tervendab keha ja vaimu. Taoistid usuvad, et inimese kehas paiknevad mitmed nähtamatud kanalid, kus voolab qi. Traditsioonilises hiina meditsiinis püütakse taastada inimese sisemist hormooniat, nii, et energia saaks vabalt voolata see on hea tervise eelduseks. Surematud Yin ja yangi tasakaalustamine dao'd järgides ja vastavaid tehnikaid kasutades, saavutamaks tervist ja heaolu, on juba iseenesest head asjad, kuid neil on veel kaugem eesmärk surematus. Filosoofilises taoismis on surematus idee: inimene, kes saavutab vaimse tasakaalu, jõuab tasandile, mis paikneb maistest ja materiaalsetest asjadest kõrgemal, ja muutub seeläbi surematuks kontseptuaalsel viisil. Kuid religioosne taoism on välja arenenud terve mütoloogia koos taeva ja surematutega ning dao järgijad loodavad pärast surma nende jumalatega ühineda. Paljude hiinalste jaoks on surematud need, keda austatakse ja kelle poole pöördutakse abi saamiseks raskuste korral. Kuid surematud kannavad ka sügavat sõnumit
Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Zeusi püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. Hera püha loom oli veis (veisesilmne Hera). Hera oli ka abielu jasünnituse kaitsja
armastanud ja siis reetlikult hüljanud. Gilgamesi pilkeid kuuldes sai Istar maruvihaseks ja tõusis taevasse oma isa taevajumal Anu ette ning rääkis Gilgamesi ülbusest. Kättemaksuks oli härg, kes pidi Gilgamesi tapma, kuid juhtus vastupidi. See ei olnud veel kõik, Istar maksab kätte sellega, et Enkidu sureb haiguse läbi. Gilgames on murest murtud, ta korraldab Enkidule suured matused. Ta nägi, kuidas Enkidu suri ning hakkas mõtlema enda surmale, ta otsustab iga hinna eest leida endale surematus. Kuningas Gilgames paneb selga räbalad riided nagu Enkidul loo alguses metsas olles oli, sest Päikesejumal Samas käskis seda teha. Ta rändab põhjatu mere äärde, kus kõrtsiemand Sidur soovitas nautida elu ja kasvatada lapsi nagu inimestele määratud on. Gilgames keeldus ning tahab endiselt välja uurida surematuse saladust kuningas Utnapistimilt, kes elas üle veeuputuse ja jumalad andsid talle igavese elu.
o Tõde Mitra Vanne kkahe osapoole vahel · Targa juhi motiiv Ahura Mazda. Lõi maailma mõtte jõul. Oli preester. Teda abistavad pühad surematud Amesa Spenta sealt tuleb inglite mõiste. o Ahura Mazda hea isand, inimkonna kaitsja o Vohn Mana hea mõte, veisekarja kaitsja o Asa Vahista parim tõde, tuli o Kusantra Vaimja ihaldatud õiglus, metall o Haur Vatat kõiksus /terviklikkus, vesi o Ameretat surematus, taimed o Spenta Armaiti heategev pühendumine, maa Kõik need valvavad maailma erinevate aspektidega · Maailma loomine ja hävitus o Jumal lõi maailma 7 staadiumiga. Taeva lõi kivist, All oli vesi ning sinna peale loodi maa. Maa keskel oli üks pull, üks taim ja üks mees kõik need surid ja nendest tulid kõik. Viimasena loodi tuli. Maa on loodud hea ja kurja koostoimel Asgra mainyu kuri vaim ja spenta mainyu hea vaim.
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist LEONARDO DA VINCI Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Leonardo da Vinci elulugu................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................6 Kasutatud materjal..........................................................................7 Pildid..........................................................................................8 Sissejuhatus Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Elas aastatel 1452-1519. Tegin referaadi just sellest mehest, sest olen temas palju kuulnud. Olen ka näinud mitmeid töid tema poolt, näiteks "Mona Lisat" ja "Püha õhtusöömaaega". Olen ka kuulnud mitmetest tema...
1890-1914 elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit · Hämarik · Linda · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. Skulptor oli ka Amandus Adamson (1855-1929) Elulugu: Sündis ja suri Paldiskis. Õppis 1870. aastate teisel poolel Peterburi Kunstide Akadeemias. 1866 läks Pariisi, kus veetis mitu aastat, käis korduvalt ka Itaalias. 1890. aastate algusest elas peamiselt Peterburis, sai tuntud portreeloojaks (1907 sai akadeemiku tiitli). 1918. aastast kuni surmani elas Eestis.
*Poisid saadeti kooli 7 aastaselt. ERINEV *Sparta hõlmas kahte maakonda, Ateena ühte. *Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, Spartas aga kõik Spartas ja selle lähiümbruses elanud. *Spartas saadeti poisid kodust eemale 7 aastaselt, Ateenas ainult käisid koolis aga elasid kodus. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse kõigist varasematest kultuuridest? 2.1 Kreeka jumalad (110-115) *Inimest eristas jumalast eelkõige vägi ja surematus. *Palju oli kohalike jumalaid, kelle nimi piirkonniti erines ja ei saa teada nende jumalate arvu. *Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võtta omaks võõraid jumalaid, neid samal ajal omadega vahel samastama. *Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel isegi tekitasid neid. Samas seisid ka ühiskondlikke väärtuste ja moraali kaitsel. *Osa jumalatest kandis hoolt mõne konkreetse inimlikutegevusvaldkonna olgusiis põlluharimine vms. eest. *Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist.
reaalne? Mida see tähendaks ja milliseid muudatusi tuleks sisse viia kooseluseadusesse? 14. Esitage argumente, mis ütlevad, et masin suudab või ei suuda saavutada inimese taset. Esitage mõlemas argumentatsioonis kaks tugevat ja kaks nõrka kohta. Suudab: * Arvuti võitis matsi male maailmameistriga (2006.a., Deep Fritz - Vladimir Kramnik 4:2) * Hinnatakse, et arvutisüsteemid mõjutavad börsi rohkem kui inimesed 15. Oletagem, et virtuaalne surematus on võimalik. Kas salvestatav inimene sellisel juhul saavutas surematuse? Millal võiks nii öelda? Kelle seisukohast saavutas? virtuaalne surematus - hinnatakse, et on võimalik teha inimesest (keha, mõistus, emotsioonid jne) täielik koopia arvutisüsteemis. Saavutas surematuse andmete ja teadmiste seisukohalt. 16. Oletagem, et intelligentsed süsteemid võiksid saada üsna targaks. Millisel moel nad võiksid saavutada kontrolli? Kas nende
ehk mütoloogiliselt maailmavaatelt seadustemaailma. Pandi rõhku loogikale. Põhiprobleemideks oli küsimus maailma esimesest algest, tõelisest tõest ning tegeleti inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Antiikfilosoofia ajaperioodiks on 7.-6. sajand eKr kuni 6. sajand pKr (Kvell, s.a). 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) Herakleitos oli eelklassikalise ajastu üks omapärasemaid ning iseseisvamaid mõtlejaid. Ta arvas, et inimhinge surematus on lubatud vaid üksikuile, eriti puhtaile ja valituile. Toonitas vaieldamatut allumist seadustele, kuna „inimlikud seadused toituvad kõik ühest, jumalikust seadusest“ (Salumaa, 1991, lk 27). 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) Sokrates uskus isikulisse surematusse. Tema arvates elab hing ka pärast keha surma. Hing seisab kehast kõrgemal. Sokratese usk hinge surematusse. Keha surmaga eraldub hing kõigest materiaalsest ehk kõigest sellest, mis allub füüsika seadustele, ning läheb
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajuma...
Yang on mehelik, valge, soe ja loov jõud, yin on öine, passiivne, külm ja salajane vägi. Nende jõudude vahel on nii vastandust kui kooskõla ning kogu maailma on harmooniline, kui yin ja yang püsivad tasakaalus. Taoismis arenesid välja omad rituaalid, mis sageli olid seotud ravitsemise, vaimude väljaajamise ja surematuse otsinguga. Arvati, et eluenergia qi täidab kogu maailma ning teatud hingamisharjutuste ja alkeemia abil on võimalik eluenergiat inimeses hoida ning saavutada surematus. Roomakatoliku kiriku õpetus baseerub pühakirjal ja kiriku traditsioonil. Sakramentideks on ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine. Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali küsimustes eksimatu, kui ta kõneleb kiriku nimel. Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester. Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on
· 1982.a suri Gala. Hoolimata nende võõrandumisest viimastel aastatel, oli Dali sügavalt sokeeritud ja tõmbus avalikkusest tagasi Figueres: Oma muuseumi rajamiseks valis ta väljavana linnateatri hoone oma koduinnas · Kuna muuseum on täis viiteid Dali elule , võib seda vaadelda ka omalaadse autobiograafina Kolmemõõtmelised eksperimended: 1970. aastate keskel valmistas Dali erinevaid hologramme, kuna teda vaimustas võimalus luu ehtsaid kolmemõõtmelisi pilte Surematus ja surm: 1983.aasta algul Dali tervis halvenes, kuna ta keeldus söömast ning lõpuks tuli teda sondi kaudu toita . · Tema enda soovi järgi laip balsameeriti ja asetati hüvastijätuks nädalaks Figueresi muuseumi ning on ka maetud sinna
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega. Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõe...
Stoitsism kujunes eriti mõjukaks hiljem Rooma riigis ja on olnud eriti hingelähedane valitsejatele 6) Muutused religioonis · Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama Idamaade jumalaid · Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid. Sellist religioonide segunemist nimetatakse sünkretismiks · Müsteeriumide tähtsus tõusis, müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu · Eriti populaarseks muutus Isise kultus, aga ka Istari, Dionysose, Osirise jt oma
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eesko...
Marie Antoinette Stefan Zweig Elulooraamat Marie Antoinette'st on ühe väga mahuka ja kirju elu lühike kokkuvõte. Nagu ütleb ka raamatu esimene lause, ,, Kirjutada kuninganna Marie Antoinette'i elulugu on raskem kui alustada saja-aastast protsessi, milles süüdistaja ning kostja vaidlevad kõige ägedama kombel teineteisele vastu", on äärmiselt raske sellest raamatust teha veel lühem kokkuvõtlik kirjutis. Seega keskendun tema elus minu jaoks põnevatele punktidele. Alustama peab ikka algusest ning nõnda esmalt arutleksin kõigi probleemide tuuma üle. Kogu Marie Antoinette'i elu pöörati pea peale, kui neiu oli alles 14 aastane ning pidi abielluma endale tundmatu noormehega, Louis XVI, Prantsusmaal, et võtta enda õlule ränkraske kohustus hakkata dofiiniks, hiljem kuningannaks. Pärast kuninga surma olles alles 19 aastane, sai talle osaks tohutu vastutus olla Prantsusmaa kuninganna ja va...
10. Spartas saadeti poisid 7-lt kodust ära, elades koos oma eakaaslastega gruppides ja elu korraldamisega ise toime tulles. Pidid tegelema pideva füüsilise treeninguga. Nende kasvatus oli väga range. Ateenas saadeti poisid 7-lt kooli, kus õpiti lugema, kirjutama kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. 11. Kreeka jumalaid eristas inimestest vaid vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus- taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja. Hera Zeusi naine ja ka õde, ning teave kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielukaitsjana. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna. Ares julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos tulejumal
Salamise merelahing 480 eKr, Pärisa ja Kreeka vahel, Kreeka võit Tähestiku kasutuselevõtt Kiri arenes Kreeka-Mükeene ajajärgul, lineaarkiri A tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus. ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg
• Rituaalid - ravitsemine ja eksortsism • Preestrid ajavad rituaalidega välja kurje vaime ning püüavad valitseda yin’i jõudude ohtlikku ülemäärastust, manades esile kõrgemad yang’i jõude ning kindlustades seeläbi ksomilise, ühiskondliku ja isikliku harmoonia. • Vaid vähesed asjatundjad ja meistrid suudavad läbi energia täieliku kanaliseerimise läbi harmooniani jõuda ja surematus saavutada • Surematus - püsiva substiilse keha omamine või vaimse vabaduse ja pingutuseru spontaalsuse saavuatmine • Religioossne taoism (daojiao) • Surematuse otsing • Surematus ei ole saavutatav oma ühe osa (nt. hinge) vabastamisega vaid kehaliste jõudude õige juhtimisega • Koosneb paljudest liikumistest ja sektidest • Ulatuslik kaanon ehk tekstide autoriteersete tekstide ametlik kogu • Budism
saj eKr)-vanakreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks, ent lisaks jambidele on ta kirjutanud ka valme ja eleegiaid. Eiras traditsioonilisi reegleid, ei olnud tavapäraselt sõjapatrioot ega ülistanud surma. Pindaros oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik. Viljeles mitmesuguseid koorilüürika zanre, loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule. Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Bukooliline-ladinapärane nimetus Satiiri- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Retoorika- hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Mimesis-jäljendamine Epideiktiline-otsene Naturalism- 19
ning pattude andeksandmisest. kolmas naine Jelena. · Meister ei saa andeks, tema osaks on · Margarita on abielus, kuid pole õnnelik, rahu. armastuse leiab ta Meistris. · Bulgakov kujundab Meistri saatust kui · Kohtumine Meistriga oli just kui ette looja saatust (kirjanik kui oma teoste määratud (kõrgemate jõudude looja ), kelle surematus, igavene elu sekkumine). sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada · Kollased lilled (mimoosid), mida naine sellekski vajab ta kõrvalabi. Meistriga esmakohtumisel käes hoidis ja · Kirjaniku jaoks on suurim kartus, et tema mis Meistrile ei meeldinud, tähendavad looming vajub unarusse. piiblitraditsioonis surematust.
Ilu on harmoonilisus. Rase, lähenedes sünnitamisele muutub ilusaks ja heatujuliseks, ning ta sünnitab. Lähenedes inetusele, muutub ta süngeks ja kurvaks, pöördub tagasi ega sünnita. Rasedale naisele ja juba pakutavale ilu palju, see vabastab ta suurtest sünnitusvaludest. Sünnitamine on igavene ja surematu, mis võib avalduda surelikus vormis. Kui püüelda tuleb surematust koos hüve omamisega, siis hüve pidev omamine ongi armastuse objektiks. Ka surematus on armastuse objekt. Eros on jumala Porose ja sureliku naise Penia poeg. Ta on alati vaene ja kaugeltki mitte kaunis. Ta on mühaklik ja näotu, paljajalgne ning kodutu; alati ta vedeleb ilma tekita kuskil põrandal, magab uste ees või tänaval, lageda taeva all, ning oma ema tõelise pojana on ta alatasa puuduses. Isa mõjul on ta aga üha ilusat ja head jälitamas, mehine, uljas ja reibas, osav jahimees,
jõuab nende järeldusteni, kuid paistab olevat tõsi, et me ei suuda asju nii võtta. Kui me usume vaba tahte olemasolu, peame uskuma ka seda, et materiaalsete objektide mõningaid ümberpaiknemisi ruumis ei määra täielikult loodusseadused. Niisiis meeldib see meile või mitte, kuid tegelikult me usume, et peale empiirilise eksisteerib ka mingi teine maailm. Kõlblus on alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse "tõestada" ei saa. Kõlbeline tegutsemine ja seega vaba tahe, hinge surematus ja Jumala olemasolu on praktilise mõistuse ideed, mida puhta mõistuse abil pole võimalik tõestada, kuid mis on meie praktilise maailma paratamatud alused. Kant uskus, et vaid selle olendi kohta, kes on võimeline mõistma mingi tegevuse poolt- ja vastuargumente, saab öelda, et ta käitub moraalselt või ebamoraalselt, ning seetõttu on ainult mõistusega olendeil võimalus käituda kõlbeliselt. Kuid nende poolt- ja vastuargumentide
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
garanteerinud midagi, sest kõrgkujud võisid meelt muuta. Tõenäoliselt sarnanesid jumalad inimestega nii välimuselt kui olemuselt. Miski inimlik polnud neile võõras: nad võisid olla leebed, andestavad või kättemaksuhimulised, edevad, kadedad, liiderlikud. Võib öelda, et antiikjumalad on loodud inimese näo järgi ja võib-olla see teebki nad palju südamelähedasemaks ja armsamaks. Peamiseks erinevuseks osutub vaid viimaste surematus ja ugavene noorus. Vanakreeka jumalaid iseloomustas üldiselt spetsialiseerumine mingile alale. Igaühel neist olid kindlad omadused ja kindel ülesanne. Kreeklastel oli kaksteist vägevamat ja hulk vähemaid jumalaid. Tähtsamad elasid Ölümpose mäel, kus paiknes jumalate valitseja Zeusi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste ölümplaste eluase. Järgnevalt tuleb juttu jumalate põlvnemisest ja nedne isikulistest omapäradest.
Varaseimad arhitektuuri näited on 4. saj. Varem käidi koos salaja ilmselt koguduse liikmete kodudes või looduses. 1-5. saj rajati maaaluseid koopaid e katakombe, mida kasutai matmispaigana. Asusid linnamüüridest väljaspool, suurte teede ääres. Sealt on pärit ka vanim seina- ja laemaalid. Alguse sai keeruline kristlik sümboolika. Sümbolid võimaldasid viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos.(nt kala = Kristus, ankur = lootus, paabulind = surematus, tuvi = püha vaim, võti = Püha Peetrus, kes oli taevaväravate valvur) Sageli on kujutatud erinevaid stseene Piiblist ja palvetavaid inimesi. Kunstiliselt ei ole nende väärtus suur. Tähtis on uue temaatika välja kujunemine. Vabalt seisvaid figuure ei loodud, kuna see oli liiga sarnane paganliku antiigi kommetega. Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel. Kiriku ehitus Kristluse laia levikuga tekkis vajadus jumalateenistusteks sobivamate ruumide järgi.
Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinni püüdmine 4. Erymanthose metssea kinni püüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinni püüdmine 8. Diomedese hobuste ära toomine 9. Hippolyte vöö ära toomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Heraklesele lubati tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele. Oidipuse lugu Oidipus jäeti väga väikse lapsena maha, kuid ta leidis keegi lambakarjus, kes viis lapse Korintose kuningakotta. Oidipus kasvas üles ja elas Polybos ja Merope juures. Hiljem läks Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda läks Oidipus Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. ...
V: ,,Toimi alati nii, et sinu tahte maksiimid ehk elureeglid võiksid ühtlasi olla üldise seaduslikkuse printsiibiks" 18. Mis põhjustab inimeses kahetsuspiina? Mis kaks imet on olemas Kanti arvates? V: kahetsuspiina põhjustaja: südametunnistus; kaks imet: tähistaevas inimese kohal ja kõlblusseadus inimese sees 19. Mis on Kanti arvates inimese kõlbelise tegutsemise 3 paratamatut postulaati ehk eeldust? V: tahte vabadus, hinge surematus ja Jumal 20. Mis räägib Jumala olemise kahjuks puhtas mõistuses ja mis Jumala olemise kasuks praktilises mõistuses Kanti arvates? V: meeleorganid Jumalat ei taju, aga kõlbluseadus viitab kõige headuse allikale - Jumalale Georg Hegel (1770-1831) 1. Kus ja mis sajandil Hegel sündis? V: Edela-Saksamaa linnas Stuttgardis 18. sajandil 2. Mis amet oli Hegeli isal? V: ametnik 3. Kus õppis Hegel teoloogiat ja filosoofiat
Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat. Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi. 4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu. Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia.
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab S...
Religioon ja teadus Mesopotaamias Usk oli seotud riigivõimuga e. valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid vahtetalitaja e. ülempreester, seetõttu ei pööratud kuningale nii suurt tähelepanu, usk oli rahvapärasem. Jumalad olid sumeri päritolu ning kandusid edasi semiitide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana inimestest, neid iseloomustas vägevus ja surematus. Tiivulist Assüüria taeva- ja sõjajumalat Ninurtat samastati Babüloonia taevajumala Mardukiga. Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt). 1) taevajumal, jumalate is Anu (sumeri keeles An) 2) tuule-, tormi -, vihma- ja piksejumal Enlil (sumeri keeles Bel) oli eelmise poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja. 3) sügavuste jumal (isand) Ea (sumeri keeles Enki).
· Kodanikud ei olnud naised, orjad ega ka Ateenasse asunud võõramaalased. · Ateenas saadeti poisid seitsme aastaselt kooli, kus õpetati lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja luulet. Samuti kuulus hariduse hulka ka sport ja gümnastika. · Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani said poisid sõjalise ettevalmistuse, seejärel said kodanikeks. Religioon · Jumalad olid inimeste sarnased ja neid eristas inimestest vägi ja surematus. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli palju ja nad hoolitsesid erinevate tegevusvaldkondade eest. · Pühamute keskpunkt oli altar, kus ohverdati jumalatele. Tavaliselt asus altar lageda taeva all. Tähtsamates pühamutes oli tempel ehk jumalakoda. Templis hoiti jumala kuju, kui tavainimesed pääsesid templisse harva, seetõttu oli templi välisilme tähtsam. · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada.
jumal; Artemis Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde, jahijumalanna; Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg; Aphrodite - Zeusi tütar, ilu ja armastuse jumalanna; Dionysos Zeusi poeg, ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene, veini ja viinamarjakasvatuse jumal · Jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult · Inimestest eristas neid eelkõige vägi ja surematus · Tähtsaimaid jumalaid kujutati ette suure, aeg-ajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mis ajgunes kahte suurde põlvkonda: Zeus ja tema õed-vennad, ning Zeusi lapsed · Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda igal pool Jumalatega suhtlemine · Jumalatega suhelda võis iga inimene
Tema iseloomu põhiomadus oli sügav usklikkus. Egiptuse usk oli polüteism. See tähendab, et kummardati mitut jumalat. (Vaga 2004: 9) Heliopolise preestrid lõid legendi hauatagusest elust, mille nad panid kirja ``Surnute raamatu`` pühalikus jutluses. Sellest kujunes välja harjumus siduda kõike ülevat esemetega, salapäraste sõnade ja tseremooniatega, mis viis välja kujutluseni, et inimese hinge surematus sõltuvat tema keha säilivusest. Usuti viimsepäeva kohtusse, kus inimesel tuleb seista Osirise trooni ja neljakümne kahe jumaliku kohtuniku ees, kus räägitakse läbi ta head ja halvad teod ning vastavalt sellele saab ta oma tasu. (Alpatov 1973: 71-74) Egiplastel on väga keeruline arusaam hingest. Kesksel kohal on ka - see on kõiksuse elujõud, inimese kaitsevaim. Ka saadab egiptlasi maises elus, kuid avaldab ennast täielikult alles pärast surma
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal Kristuse monogramm - algustähed nimes Kristus kreeka alfabeedi järgi - XP, mis oli 4.saj.-st renessansini monogrammina Kristuse sümboliks. IHS tähistab kolme esimest tähte nimes Jesus kreeka tähestiku järgi: iota, eta, sigma või
1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsad allikad osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena lambatalle õlul kandev mees Hea Karjane (Kristus) kala Kristus ankur - lootus paabulind surematus tuvi Püha Vaim rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja 4.Reljeefikunst a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage b)temaatika on võetud Piiblist varakristlikud reljeefid rõhutaad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust monumentaalsust ei peeta enam oluliseks kasutatakse tingmärke 5.Diptühhon kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel sisekülg kaetud vahakihiga
-metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal DEMETER >> Zeusi õde, viljakuse ja musta mulla jumalanna ARES >> Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal
Kellelgi ei olnud midagi peale ühise õiguse loodusandide kasutamisele. Peale pattulangemist said inimesed õiguse enda tarbeks asju omandada. Selles jaotamisprotsessist kujunes välja seadustega reguleeritud omandiõigus. Ockham oli üks Aquinase filosoofile ja religioonile lähenemise peamisi oponente. Tema väitel pole võimalik demonstreerida mõistuse abil selliseid usudoktriine nagu jumalike atribuutide loomus, loomine ja eriti hinge surematus. Sellised uskumused toetusid üksnes ilmutusele. Ta oli üks peamisi ja võib-olla suurim nominalismi kaitsja, eitades universaale - s.t omaduste eksistentsi sõltumatust neid omavatest asjadest. Me ei vaja selliseid asju, seletamaks maailma ja meie aistinguid sellest, järelikult (Ockhami habemenoa järgi) ei peaks me neid oma teooriatesse hõlmama. Nagu enamiku taoliste vastuolude puhul, ei eitanud Ockhami realistidest vastased loomulikult Ockhami habemenuga,
Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinni püüdmine 4. Erymanthose metssea kinni püüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinni püüdmine 8. Diomedese hobuste ära toomine 9. Hippolyte vöö ära toomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Heraklesele lubati tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele Oidipuse lugu Oidipus jäeti väga väikse lapsena maha, kuid ta leidis keegi lambakarjus, kes viis lapse Korintose kuningakotta. Oidipus kasvas üles ja elas Polybos ja Merope juures. Hiljem läks Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda läks Oidipus Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse ...
siis pidid nad kokku saama varjulistes kohtades ja selleks kohaks sobisid ideaalselt maaalused käigud ehk katakombid. Katakombidesse maeti inimesi ja ka maaliti (seina- ja laemaalid). Temaatikaks olid igasugused olevused (kõrvaliseks jäid paganlikud meelelahutused). Kristlastel olid omad sümbolid, mille tähendust teadsid vaid nemad: · Lambatalle õlul hoidev ,,Hea Karjane" Kristus · Kala Kristus · Ankur lootus · Paabulind surematus · Tuvi pühavaim On olemas ka motiivid, mis illustreerivad mõnda kohta piiblist. Kõige tuntumad ikoonid on rist ja ülestõstetud kätega inimene ehk palvetaja. Piibli tegelased meenutavad veel inimesi, mis siis, et on kohmaka võitu. Kuid neil on suur tähendus, sest just nendest sai alguse uue ajastu kunst. Välditi skulptuure, kuna kardeti sarnasust paganlike religioonidega. Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage
Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio tö...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus", ,,Sa oled kui lillekene", ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-", ,,Elust ja valust". · Teise teema pealkirjad on: ,,Vangis", ,,Varakult", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse läikideaalid", ,,Kas olete n...
Heebrea keeles "minu Isandad (my Lords)" vägivallatuse voorus Indias. Harilikult tähendab see elava olendi vigastamisest hoidumist ning seostub taimetoitlusega. Levinud nii dzainismis, budismis kui ka mõnedes hinduismi koolkondades. müstiline teadus keemilisest manipulatsioonist, mille eesmärgiks on muuta mitteväärismetallid kullaks, leid universaalne ravim haiguste vastu ja avastada surematus. minatus, isetus materiaalne heaolu laskuja; rahvalikus hinduismis ilmub isand Visna kindla aja tagant maailma, et kinnitada muistseid väärtusi hävitada pettekujutelmi.Valitsev traditsioon viitab kümnele laskunule, kellest üheksa on juba ilmunud. Kuulsaim avataara on Krisna. Mõned tänapäevased usuliikumised väidavad end austavat elavat avataarat. seaduse/käsu poeg; mehe täisealiseks saamise rituaal juudi traditsioonis
ainult väsitan ennast ja enda emotsioone. Ja kui tõesti plaanid ei lähe nii nagu olen lootnud, tuleb neelata alla lapselik jonn ja liikuda edasi paremasse homsesse. 5 Kasutatud kirjandus: Hesse, H. 2012 Stepihunt. 5 trükk. Tallinn. Tänapäev. Ingersoll, R G. s.a. Gale Encyclopedia of Biography: Robert Green Ingersoll - [WWW] URL http://www.answers.com/topic/robert-g-ingersoll (10.12.2012) Milan, K. 1995. Surematus. Tallinn. Monokkel. Solzenitsõn, A. 1973. Gulagi arhepelaag. Tallinn. Kirjastus Eesti Raamat. Viilma, L. 2003. Ellujäämise õpetus - [WWW] URL http://www.luuleviilma.ee/ (10.12.2012) 6
mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. 19) Mis on ratsionalism? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. (paratamatus ja üldkehtivus) 20) Mis on empirism? Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta....
Nagu pole olemas hingestamata kehasid ,samuti pole olemas kehadeta hingi. Keha monaadid on madalamad ja tumedama kujutlusvõimega valitsev ja kehaomad on alistuvad. Kuid hing on seotud kehaga. Kehalised monaadid võivad vahelduda: mõned lahkuvad, teised tulevad juurde. Selline vaheldumine toimub kiiresti. Inimesed räägivad sünnist ja surmast. Tõeliselt mitte ainult hing, vaid ka iga elav organism koosneb suunatuist monaadidest. Kõigi monaadide edastamisest erineb inimese surematus sellega, et temal jääb pärast surma püsima teadvus tema moraalsest isiksusest. Kui mõni vaim oleks võimeline meid läbi nägema, võiks ta meie teod ette öelda. Kuid see pole väline sundus, mis määrab meie tahte suuna, vaid meie oma sisemine loomus, nii et tegutseja alati määrab iseennast, vastavalt oma olemusele. Igas inimeses sisaldub kõik see, mis temaga kunagi juhtub või on juhtunud. See on tõesti omapärane seisukoht. Võibolla leevendab seda fakt, et L
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
