Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis
Wikmani poisid on surematud Johan Wikman: ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht või vähemalt iga Wikmani poesi siht peab olema surematus. Jaan Kross ei mõelnud siinkohal igavest elu. Ta seadis rahvale eesmärgi mäletada, sest ainuke viis surematust saavutada on jättes jälje inimeste mällu. Sellist surematust naudivad näiteks Lembitu, Kihnu Jõnn, Kristjan Palusalu ja paljud teised kuulsad eestlased. Jälje liiva sisse jätab lihtne samm, inimeste mällu aga suur tegu või sooritus. ,,Igaüks peab suutma seada mõned niisugused teod olgu teaduses, spordis, kunstis, riiklikus tegevuses enesele sihiks. Ja peab
Mis on autor? Michel Foucault Kuna ma hetkel veel ei valda prantsuse keelt sellisel tasemel, et lugeda Foucault esseed originaalis, pean usaldama tõlget. „Sõnad on tähistajate ja tähistatavate kokkuleppeline süsteem, mille ühiskond on kehtestanud.“ Sellest tulenevalt ka mõisted on kokkuleppelised. Võttes ette sama teose kaks tõlkija nägemused sellest, ongi märgata üsna erinevaid lähenemisi ja vabalt ümberkäimist sõnadega, mis üld kokkuvõttes siiski mahub kokkuleppelisuse raamidesse. Kirjutamine on märkida vaheline mäng. Kirjutamise mõte pole mitte kirjanduse, kui tegevuse näitamine vaid loomine. Foucault ettekande eesmärk on käsitleda autori ja teksti seost. Ehki ta mainib, et ei soovi teha ajaloolist analüüsi, siis siiski ta teeb seda. Sellest tuleb hiljem korduvalt juttu. Foucault arutleb näiteks kirjanduse seotusest surmaga. Ehk siis konkreetsemalt ta toob välja kreeklaste jutustuse või eepose kus kan...
Milan Kundera Maagiline realist ja postmodernist Elulugu Sündis 1. aprillil 1929 Brnos Tšehhoslovakkias kõrgelt haritud perekonda. Tšehhi-prantsuse kirjanik. Tema isa oli kuulus muusikateadlane ja pianist, mistõttu muusikal on olnud märkimisväärne mõju Kundera loomingul. Koolitee 1948 astus Kundera ülikooli. Esmalt asus ta õppima kirjandust ja esteetikat, kuid vahetas peagi eriala ning hakkas õppima kinematograafiat. Filmiakadeemia lõpetas Kundera 1952. aastal. Astroloogia Astroloogiahuviline. Astroloogia on Kundera teostes läbivaks teemaks. Maagiline realism Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.–1930. aastate kunstivoolu, uusasjalikkuse (Neue ...
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver
Sissejuhatus Režissöör ja kirjanik: Luc Besson Produtsent: Virginie Silla Ilmumisaasta: 2014 Žanrid: ulme, märul Näitlejad: Scarlett Johansson, Morgan Freeman Lühikokkuvõte sisust Lucy sunnitakse narkomuulaks(CPH4) Kott puruneb ta kõhus-vabastades suure koguse narkootikumi tema süsteemi Telepaatia, telekinees, vaimne ajas rändamine, valu ega muude ebamugavuste mitte tundmine Professor Samuel Norman Surematus või reproduktsioon Teadmiste edasi andmine Konflikt, kulminatsioon Konfliktiks oli Korea maffia boss ning narkoparun, kelle ainsaks eesmärgiks oli toimetada narkootikumid kindlatesse riikidesse. Kuid Lucy tahtis neid kõiki enda kätte ning tänu sellele soovis narkoparun teda tappa. Teose kulminatsioon oli kindlasti lõpp. Teadmatus kas Lucy jääb ellu või mitte. Lõpplahendus Superarvuti 100% aju võimsuse kasutamine
linnajaos tegutsev vanematekogu nimega Jehoova tunnistajate Juhtiv kogu Jehoova tunnistajate kultusehooneid nimetatakse kuningriigisaalideks Jehoova on üks piibli tõlgetes jumala nimedest Nimi "Jehoova tunnistajad" põhineb kirjakohal "Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova" Kuidas sai alguse? 1870 aastal kutsus Charles Taze Russell teisi iseseisvasse gruppi, et uurida piiblit Ta vaidlustas paljud kristlikud uskumused nt. Hinge surematus, kolmainsus, põrgutule ja Jeesus Kristuse maale tagasitulek Oma avastustest kirjutas ja avaldas raamatu ja hiljem ajakirju, millest on see usk alguse saanud. Uskumused ja eluviis iseloomulik piibellik eluviis Usuvad kõikväelisesse Jumalasse Jehoovasse. Tunnistavad Jeesus Kristust. Eitavad- kolmainsust,põrgutuld ja surematut hinge. Ignoreerivad üldtunnustatud kristlikke õpetusi,ühiskondliku kultuurilisi norme ja riiki
"Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS
jagab "ülemiseks" ja "alumiseks". Maailmahingest lähtuvad üksikud inimhinged, ja lõpuks mateeria, olemise ja täiuslikkuse madalaim tase . ,,Enneaadid" · Plotinose tähtsaim teos Teemad : · I eetika arutlused õnnest, voorustest, headusest, ilust, enesetapust. · II kosmoloogia maailm, tähtede mõju, mateeria. · III maailmavaatelised küsimused saatus, loodus, deemonid. · IV psühholoogia hinge olemus, taju, mälu, hinge surematus. · V metafüüsika ja platonistlik ideedeõpetus · VI ontoloogia kategooriad, arvud, tahte vabadus, jumalus. Plotinos 204/205- 270 pKr
TAOISM TAOISM Vana-Hiinast Üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline Hiina kultuur & ühiskond rajaneb Peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks TAOISM Laoz ja Zuangzi peetakse taoismi rajajateks Levinud praegustel Hiina aladel; mõjutanud ka naabermaade kultuuri (Korea, Jaapn, Kagu-Aasia) Alates 1960 muutus populaarseks läänemaailmas TAOISM Ususüsteem paljude jumalatega Jumalaid nähakse kui surematuid Kaugeim eesmärk on surematus Tegeleb looduse vaatluse ja selle Tao tundmaõppimisega Keskmeks on Tao Tao (või dao) Taoismi põhimõiste Tähendab teed (kuid ka toimimisviisi, eluseadust jpm) Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu, kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Öeldakse, et on lihtsam rääkida sellest, mis Tao ei ole Ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele Lakkamatu kulg, looduse kord
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad *Peterburi akadeemia lõputöö teemal *Pariisi ,,Kristus ristil" *Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal" *Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" *Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portre...
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On m...
teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma sümpaatia ja kalduvuseta. "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“ See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa. Praktilise mõistuse postulaadid: - kõlbeline tegutsemine - vaba tahe - hinge surematus - Jumala olemasolu Need on praktilise maailma ja vahetu kogemuse alused. Kant jõudis järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu, sest: Inimhinge mõistmine on võimatu, sest kõik saab alguse “Mina olen” väitest, mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide. Psühholoogias pole võimalik rakendada matemaatikat Psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib. "Puhta mõistuse kriitika" (1781)
Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk Ikonotaas ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel sibulakujuline kuppel Katakomb maa-alune matmispaik Constantinus Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks? Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid) Miks võttis Rooma riik ristiusu 4.sajandil omaks? Sest ristiusk levis kulutulena ja selle levikut ei suudetud peatada.Ei jäänud muud üle,kui ristiusk
ja rikkused. (Koraan 55:57-58; Koraan 22:23) Huvitaval kombel pole paradiisi jõudes Allahi lähedus enam oluline. Sõna ,,surematu" esineb Piiblis kahes kohas, mõlemad Uues Testamendis. Paulus kirjutab: ,,Nõnda on ka surnute ülestõusmine, maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. See kaduv peab riietuma kadumatusega, surev peab riietuma surematusega" (1. Kor 15:43, 54). Lisaks kirjutas Paulus, et ainult Jumalal on surematus. ,,Kõigi isandate Issand, kellel üksi on surematus" (1. Tim. 6:16). Piiblis ei seota kusagil surematust inimese omaduste, hinge ega vaimuga. Surematus ehk igavene elu on ainult Jumala kink, mis saadakse usu kaudu. Aga ,,patu palk on surm" (Room. 6:23). Lineaarne ajakäsitus eeldab, et kõigel on algus ja lõpp, niisamuti maailma ajalool. Seda maailmalõpu õpetust kutsutakse eskatoloogiaks. Usutakse, et aegade lõpus tuleb Jeesus tagasi Messiana ja viib läbi nii-öelda viimse kohtupäeva
Saaremaa Ühisgümnaasium Artur Alliksaar Referaat Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige pe...
tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest eraldusid ka tähtsamad jumalad, keda teadsid kõik inimesed, ja vähemtähtsamad, keda teadis vaid mõni üksik ringkond. Mesopotaamias kujutati jumalaid ühtse suure perekonnana, Egiptuses aga puudus kindel ja ühtiv süsteem jumalate vahel. Egiptuses pöörati surmajärgsusele suuremat tähelepanu, kui Mesopotaamias. Egiptuses
Üldilmelt on need tavaliste rooma seinamaalide sarnased, aga oluline vahe on temaatikas. Ära on jäetud kõik erootiline, samuti kõik, mis võib seostuda paganlike jumalatega. Kristlikus kunstis kasutati palju usule viitavaid sümboleid. Näiteks kristlust sümboliseeris rist, kala, karjane. Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus. Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist. Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad. Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept
linnriik kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiaid kirjutati jätkuvalt. Nii nagu looduses, ei kannatata ka kultuuris tühja kohta. Teatri asemel tõusis esiplaanile luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Kui klassikalisel ajajärgul olid esmatähtsad kodanikkonda liitvad usupidustused, siis hellenistlikul perioodil tõusid nende asemele jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest
riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused. Inimestest eristas neid surematus ning mõningad võimed. Hellenismiperioodi Kreeklasi mõjutas oluliselt Idamaade religioon. Omaks võeti Idamaa jumalaid ning neid sobitati enda omadega. Kõik vanad Jumalad jäid küll alles. Kõige armastatumaks jumalaks HellenistLikus maailmas sai Egiptuse jumAlanna Isis. Veel üks erinevus on teadus. Nagu teada, lugesid enamikes Idamaades pigem Praktilised kui teoreetilised teadmised. Kreekas oli oluline aga süvenemine ning oskus asju ka teoreetliselt seletada
Viie suhte harmoonia: tead oma käitumisviisi. sõber-sõber. Valitseja-alam (õiglus), Isa-poeg (kiindumus), mees-naine (erinevus), vanem vend - noorem vend (eesõigus). Mengzi - inimene on oma loomult hea, rituaali suuremdab head. Xunzi - inimene on kuri, rituaalide abil on bõimalik kurjust ohjes hoida. TAOISM (pilk sisemusse) Lao Zi. harmoonia ja kooskõla ümbritsevaga. kujunes välja 6 sajandil. Filosoofiline ja religioossne taosim. Surematus, kuidas elada kauem. Dao - kulgemine. Daoling - täiusliku harmooniaga saavutatakse surematus. Zu wei - toimimine toimimata, ei tule pingutada. Jiao - suhtelisus (kõik on suhteline) SHINTO-JAAPAN Shinto - Jumalate kulg/Jumalate tee. Jaapani loodususk. Looduse vaimolendeid nimetatakse Kamideks (Jumal?Haldjas?Püha). Kamid - saavad nähtavaks mägedes, päikeses, vihmas. Ka kohahaldjad. Kamid-peeglid, peegleid hoitakse pühapaikade kõige pühamas kohas, kuhu võivad minna vaid preestrid.
Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe
5. Boccaccio novell Keskendub ühele sündmusele, inimese kujutis on staatiline, suletud lõpp. Tsehhovi novell Sündmustik pole oluline,esiplaanil on suhted, tegelastel on sisepinged, avatud lõpp. 6. Raamjutustus Ühe põhijutustuse raamidesse on paigutatud vähemal või suuremal hulgal teisi terviklikke jutustavaid tekste. 7. Teemad, millest luuletas Shakespeare. Armastus, aja hävitav toime, ilu surematus. 8. Teemad, millest luuletas Petraca. Surm, vastuarmastuse puudumine. 9. Teemad, millest luuletas Dante. Komöödia. 10. Mis teemadel kirjutas Boccaccio oma novellides? Õnn, inimeste rumalus ja pimedus, ei puudutanud poliitikat ega religiooni. 11. Mis laadi romaan on ,,Don Quijote"? Lugu räägib kahest reisikaaslasest, kes võtavad ette suure rännaku, kus tuleb ette erinevaid seiklusi. 12. Kirjelda renessansiaegset inglise teatrit.
sajandil. Roomas on säilinud veel Santa Maria Maggiore kirik, kuid seegi on ümber ehitatud. II Maalikunst (Skulptuur oli varakristlikul ajajärgul vähetähtis, kuna taheti end vastandada paganausule, mitte teha kujusid). Seinamaalide (freskod) parimad näited on Rooma katakombides. Vorm sarnaneb rooma kunstile, kuid sisu on kristlik. Kasutati kristlikke sümboleid. Näiteks: Kristus kala Ristija Johannes lambatall Püha Vaim (ka puhtus, hingerahu) tuvi paabulind surematus Algul kasutati rohkem Vana Testamendi tegelasi ja motiive (Mooses, Noa, Aabrahami ohver), hiljem tuli Uus Testament, lõpuks ka Kristus ise. Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud
Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal. Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid. Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused
autoriks peetakse Homerost. 2. Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime ,,Ajalugu". Põnevaimad ja väärtuslikemad osad kirjeldavad Kreeka-Pärsia sõdu. Suur õppetöö oli retroorika (kõne kunst) Kreeka jumalad 1. Kreeka jumalad olid antropomortsed, st inimeste omaduste omistamist teistele (jumalatele) 2. Jumalate elupaigas arvati olema templid. 3. Inimestest eristas neid surematus Jumalad: 1. Zeus 2. Hera- Zeusi abikaasa 3. Poseidon- merejulmal 4. Hades- allmaailma jumal 5. Demeter- põllujumal 6. Athena- tarkuse jumalanna 7. Aphrodite- armastuse jumalanna 8. Apollo- valguse ning luule jumal 9. Artemis 10.Hermes- 11.Hestia- Kreeka tempel- avatud sammastega hoone, mille altar asus õues pühakoja ees (marmorist). Templi esmane eesmärk oli jumalatele ohverdamine, mida viisid läbi preestrid ja preestrinnad
Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest. Kreeklased hakkasid uskuma ka selle piirkonna, kuhu nad elama asusid, jumalaid ja uskumusi. Hellenismiperioodil tõusis ka müsteeriumite tähtsus. Müsteeriumid pakkusid jumalaga lähemat isiklikku kontakti. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Hellenismiperiood oli väga viljakas, sest sellel ajastul toimus suur areng nii kultuuris, religioonis, ühiskonnaelus kui ka poliitikas.
◦ surm on üleminek ühest olemisviisist teise, ba ja ka eralduvad kehast ◦ õnnelik surmjärgne elu on võimalik ◦ eelduseks on nime ja keha säilimine ja surnutekohtu läbimine Elu pärast surma • sarnaneb maise eluga • jätkub taevas, allilmas või päikesejumala laevas • elavad saavad seda surnule ohvriandidega kindlustada • arvestati ka olematuks muutumise võimalusega (kui surnutekohtu otsus oli ebasoodne) • kuni 1. vaheperioodini oli surematus jumalate ja kuningate privileeg, seejärel usk surematusesse „demokratiseerus” Surma ja sealpoolusega seotud kirjandus • püramiidide tekstid • sargatekstid • surnuteraamat Egiptuse kunst Põhiprintsiibid • frontaalsus- kunstil oli oma funktsioon Seminar Polüteisimi vs monoteism • polüteismi on jumal keegi • monoteisimi on jumal inimene • Egiptuses ei ole koraani ega piibilga sarnast teksti, pühakiri puudub
Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis
Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal
jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus. Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid. Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand). Pöörati tähelepanu elule enne surma. Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna. Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks. Ruumid igapäevasteks ja religioosseteks kombetalitusteks, majandustegevuseks.
Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. 9. Hiina aiakunstist. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei
kannatanu olid samast seisusest, siis oli 1-1, kui erinevast, siis kõrgemast seisusest sai trahvi Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, pehme savitahvli sisse vajutati pulgaga märke, arenes piltkirjast Jumalad olid Anu (taevas), Enlil (jumalate kuningas), Ea (vesi), Istar (armastus), Marduk (Babüloonias jumalate kuningas) Tsikuraadid olid astmiktemplid, mis olid püstitatud jumalatele Gilgames, Enkidu, Istar, surematus Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, mis on ka praegu kasutusel, mõõdeti nurki ja aega, osati arvutada ruut- ja kuupjuurt Astronoomia oli seotud ennustamisega, tähistasid tähetarkust Kuukalender, milles oli 12 kuud, aga oli 11 päeva lühem, mistõttu pandi valitseja korraldusel kuu juurde vahel, taevavaatluse tulemusena osati mingil määral ennustada päikese- ja kuuvarjutusi
paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. 9. Hiina aiakunstist. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10. Hiina tarbekunst Hiinas oli tarbekunst väga kõrgetasemeline.
1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi · kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) · "Elulootus" (1980) · "Tänan ja palun" (1983) · "Osa" (1991) · Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. · Traditsioonilisem · Sügavamalt mõttestatud · Õpetlik · Olemishirm hamletlik · Püsimistarve · Vabavorm ja segavorm "Mina olin Jüri Üdi" · 1978. a · Üdi paremik · Uus algus · Surematus · Eneseotsing · Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) · Ta on kirjutanud koos T. Rätsepaga näidendi "Olevused", mille ta ise lavastas TRA Draamateatris 1980 · Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varieteeprogrammidele Tunnustused
`` Nimed Marmortahvlil `` - on see tasu vabaduse eest ? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev film `` Nimed Marmortahvlil`` räägib koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad. See on väga huvitav ja põnev sõjadraama kus saab jälgida koolipoiste mehistumisest, otsustest ja vabaduse hinnast. Läbivaks teemaks on kommertskooli poisi Ahase ja tema klassikaaslaste eneseleidmine läbi kahtluste ja ka esimese armastuse. Film tekitab küsimuse kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Vaatasin filmi ``Nimed Marmortahlil`` esimest korda. Millegipärast ma ei olnud seda filmi varem vaadanud, kuna arvasin, et see pole huvitav. Filmi tegevus toimub 1918-1920 aastatel, kui toimus Eesti Vabadussõda punaarmee okupatsiooni vastu. Peategelasteks on Kommertskooli seitsmenda klassi poisid kes t...
Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas öösel tema maksa käis nokkimas. Päeval kasvas maks tagasi. Hiljem Herakles vabastas ta. Heraklese põlvnemine, suhted jumalatega, vägiteod Zeusi ja Alkmene laps, kangelane, kes saavutas jumalate väärikuse. Ta sooritas 12 vägitegu, neid meenutades, võib öelda, et ta puhastas nii Augeiase tallid kui ka kreeklaste maailma, hävitades selle koletised ja laiendades selle piire. Nende teenete eest kingiti surematus. Ta sooritas oma vägiteod, et lunastada oma süütegu, Eurystheus andis talle need käsud. Herakles ladus enda jaoks tuleriida Oite mäele ja ronis sellele, kuna ei suutnud piinu välja kannatada. Sümbolid Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud asi Augeiase tallid- Achilleuse kand- nõrk koht Trooja hobune- kavalus Eeposed, autor, millest räägivad? ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks on Homerose. ,,Iliase" tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal.
16) Tiamat-mere jumal 17) Ištar-päikesejumal 18) Marduk-Babüloni kaitsejumal, kuningavõim 19) Nebukadnetsar-Uus-Babüloonia valitseja 1) Kirjelda üldiselt Egiptuse ja Mesopotaamia jumalaid (kuidas neid kujutati,millist rolli mängisid ühiskonnas jne.) Egiptus: Osa jumalaid kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud, kohaliku tähtsusega Mesopotaamia: Jumalaid eristas rahvast vägevus ja surematus, rahvapärasem. Nad olid seotud usuga, mis omakorda seostati riigivõimuga, ning sellega kontrolliti rahvast 2. Miks võib Mesopotaamia religiooni pidada rahvapärasemaks kui Egiptuse oma? Valitsejaks on ülempreester ning jumalaid on kujutatud inimestesarnastena 3. Miks Egiptuses arenes väga omanäoline ja muust maailmast erinev tsivilisatsioon? Sest nad olid must maailmast eraldatud, kuna elu keerles umber jumalate 4. Kuidas loodi maailm ja inimesed Egiptuses, Mesopotaamias
3. Võrdlus traditsioonilise filosoofiaga A.Compte (Grauberg ja Kivinurk 1991, 97) võrdles positivismi traditsioonilise filosoofiaga ja leidis, et eelnevate aega filosoofia on püüdnud alati seletada reaalselt mitte eksisteerivad nähtusi ja sündmusi, mida on püütud lahti mõtestada ja seletada mõistuse abil. A.Comte 3 nõudis loobumist sellistest probleemidest nagu maailma algus ja lõpp, tema olemise siht, inimese elu mõte ja hinge surematus. Ta ei leidnud mõtet nende probleemide uurimisel, kuna neid ei aa teaduslikult seletada ega uurida. 4. Positivismi arengusuunad A.Compte i ideede ja mõtetega polnud paljud nõus või olid nendest natuke teistsugustel arusaamal. Sellest tulevevalt on positivismist välja kasvanud erinevad filosoofilised arengusuunad. 4.1. Loogiline positivism Loogiline positivism oli filosoofiline liikumine (Popkin ja Stroll 1999, 345-346), mille
· Seal asub jumalanna Inanna tsikuraat · Uruk tekkis pronksiajal · Samuti üks tähtsamaid linnriike · Hakati esimesena kasutama silinderpitsateid Linnriik Kis · Esimene Kisi valitseja oli Etana · Ta oli võimul u 2800 eKr · Üks tähtsamaid Mesopotaamia linnriike · Selle vallutas hiljem Gilgames Sumerite usund · Jumalad olid Sumeri päritolu, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus · Jumalaid kujutati suguvõsana Sumeri tähtsamad jumalad ja jumalannad · An(Uruk)- taevajumal · Enlil( Nippur)- pea-, õhu- ja maajumal · Enki( Eridu)- vete- ja tarkusejumal · Nanna( Ur)- kuu-ja õitsengujumal · Inanna(Uruk)- armastuse-, ilujumalanna · Ninurta( Nippur)- sõja-, jahi-, kirjajumal · Ereskigal- allilma jumalanna · Nergal- katku-, nälja-, sõja-, allilmajumal Etana
Hiina maalis ei püüta vaatajale anda pildist ühekorraga ülevaadet, vaid pilti võib ja tuleb vaadata järk-järgult. Sellest on ka tingitud rullformaat. Maal on tehtud paberist- või siidirullile. Mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. 9. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10. Hiina tarbekunst: peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan
J.Kross Grete Murr DS-12 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mõte, mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseid tekitavad. ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" (direktor Wikman) vähemusrahvusena peame oma rahvust ja kultuuri iga hinna eest säilitama olema kui surematud. ,, Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur." (Tusam, matemaatikaõpetaja) ajalugu nähakse erinevatel aegadel erinevalt leitakse uusi materjale ja tõendeid, mis varasemalt teatud fakte ümber lükkavad. Seega pole ajalool kindlat kuju. ,,Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa olema ise terasest poiss.
hinge surematusele, maailma tekkimise ja jumala olemasolu idee on vasturääkivad ning tunnetatamatud, s.t selles suhtes on tunnetuse võimalused piiratud. Kanti õpetus mõistuse vasturääkivusest (antinoomia) pani saksa filosoofias aluse dialektikale. Kanti filosoofia teine osa on eetika, praktilise mõistuse sfäär, mille allikad, erinevalt teoreetilistest („puhtast“) mõistusest, on vabadus, jumal ja hinge surematus. Inimene kuulub ühelt poolt nähtumuste maailma, aga teiselt poolt on ta „asi iseeneses“ , looduse paratamatusest väljaspool ning saavutab vabaduse. Tõelise kõlbluse nõuded esitas Kant kategoorilise imperatiivina, ta tunnistas kõlblasteks ainult need teod, mid ajendab austus kõlblusseaduse vastu. Inimeses tuleb Kanti arvates alati näha eesmärki, mitte vahendit. Kanti filosoofiasüsteemi kolmas osa kästitleb esteetilst suhtumist ja reflekteerivat
Oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja Põhiseaduse Assamblee(rahvusvahelise organi täiskogu) kodanike põhiõiguste aseesimees. Looming Kõik raamatud on pärit autori lapsepõlvest. Hainsalu loomingu hulgas on raamatuid nii lastele, kui ka täiskasvanutele.Tema loomingut läbivad teemad on kodu, lapsed, peresuhted, ajalugu, kultuur, Tartu linn, rahvapärimused ja rahvas ise, inimese suhe looduse ja Jumalaga, surm ja surematus. Lehte on alati pööranud tähelepanu neile, keda ei märgata ja kellele tehakse liiga. Peale lasteraamatute on Lehte kirjutanud: kümme luuletuskogu täiskasvanutele (1957 1994); kaks noorteromaani: 1960-ndate noortest "Pigilinnu laul" (1967) ja tänapäeva noortest "Kukelokuti" (1999); kaks jutustust keskealistest naistest: "Abielupuhkusel" (1974 kogumikus "Luulepuhkusel") ning "Ja siiski" (1996 kogumikus "Lakka ilma
· Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. TÄISFIGUURID Kõige suurem osa tema kunstist olid portreed( loomingu põhiosa) PORTREED-> EESTI KULTUURITEGELASTE PORTREED Ta jäi kodumaad ainult külastama, elas välismaal. 17.a. elas Itaalias, Rooma lähedal, omas oma isiklikku ateljeed Rooma lähistel. PORTREEBÜST- rinnakujud Proovis oma töid Eestisse saata näitustele, saatis 2 skulptuuri esimesena Viini näitusele.
Palju märke tähistasid silpe. 13. Mesopotaamia teadus oli eelkõige tarvilike teadmiste ja võtete kogumine. Ei tehtud teoreetilisi üldistusi. Matemaatika (kuuekümnendüsteem, numbrite järjekord). Astronoomia (taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks -> kuukalender). 14. Mesopotaamia panteon (jumalate kogum) on sumeri päritolu. Peaaegu kõik olid inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Neid kujutati ette suure perekonnana, kes elas rikaste moodi. Aga neil oli surematus ja üliinimlik võimsus. Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn. 15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak. 16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid. 17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas. Riigil puudus kindel pealinn, oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega
8. Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. ,,Budistlik tempel mägedes" Hiina 11.sajandi siidimaal 9. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10. Hiinas oli tarbekunst väga kõrgetasemeline. Peamisteks aladeks metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. 11
tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega (nt antiikaja tallekandja varakristlik hea karjane jne Sarkofaagid Raaamatuminiatuurid Varakristlik sümboolika Varakristlik sümboolika Värvused HALL tuha värv. Lein ja Määrdunudkollane alandlikkus reetmine, valelikkus Keha surm ja vaimu (Juudas). Keskajal surematus kandsid ketserid kollast KOLLANE kaks rüüd. Katkuaegadel vastandlikku sümboolset kollane rist tähendust. MUST surma ja allilma Kuldkollane päike ja sümbol jumalikkus PRUUN vaimne surm ja allakäik VÄRVUSED PUNANE vere värv, PURPUR kuninglikkus,
Suhtuti kui omaniku varasse. 8. Naiste positsioon patriarhaalne ehk meestekeskne ühiskond. Polnud kodanikuõigusi. Osalesid harva avalikel üritustel. koht kodus. 9. Abielu ja perekond abielu eesmärk oli saada seaduslike järglasi ja sõlmida poliitilisis sidemeid. Polnud vastastike tundeid. Abielukokkulepe oli äia ja peigmehe vaheline. 30 aastane võttis murdeealise tüdruku. Naised pidid truud olema. 10. Vana Kreeka religioon Jumalad inimesesarnased, surematus ka kõikvõimsus, kehtestasid loodusjõude, kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali, karistasid pahasid inimesi. Olümplased olid tähtamad jumalad. Igaüks võis nendega suhelda (ohverdada ja palveid esitada), suuremates templites preestrid, kes korraldasid usuüritusi. 11. Templiarhitektuur dooria lihtne ja raskepärane, kapiteeliks kivi. Joonia sale ja kerge, spiraalse kapiteeliga. Ateena akropol oli silmapaistvaim arhitektuuriansambel. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
