On vaja ebaõnne, et teada mis on õnn. Oleviku vigu näeme alles tulevikus. Kadestan raudtee rööpaid, kuna nemad lähevad elulõpuni koos. Mäleta mind kui tüdrukut kes alati naeris, kuid harva oli õnnelik ... Nuttes on raske päikest joonistada. Ainult minevik on surematu. Vaimukus on haritud ülbus. Võid pühkida pisarad, ja valu... Kuid mälestused jäävad. Elu on nagu lehm, koguaeg saab pulli. Never say never. If You don´t live for Something, You will Die for Nothing. Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru.
Zeusi ja olid kärmed tema käske täitma. Themis ja Justitia Seadusejumalanna Themis viibis alati Zeusi kõrval. Ta kuulas Zeusi käske ja andis need otsekohe surelikele inimestele teada. Niiviisi pandi maailma valitseja antud seadused maa peal kehtima. Teine jumalanna, Justitia, kaitses õigust ja vihkas valskust. Kui ta iganes nägi ülekohut, teatas ta kohe Zeusile ja see mõistis õigust. Häda seaduserikkujale, kelle kohta surematu Zeus oli otsuse langetanud, sest karmimat karistust polnudki võimalik määrata. Kui aga eksinu kahetses, kuni polnud liiga hilja, ja andestust palus, andis Zeus oma üllameelsuses alati andeks ja õelad fuuriad jätsid üleastunu piinamise. Zeus saatis inimestele ka rõõme ja muresid. Olümpose valitsejakoja ees seisis kaks suurt savianumat. Ühe sisuks oli kõik see, mis hea, teine aga sisaldas kõike maailma halba
Pärast inimese surma vabanes irdhing kehast ja muutus vabaks vaimuks, jäi kodupaiga lähedale, möjutas lähedaste elu. Ärapahandatud hingedest said kodukäijad. Mihkli- ja mardipäeva vahel on hingede aeg: surnud hinged likusid ringi ja tulid kodu külastama. Toidulaud oli kaetud, igaksjuhuks, kui hingel oli köht tühi. Hingede ärasaatmisel köeti sauna. Hingede aeg oli vaikne, lärm vöis hingi pahandada. d) keha keha on surematu hinge koda ja tema eest hoolitseti väga hästi, keha pidi olema puhas. Keha kaunistati maalingute ja tätoveeringutega. Kui inimene suri, siis ta maeti kindlate rituaalidega. Eestlaste muinasusund oli: a) polüetistlik palju jumalaid b) anmalistlik kogu loodus oli hingestatud c) loodususund jumalikustati loodusnähtseid vöi objekte b)Vaimolendid, ohverdamine, ohvripaigad, ennustamine
" karjus poiss, aga naine ei teinudki temast välja ja juba helistaski," Kas sa siis ei kuulnud mind?" möiratas noormees ent Marian ei teinud temast jällegi välja ja ainuke mida naine jõudis telefonitorusse ütelda oli:" Michell tule siia kiiremini Ethan muudeti." sest tema vastas seisis Ethan hundi kujul, kuid see hunt polnud selline nagu Damen ja need kaks, kes poissi muutsid, ta oli veel suurem ja tema silmad polnud punased, vaid rohelised nagu ennemgi, sest Ethan ei ihaldanud olla surematu ja tugev, ta tahtis olla tema ise, aga need teised- neile see meeldis. Neil polnud hinge nagu Ethanil , sellepärast nad olidki väikesed, nendes polnud järel midagi inimlikku, aga Ethanis oli, ainult ta ei osanud veel seda endas leidma. Hunt oli naise vastas ja lõrises tema peale. Aga ta ei teinu midagi enamat, sest kontrollis ennast. Viie minuti pärast poiss rahunes ning muutus tagasi inimeseks ja selsamal hetkel tuppa tuli Michell Wolfwood
Nemad jõuvad Jumalate juurde. Surm tähendab hinge eraldumist kehast. Ent see ongi ju see, millega filosoofid igapäevaselt tegelevad keha juhib hinge õigelt kursilt kõrvale ning läbi tajude ning ihade teeb keha hinge jaoks tõeni jõudmise keerulisemaks. Kui hing saab eraldatud keha ihadest, on filosoof jõudnud pärale tõeni. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul. Inimene sünnib alati enda vastandist. Ka maailmas keerleb kõik vastandite ümber: väiksest saab suur, suurest saab väike, ärkvelolekust saab magamine ning magamisest sünnib ärkvelolek,
Miks see taim on ära kuivanud? Keegi ei kastnud teda, sellepärast. -- tegevpõhjus Miks see inimene naerab? Keegi tegi nalja, sellepärast. -- tegevpõhjus 09th of March 13:40 matis Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on midagi ühist? a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. >> b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, >>toitumine, paljunemine. c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) 09th of March 13:41 matis Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? metafüüsika -- teoreetiline teadmine füüsika -- teoreetiline teadmine eetika -- praktiline teadmine luulekunst -- loominguline teadmine 09th of March 13:42 matis
Miks see taim on ära kuivanud? Keegi ei kastnud teda, sellepärast. -- tegevpõhjus Miks see inimene naerab? Keegi tegi nalja, sellepärast. -- tegevpõhjus 09th of March 13:40 matis Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on midagi ühist? a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. >> b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, >>toitumine, paljunemine. c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) 09th of March 13:41 matis Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? metafüüsika -- teoreetiline teadmine füüsika -- teoreetiline teadmine eetika -- praktiline teadmine luulekunst -- loominguline teadmine 09th of March 13:42 matis
juures, -l; ajal, paiku; kuni, -ni aestim, v, tum, re hindama; arvama, add, did, ditum, ere lisama pidama addc, dx, ductum, ere juurde v poole aestus, s m kuumus, leitsak; suvi tõmbama; kaasa viima, saatma; (mingisse aets, tis f iga; sugupõlv; aeg, ajastu seisundisse) viima, muutma, mõjustama aeternus, a, um igavene, püsiv, kadumatu, I ade adv. nii, niivõrd; koguni, lausa; just, surematu nimelt affer, attul, alltum, afferre juurde v kaasa II ade, i (v), itum, re juurde minema v tooma; teadustama, jutustama; kaasa aitama tulema, lähenema; kallale minema; (millegi affici, fc, fectum, ere põhjustama, juurde) asuma tekitama, osaks saada laskma (kellele acc. adhibe, hibu, hibitum, re juurde panema mida abl.); mõjutama; vaevama, rõhuma
398. Vanasti olid mul mured ja mul polnud igav. Mured on suur meelelahutus. 399. Kui looduse poolt oleks ette nähtud, et naised ja mehed peavad sünnitama kordamööda, siis poleks üheski peres üle kolme lapse. 400. Suurimaks naudinguks elus, kõige ülevamaks rõõmuks elus on tunda end vajalikuna teistele inimestele. 401. Sõda ei saa teha inimlikuks. 402. Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobudakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast. 403. Rahu - see on esimene kultuuri arengu tingimus. 404. Rahu on mõistuse meistriteos. 10 405. Linna ehitamiseks kulub terve sajand, kuid piisab ühest tunnist, et muuta ta varemeiks. 406. Mis on inimesele kõige armsam? Elu
ajakirjanduses ligi 70 luuletust. Suur osa neist on luuletused ja proosapalad kajastavad ajajärgule algajalikud ja üldsõnalised. "Uued luuletused" omast võitlusmeeleolu, aga ka kaotuse valu ja -esitab E. poeetilise ja teosoofilise maailmapildi kibedust. Romantilistest luuleteostest tuntuim on põhijoonise-kadunud ühtsuse, sellest eraldatud "Meri", siia on koondatud noore põlvkonna inimest, kelle surematu hing igatseb ühineda ootused ja lüüasaamisest tulenev masendus. jumaliku kõiksusega. E. loodussümbolid vihjavad Mässumeelsust õhkub romantilise kallakuga tollele teistpoolsuse, kehtestades nõnda inimese, jutustusest "Jumala saar"(1907). Realistlikuma nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, suuna iseloomulikumaks teoseks on novelle vastavuse. Enno nägemused sünnivad pea alati "Hingemaa" (1906), milles antakse tõetruu pilt
Tema ideede järgi mõjutavad inimese maailmatunnetust kaks asja: esiteks välised olud, millest me ei saa midagi teada, enne kui me pole neid meeltega tajunud. Teiseks inimese sisemised olud- näiteks see, et tajume kõike toimuvat ajas ja ruumis ja pealegi kui nähtusi, mis järgivad vankumatut põhjuslikkuse seadust. Ta väitis, et inimese mõistuslikul tunnetusvõimel on selged piirid. Tema arvates oli inimese kõlbuse seisukohalt lausa hädavajalik eeldada, et inimesel on surematu hing, et Jumal on olemas ning et inimesel on vaba tahe. Ta lähtus sügavast veendumusest, et erinevus õige ja vale vahel on reaalne. Kanti arvates on inimene aistva olendina tervenisti vankumatu põhjuslikkuse seaduse meelevallas. Ta kutsus üles looma "rahvasteliitu", mis hoolitseks erinevate rahvuste rahumeelse kooseksisteerimise eest. Pärast Teist maailmasõda asendati Rahvasteliit ÜRO-ga. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 273-298)
Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske- ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, andis P'le granaatõuna seemet süüa, et too tagasi tuleks. Ema/tütar kohtusid, aga iga aasta pidi P minema 4 kuuks allilma tagasi
Alati ei ole halvaks inimeseks peres just isa ka emad võivad olla väga julmad ja karistada oma last. Seda seepärast, et vanemad arvavad, et see on üheks oluliseks kasvatusmeetodiks ja nii saab laps aru temale antud korraldustest ja selle täitmata jätmisest või hooletult tegemise pärast. Vanemad on arusaamal, et läbi kehalise karistuse saavad lastest korralikud kodanikud. 11 7. ILMA ISATA POISS Meist pole keegi surematu ka mitte isad nad haigestuvad ja surevad nagu kõik teised inimesed. Mõned aga lihtsalt kaovad laste elust. On palju lapsi kes on kaotanud isa väga varakult, et neil pole isast mingit mälestust. Teiseks on ka selliseid lapsi kellel on isa küll olemas, kuid teda ei ole kunagi kodus. Ta võib kodust lihtsalt aeg ajalt läbi jalutada, selle põhjuseks võib olla kas mõni teine naine või töökoht kuskil teises riigis.
Inimene teab midagi siis, kui ta on tunnetanud maailma mõistuspärasust, sellestsamast pärineb aga ka tunnetav instants inimeses, mõistus, olles järelikult tunnetatavaga olemusühtne. Inimese surma järel eraldub hing kehast ning lakkab olemast isiksuslike omaduste kandja. Kuigi hing elab inimese kehalise 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. surma üle ei ole ta surematu. Nagu edaspidi ilmneb võetakse ta maailmaprotsessi käigus üldisesse logos`esse tagasi. Loov tuli, ühenduses õhuga, läbistab maailma tulesarnase “hingusena”, pneuma`na, mis ühendab kõik maailmas üheks katkematuks tervikuks ja loob kosmilise sümpaatia (tonos) selle kõigi osade vahele, tänu millele on võimalik ka sündmusi ette ennustada. Teoloogilises kirjelduses samastatakse tuli-logos Zeusiga. Hellenismi ajale, ning eelkõige stoa õpetusele,
põllud, võimalik ka, et mõne põllu asemel mets- või oli see kõik ainult tema kujutluses muutunud, siin aga endiseks jäänud? See oli õieti ükskõik, siin ei olnud enam midagi." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 300 ). Maal käimine ja vanade mälestuste taasäratamine mõjust Juuliusele värskendavalt ja tervendavalt. Ta oli nagu uus inimene. Emmi suureks imestuseks hakkas Juulius oma elutee lõpul piiblit lugema. ,,Eks ma pean ka hakkama oma surematu hinge peale mõtlema, mis, Emmi? Sinul on sealpool muidugi kõik korras, sa tead, et usk on tarvilik asi, ja sa oled oma maksud korralikult maksnud. Aga minusugune vana pagan..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 309 ). Juulius Kilimiti põhimõtted olid muutunud, ta ei näinud oma elu enam sellisena nagu nooruses. Kooli tuli noor naisterahvas õpetajaks. Tema nimi oli Eha Raud. Ta tundis Juuliuse poega Valeeriust ja seetõttu tekkis neil kohe kontakt
Mis on religiooni sisu ja selle toime? Kust algab religioon? Mis on vähim, mille puhul saame rääkida religioonist? Algupärateooriad religiooni alguse taandamine ühele esimesele ideele olid tol ajal väga levinud. Ei uskunud, et religioon on fantaasia tulemus või sündinud hirmust loodusjõudude ees. Religioon kollektiivne looming, sündis sotsiaalse grupisolidaarsuse kogemusest. Ühtsustunne esmane religiooni väljendus. Surematus esivanemate ja laste läbi. Meie ehk grupp on surematu. Ühiskond koondus oma pühade sümbolite ümber, mis väljendavad selle kogukonna identiteeti. Religioon on süsteem. Müüdid, riitused, dogmad on religiooni osad, millest süsteem moodustub. Kõikidele religioossetele süsteemidele on omane vahetegemine pha ja profaanse (argise) vahel. Püha on religiooni olemuslik tunnus. Religioon on ühiskondlik institutsioon. Ei ole rahvast religioonita. Kõik teised institutsioonid
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kang...
a. päikesevarjutuse. Oli üks kuulsast "seitsmest targast". Temal arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Pärimuse kohaselt olla ükskord filosoofiliselt mõtiskledes ja taevasse vahtides kukkunud kaevu, mistõttu kaasaegsed tema üle naersid. Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust. Anaximandros (610-547) - Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu. Ta pidas selleks [algaineks] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad. (Kreeklaste maailmas oli kõik [muu] piiriline.) Miski piiriline ei saa olla igavene ega lõputu, seega Anaximandrose oletus apeironi (piiritu) kohta enneolematu: kuna pole piire, saab olla lõputu-igavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu. Anaximenes (u
levinuma kurat järgi Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: " On ilus hetk, viibi veel" siis peab ta surema. Lõbusate tudengite oli tal jooma 9 pead. Tema üks seltskond. pea oli surematu, Lauldakse, ülejäänud juuakse. Faust surelikud ja kurat astuvad ehk teisisõnu sisse. oli hüdral Nad läksid varem
☼ praegu: ilus, ei tähenda, et vanasti oli ka nii ☼ rikastas allikaid ☼ sama tase kui kirjandusallikatel Peter Burke “Silmaga tunnistamine: piltide kasutamine ajaloolise tõendusmaterjalina” ☼ pildi tüübid: portreed ☼ pildid on alati kodeeritud ☼ pildid kui tunnistajad ☼ kuidas teha võltsingut ja originaali ☼ “Louis XIV valmistamine” - Páikesekuningas, visuaalse kuvandi loomine; asus teadlikult kujutama oma kuvandit, argiesitlus (mündid), surematu Päikesekuningas. füüsiline keha vs sümboolne ☼ eesmärk: rekonstrueerida visuaalse informatsiooni sünd, kasutamine Ludmilla Jordanova “Vaade minevikku: visuaalne ja materiaalne tõendusmaterjal ajaloolises uurimistöös” ☼ kuidas kasutada erinevaid visuaalseid ja ainelisi allikaid mineviku uurimisel “Visuaalkultuuri ajalugu: Lääne tsivilisatsioon 18.–21. sajandil” ☼ mitmekesisus: esimene ülevaateteos visuaalkultuuri ajaloost Euroopas (varauusajast tänapäevani)
tõttu ei saa nad pead pöörata. (asja point on selles, et inimesed (meie) istuvad seal maa aal koopas, ja ei saa aru mis selle väljaspool toimub (phms kuidas maailm eksisteerib, kes on Jumal ja muud sellist..) ja meie ei saagi seda teada saada, sest me pole filoosofid) Pidusöök: 36) Erose kui filosoofi lühiiseloomustus ja mille poolest erineb filosoof jumalatest ja nõmedatest (inimestest) Eros (armastus kauni vastu) kui filosoof on midagi sureliku ja surematu vahepealset, ehk Võimas deemon, sest eks deemon ole ju midagi jumala ja inimese vahepealset. Filosoof ihaldab tark olla ning sellega on ta erinev Jumalatest ja nõmedatest, kuna esimesed on juba targad (kuigi ise nad ennast sellistena ei arva) ja neil pole vaja veelgi targemaks olla aga inimeste ehk nõmedatega on niipidi, et nad arvavad, et nad on targad (tegelikult pole) ning ei prüügi arukust juurde saada.
· oli rännanud Idamaades, Egiptuses ja Mesopotaamias, tundis geomaatriat, matem., astronoomiat, oskas ennustada päikesevarjutusi = peetakse Kr. filosoofia ja teaduse tajajaks · järgnevad fil pidasid algaineks õhku, tuld, maad; kuidas tekkis algainest kogu loodus · Demokritos V IV saj. vahetuseul = maailm koosneb langevatest ja põrkuvatest aatomitest (jagamatud osakesed) · ka hing koosneb aatomitest st hing pole surematu · algus arutles fil kogu looduse ja maailmakorralduse üle, pikapeale kasvasid sellest välja iseseisvad teadusharud · Matem: - teoreem (theorema vaatluse tulemus, vaatlusel põhinev tulemus) · Pythagoras VI saj eKr, kogu maailmakorraldus põhineb arvudevahelistel suhetel · Hippokrates V-IV saj. vahetusel eKr kirjutas mitmeköitelise arstide käsiraamatu, haiguse põhjused on looduslikud, mõõdukas toitumine, arstitõtus · Herodotos V saj
heade inimeste juurde. Kuna filosoofi tegusus pole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele, siis oleks filosoof suremise korral võimeline hinge kehast eraldama. Kuna aga keha segab hinge tõde nägemast ning petab teda, siis on keha eraldades hingel võimalik puhast tõde näha. Ka arukus saab inimesele osaks ainult siis, kui ta on surnud. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. Kebes küsib Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga. Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest. Esitage see tõestus argumendi kujul. Kõik ümbritsev sünnib taolisel viisil - vastandid vastanditest, seega on ka elamine ja suremine vastandid. Kui aga elavad sünnivad surnuist,
Sissepööratud tundelise loomuga, loojatemperamendilt ja maailmavaatelt Suitsust ja Tuglasest erinev, oli Enno kahtlemata tugev mõtleja ja ennast hariv intellektuaal. Enno ka esimene vabavärsiga katsetaja. Tõsisemaks panuseks luuleuuendusse on Enno 1909. ja 1910. aastal ilmunud kaks esimest luulekogu "Uued luuletused" (1909) - esitab poeetilise ja teosoofilise maailmapildi põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno loodussümbolid vihjavad teispoolsusele ja samas inimlikele hingeseisunditele, kehtestades inimese, nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam, ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud
keha jaoks. Filosoofi tegusus ei ole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele- niivõrd kui tal on võimalik kehast eemalduda. Kuniks on filosoofil keha hingega koos ei saavutata tõde. Keha on põhjus, miks sünnivad sõjad, ihad ning muud haigused. Teadmised saabuvad alles pärast surma, arukus aga siis kui kehast vabanetakse. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul. Lahkunute hinged on Hadeses. Surnuist sünnivad tagasi elavad, kui neid poleks ei saaks nad ka tagasi sündida. Kellel on mingi vastand, sünnib tagasi oma vastandina.Ei ole võimalik, et
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
Kalmevorm, nagu ka matmisrituaal, peegeldab alati kujutelma sellest, mis juhtub pärast surma. Kalmel on tihti individuaalne vorm, mis on eri inimeste puhul erinev ning peegeldab surnu sotsiaalset või religioosset staatust. Kalme peaatribuut on hauakivi. Kivide seotus kalmetega on tuntud kogu maailmas: megaliidid, püramiidid jne. Samamoodi on kivid olnud mitmes kultuuris hinge sümboliks ja eluasemeks - nii nagu kalmes on surnu, on kivis surnu surematu hing. Kivide tähendust on seostatud esivanemate ja loodusvaimude kultuse, fetisismi ja animismiga. Kivid seonduvad ka mägedega ning sedakaudu energiakeskustega ümbritseva maastiku suhtes ning toimivad kommunikatsioonivahendina inimeste ja jumalate vahel. Animistlikus kultuuris võis kivi tähistada surnu hinge, loodusvaimu või muu üleloomuliku olendi püsivat elupaika.32 Hauakivi on nüüdisajalise kalme peamine atribuut. Tänapäeva kalmete ja hauaplaatide
juab kohale reaalsus 37. if you sleep you sleep alone, if you dream, you not alone 38. kiireim viis lpetada on see kaotada 39. piisaka vaid hest naeratusest vi ilusasti tlemisest, et muuta kellegi pe MinaOlenKiks tavakasutaja Postitatud: 28.dets 2008 16:32 39. piisaka vaid hest naeratusest vi ilusasti tlemisest, et muuta kellegi pev eriliseks 40. Suur tkk on ennegi suid lhki ajanud, sealt edasi sltub sltub juba sellest, kui tugevad on lualuud 41. Inimese hing on surematu 42. he inimese surm on katastriif, miljoni inimese surm aga statistika 43. Parim kaitse on rnnak 44. nnon kui tuul-kord puhub, kord mitte 45. S selleks, et elada, mitte ra ela selleks, et sa 46. Telist spra tuntakse hdas 47. Tdruk, kes on korra haiget saanud, pole enam endine. 48. Vihasena vib pidada parima kne, mida hilejm kahetseda tuleb 49. Armastus on see, kui liblikas lendab suhu ja elab khus edasi. 50. Paljud saavad elus lilli, aga ainult see on eriline, kuna sina kinkiseid selle 51
teadlaseks; esimene, kes proovis maailma ja füüsika seaduseid seletada teaduslikult ning ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt; astronoom Herakleitos, Pythagoras Hinge esmane/originaalne kodu oli tähtedes, sealt kukkus see maa peale ja seostus kehaga. Kuna hing oli mujalt pärit, oli inimene Maal võõras ning pidi püüdlema vabanemise poole - lihast pääsemise poole. Sel moel saaks hing pääseda taevasesse kodusse. Hing oli surematu, ta elas üle keha surma. Hing sünnib muutkui uuesti, vahepealse aja veedab see allmaailmas puhastuses. Kui hing oli läbi teinud teatud arvu uuestisünde pääses see uuesti sündimise ringist välja. 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult.
Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud mitu varianti erinevates keeltes, sest sumeri legendid rändasid edasi teistele rahvastele. Sisu lühidalt: Uruki linnriigis valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgames, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama. Mehed sõbrunevad ja teevad vägitegusid, Gilgames ütleb ära jumalanna Istari armastusavaldusele, mistõttu too Enkidu suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad.
arvates märku sellest, et filosoof ei naudi oma keha. Milleks siis seda rudimenti omada. Kui hing üritab midagi vaadelda siis kehalised meeled petavad hinge. Kui meeled inimest ei sega siis saab vaim kõige paremini arutleda. Keha oma söögi isuga ja asjade isuga tekitab meile vaid sekeldusi, mis ei lase mõtlemisega tegeleda. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul. Sokrates toob näite et igale tegevusele järgneb teine tegevus. Näiteks magamisele järgneb ärkamine ja vastubidi. Päikese tõusule järgneb Päikese loojumine. Järelikult peab sünnile
inimeste juurde. Pealegi tegelevadki filosoofid vaid hinge eemaldamisega kehast, kuna keha tajud ja ihad takistavad hingel tõeni jõudmast. Nende himude tõttu on olemas sõjad, mässud, võitlused ja kõik muu rahutu, mis segavad tunnetamast selget. Vaid keha arutusest eraldatuna on võimalik tõeline arukus, mille poole filosoofid pürgivad. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul. Kellel on olemas mingi vastand, ei sünni kusagilt mujalt kui oma vastandist. Ei ole ilusat ilma inetuta, õiglust ebaõigluseta ja vastupidi. Sama on inimese surma ja sünniga. Elamine tekib
Tuleb aidata üksteist 6) Aja käsitlus on erinev. Läänes on lineaarne aeg ühe suunaline millel on algus ja lõpp. Aeg maailma loomisega e. genesis. (Jumal lõi maailma 6 päevaga). Aeg lõppeb maailma lõpuga e. apocalypsis. Idas aga on aja käsitlus tsükliline toimub pidev uuesti sündide ahel e. sansara - läänes teatakse seda nime all reinkarnatsioon uuesti sünd sama liigi esindajana või siis Transmigratsioon teise liigi esindajana. Hing on surematu. Pythagoras uskus hindede rändamisse. Ei tohi kunagi koera lüüa, sest koera valu niutsatusest võib ära tunda oma surnud sõbra hääle. Vana india õpetused: Filosoofilised õpetused jagunevad kaheks: 1) Ametllikud õpetused tunnustab kasti süsteemi(induism), toetusid pühadele tekstidele/raamatutele 2) Mitte ametlikud õpetused ei tunnusta kastisüsteemi (budism). Ei tunnistanud vedasid (pühad tekstid). Jagunevad, sest a) suhe kastisüsteemiga (e. varna) seisuslik ühiskond
Kolmekorruseline maailmapilt. Maailm jaguneb ruumiliselt üksteise kohal asetsevatest sfääridest: allilm (surnud ja jumalad), keskmine maailm (inimesed, loomad, jumalad) ja taevas, jumalate asupaik. Arusaam jumalast oli antropomorfne. Jumalad on inimlikud, sigivad, sõdivad, omavad inimlikke tundeid jne. Jumalad on inimestest tugevamad ja targemad ning surematud. Sumerite arvates nagu ka kreeklaste arvates oli peamiseks erinevuseks inimese ja jumala varem see, et jumal on surematu. Jumal polnud kõikvõimas, surelik võis teda tüssata. Sõnal dingir puudub sugu, kuid jumalatel on siiski igaühel sugu. Peajumala ümber on õukond, mis koosneb tema sugulastest. Jumalate põhiatribuut oli me, vägi, mille abil nad juhivad maailma käiku. Igal linnriigil oli oma panteon. Linnriigi domineerides teiste üle sai selle linnriigi jumal peajumalaks. Riikidevahelist võitlust nähti jumalate võitlusena.
seega need, kellel pole elu mõtet, on selle eest ise vastutavad (Sartre) See, kui ma vabandan, et mul pole olnud võimalusi endale hea elu loomiseks, on pelgalt enese petmine(Sartre) 2. Kas on võimalik jumalat defineerida? jumala olemus kristlikus monoteismis. Üldtuntud definitsioon: Igavene teisel pool aega ja ruumi ekisteeriv isikusus, kes lõi maailma ja kelle kolm kõige tähtsamat predikaati on: *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus - Ta on igavene, surematu. - Ta on olend, kelle kohta ei saa küsida, kus ta on. Tal pole ruumilisi koordinaate. Sellepärast on talle tulevikusündmused ette näha - Ei saa küsida, kus ta on praegu, kus ta oli enne. Ta on aja mõttes teisel pool. Ta vaatab aega kõrvalt. Tal pole probleemi teada, mida me teeme pärast(N: 2 aasta pärast), kuigi see on ju meie enda valida, mida me teeme. Filosoofiline definitsioon: transtsendentne(väljaspool aega ja ruumi), ontoloogiline(ta on
Reparatsioone vähendati. Saksamaal (eeldame). Saksamaa hakkas arendama lepituspoliitikat. Erinevatele Prantsuse sammudele ei vastatud. Idapakt. Venemaa 1917. aasta alguseks kujunenud revolutsiooniline situatsioon. Põhjusteks oli: majanduslikud (sõja tõttu oli tekkinud tööjõu puudus, mehed olid sõdimas; ettevõtetel oli sageli tooraine puudus, mis oli tingitud transpordi puudusest raudtee töötas sõjategevuse jaoks; Rasputin suure mõjuga surematu mees tsaari juures. Nikolai loobus troonist, tema vend samuti. Tsaari võim kadus. Veebruari revolutsioon 1917. kirjutas ise alla, kuid nimetatakse kukutamiseks. Võimule tuli ajutine valitsus. Viis läbi demokratiseerumise protsessi. Palju vabadusi ja kuulutati väljapoliitiline amnestia. Poliitvangid lasti välja. Hakati moodustama valitsusi. Said need, kes kõvemini karjusid. Alates juulist nõukogusid kuulda ei võetud. Enamlased tahtsid võimule, üritasid riigipööret.
hilisemas perioodis esitas oma ideedeõpetuse ja selle väljenduse peamistes filosoofiavaldkonades. Hilisemad dialoogid käsitlevad metafüüsikat, eetikat ja loogikasse puutuvaid küsimusi. Platoni ideedeõpetus põhineb arusaamal, et nähtava maailma asjad põhinevad ainetutel, igavestel ja muutumatutel olemustel ehk ideedel. Seega saame me eristada kahte maailma olemuslikku ja nähtumuslikku. Inimese hing on surematu ja see on suuteline meenutama asju ja ideid, mida ta on näinud enne kehaga ühinemist. Platon nimetab seda meetodit dialektikaks. 77. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Sokrates ise ei kirjutanud oma eluajal midagi, sest arvas, et kirjutamise käigus kaugenevad sõnad oma tõelisest tähendusest veelgi. Platoni dialoogides on Sokrates tihti vestluse juht ning tal on küsimustes oma arvamus, mistõttu ta ei ole sageli Platoni ideede kandja. 78
Tegelikult on Asurad india mütoloogias mingid vanemad jumalad, kes on ka hinduismi mingil viisil integreeritud. Indo-Euroopa jumalad peavad ikka tähtsamad olema, seetõttu tehakse vanad jumalad pahadeks. Rigveda (Rgveda): Lugu algolendist. Tundub, et väga struktuurselt sarnane lugu. Purusa on samas asendis, mis muidu oleks muna. Tal on 10k pead ja jalga. Tema ongi universum. Ta ohverdatakse ja teatav osa tema kehast saab meie maailmaks ja teatav osa jääb välja, mis on surematu maailm mv.s Üks osa kehast sõdalased, reied suudrad, kes on teenindajad. Purusa vaimust sai kuu, silmast päike. Hingeõhust tuul, jalgadest maa, nabast ilm või atmosfäär. Hiina loomismüüdid (neid on väga palju): Alguses on taevas ja maa vormitud, kaootilised. Olemas samamoodi nagu kanamuna sees kanapoeg (loode, munakollane, valge...). Mingisugusel kujul on ta seega seal olemas. Vormitusest sünnib Pangu - esimene looja. Pan - keerd, gu - looja. Looja oli keerdus ürgmuna seees
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
nähtuste, omadusi, olekuid ning tehteid, mis on mõeldavad eraldi esemest, nähtusest. Konkreetsed mõisted (ik concrete term) nt taim, kolmnurk, kuu, tähistavad kindlalt piiritletuid esemeid, nähtusi, isikuid, fakte, sündmusi ning teadvuse seisundeid. Positiivsed mõisted (ik positive term) nt mõttekas, tark, surelik, loll, tähistavad ühe või teise kvaliteedi, tunnuse olemasolu. Negatiivsed mõisted (ik negative term) nt mõttetu, surematu, mitteloll, tähistavad mingi kvaliteedi, tunnuse puudumist. Kogumõisted e koondavad mõisted (ik collective term) nt inimkond, armee, rahvas, mets, tähistavad esemete, nähtuste gruppi kui tervikut. Koondavat mõistet tähistav sõna on küll tavaliselt ainsuses, kuid mitte alati. Nt Koer on loom (kõik koerad on loomad). Maja on ehitis (kõik majad on ehitised) Koer suri ära (konkreetne koer)
Sellise jumalikustatud kuninga funktsioon oli looduse mõjutamine. Loodus kui bioloogiline organism, mida sai mõjutada rituaalse seksuaalaktiga. Jumalikustatud jumal siis teeb rituaalsest seksuaalakti, mis viljastab loodust. Nt Babüloonias püha abielu akt- preester pani ilmselt preestrinnat avalikult ja kogu rahvas vaatas. Viib läbi selliseid rituaal, mis siis peaksid hoidma loodust toimimas. Kuninga juures veel üks omadus ehk ta peab olema surematu, perfektne. See põhjustras probleeme, kuna inimesel siiski omadus vananeda. Mitmetes kultuurides tekkis komme, et kuningas tuleb tappa sel ajal kui ta pole veel vana. Nt sunniti võtma mürki. Frazer uskus, et see on olnud kindel tava ja need vähesed näited, mis teada vaid kinnitavad seda. Praktikana sellist kommet aga enam pole(vähemalt pole leitud rahvast kes seda praktiseeriks) aga see jätnud jälgi mütoloogiasse nt kangelane kukutab eelkäija võimult
Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata algkujud. Koopa võrdpilt . Inimese hing on surematu ja on näinud ideid enne sündimist. On kõrgemad ja madalamad ideed Aristoteles- Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika,
Loomulikult kahetses ta kõike siiralt, mida paha teind oli. Teeba kuningas Kreon andis talle naiseks oma tütre Megaira. Hera saadetud meeltesegaduses tappis H oma naise ja lapsed. Süüteo hüvitamiseks või surematuse saamiseks pidi H Delfi oraakli sõnul Eurystheuse 12 ülesannet täitma. 12 vägitööd (kr. dodekathlos ) 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi, kandis hiljem tema nahka, mis muutis haavamatuks; 2. Tappis Lerna Hydra (9-pealine koletis, üks pea oli surematu ning iga muu pea maharaiumisel kasvas 2 asemele. H nõbu Iolaos aitas: kõrvetas maharaiutud kohad kinni, siis ei kasvanud enam asemele. Surematu pea mattis H kalju alla.); 3. Püüdis kinni Kerynitia metsas eluneva Artemisele pühendatud emahirve; 4. Püüdis kinni suure metssea Erymanthose mäel jooksutas ja väsitas notsu ära ning ajas siis lumme; 5. Puhastas 1 päevaga Augeiase tallid juhtis 2 jõge kokku ning pani voolama läbi tallide; 6
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
A: Igal juhul ei oma see tähtsust. Juba see, mida sa ütlesid, ületab arusaamisvõime. D: Ja, kuna me vaidlustame vaid maiseid teadmisi ja arusaamu aga need on vaid piirangud, mis on peale pandud teiste inimeste poolt. Loomine on suvalises aspektis suurepärane selles mõttes, mida kujutatakse ette Maa peal. See ei ole kuidagi seotud sellega, mida me teame ja mõistame. Inimene pole masin ta on midagi palju sügava- mat. A: Seda teavad kõik. Kõigil on hing, mis on surematu. D: Mitte ainult sees. A: See tähendab? D: Hing, nagu sa teda kutsud, ei ole kehas, vähemalt mitte tervikuna. A: Kus ta siis asetseb? D: Kuskil üleval kõrgemal igaühest. A: Ja kuidas ta seal asub? D: Kohe seletan. Iga inimese kohal on miski, mis on sarnane kerale. See on läbi- paistev ja valkjas, selle sees on miniatuurne füüsilise vormi koopia. Kujuta seda ette kui kaksikut väiksemate mõõtmetega. See kera on seotud kehaga paksu keerutatud
kasvab välja kõrgeim jumal Ahura Mazda e Isand Tarkus realiseerub tarkuse jõuna Kõik need 3 (Varuna, Mithra, Ahura Mazda) peavad üleval hoidma kõrget eetikakoodeksit ning ka ise sellele alluma Jumal ei ole armastus, aga armastus on jumal Jumalad muutusid olenevalt ühiskonnast, Mithrast sai sõjajumal Kui tulid sõjavankrid, siis kujutati neid jumalaid nendel ning neid juhtimas Jumalatest rääkides kasutati nende kohta tiitleid Amesha (avesta keeles surematu, sanskriti vaste Amrta) ning Daiva/Daeva (Indias Deva) Ahura isandad, Daeva kurjem pool (zarahustra järgi) Indias vastupidi Head vaimud Yasata mudelid hilisemates ühiskondades inglitele Peajumala kirjeldamine 1. Olevat 2 vaimu Spenta Mainyu, Angra Mainyu Spenta on hea vaim ja Angra halb. Mõlemad olnud peajumala Ahura Mazda kaksikud lapsed, nende vastasseis (olla hea ja halb) on nende enda valik, maailm ongi nende võitlusest selline nagu see on. Ahura
et viia läbi oma öiseid kombetalitusi. Igal aastal pühitseti ka uusi liikmeid. Põhimõtteliselt võisid saada pühendatuks kõik soovijad, kui neil ei lasunud süüd veretöö pärast. Eleusise rituaalide ja nendega seonduvate uskumuste üksikasjad pole täpselt teada. Pisut paremini teame, mida arvasid surmajärgsusest Orpheuse müsteeriumide pidajad. Orpheus oli müütiline laulik, kes olevat esimesena inimestele müsteeriume õpetanud. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid aheldatud sureliku keha külge, karistuseks ühe ühe muistse kuritöö eest. Hing ihkab kehast vabaneda, kuid on määratud pärast surma sündima ikka ja jälle uude, olgu inimese, looma või taime kehasse. Vaid õiged rituaalis ja eriti vooruslik ning kasin elu võivad vabastada hinge lõpmatust taaskehastumise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele. Müsteeriumid olid küllalt levinud, kuid puudutasid nähtavasti siiski vaid kreeklaste vähemust
et viia läbi oma öiseid kombetalitusi. Igal aastal pühitseti ka uusi liikmeid. Põhimõtteliselt võisid saada pühendatuks kõik soovijad, kui neil ei lasunud süüd veretöö pärast. Eleusise rituaalide ja nendega seonduvate uskumuste üksikasjad pole täpselt teada. Pisut paremini teame, mida arvasid surmajärgsusest Orpheuse müsteeriumide pidajad. Orpheus oli müütiline laulik, kes olevat esimesena inimestele müsteeriume õpetanud. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid aheldatud sureliku keha külge, karistuseks ühe ühe muistse kuritöö eest. Hing ihkab kehast vabaneda, kuid on määratud pärast surma sündima ikka ja jälle uude, olgu inimese, looma või taime kehasse. Vaid õiged rituaalis ja eriti vooruslik ning kasin elu võivad vabastada hinge lõpmatust taaskehastumise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele. Müsteeriumid olid küllalt levinud, kuid puudutasid nähtavasti siiski vaid kreeklaste vähemust
Kant on kaasaegse filosoofia isa – arheoloogiline käsitlus – kiht kihilt hakatakse kaasaegset kultuuri maha võtma, lahti kaevama. Esimene aste on viide sellele, et kaasaegne filosoofia pole mitte ainult idealistlik, vaid ka kantiaanlik. Pole midagi üllatavat, et see nii on. Aga Kanti juured on omakorda kristlikus teoloogias. Kanti käsitleti kristluse teoloogiana, „kõige purustaja“. Ta tahtis tõestada ratsionaalselt kristlike dogmasid – jumal eksisteerib ja hing on surematu. Oma puhta mõistuse kriitikas näitas, et need dogmad on ebakorrektsed – jumalatõestused ja hinge surematus. Nietzsche väidab, et see on kõik näiline. Kant ei püüa kristlust hävitada, vaid päästa. Kanti ja kantiaanluse kriitika: juttu on vanast ideaalist, kus on kaks komponenti: „tõene maailm“ ja moraal kui maailma olemus mõiste. See vana ideaal on metafüüsika. Postmetafüüsiline ajastu sel ajal. Kant oli see, kes juhatakas metafüüsiliest filosoofiast välja.
ta ilmutada. MARCELLUS: Kuid ärge minge. HORATIO: Mitte mingil juhul! HAMLET: Ei vasta ta. Ma järgnen temale. HORATIO: Ei, ärge minge, prints. HAMLET: Mis karta mul? Ma oma elust küünevõrd ei hooli; ja mis ta vib mu hingelegi teha? See nagu temagi on surematu. Ta kutsub jälle mind. Ma järgnen tal. HORATIO: Kui aga võtab seal nii kohutava kuju, et tõukab troonilt teie mõistuse ning ajab hulluks teid? HAMLET: Käi ees, sul järgnen ma. MARCELLUS: Ei lähe te, mu prints. HORATIO: Prints Hamlet! HAMLET: Mu saatus kutsub mind. VAIM ja HAMLET lahkuvad. HORATIO: Ta läheb kujutlusest meeletuks MARCELLUS: Siis lähme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
