuesti tõusu alustanud. Aastal 2011 on suremus taas langenud. Imikusuremus on aga alati stabiilselt langenud. 6. LINNASTUMINE Kogu elanikkonnast elab 89% linnades.
docstxt/127298706845821.txt
olukorda, mis vastab vähemalt ühele, aga soovitavalt mõlemale alljärgnevale kriteeriumile. Esiteks, teatud demograafiline seisund Eestis on ilmselgelt halvem kui teistes sama demograafilise arenguetapiga riikides. Teiseks, rahvastikutrend näitab samas taustsüsteemis üldisest hälbivat ja seejuures negatiivset suunda. Loo 2008 2 Loo Keskkool Rahva tervis ja suremus Tervist või selle puudumist saab mõõta mitut moodi. Kindlaks mõõdupuuks on suremusolukord ja trend. Inimese surm on üks väheseid absoluutseid asju meie suhtelises maailmas, ja see sündmus kajastab inimese tervise lõplikku kadumist vaidlusi mittetekitavas vormis. Eelmise sajandi teisest poolest kasvas keskmine eeldatav sünnieluiga Eestis pea sajandi vältel pidevalt. Seejuures oli tõusutrend kaunis ühtlane ja iseloomustas Eesti rahvastikku 1950. aastate lõpuni
majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu indeks ehk IAI (HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb: 1) SKT-st, 2) haridustasemest 3) kesmise eluea osaindeksist. ° Imikusuremus - ehk rinnalaste suremus on kuni üheaastaste laste suremus. Imikusuremuse intensiivsust iseloomustab imikusuremuskordaja. 2. Pikka aega liigitati riigid kolmeks : a) Esimene maailm - arenenud tööstusriigid. (Suurbritannia, USA) b) Teine maailm - endised sotsialistlikud riigid. (Poola, Eesti) c) Kolmas maailm - arengumaad. (Angola, India) 1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks. Sageli jaotatakse riigid:
seega tüdrukuid oodates tehakse sagedamini aborte. (Hiinas on see suhe 16-17 aastaste seas 117 poissi 100 tüdruku kohta.) Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%. Sündimus on 15,95 % ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08%, laste arv naise kohta on 1,82. Rahvastiku paiknemine (Hiina asub rahvastiku tiheduse poolest maailma mastaabis 77-ndal kohal. Kuna maa-ala, kus Hiina riik asub on piisavalt suur jaguneb rahvast 143,53 inimest ruutkilomeetri kohta.) Asustustihedus on jätkuvalt väga kõrge 143,53. Kõige kõrgem on asustus suurlinnades. Kuna jätkuvalt toimub linnastumine kasvab rahvaarv linnades veelgi, sest toimub tööränne maakeskustest linna. Suuremad linnad
Tuleviku prognoosil on see arv kasvamas. Aastast 2015 on see näit 8 tuhande inimese kohta ja aastast 2022 9 tuhande inimese kohta. Aastast 1993-2000 tõusis surmade üldarv poole miljoni inimese võrra, aastast 2001-2005 langes see näit 700000 inimese võrra. Edasisest see arv tõuseb, kuni prognooside kohaselt suurened surmade üldarv aastaks 2025 nelja miljoni inimese võrra võrreldes aastaga 2005. Praegusel aastal on imiku suremus 15/1000 sündinu kohta.Aastast 1993 kuni praeguse aastani on imikusuremus langenud 38-lt 15-le tuhande sündinu kohta. Inimsese oodatav eluiga on praegu 75 aastat. Aastast 1993 on see arv olnud kasvus, alates 69-st eluaastast. Kuni praeguseni on see kasvanud 6 eluaasta võrra. Imiku suremus on Hiinas, võrreldes teiste Ida-Aasia riikidega, suhteliselt suur- 16 surma tuhande sünni kohta. Enamasti jää see arv seal 1,4 ja 4 vahele. On ka erandeid nt. Põhja-Koreas on see näit 27
Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Karnivoor kiskja, loomtoiduline loom Kasvav populatsioon Populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm
Raviga seoses kasvavad ka kulutused suhkruhaigetele. Meditsiini eelarvelistest summadest kulutatakse suhkruhaigetele 6-14% (riigiti erinev). Üldse kulutatakse ühele suhkruhaigele 3-4 korda rohkem raha kui mitte-suhkruhaigele. Kui arvestada juurde veel need kulutused, mis on seotud suhkruhaige tüsistustega ja kaasnevate haigustega, siis see summa mitmekordistub. Ainuüksi südame ja perifeersete veresoonkonna haigusi on suhkruhaigetel 17 korda rohkem. Ka suremus on 2-3 korda kõrgem kui keskmiselt, sealjuures umbes 75% südame ja veresoonkonna haigustesse. Insuliini vaba piim vähendaks suhkruhaigete suremust ning vähendaks nende kulutusi ravimite pealt. Kloonimine sai alguse 1952. aastal, kui Thomas J. King ja Robert W.Briggs kloonisid konna. Sellele järgnes mitmeid ebaõnnestunud kloonimisi, kuid tänapäeval on meie toidulaual mitmeid geeniliselt muundatud toiduaineid. GMO võimaldab leevendada inimkonna toiduprobleeme, kuna saak on suur
GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr
Sisukord 1. Rahvastik 1.1 Sissejuhatus.......................................................................2 1.2 Rahvaarv............................................................................2 1.3 Rahvaarvu muutumine......................................................2 1.4 Sündimus, suremus ja iive.................................................2 1.5 Eluiga.................................................................................2 1.6 Rahvastiku püramiid..........................................................3 1.7 Ränne.................................................................................3 1.8 Soolis-vanuseline koosseis.................................................3 1.9 Rahvastiku paiknemine ........................................
G77 Intelsat Rahvusvaheline Olümpiakomitee Rahvusvaheline Arenguorganisatsioon Maailma Terviseorganistatsioon Maailmapank Maailma Tolliorganisatsioon RAHVASTIK 29,384,297 (juuli 2017) (45. koht) Keskmine rahvastiku tihedus: a) Nepal: 202 in/km2 b) Hiina: 137 in/km2 c) India: 336 in/km2 SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Keskmine eluiga: 70,7 aastat mehed: 70,1 aastat naised: 71,3 aastat maailmas: 155. koht Lapsed: 36% Tööealised: 60% Vanemaealised: 4,3% Sündimus: 19,5 per 1000 Suremus: 5,6 per 1000 Imikute suremus: 27,9 per 1000 Demograafiline plahvatus LINNASTUMINE Linnas elab 19,4% rahvast. Ennustatav kasv aastas: 3,08% ENERGIAMAJANDUS https://atlas.media.mit.edu/en/pr Energiavarade poolest väga vaene ofile/country/npl/ Import: petrolium ja õli Indiast Elektrienergia toodang inimese kohta: 134 kW (127. koht) 76% elanikest on elekter PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduslikult kasutatav maa: 28,8%
· Rahvaarv kasvab, vahepealne aeglustus toimus 1975 aastal. 20. miljonini oli rahvaarv jõudnud juba 2003. aastal Soolis-vanuseline koosseis: · Alla 15 aastaseid on 19.8% , tööealisi 67.2% ja vanemaealisi 12.9% · Austraalia rahvastik on vananev. · Keskmine eluiga on 78 aastat · 1000 inimese kohta 13 sündi. · 1000 inimese kohta 7 surma · Sündimus on suur, kuid langeb. · Sünnitajaid ja töövõimelisi inimesi on palju. · Väikelaste suremus on madal. · Poisse sünnib veidi rohkem, kui tüdrukuid · Austraalia rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis (Rahvastiku vananemine) · Suuremad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Perth, Adelaide. · Pealinn Canberra. ( 340 tuhat elanikku ) · 91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses. · Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem, samuti on võimalik kalastamine ning merendus.
Arengutaseme näitajad: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 34 000 Sündimus, 10 Suremus, 8 Imikusuremus 4,3 Keskmine eluiga (N/M) 84/79 Kirjaoskus, % - 99 Hõive põllumajanduses, % - 4,6 Kuuluvus riikide rühma inforiik ÜRO inimarengu indeks 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt) Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Sveits kuulub
TAIMESTIK POLIITILISED JM JM b. Iseloomusta diagrammidel toodud kohtade kliimat ja analüüsi ,milliste tegurite mõjul taoline kliima kujuneb c. Kaardi tundmine 2. a. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Väga pika aja jooksul elatus rahvas küttimisest ja kolilusest, püsis maailma rahvaarv enamvähem muutumatuna, sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Maailma rahvaarvu praegune suurenemine sõltub sellest, kuidas muutub sündimus ja suremus Aafrika ja Aasia riikides, sest just nendes riikides elab suurem ja kõige muutuvam osa maailma rahvasikust. Olukord maailama eri piirkondades on väga erinev: enamik Aafrika ja Aasia riike sooviks rahvaarvu ruurendamist ohjeldada, kuid Euroopa on mures väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive-
) Riigi võrdluses maailmas: 82 Ränne: 1.47 sisserändajad/1,000 elanikkonnakohta (2010 est.) Riigi võrdlus maailmas: 47 Linnastumise: linna Rahvaarv: 77% kogu rahvastikust (2008) linnastumise määr: 0,8% iga-aastane kasvumäär muutus (2005-10 est.) Suhe Sugu: sündinud: 1.051 meeste / naiste alla 15 aastat: summa 1,05 meeste / naiste meeste 15-64 aastat: 1 / naiste 65-aastaste ja üle: 0,72 meeste / naiste Rahvaarv kokku: 0,96 meeste / naiste (2010 est.) Imikute suremus: kokku: 3,31 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide maailma riikide võrdluse: 216 Mehed: 3.63 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide naissoost: 2.98 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide (2010 est.) Eluiga sünnihetkel: Rahvaarv kokku: 81.09 aasta maailma riikide võrdluse: 12 Mehed: 77.91 aasta female: 84.44 aasta (2010 est.) Total viljakust määr: 1.97 laste sündinud/naine (2010 est.) maailma riikide võrdluse: 131 HIV/AIDSI - täiskasvanud levimuse määr: 0,4% (2007 est.)
Demograafilise ülemineku etapid: traditsioonilin 1.etapp 2.etapp kaasaegne e Sündimus Suur 30-40% Suur 30- Langeb...10% Väike alla10j% 40% Suremus Suur 30-40% Langeb Madal,alla 15% Väike alla10% järsult Iive Ei muutu Suureneb Langeb,kasv Muutumatu, 0-2% 10-20% aeglustub Rahva Palju lapsi, Vägapalju Vanurite arv Vähe lapsi, palju vanuseline vähe vanureid lapsi, vähe kasvab, eluiga vanureid, kõrge iga koosseis vanureid pikeneb, väikelaste arv väh. Nt Sierra Leone Nigeeria, India, Argentiina, Eesti, Suurbritannia, Banglades Hiina ...
Hispaania gripp • H1N1 influenza viirus. • Tappis tugeva immuunsüsteemiga inimesi, sest immuunsus reageeris üle. • Teadlased ei teadnud viiruse tekkimispõhjuseid. • Nime sai kõige rohkem kannatanud riigi, Hispaania järgi. • Suremus protsent nakatunute seas oli kuni 20%. • Haigusesse suri 3-6% kogu maailma rahvast. (40-50 miljonit) Olemus • Surmad 10 000 inimese kohta (USA) • Täpne algus ei ole teada. • Britid arvasid, et sai alguse Prantsusmaalt. • USA teadlane arvas, et levik sai alguse Hiinast, mutateerus Bostonis ja sõdurite kaudu levis see Euroopa lahinguväljale. • Kanada ajaloolane väitis, et viirus sai alguse Hiinast ning levis Euroopa
Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest mitmeks väiksemaks kõrgustikuks liigestatud valgevene kõrgustik mida lõunas ääristavad ees-palesse liustikujõe ja moreeni tasandikud. Riigi kõrge...
Naftareostus Siim Taavi Martin Chris Naftareostus allikad Ø Õlitankerid Ø Lekked õli ümberpumpamisel Ø Tahtlik jäätmetest vabanemine Ø Tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained Ø Õnnetused naftapuurimisel Mõju ökosüsteemile Ø Kõige tugevam mõju kaladele ja veelindudele Ø Väärarengud ja suremus (ca 90%) Ø ,,Õlikatk" Statistika Ø 1990. aastal sattus vee keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest 121 000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelindu. Suuremad reostused Ø 1967. aasta märts Suurbritannia Ø 1978. aasta Prantsusmaa Ø 1989. aasta Alaska Ø 2010. Mehhiko
peamised energialiigid veskid, energiaks oli puit Metallurgia areng, paiknemise - Sepatöö iseärasused areneb(vask,tina,kuld,hõbe) Pronks-vask+tina RAUD! Transpordi ja side areng Inimese enda lihaste jõud. Laevaga-,ratsa, loomadejõud Rahvastiku uuenemine Sündimus ja suremus olid Rahvaarv kasvas väga kiiresti, kõrged. kõrge sündimus Asutuste areng Paikseid elukohti ei ole Ülekaalus on maarahvastik, aga hakkavad tekkima linnad. Areng Euroopas - Kuni 15. saj lõunas Areng Eestis. U 500 aastat e.m.a. 18.saj lõpuni
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
nendest leitud pärlite arvu üle. Hariliku ebapärlikarbi püük oli järelvalve all ka pärast Põhjasõda, mil Rootsi pidi loovutama Eesti territooriumi Vene keisririigile. Vaatamata aga pidevale järelvalvele, kahanesid karbivarud pidevalt. Hariliku ebapärlikarbi arvukuse seisundist puuduvad andmed kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Hariliku ebapärlikarbi praeguse ainsa populatsiooni suuruseks Pudisoo jões on hinnatud u. 35 000 isendit. Ebapärlikarbi suremus oli kõrge aastatel 1989-1991, kui Lahemaa populatsiooni levilal, sealhulgas ka Pudisoo jõe valgalal toimusid maaparandustööd. Töödega kaasnes suur orgaaniliste setete koormus ning biogeenide sisalduse tõus, mis ebapärlikarpidele kui biofiltraatoritele mõjus hävitavalt. Suremus kahanes küll aastatel 1993- 1997, kuid praeguseks on see taas tõusnud. Eriti hävitavalt mõjus karpidele 2002. aasta
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
......................................................3 Üldine teave................................................................................................................................ 3 Lapse-ea jaotus.......................................................................................................................4 Kasvamine...............................................................................................................................4 Laste sündimus ja suremus.................................................................................................... 4 Nakkushaigused, eraldamine ja desinfektsioon...................................................................... 5 Väiksema lapse hooldamine....................................................................................................... 6 Nõuande-kohad emadele.........................................................................................................6
Mount Afadjato 30.12.12 Evelin Pärn 5 Kliima · Kliima on troopiline · Ida-rannikul soe ja suhteliselt kuiv, edelas kuum ja niiske ning põhjas kuum ja kuiv · Peamiselt kaks aastaaega:niiske ja kuiv · Riigi keskosas sajab kõige ohtramalt 30.12.12 Evelin Pärn 6 30.12.12 Evelin Pärn 7 Riigi arengutase · SKT ostujõus alusel $/elaniku kohta: 2214(09) · Sündimus: 29,81 · Suremus: 10,22 · Keskmine eluiga: 56(M); 58(N) · 15 arsti ja 93 meditsiiniõde 100 000 inimese kohta · 2003. aastal kulutati 4,5% riigi SKT-st tervishoiule. · Kirjaoskus: 66% · Hõive põllumajanduses: tooraine maa 30.12.12 Evelin Pärn 8 Piirkonnad Ghana jaguneb kümneks piirkonnaks (sulgudes halduskeskus): · Ashanti (Kumasi) · Brong-Ahafo (Sunyani) · Idapiirkond (Koforidua) · Ida-Ülempiirkond (Bolgatanga) · Keskpiirkond (Cape Coast)
iseloomulik rändeiibe kordaja suur kõikumine (nt 1980- 85 oli iive nõukogude vägede riigis viibimise tõttu negatiivne (-2,46), koguiive vähenes sel ajajärgul tugevasti kasvanud väljarände tõttu. · Viimastel aastakümnetel on sündimus olnud väga kõrge (põhjusteks varajased abielud, peres palju lapsi jne) · Aastaks 2030 on Afganistani sündimus endiselt väga kõrge, suremus on pisut vähenenud ning loomulik iive on langenud 23,1-ni. · Kui võrrelda Afganistani sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (vastavalt 39; 18; 2,1) maailma keskmiste näitajatega (vastavalt 20; 8; 1,2), on näha, et Afganistanil on nii sündimuse, suremuse kui ka loomuliku iibe näitajad ligi poole kõrgemad maailma keskmistest näitajatest. · Afganistanil on kõige kõrgem sündimus võrreldes teiste Lõuna-
sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso. 3. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELISE KOOSSEIS Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2010 0-14 aastased: 20.2% (mehed- 31,369,127/ naised- 30,305,704) 15-64 aastased: 57% (mehed- 102,665,043/ naised- 103,129,321) üle 65 aastased: 12,8% (mehed- 16,901,232/ naised- 22,571,696) USA on kaasaegne rahvastiku tüüp, kuna sündimus ja suremus on küllaltki madal ning rahvaarvu kasv väheneb stabiilselt. Vanurite osakaal on üsnagi suur ning laste osatähtsus on vähenenud. USA rahvastiku vanuseline koosseis meenutab väga lähedalt Eesti rahvastiku vanuselist koosseisu. Keskmine eluiga: kokku: 78,14 a mehed: 75,29 a naised: 81,13 a Need näitajad on maailma keskmisest (66 a) tublisti kõrgem, kuid sellegipoolest vaatamata kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega veel arenguruumi
levik, vereringeelundite haigustesse suremus), enamuse võrdsete võimaluste näitajate (sissetulekute ebavõrdsus, suhteline vaesus, alaealiste vaesusrisk) ning turvalisuse näitajate (erinevatel välispõhjustel hukkunud, iskikuvastased kuriteod, aga ka enesetapud) trendid on möödunud kümnendil paranenud. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate trendidest on olnud teatavate negatiivsete arengutega vaid suremus pahaloomulistesse kasvajatesse ja võrdsete võimaluste näitajatest ka tõrjutust peegeldav pikaajalise töötuse näitaja. Kõigi nende näitajate järgi on aga olukord Eestis siiski kehvem EL keskmisest. Haridusest väljalangemine on Eestis olnud madalam kui EL-s keskmiselt. Samuti vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus on Eestis kõrgem kui EL-s keskmiselt. Need trendid on olnud viimasel kümnendil ka positiivsel arenguteel. Kõrgtehnoloogilisele
Egiptuse rahvastik · Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036 · Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² · 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Vanuseline koosseis: vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648) keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Ki...
Rahvastiku tihedus - Keskmine elanike arv pindalaühikul Maa- asula - alla 1000 elanikuga asula , kus tegeletakse enamasti põllumajandusega ja kalandusega Linn - suur asula , · Eesti on väikese rahvaarvuga riik , maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal . · Riigi vanuselist ja sooslist koosseisu saab väljendada diagrammi abil , mida nimetatakse rahvastikupüramiidiks . · Eesti rahvastiku loomulik iive on negatiivne - rahvaarv väheneb sest suremus on suurem kui sündimus ja sisseränne . · Üle poole Eesti tahvastikust elab Harjumaal ja Ida-Virumaal . Isikukood. Esimene - Sünnisajand ja sugu Teine ja kolmas - sünniaasta kaks viimast numbrit Neljas ja viies - sünnikuu Kuues ja seitsmes - sünnikuupäev Kaheksa , üheksa , kümme - järjenumber ühel ja samal päeval kuupäeval sündinuile Üheteistkümnes - kontrollnumber
Läkaköha Läkaköha Nakkushaigus. Mis kulgeb ägedate köhahoogudega. Põhjustab bakter Bordetella pertussis. Väga nakkav haigus, eriti lastekollektiivides. Levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Sümptomid Haigus algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptoomidega. Lapsel on kerge köha, nohu ja väike palavik, nõrkus ning jõuetus. 12 nädala möödudes köha tugevneb ning muutub hootiseks. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanuil kulgeb läkaköha gripilaadsete sümptoomidega, kaasneb ka kurguvalu. Köha võib kesta 13 kuud, iseloomulikud on ka öised köhahood. Ravi Raviks kasutatakse antibiootikumi erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada. Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik. Et nakkuse levimist vähendada, eraldatakse haige laps tei...
Muinasaja põlluharimine Alepõllundus ja Põlispõllundus Neoliitikumis ehk nooremas kiviajas toimus inimkonna arengus murrang algas üleminek viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi sinna, kus oli hea muld, seega jäid soised piirkonand asustamata. Aja jooksul jagunes ka tööjaotus (põlluharijad ja karjakasvatajad) Pronksiajal võeti kasutusele ader, mis muutis põllu kündmise märksa lihtsamaks. Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist
Sandra Sündeva Martna Põhikool 7.klass Austraalia 1. Austraalia 2-täheline maatähis? Austraalia 2-täheline maatähis on AU. 2. Austraalia rahvastikku iseloomustavad näitajad. Rahvaarv 2011. aastal 22,7 miljonit. Rahvaarv 2050. aastal 36,8 miljonit. Rahvastiku kasv 0,7 %. Sündimus 1000 elaniku kohta 14 inimest. Suremus 1000 elaniku kohta 6 inimest. Lapsi naise kohta 1,9 last. Imikusuremus 3,9 imikut. Keskmine oodatav eluiga 82 aastat. HIV/AIDS 0,1 %. Sissetulek elaniku kohta 38,510 $. Rahvastiku hulk %, kes peab toime tulema 2 USD päevas 0 %. 3. Rahvastiku keskmine tihedus riigis. Rahvastiku keskmine tihedus riigis 2,87 in/km². 4. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur. 0-14 aastaseid 18,1 %. 15-64 aastaseid 67,2 %. 65+ aastaseid 14,7 %. 5. Riigid, kust on kõige rohkem sisserändajaid Austraaliasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
