What are the advantages and disadvantages of living forever? Scientists believe that in 30 years we have a technology, that makes possible to live forever. Being immortal has its advantages and disadvantages, which you can't just look over. Living for decades or even eons, a person gets the chance to see his future generations. It gives an opportunity to see, how fast the world changes every day. I think most people, who hear about being immortal, think that it would be great. But if they think about it, then they realise that it also has its bad side. For example, you won't grow older of the age you started being immortal, and you will always have the same look, just as 30 or 50 years ago. All the memories from your childhood will vanish in time. A problem with population would come up in 20-30 years after making people immortal. The world is even now being overcrowded in many places, such ...
,,Phaidon" on üks Platoni dialoogidest, milles Platon jutustab Echekratesele Sokratese viimasest elupäevast. Sokrates veetis oma viimase elupäeva koos oma õpilastega ning ,,Phaidon" annab edasi peetud jutuajamise sisu. Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks
Filmi analüüs Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" Rezhissöör Bernard Rose´i film ,,Keelatud armastus" (,,Immortal Beloved") (,,Surematu armastus", ,,Igavene armastus") valmis aastal 1944. Filmivõtted toimusid Prahas ja selle läheduses. Filmi peaosas Gary Oldman Beethovenina. ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Film on ehitatud üles kolme naise, hotellihoidja ning helilooja sekretäri Schindleri vestlustena, kus viimane peab välja selgitama Beethoveni igavese armastuse, kuna kogu tema pärandus oli pärandatud just sellele daamile ja Schindler pidi kindlameelselt oma sõbra viimase soovi täitma. Draama avaneb killukaupa, kokku sulandatud Beethoveni elu ning väljamõeldistega. Filmist käib taustamuusikana läbi palju helilooja teoseid, näiteks ,,Kreutzer", ,,Für Elise", ,,Kuupaistesonaat" ning teisigi. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi t...
1.Inimsoo 5 ajastut Kuldne sugupõlv, hõbedane sugupõlv, pronksine sugupõlv, kangelaste sugupõlv, raudne sugupõlv 2.Missugused olid Prometheuse teened inimkonna ees? Kinkis tule, õpetas loomi taltsutama, õpetas haigustega võitlema, õpetas oraakleid tõlgitsema 3.Kuidas karistas Zeus Prometheust ja kes ta lõpuks vabastas? Zeus kinnitas Prometeuse kalju külge ja saatis iga päev sinna oma kotka kes P maksa ära nokkis. P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna herakles jõu hera piima sai ta surematuse ja tänu oma vägitegudele andsid jumalad talle surematuse 5.Heraklese 12 vägitegu 1.Nema lõvi nahk 2.Lerna hüdra 3.Keryneia emahirv 4.Sõnniku rookimine Angeiase tallidest 6.Stympholose linnud 7.Kreeta härg 8.Diomedese märad 9. Hippotyte vöö 10.Geryoni kariloomad 11.Hesperiitide õunad 12.Kerberos 6.Mis on müüt müüt- uskumusega seotud pärimuslikud jutustused maailma
on ilmunud neli raamatut: 2005. aastal ,,Videvik", 2006. aastal ,,Noorkuu", 2007. aastal ,,Päikesevarjutus" ja 2008 aasta sügisel ,,Koidukuma". Ka Stephenie Meyeri täiskasvanutele mõeldud ,,Hosti" on saatnud suur menu. · Põhjustagajärg seos: 1. Kuna Bellal oli raske sünnitus, pidi Edward ta vampiiriks muutma. 2. Kuna Volturid arvasid, et Bella ja Edwardi laps on surematu, tahtsid nad Cullenid ja ohtu kujutava lapse tappa. 3. Kuna Bella oskas oma ,,kilpi" üle kogu oma perekonna ja sõprade panna, ei saanud Volturid neile midagi halba teha. 4. Kuna Alice leidis Renesmeega sarnase surematu lapse, kes oli nüüd juba teismeline, ja kuna ta polnud ohtlik, ei olnud ka Volturidel põhjust Renesmeed tappa. 5
Heraklese 12 vägitegu : 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi, kandis hiljem tema nahka, mis muutis haavamatuks; 2. Tappis Lerna Hydra (9-pealine koletis, üks pea oli surematu ning iga muu pea maharaiumisel kasvas 2 asemele. H nõbu Iolaos aitas: kõrvetas maharaiutud kohad kinni, siis ei kasvanud enam asemele. Surematu pea mattis H kalju alla.); 3. Püüdis kinni Kerynitia metsas eluneva Artemisele pühendatud emahirve; 4. Püüdis kinni suure metssea Erymanthose mäel jooksutas ja väsitas notsu ära ning ajas siis lumme; 5. Puhastas 1 päevaga Augeiase tallid juhtis 2 jõge kokku ning pani voolama läbi tallide; 6. Ajas ära Stymphalose rahva nuhtluse inimsööjad linnud peletas nad peidust välja ning laskis maha; 7
Platon on seisukohal, et inimesel pole õigust endalt elu võtta, ta peab ootama, et Jumal teda kutsuks (Salumaa, 1991, lk 69- 70). 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) Xenokrates omistas hinge surematuse ka loomahingele. Seetõttu propageeris ta loobumist liha tarvitamisest, kuna seeläbi omandavat jõudu üksnes hinge madalam osa- mõistmatus (Salumaa, 1991, lk 88). 1.5 Aristoteles (384-322 eKr) Aristotelese arvates on mõistuslik vaim muutumatu, kadumatu – seega ka surematu ning tekkimatu. See kehtib vaid hinge mõistusliku osa suhtes: nii vegetatiivsed kui ka animaalsed elemendid hävivad koos kehaga (Salumaa, 1991, lk 124-125). 1.6 Straton (u 335-269 eKr) Straton kuulub peripateetikute koolkonda. Straton eitab igasuguse hinge ning vaimsuse olemasolu. Ta väidab, et hing „peab elu lõpul üha enam nõrgenema ja lõpuks hävinema“ (Salumaa, 1991, lk 144). 1.7 Stoikude koolkond
Alkeemiku kokkuvõte Nicholas Flamel- kasutas valenime Nick Fleming, oli kuulus alkeemik ja tema aura oli piparmündi lõhnaga, ta oli surematu inimene Perenelle Flamel (valenimi Perry Fleming)- oli väga võimas võlur, kes oli raamatu vältel Dee käes vangis, ta oli surematu inimene Josh Newman- oli üks kaksikutest, kes oli puhta auraga,Joshil oli kuldne ja apelsini lõhnaga, Töötas raamatupoes Nicholas oli ta tööandja Sophie Newman- oli teine kaksik, kellel oli puhas aura, tal oli see vanillijäätise lõnaga, töötas kohvikus Kohvitass Nende vanemad olid kuulsad arheoloogid, kes viibisid pidevalt väljakaevamistel. Dr. John Dee- oli surematu inimene, väga võimas võlur, kartis Perenelle i, Töötas Morrigani ja
elada vabadust orjastatud talupojad aga igatsesid. Laulupidu ühendas mässumeelseid ja andis põhjapinnase usuks, et koos saavad nad priiks. Traditsioon laulda, meenutades kokkuhoiduvust ja usku vabadusse, on tänaseni säilinud, sest seda on vaja, see on osa igast eestlasest, kes vähegi oma rahva eest seisab ja kannatab. Ameerika luuletaja Delmore Schwartzi süvamõtteline fraas kinnitas mu oletust, et inimene on alati igatsenud igikestvust. ,,Ainult minevik on surematu," väärikalt kõlav tõde, mis õigustab religiooni, alkeemikute ja maagide elutööd: otsida võimalust jääda ajalukku, kinnitada osake endast traditsioonidega ülekoormatud igavikku. Daniel Vaariku tähelepanek võrdleb seda tungi saada osa surematusest kõikvõimsa looduse seadustega: ,,Traditsioonidele on iseloomulik mineviku venitamine tagurpidi pikksilmaks, mille toru otsast sisse vaadates jääb mulje, et mingi asi on olnud aegade
Ain Kalmus „Juudas“ Pettumine ja selle tagajärjed Juudas pettus Jeesuses ja arvas, et Jeesus ei olegi Messias. „Kui ta ongi Messias, siis miks ta ennast ilmutanud pole“ – küsis Juudas eneselt. Ehk mõtles ta, et kui Jeesus ongi Messias, siis peaks ta ju olema surematu, ning kui ma ta reedaks, siis ehk ta ilmutaks end. Juudas oli elanud 3 aastat koos Jeesusega, olnud 3 aastat tema jünger. Ehk ta kannatus lihtsalt katkes ja ta tahtis teada saada tõde – kas messias on leitud? Mis põhjusel Juudas otsustas Jeesuse ära anda ümberlõikamatute kätte? Me ei tea, aga me võime oletata, miks ta seda tegi. Võimalikke põhjuseid on palju. Esimeseks: Kõigepealt läks ta Ülempreestriga kohtuma ainult sellepärast, et Jael ütles talle et too teda taga otsib.
vormideta. Kuna vorm on liikumapanev jõud, siis allapoole liikudes jõutakse esmase mateeriani (mateeria prima). Ülespoole liikudes jõutakse esmase liikumapanija Jumalani. Aristotelese järgi on jumal vormitu ja liikumatu, ning esmatähtsusetu. Platoni arvates pidi inimestel olema religioon. Ta uskus, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta Jumalasse. Usule jumalasse lisandub veel usk isiklikusse surematusse. Platoni hingeõpetuse järgi on hing surematu. Hing on pärit ideede maailmast, inimese kehasse satub ta läbi sünni, kus ta on vangis ning igatseb tagasi ideede riiki. Aristoteles ütle, et hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm. Hing oli nii inimestel, taimedel kui ka loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi
Sokratesel õnnestub lõpuks Agathoni veenda selles, et ta jutus ei peitu täit tõde. Kui Eros vajab ilu, hea aga on ilus, siis tal on ka head vaja. Lisaks räägib Sokrates Agathonile loo ühest naisest, kes sarnaselt Sokratesele oli tema jutu ümber lükanud. Naine tõestab, et Eros ei pruugi üldse olla hea ega halb ega midagi konkreetset, vaid võib olla midagi vahepealset. Eros ei pruugi samuti olla jumal, vaid võib olla midagi sureliku ja surematu vahepealset. Teda peetavat üldse deemoniks, kes on jumalate ja inimeste vahendajaks. Selle päris ta oma vanematelt, emalt selle, et elab pidevalt millegi puuduses, head oma mehisuse, reipuse ja arukuse poole püüdlemise aga isalt. Samas tegeles Eros ka filosoofiaga, et saada targaks, sest hetkel oli ta vaid poolel teel. Jumalad ei tegele filosoofiaga, nad on juba targad. Tarkust ajavad taga vaid need, kes on pooleldi nõmedad. Nõmedad
Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse - ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata (ideede algkujud). Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa abil. Inimesed on alatiselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda
Kõik see viis liikumise mõneks ajaks sügavasse kriisi tundus, et noor Jehoova tunnistajate liikumine laguneb laiali 5) Millesse usuvad Jehoova tunnistajad? Mis eristab neid kristlastest? ei tunnistata mitte ühtegi teist autoriteeti peale Piibli kogu õpetus põhineb ainult sõna-sõnalisel piiblitõlgendamisel. Nad ei tunnista kolmainuõpetust ainult Jehoova on jumal. Nad õpetavad ka, et inimese hing ei ole surematu. Jehoova tunnistajate usk on küll kristliku algupäraga, kaugenenud aga kristlusest nii õpetuses kui kultuses, sarnanedes pigem juutlusega. 6) Millal, kus ja kuidas tekkis rastafarianism? Kes oli Ras Tafari (Haile Selassie)? a) Ajalooliselt on rastafarianism kasvanud välja 19. ja 20. sajandi vahetuse Jamaikast, kus mustanahaliste elu oli väga raske. Enamik olid orjad, paljud lihtsalt puruvaesed. Oodati väljapääsu, unistati imelisest paigast, kus kõik on hea
Vaikime kui ühest suust. Jalgel maas kui kähar vahulaine Ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu Kurbust kanda nagu õnne mõnda Siis nagu sirguks sinu tiibe redel Helgelt heliotroop Valkjasroheline siid Nire sõlm Väike sõsar Pingul kõrte siid Impressionism Ekspressionism "Ah! Toredaim on elamine "Ah, puu, kõik õied minu maine üle saja! ja vägev vere surematu Kõik lõhnad mulle, väike püüd! rikas lill! Mind võidab Rõõmu ihar, Mu meeled ammu oodand hõiskav hüüd, ärevil ma iial pole kaaluv ega nii mõne pika igatsuseaja." kaine."
meelepaha. Dialoogis "Pidusöök" kirjeldab Platon filosoofi kui targa ja nõmeda vahepealset, kusjuures targad on ainsana jumalad, kuna neil on surematutena ligipääs igavesele tarkusele, ja nõmedad on need, kes peavad ennast surelikena tarkadeks ja arvavad, et nad teavad juba kõike, st peavad ennast jumalasarnaseks ega huvitu enam teadmiste omandamisest. Filosoof oleks siis aga see, et kes surelikuna tunnistab oma küündimatust ja püüdleb pidevalt surematu tarkuse poole. Selle võiks ta aga saavutada alles vabanedes oma surelikkuse seisusest, st surres. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus (poiesis). Loomingu liikidest on surematusele kõige lähedasem tarkust püüdlev looming, st kaunid kõned ja filosoofilised mõtted. Kunstilooming, kogu käsitöö jms on kaduv nagu kogu looming, mis vajab meediumiks mingitlaadi kehalisust või ka
Teosoofia raamatutes on äratoodud kolm tõde, mis on absoluutsed ja mis ei kao kunagi. Neid tõdesid on samas väga raske väljendada. Need tõed on kõike haaravad, nagu elu isegi ja samas lihtsad, neid võib mõista iga inimene. · Jumal eksisteerib ja ta on hea. Ta on suur eluandja, mis on meis ja meie ümber. Ta on surematu ja igavesti loob heaolu. Teda ei saa kuulda, näha, katsuda, kuid teda on võimalik tunnetada inimese poolt · Inimene on surematu · Absoluutse õigluse Jumalik seadus juhib kõike maailmas, et iga inimene on iseendale kohtunik ja elulooja, täites ennast valguse või pimeduse, autasu või karistusega Nüüdisaegsel Teosoofia Ühingul, millesse osa teosoofe kuulub, on kolm põhieesmärki: 1) moodustada inimkonna üleüldise vendluse tuum, mis ei sõltu usutunnistuse, soo, rassi ega ühiskonnaklassi erinevustest; 2) edendada võrdleva usuteaduse, filosoofia ja loodusteaduste uurimist;
Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla. · III. Kolmandaks tööks oli elusalt kinni püüda Artemisele
Achilleus Rakvere Gümnaasium 10.C klass Tim Leesnurm Kes on Achilleus ● Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane ● Ta oli sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg ● Ta oli vapraim kreekalane Trooja sõjas ● Ta on ka Homerose "Iliase" kangelane Achilleuse kand ● Vanema versiooni järgi räägitakse, et Achilleuse ema tahtis Achilleusest surelikkust välja põletada, kuid teda takistati ja Achilleuse ema jättis oma mehe ja lapse maha ● Uuema versiooni järgi kastis Achilleuse ema Acilleuse Styxi jõkke hoides teda kinni tema kandadest, seetõttu jäid kannad püha veest
Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Teosed · "Hamlet" · "Romeo ja Julia" · "Othello" · "Tõrksa taltsutus" · "Suveöö unenägu" · "Talvemuinasjutt" · "Julius Caesar" · "Macbeth" · "Antonius ja Kleopatra"
Soome eepos "Kalevala" Mihkel Paloots 9.b Kalevala faktid.[6] Kalevala koosneb 22000 värsist. Esmatrükk 1835. Koostatud Soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Tõlgitud enam kui 30 keelde. Eepose autor[1] Elias Lönnrot 9. aprill 1802 - 19. märts 1884 Tuntud soome keele arendaja Eepose peategelased Ilmatar[2] Ilmarinen[4] Neitsilik õhuvaim. Imesepp, taeva looja ja meeshing. Väinamöise ema. Surematu. Kutsuti vahel ka Luonnotar. Väinamöise[3] Nimi tuleb sõnast väinä (väina). Vana ja tark mees. Nõidusliku häälega Sisu kirjeldus.[5] Tegevuse keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski pärast Illustreeriv materjal. [7] [8] Kasutatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Elias_L%C3%B6nnrot (13.11.2017) 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmatar (13.11.2017) 3. https://et.wikipedia
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte?
kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu isegi Berliinini. Tema sõnul just see surematu Polk , mis meenutabki, õigemini kosulideerub seda rahavst ning on Putini arvates väga tähtis. See on tähtis poliitiliselt, Venemaa sisepoliitiliselt.
aastal ostis ta oma perele suure maja. Üldiselt Arvatakse, et kirjanik ise tahtis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale, ning järgmised naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks (Tõmmu Daam). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Üldiselt Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Mõned tema toesed: "Hamlet", "Suveöö unenägu", "Othello", "Romeo ja Julia". Pilte
Vaim ja Mateeria Pythagorase arusaam Sarnased mõtted Réne Descartes'i arusaam Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks
Shakespeare kuulsaks oma sonettidega aga kuid nii armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on läks poolenisti. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed arutlemine selle üle, kuidas ajaga 126 on pühendatud kenale noorele kõik laguneb, kuid ilu on siiski meessoost sõbrale ja järgmised (välja surematu. Shakespeare kirjutas arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme Shakespeare siiski mitte antiikaja, liiki: komöödiad, tragöödiad ja vaid kaasaja probleeme ja andis ajaloolised draamad. tegelastele kaasaegsete inimeste Antiigiainelistes näidendites iseloomujooned[1]. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. käsitles
ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõistus (teadmine, mõtlemine); 2. emotsioon (julgus, vaprus); 3.iha (himu, instinkt).Olulisimaks peab Platon hinge surematut osa -mõistust,mis moodustab hinge tõelise olemuse. Emotsioon ja iha on surelikud osad. Kõik kolm esinevad igas hinges, aga erineval määral. Aristotelese arvates on hing see, mis paneb eluvõimelise keha liikuma.Mõistus on,aga ainuke,mis mis on hinges surematu. Voorus on hinge teatud toimimisvõime. Aristoteles jagab hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu- Toituv hing, millel puudub kokkupuude mõistusega, eetilise mõõtega nt: söömine. Püüdlev hing, kust kasvavad välja inimese püüdlused, mis panevad ta tegutsema. Mõistuslik hing -Praktilise mõtlemise võime on suunatud püüdlevale hingele, püüdes leida loomupüüdlustele voorustega kooskõlastuvat vormi
Kuningas Oidipus Sophokles Millest jutt? Teeba linn hukkumas Rahvas palub oma kuningalt Oidipuselt, abi Delfi oraakli juurest saabub Kreon Targa tõde Iokaste mure Koori vaherepliigid Oidipus mõistab oma sünget minevikku Oidipus jääb ootama lõppu Oidipus Teeba kuningas Sai troonile sfinksi mõistatust ära aimates Perekonnatraagika: tappis ise Leion'i ja naitus ema Iokastega (mõlemat teadmatult) Oli hea valitseja, demokraatlik Laste ja alamate vastu armulik Kasvuperes üles kasvanud Needis eelmise kuninga mõrvarit, needes seeläbi iseennast Iokaste Teeba kuninganna Imeilus ja tark Oidipuse ema ja abikaasa Usub seda, mida peab õigeks ja enesele või teistele enam kasulikuks kui jumalik ettekuulutus Kreon Teeba kuninganna Iokaste vend Võimuahne, ent Oidipust-respekteeriv Tark Sihikindel Õiglane Küllaltki kõrges eas ...
Ilias Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas
Edward on heleda nahaga, peaaegu et lumivalge, lummava hääle ja ülivõimsate võimetega noorhärra. Bella tundis tema vastu huvi alates sellest hetkest, kui ta teda esimest korda nägi. Bella teadis, et Edwardil on tema eest midagi varjata ning ta võttis nõuks tõde välja uurida, kuid õige pea nad olid teineteisesse kõrvuni armunud. Edward suudab peatada kiiresti liikuva auto, ta suudab joosta ülikiiresti kõigi ja kõikide eest ning ta ei vanane. Edward on vampiir, kes on surematu, kuid erinevalt teistest vampiiridest ta ei joo inimverd ja tal puuduvad kihvad. Tal on raske olla Bella läheduses, kuna ta januneb tema vere järele ning on samas temasse armunud ning ei taha talle haiget teha. Bella ja Edward on justkui teineteise jaoks loodud nad on hingesugulased. Samas on see Bellale ohtlik, kuna vihmasesse Forksi saabuvad Edwardi pere suurimad vihavaenlased, kes soovivad Cullenite perega asjad selgeks rääkida.
1. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" astub saatusele vastu 2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann ...
Võimas rühm Võimsasse rühma (nimetati ka Vene Viisikuks ja Balakirevi ringiks) kuuluvad lisaks 3 vaadeldavale isikule veel ka Mili Balakirev, Cesar Cui ja rühmituse ideoloog Vladimir Stassov. Võimsa rühma nime sai, kui 1860-ndate aastate keskel ilmus Stassovi muusikakriitiline artikkel, milles vene rahvuslikku muusikute koolkonda nimetati väikeseks, kuid juba võimsaks rühmaks. (Artikkel pidas silmas küll kõiki rahvuslikke heiloojaid, kuid Balakirevi ring oli selleaegsete heliloojate hulgas kõige rahvuslikkum.) Samas võiks selle nime panna ka puhtalt loomingu põhjal- suures osas võimsad teosed (ajaloolised ooperid, programmilised teosed, laulud- kuulates on tunda jõudu ) Aleksandr Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Realism: Olustiku pi...
" (Garson Kanin) 3. ,,Vaju põhja või uju." (William Shakespeare) 4. ,,Suurimad lahingud peetakse meie peas." (Jameson Frank) 5. ,,Inimene pole vaene, kui ta suudab veel naerda." (Raymond Hitchcock) 6. ,,Sooritamata löökidest läheb 100 protsenti märklauast mööda." (Wayne Gretzky) 7. . ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 8. ,,Kes teab, võib-olla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert Browning) 9. ,,Inimese hing on surematu ja hävimatu." (Platon) 10. ,,Tooge mulle ruttu veini, et saaksin meelt kasta ja midagi tarka öelda." (Aristophanes) 11. ,,Edukaid inimesi ei ohusta kunagi läbikukkumised, sest nad pööravad need teadmisteks." (Jim ja Charles Fay) 12. ,,80 protsenti edust seisneb kohaleilmumises." (Woody Allen) 13. ,,Ära näe vaeva, et oma kaasaegsetest või eelkäijatest parem olla. Püüa olla parem kui sina ise." (William Faulkner) 14. ,,Ründa elu, see tapab su nagunii." (Steven Coallier) 15
Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla. Kolmandaks tööks oli elusalt kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega
Microsofti asutaja Bill Gates on nimetanud 64aastast Kurzweili maailma kõige targemaks futuristiks. Futuristid analüüsivad mineviku sündmusi ja protsesse ning neis avalduvaid seaduspärasid ning püüavad nende põhjal teha tuleviku elukeskkonna, tehnoloogia arengu, sotsiaalsete suhete jms suhtes võimalikult põhjendatud ennustusi, mis teatud juhtudel aitaksid olevikus otsuseid langetada. Ray Kurzweil on öelnud, et aastal 2029 on inimene surematu. Tuues esile vererakusuuruseid "allveelaevu", mida loodetakse kasutada kasvajate hävitamisel ja trombide lahustamisel. Väidetavalt Nanobotid võivad tulevikus teha ka operatsioone, ilma et lõikusest armi jääks. - Ray Kurzweil kirjutas oma esimese arvutiprogrammi olles kõigest 15 aastane. - 1965. Aastal võitis rahvusvahelisel teaduslaadal auhinna oma leiutise eest (Arvuti mis analüüsis ja tegi klassikalist muusikat) Hiljem samal aastal võitis ta Westinghouse
Ekstaas Ah! Ta varivaikselt astub sulgundtõrges. Toredaim on elamine maine Pilk sissepoole silmad kaugel kõrges. ja vägev vere surematu püüd! Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: Ju jalgel maas kui kähar vahulaine võid astuda võid jääda Nimetuse riiki. mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, Visioon sest riidetult on siiski kaunim naine.
Ta püüab küsimustele vastuseid leida põhiliselt mõistusele toetudes. Petersoni arvates, peab inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me pole keegi. Ta uskus, et inimese vaim on surematu ja igavene, mis jätab maise keha hauda maha ja jätkab olemasolemist hauataguses elus. Kiriku ja selle traditioonidesse suhtus ta teistmoodi kui teised kirjamehed. Usuteadlased polnud talle meeltmööda ja samuti ei mõistnud ta pimedaid. Petersoni arvates peab inimene elus olema vähenõudlik, ei tohi lasta enda meeli rikkuda tühjast tähjast, mida vähemaga me lepime, seda õnnelikumad me oleme, sest üle enese võimete ei saagi hüpata. Peterson mõistab hukka igasuguse tantsu
tegevus Itaalias ja sageli antiikajal. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski vaid kaasaja probleeme, andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned. ● Shakespeare'i kogumikus ilmus 154 sonetti, millest esimesed 126 pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ja järgmised naisele, keda ta nimetas Dark Lady’ks. ● Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. ● Shakespeare kirjutas rohkem kui 30 näidendit: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. ● Ehkki mõne teose autorsus on tänini lahtine, on enamik Shakespeare'i teostest teada. Mõningal määral on levinud teooriad, mille kohaselt polnud Shakespeare'i nime all tuntuks saanud teoste autor mitte Shakespeare ise, vaid näiteks näitekirjanik Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon või koguni kuninganna Elizabeth I.
Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie, inimesed oleme nagu koopas. Oleme aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda
Vorm tegelikkusena tähendab kehalise, reaalse olemise omandanud määratletust - materialiseerunud, realiseerunud vormi. Mateeria vormil võimalikkusena puudub tajutav ja kombitav olemasolu. Seega vorm on olemas reaalselt ja mateeria ideaalselt. IV 1. Platoni järgi on filosoof keegi, kes ihaldab targaks saada ehk kes ei ole veel tark. Kuna tarkusi otsivad need, kes asuvad keskel, tarkade ja nõmedate vahepeal, siis ongi filosoofid just need. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus. See, kes on tark (jumal) ei püüa targaks saada, kuna nad teavad juba kõike. Jumalad ei tegele filosoofiaga ega ihalda targaks saada, kuna jumalad ongi targad. Nõmedad ei püüa targaks saada, kuna kuigi ta pole ilus, hea ega tark, on ta iseendaga täiesti rahul. Tema arvates pole tal midagi puudu ja peab enda tarkust adekvaatseks. Filosoofid, kes otsivad tarkust, on tarkust rohkem kui tarkadel ja põhjust endaga
Aja jooksul tekkisid kreeklastel teist laadi ettekujutused, mis levisid müsteeriumidega (laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistustega). Müsteeriumidel võisid osaleda kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Vaid nemad teadsid, mis seal toimub ja varjasid kõike hoolikalt. Ebusise müsteeriumi järgi pidi selles müsteeriumis osalejatele tagatama pärast surma helgemad väljavaated. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu: inimkonnal lasub ühe muistse kuritöö süü, siis on hing aheldatud sureliku keha külge, kes ihkab kehast vabaneda. Pärast surma on määratud olema uue inimese kehas, vaid vooruslik ja kasin elu võib hinge vabastada lõpmatust taaskehastumine sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele.
sulamast. Uues koolis tutvub ta salaprase ja kena vlimusega Edward Culleniga (Robert Pattinson), kes erineb kigist poistest, keda Bella eales tundnud on. Intelligentne ja vaimukas Edward neks otsekui ta hinge kige salajasematesse soppidesse ning ige pea suudavad need kaks melda vaid teineteisest. Edward jookseb kiiremini kui lvi, ta suudab peatada paljaste ktega kihutava auto ja ta pole vananenud pevagi prast aastat 1918! Sarnaselt kigi vampiiridega on ta surematu, kuid tema suguvsa esindajatel puuduvad kihvad ning nad ei joo inimverd. Edwardi jaoks on Bella midagi, mida ta on oodanud viimased 90 aastat hingesugulane. Ent mida lhedasemaks nad muutuvad, seda ohtlikum on see Bella jaoks. Eriti veel siis, kui linna saabuvad James (Cam Gigandet), Laurent (Edi Gathegi) ja Victoria (Rachelle Lefevre), Cullenite suguvsa surmavaenlased, kes ei kavatse lahkuda enne, kui vanad arved saavad iendanud Videvik saaga : "Noorkuu"
Ajad muutuvad, inimene on jäänud samaks? Ajastud muudkui muutuvad, aga kas see tähendab, et ka inimese loomus peab muutuma? Kuidas saab Gilgames, kes tundub meile nii iidsena, sarnaneda tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu. Mõnikord inimesed ei saa oma käitumisest ja tegelikust minast aru seni, kuni nad pole kohanud võrdväärset vastast või kedagi omasarnast, kes on neile kui peegliks. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks ning ühel päeval nad otsustasid minna
Kaspar Moik 11A Kalevipoeg Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja surematu. Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees hiilgas ka oma tarkusega,...
ja kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Ta leidis, et tähtsaim on individuaalne tahe ja selle rakendamine. Magnus Kolk 2012 4 Tsitaadid: "Iga inimene peab oma nägemisulatust kogu maailma piiriks." "Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui väär." "Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas." "Muutus üksi on igavene, lakkamatu ja surematu." Magnus Kolk 2012 5 "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab." "Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus." "Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida."
Kirjanike loomingus on surma ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Tuntud kirjanikud Bertolt Brecht Franz Kafka Marie Under Marie UnderEkstaas Ah! Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine. Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega.
Ta läks sirge seljaga tapalava poole, kui tema oma naine ja laste ema jäi maha, saades endale uue nime lesk Capet. Kuid ega ka Marie Antoinette'i üksildus kaua kesta. Üsna peagi pidi ka tema võtma ette tee giljotiini alla. Täielikus haudvaikuses läbib tema pead ainult üks mõte: ,,Ainult veel viis minutit suremiseni ja siis surematus" Nõnda tegi Marie Antoinette oma viimased uhkelt lennukad sammud ilma igasuguse kõrvalise abita õhtukingades trepiastmetest üles. Ja nüüd ongi ta surematu. Ta kandub igavesti edasi ajaloos ja temast vändatakse filme ning kirjutatakse üha uusi ja uusi raamatuid. Marie Antoiniette on surematu. Raamatus rikastasid paljud prantsuse keelsed väljendid, mis andsid juurde tegevuskoha ja ajastu hõngu. Järgnevalt tooksin mõned tabavamad väljendid. · Trop d'empressement gaterait le tout. Liigne tormakus rikuks kõik. · Petite rousse väike punapea · Sotte et impertinente ereature'ist rumal ja häbematu olevus
ilmutanud oma tahte inimkonnale. Elu mõtteks on jumala tahte järgimine. Maailmapilt on lineaarne nagu joon, millel on algus ja lõpp (alfa ja oomega). Jumal lõi maailma ja tema oma kõikvõimsuses võib sellele ka lõpu teha. Sünd ja surm toimub ainult üks kord. Kui maailm hävib, algab igavik. Usutakse, et elu jätkub ka peale surma ning inimene suunatakse teispoolsuses kas taevasse või põrgusse. Judaism ja islam on lisaks veel käsu-religioonid, samas on ristiusk pigem huvitatud surematu hinge saatusest teispoolsuses. Katoliiklus lõi õpetuse teispoolsuses toimuvast puhastustulest ja märterlusest. Kangelassurma pühitsemine läbib maailmas paljusid kultuure, kuid erilise tähenduse on märtrisurm saavutanud islamimaades, selle pühades sõdades ja enesetaputerrorismis, kus märtrile lubatakse otseteed paradiisi. Erinevalt Lääne ja Lähis-Ida religioonidest on Indias, Hiinas ja Jaapanis sündinud religioonid palju vähem inimesekesksed
Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpildi abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal.
esteetika ja kaasaegse kirjanduse professor Fredrik Cygnaeus, kellele Kivi sooritas küpsuseksami ning kes tema loomingu ja talendi hindamisel pani korduvalt kaalule kogu oma autoriteedi ja reputatsiooni, seda alates esimestest auhinnatud töödest "Kullervo", "Nõmmekingsepad" kuni rahvusromaani staatuse saavutanud "Seitsme vennani". Kivi vastastest, kitsarinnalistest kirjandusliku traditsiooni vangidest oli kuulsaim August Ahlquist, soome keele ja kirjanduse professor, kes saavutas kurikuulsa surematu maine tema teoste mahategemisega. Kasutatud materjal Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2.osa romantismist postmodernismini. Koolibri 1999. ENE 4. Valgus 1989. http://www.aleksiskivikansalliskirjailija.fi/lang/index.php? option=com_content&task=view&id=14&Itemid=28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
