''preili'` Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'` Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva rõivastus Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks Igati rõhutati vooruslikkust Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka arhiividokumentidesse
· 28. september 1939 vastastikuse abistamise leping (baaside leping) · 17. juuni 1940 algas Nõukogude okupatsioon · Juuli 1940 Eesti lülitatakse NSV Liidu koosseisu 9. Nõukogude okupatsioon Eestis, Eesti mehed Punaarmees (vihik, ptk 14) · 1940-1941 · 1944-1991 · Punaarmees pidi võitlema sunniviisiliselt 10. Saksa okupatsioon Eestis, Eesti mehed Saksa armees (ptk 14) · 1941-1944 · Sõja alguses oli Saksa armees teenimine vabatahtlik, hiljem sunniviisiline 11. Sõja tagajärjed Eestile (ptk 14) · Riik okupeeriti · Rahvaarv vähenes 200000 võrra (sõjas hukkunud, küüditatud, läände põgenenud) · Suurte linnade häving (Tallinn, Tartu, Narva) Daatumid: 1.september 1939 Saksamaa alustab sõda Poola vastu 22.juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSL-ile 7.detsember 1941 Jaapan ründas USA mereväebaasi Havai saarestikus 6.juuni 1944 - maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias 8
''preili'` Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'` Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva rõivastus Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks Igati rõhutati vooruslikkust Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka arhiividokumentidesse
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaa...
Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased ning nende edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Holland maksid suuri summasid Taani kuningale, et ta toetaks oma sõjaväge seni lüüa saanud protestante. 1625. aastal astuski Taani Saksamaal toimuvasse sõtta, kuid katoliiklastel õnnestus taanlased ära tõrjuda. Kogu Saksamaa oli nüüd keisri kontrolli all ning 1629. aastal algas Ferinand ll korraldusel sunniviisiline katoliku usu taaskehtestamine. 1630. aastal sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi, kellest oli saamas Läänemere maade võimsaim riik. Seni võitmatuks peetud katoliiklikke vägesid lõi rootslaste väike, kuid hästi korraldatud süjavägi 1631. aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada. Prantsusmaa ja Rootsi väed võitsid küll mõned olulised lahingud, kuid järgnevad aastad
kus sotsialiseeruda. EESTIS ON 39 linna, mis on kujunenud suuruse tõttu, ajaloo tagajärjel või haldusmuutuse tulemusena. LINNASTUMISE PÕHIJOONED ARENGUMAADES JA ARENENUD MAADES: MAAILMA MEGALINNAD: RAHVASTIK - SISSE- JA VÄLJARÄNNE. VÕIMALIKUD PÕHJUSED. näiteks -> paremad töökohad, palk, riigisisene majandus. -> paremad õppevõimalused. -> suurem turg. -> väiksem konkurents teatud ettevõtetele. -> sunniviisiline väljaränne (nt iga aasta saadetakse ligikaudu 800 000 mehhiklast USAst välja, sest tegu on illegaalse immigratsiooniga). -> riigi sise-ja välispoliitilised konfliktid (nt Jeemeni kodusõda), epideemiad, näljahädad jms. -> looduslikud tegurid (juba korra eelpool mainitud). -> vanemate ränne põhjustab laste kaasaminekut. -> looduslikud nähtused (suured orkaanid, pidevad paduvihmad jms). RAHVASTIK: MAJANDUS-, ARENGU -ja GLOBALISEERUMISTASEME NÄITAJAD. MAJANDUS: https://cdn.fbsbx
Tööturg- turg, ühed otsivad inimest kes tööd teeks ja teised töötajat Tööpuudus- Tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus- Pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid Tööandja- Tööjõu otsija Töövõtja- Tööotsija Juriidiline isik- Tööandja(firma, ettevõte) Füüsiline isik- Töövõtja ehk üksikisik Tööleping- Sätestab töötingimused, palga suuruse, töö- ja puhkeajad ning muu sellega seonduva Töölepingu lõpetamine- Vabatahtlik või sunniviisiline töölt lahkumine Töövaidluskomisjon- Tegeleb töövaidluste kohtuvälise lahendamisega Tööinspektsioon- Riigiasutus, mis tegeleb tööalaste probleemidega Töötu- Tööealine- ja võimeline inimene, kes ei tee tööd Tööhõivepoliitika- Aitab tööotsijaid Tööhõiveamet- Viib töö otsijad ja töötaja otsijad kokku Töötu õigused- Õigus osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha firma loomiseks ja õigus saada abiraha
Vorontsovi naisega, kellesse ta armus. Pushkini ja tema ülemuse suhted läksid sassi. Vihane ja armukade Voronstov hakkas Pushkinit taga kiusama, ta ümbritses Pushkini nuhkidega, kes tegid ta elu ebameeldivaks. Peale selle saatis Voronstov Peterburi Pushkini kohta kaebusi, mille alusel Puskin lõpuks 1824. aastal vallandati. 1. augustil 1824. aastal lahkus Pushkin Odessast. Peale vallandamist saadeti Pushkin tsaari käsul oma kodukohta Mihhailovskojes. Pushkini Mihhailovskojesse viimine oli sunniviisiline, ta oli politsei järelvalve all ning ei tohtinud oma kodukohast lahkuda. Selle tulemusena tekkisid peres kokkupõrked ning suured tülid, mis lõppesid tema ema, isa, venna ja õe lahkumisega kodust. Pushkin jäi üksinda. Nendel aastatel tegeles Puskin peamiselt loominguga. Mihhailovskoje olemise aastail sai Pushkinist Venemaal üldtunnustatud esiluuletaja. Ühel ööl vastu 4. septembrit 1826. aastal sai Pushkin valitsuse kullerilt teate tsaar Aleksander
Esialgu sai Prantsusmaa Preisi vägedelt lüüa, kui pärast rahva kokku kutsumist vallutati Madalmaad, Itaalia ja Saksamaa. Tekkis hääd lause: ,, Rahu hurtsikutele, sõda paleedele". 2. Prantuse revolutsioon tõi endaga kaasa tähtsamate isikute inimestesõbralikuma suhtumise kodanikesse, mis muutus viisakaks kõnetusvormiks. Loobuti usust ja kirikuvõimsut, vaimulikel kästi abielluda ja religiooseid sümboleid hakati hävitama. Kui hiljem selgus, et sunniviisiline usuvabastamine toob kasu asemael hoopis kahju. 3. Üleriigiline raamatukogude rajamine ; Louvre'is hakati säilitama kultuuri(maalid, skulptuuri jne.) ; Loodi rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsela arhiivindusele ; kasutusele võeti meeter mõõdustik kümnend süsteemi alusel ; barbaarsus ; poliitika. 4. Revolutsioonil oli ka negatiivseid tagajärgi: barbaarselt hakti lõhkuma vanu kultuuripärandeid. 5
· Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. ... või "ajude" äravool mõnest piirkonnast. · Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid miks valitakse just antud paik: · Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek · Atraktiivsemad elamistingimused · Sotsiaalsed põhjused töökoha leidmine, soovitud hariduse omandamise võimalused · Karjäär - Parem töökoht ja positsioon · Isiklikud tegurid 9. ,,Uus" rahvusvaheline tööjaotus maailmas.
5. Nimeta sõjaaegseid koonduslaagreid Eesti territooriumil ja keda seal hukati. Eestis oli koonduslaagrid Jägalas, Murrus ja Tallinnas (Töö- ja kasvatuslaagrid). Neis hukati Eestis jäänud juute (umbes 1000), veel umbes 8000 inimest hukati mitte- rassilistel põhjustel, vaid süüdistatuna Nõukogude režiimi kuritegudes. Lisaks toodi Euroopast Eesti koonduslaagritesse hukkamisele veel 7500-7800 juuti. 6. Selgitage mõistet küüditamine. Inimeste sunniviisiline (ka vägivaldne) oma koduriigist välja vedamine. 7. Mis eesmärgil küüditati Eestist inimesi 1941.aastal ja mis oli selle tagajärg? Küüditamise eesmärk oli “nõukogudevastastest elementidest” vabanemine, vältimaks Peeter I viga Baltimaade vallutamisel ning jätta põlisrahvas oma kodumaale. 1941. aasta juuniküüditamine viis metsavendluse tekkeni, Suvesõja sündmusteni, ning veel tuhanded inimesed hukkusid ja sattusid Venemaa vangilaagritesse. 8
Ameerika välispoliitika uus suund võimaldas Washingtonil tugevdada oma positsioone läänepoolkeral. http://www.abiks.pri.ee 11. Iseloomusta kollektiviseerumist NSVLs 192933.a. Kollektiviseerumisega kaasnes ulatuslik vägivald, selle käigus toimus ka rikaste talupoegade kui klassi likvideerimine. Aastatel 192933 saadeti oma kodudest välja eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljvarumine laastas põllumajanduse. 1930.aastate alguses tabas NSVLu laiaulatuslik näljahäda, mille käigus hukkus ligi 7 miljonit inimest. 12. Iseloomusta industrialiseerimist NSVLs. Stalini võimule tulekuga tehti panus tööstuse ja eriti raskemasinatööstuse eelisarengule industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti NEPi poliitikast. See valik pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus
osaline taastamine 1960-1969 60.aastate põlvkond 1961 NLKP XXII kongress - uus parteiprogramm optimism 1961 Berliini müür kommunism üles ehitatud 1980. aastaks uudismaade kampaania ja sunniviisiline sula 1962 Kuuba kriis maisikasvatamine 1961 Gagarin kosmoses 1963 ikaldus - algas viljaostmine USA- 1963 tuumarelva-katsetuste osalise
· tööpuudus ja vaesus · sooline ebavõrdsus (kui naisel on väikesed lapsed, ei võeta teda tööle jne) · nõudlus orjatöö ja seksuaalse ekspluateerimise järgi · organiseeritud kuritegevus · inimene on väga väärt kaup kui narkootikumi saab müüa ühe korra, siis inimest niikaua, kuni ta elab või niikaua, kuni ta kasutamiskõlblik on seega aastaid Inimkaubandus toimib peamiselt kolmel viisil: · Tööorjus sunniviisiline töö või teenistus · Organidoonorlus ehk elundite sunniviisiline eemaldamine · Prostitutsioon seksuaalne ekspluateerimine või prostitueerimisele sundimine Keskenduksin täna põhiliselt teemale: töö välismaal (orjatöö ja prostitutsioon) Prostitutsioon on inimkaubanduse põhilisi harusid ning ka Eestis järjest laiemini levinud. Ekslikult arvatakse, et kõik prostituudid on pärit vaid Ida-Virumaalt - hiljuti Soomest saadetud kinnipeetud
* Ühiskond inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemi...
Hoobilt muutub tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas kasvanud naise roll kui ta saabub teise riiki, kus valitseb arhailine riigikord.Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta tagusest juhusest, kus naise ära vägistanud mehed mõisteti õigeks, kuna naine oli liiga paljastavalt riides, mis ahvatles mehi kuritööle. Kasu ei too ka sunniviisiline ühiskonna ideoloogia muutmine. Ereda näite võib tuua siiani kestvas Iraagi ja Afganistaani sõjas, kus Ameerika Ühendriigid soovivad rahvale juurutada demokraatliku valitsemiskorda.Kuna sealsed inimesed on harjunud neile harjumuspäraste tavade ja uskumustega ei õnnestu ameeriklastel kuidagi tuua riiki võrdõiguslikust, millega meie siin nii väga harjund oleme. Sellest võib järeldada, et naiste roll ühiskonnas saab muutuda sarnaselt 4
Teine Etapp: *Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema *Rahvaarvu kasv aeglustub *Sündimust mõjutavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid *Väikelaste suremuse vähenemine 7.MIGRATSIOONI LIIGID ...inimeste ümberasumine mingil territooriumil. Riigiseisukohalt: *Sisseränne e immigratsioon valdavalt maalt linnadesse *Väljarännee emigratsioon Ajutised: *Alaline. *Sessioone. *Ajutine Iseloomult: Vabatahtlik, sunniviisiline, kaas ränne. Põhjuslikud: *Majanduslik. *Poliitilised. *Usulised. *Kultuurilised. *Loodusõnnetus. * Perekondlikud 8.MIGRATSIOONI TÕUKE JA TÕMBE FAKTORID, BARJÄÄRID Tõuketegurid Barjäärid Tõmbetegurid *Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste *Kaugus *Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste
Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse humoristiandega kirjanik, kelle ülipopulaarsed näidendid uurivad rahvuslikku mentaliteeti ja kritiseerivad selle nõrku kohti. Uut algupärast dramaturgiat tutvustatakse publikule ja teatritegijatele igaukuisel uute
· Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult · Gruusias, Leedus veresaun Majandus: · Malenkovi majandusprogramm · Põllumajanduse toibumine · Uudismaad, sunniviisiline maisikasvatamine · Sõjaliste kulutuste vähendamine · GULAGi majandussüsteemi lagunemine · Streigid · Uus rahareform · Hrustsovi majanduspoliitika ummik Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · Isikukultus · Kosmose programm · Sõjalise kompleksi tugevdamine · Neostalinism teisitimõtlejatele
Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmarev teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. Natsionaalsotsialistlik saksamaa
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2. Isikud. 1) N
Vapsid- vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed 1920-30 Ultimaatum- ähvardust sisaldav kategooriline nõue. Okupatsioon – võõra riigi territooriumi võimule allutamine ja oma valduses hoidmine ja võimu kindlustamine. Enne annekteerimine- võõra riigi kogu territoorium ilma sekke riigi nõusolekuta liidendamine oma riigi külge. Pärast. Nõukogude liidu represiivasutused- Punaarmee- maavägede ametlik nimetus Küüditamine- sunniviisiline ümberasustamine Majanduse natsionaliseerimine- inimeste omandid ( loomad, maad) muutuvad riigiomandiks. Isikud Jaan Tõnisson- tähtis rahvuslik riigitegelane Päts- Maavalitsuse juht. Kuulus päästekomitee koosseissu. Jaan poska- avas Eesti kubermangu komissar, Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Esti vabadussõjalaste propaganda juht- Johan Laidoner- kolonel, sõjavägede ülemjuhataja.
1924 suri lenin partei ja riigijuhiks sai jossif stalin ta otsustas lõpetada nepi loosungiks sai sotsialism ühel maal st nõukogude liit taheti muuta tugevaks kui lääne riigid ning seejärel taheti maailmale peale suruda oma tahet nep lõpetati 1927 kahe kuni 3 aastaga lõhuti nepiga saavutatu muutused 1920 ndate lõpus 30ndate alguses 1. lõpetati igasugune turumajandus talurahvalt hakati jälle jõuga vilja ära võtma algas industrialiseerimine algas talurahva sunniviisiline kollektiviseerimine majandust hakati planeerima 5 aastakute kaupa punaarmee ümberrelvastamine kaupu sai osta talongide alusel kohtuväline karistussüsteem algas „rahvavaenlase otsimine“ näidiskohtuprotsessid kõik stalini vastased kõrvaldati stalini isikukultus industrialiseerimiseks nõuti inimestelt aina suuremaid makse ja riigilaenude ostmist tõusis toidukaupade hind 1930 ndate aastate lõpul nõukogudeliit möödus suurbritanniast, prantsusmaast
müüginormid, tööstusettevõtted allutati Saksa kontsernidele. * 1941 sügisel algas vabatahtlike värbamine politseipataljonidesse, keda kasutati võitluses partisanide vastu. * 1943 anti lubadus kõik natsionaliseeritud varad tagastada. (Kuid seda ei tehtud!!) Lubati ka soodustusi sõjaväkke astujaile ning tehti Uluotsale ettepanek kuuluda valitsusse. * Uluots nõuab Eesti iseseisvuse tunnistamist. Kuna seda ei tehtud, jooksis ka iseseisvumispüüe liiva. * Tööjõu sunniviisiline viimine Saksamaale. * 1942 hakati eestlastest moodustama Eesti Leegioni. Algul vabatahtlik, hiljem varjatult kohustuslik, sest valida oli Leegion või tööteenistus. * Sundmobilisatsioonis värvatutest mood. 3. SS-brigaad ja see laiendati 20. SS- deviisiks. * Tuhanded noored pagesid Soome, kust neist mood. jalaväerügement. * Esimese Nõukogu aastaga oli 33 000 meest viidud Venemaale ja neist suurem osa pandi võitlema tööpataljonidesse. Mõne kuuga suri 10 000 meest.
Teema olulisuse mõistmiseks on vaja vaadata ka laiemat tausta. Eesti omavalitsused on elanike arvult väikesed (keskmiselt veidi üle 5900 elaniku) ning pindalalt suhteliselt suured (keskmiselt 200 km2), mistõttu on asustustihedus madal (keskmiselt 29 inimest km2 kohta). Üldlevinud arvamuse kohaselt on regionaalarengu ja omavalitsuste arenguprobleemide parimaks lahenduseks omavalitsuste vabatahtlik või sunniviisiline ühinemine. Aastail 19922013 ühinesidki Eestis 51 omavalitsust, mille tulemusena on nende arv vähenenud 255-lt 226-le. Kohalike omavalitsuste ühinemise eesmärgiks peaks olema kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine3.
· Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. ... või "ajude" äravool mõnest piirkonnast. · Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine) Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid miks valitakse just antud paik · Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek · Atraktiivsemad elamistingimused · Sotsiaalsed põhjused töökoha leidmine, soovitud hariduse omandamise võimalused · Karjäär - Parem töökoht ja positsioon · Isiklikud tegurid Rännete geograafilised mustrid · Rahvusvahelised (worldwide, international) kontinentidevahelised · Kontinendisisesed ränded toimuvad sama
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan...
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
valdavald maalt linnadesse. Emigrant-on väljarändaja,seda protsessi nimetatakse emigratsiooniks. Immigrant-sisserändaja, protsess immigratsioon. Rändesaldo-e. Iibe- sisse-ja väljarände vahe. Pagulane-selline sisserändaja,kes saabub poliitilistel,usulistel või sõjalistel põhjustel. Asüüli-poliitilist varjupaika paluma. Illegaal-inimene, kes on riiki saabunud ebaseaduslikult ja tal puuduvad töö-ja elamisluba. *)iseloomud Vabatahtlik Sunniviisiline Kaasränne Inimeste enda soovil ja Küüditamine,poliitilinr, usuline Perekondlikel põhjustel ränne. võimalustel ränne surve, loodusõnnetused. *)ajaliselt e.kestvuselt 1) Alaline-asub elama mujale, inimene otsustab elukoha vahetust. 2) Ajutine-õppima asuma,pikem turismireis. 3) Sessoonne-hooajaline ränne,teatud ülesannete täitmiseks,mingil perioodil teha tööd seal.
17) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 18) Suvesõda Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. 19) Leegionär Saksa vägedes võitlev isik. Algul oli leegionäriks saamine vabatahtlik, pärast sunniviisiline. 20) Laskurkorpus Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud ja eestlastest koosnev Punaarmee osa. 21) Metsavend mobilisatsioonist kõrvale hoidev isik, kes läks vabatahtlikult metsa. Kättesaamisel karistati. 22) Soomepoiss Talvesõja ajal Soome läinud isikud, võitlesid Soome ridades NSVL'o vastu. 23) Okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. 24) 2. Isikud.
Immuniseerimise plaaniline kava- Riiklik immuniseerimiskava, mille alusel võimaldatakse teatud vaktsiine lastele ja täiskasvanutele tasuta. Immuniseerimiskavas on kirjas kui vanalt tuleks vaktsineerida, mille vastu ja millal tuleks teha revaktsineerimine. Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust.
vasakpoolseid parteisid. Päts oli kodade moodustamise peamine pooldaja ning kaks esimest asutati ajal, mil tema valitsuskabinetid olid ametis 1924. ja 1931. aastal. 1934. ja 1936. aastal loodi veel 15 koda, mis suurendasid koguarvu 17. 7. detsembril 1935 avati Vaps Movementiga riigipöörde katse ( Eesti teater ). Enam kui 750 inimest arreteeriti kogu riigis, purustades liikumist lõplikult. Liikumise juhtidele anti lõpuks karistus nii raske kui 20-aastane sunniviisiline töö, nad anti armu 1937. aasta detsembris. Vahepeal oli Jaan Tõnisson kritiseerinud Pätsi võimetust uut põhiseadust jõustada. 1935. aasta juulis tühistati Tõnisson Postimehe juhatusest. 1936. aasta oktoobris saatis neli endist riigivanemat, Juhan Kukk , Ants Piip , Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson Pätile ühise kirja, nõudes kodanikuõigusi ja demokraatliku reziimi taastamist. Demokraatia taastamise vastumeelsus põhjustas ka 1936. aasta sügisel Tartus õpilaste rahutusi , mis viisid
kult 1940. aasta oktoobris ja selle kongress peeti 1941. aasta veebruaris. Kongressil täideti enamik juhtivaid ametikohti Nõukogude Liidust tulnud inimestega. Komisjon jõudis järeldusele, et 17. juunil 1940 okupeeris NSVL Eesti Vabariigi (nagu ka Läti ja Leedu), kasutades selleks sõjalise jõuga ähvardamist. NSVLi eesmärk oli Balti riikide alaline liitmine oma territooriumiga. Lavastati Balti riikide “vabatahtlik” ühinemine Nõuko- gude Liiduga ja algas nende riikide sunniviisiline sovetiseerimine. Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) okupeerimine tähendas NSVLi pikaajaliste ekspansionistlike eesmärkide täitumist. Eesti, Läti ja Leedu okupeerimise taktikaliseks lähtepunktiks oli 1939. aasta augustis NSVLi ja Saksamaa vahel allkirjastatud mittekallaletungileping. NSVLi tegevust ei õigusta sõjaline vajadus kaitsta NSVLi piire Teise maailmasõja ajal, millele mõni- kord viidatakse kui Eesti okupeerimise põhjusele 1940. aastal. Eestis 21
See kast, kus ma elan, on täis võõra naise pilte, kes naeratab iga foto peal nagu kõik oleks korras. Aga tegelikult? Tegelikult ei ole. See nõiaella teeskleb teiste ees, et ta armastab mind nagu lihane ema, ja et me oleme enamat kui parimad sõbrad. Kuid tegelikult ta vihkab mind nagu viimane saatan. Ta arvab , et ma olen üks kõige jubedam pubekas ja et kõik mida ma teen on täiesti vale ning õige on kõik siis, kui mul ei ole vabadust ja kui ma olen lihtsalt kellegile sunniviisiline ori. Võtku endale siis teener kui te ise ei saa endaga hakkama. Aga minu isa, kelleks siis tema on muutunud?! Ta ei olegi minuga üldse tegelenud, ainult tõotab Maimu sõna. Maimu on see põrgust palgatud asendus ema. Ma piinlesin voodis veel paar tundi mõtetega oma emale ja isale. Lõpuks jäin magama. Ärkasin hommikul Maimu karjumise peale. Ta vihastas mu peale sellepärast, et ta oli eile õhtul oma jogurti ära söönud, ning hommikuks seda polnud
Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestl...
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu ...
idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. See oli see leping, mis lubas NL enda väed sisse viia, et kaitsta Eestit. Küüditamine- inimeste sunniviisiline ümberasustamine. See on inimsusevastane kuritegu. Seda rakendas NL. Eestis aastatel: 1941 (juuniküüditamine) ja hiljem ka. Okupatsioon- võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist. Kes olid need isikud ja millega on nad ajalukku läinud? Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, EV esimene president. On läinud ajalukku EV
Inimõiguste Komitee: kindlasti seda artiklit ei saa tõlgendada pahatahtlikult, ettevalmistus protsessi raames ei mõeldud, et välismaal saab oma kodanikku represseerida vms. Peeti silmas, et riigil on raske kaitsta välismaal. Võttes arvesse reaalsust. Wall of opinion. · Õigusi on võimalik piirata kui riigis valitseb üleriigiline eriolukord, kuid Art 4(2) on loetletud need õigused, millest taganeda ei saa, nt õigus elule, piinamine, orjus, sunniviisiline töö. · Ei lõpeta kehtivust relvastatud konflikti korral- humanitaarõigus on lex specialis, on eelkõige mõeldud inimõiguste kaitseks sõjaolukorras. · Ei nõuta siseriikliku otsekohalduvust. Venemaal praktikas seda otse ei kohaldata. Ameeriklased ei nõustu kunagi rahvusvahelise järelvalvega. Nende ,,Bill on rights" on nii püha, et ei taha konkurentsi. Arvavad, et nende süsteem on palju parem. Ameerikas ei ole selliseid sots garantiisid nagu Euroopas, nt
Aristotelese Nikomachose eetika 2012 I raamatus mõtiskletakse hüve tähenduse üle. Kõigel on suund hüve poole ja neid hüvesid võib olla ka palju. Kui tegutsemisel on mingi eesmärk ja me selle kaudu saame ka midagi muud ja kui me seda kõike muud ei eelista ning see tuleb niisama kaasa, siis ongi see hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja ...
SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina Oder-Neisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin Oder- Neisse liin) demokraatia - rahvavalitsus, poliitilise korralduse vorm, kus riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite (valimised) kasutamise abil. kollektiviseerimine - (vene k. kollektivnoje hozjaistvo - ühismajand) eratalundite sunniviisiline ühendamine tootmiskollektiividesse - kolhoosidesse. bürokraatia - ametnike valitsus; ametnikkond integreerima - tervikuks ühendama reorganiseerima - ümber korraldama strateegiline - otsustava tähtsusega (relv) orientatsioon - suund genotsiid - rahvamõrv, rahvastiku osaline või täielik hävitamine usulistel, rassilistel või rahvuslikel põhjustel ehk klassikuuluvuse alusel (vaata ka holokaust)
Nepiga kaasnenud probleemidest oli põhiline liialt madal vilja hind. Situatsiooni parandamiseks käidi välja kaks võimalikku lahendust: parempoolsete bolsevikute mõte vilja kokkuostuhinda tõsta ning vasakpoolsete soov hindu mitte muuta ja vilja jõuga koguda. Stalini võimuletulekuga kaasnes utoopiline viisaastakuplaan. Pärast selle mingil-määral ebaõnnestumist (ei suudetud kõiki eesmärke täielikult täita) kuulutati välja uus viisaastak. Viisaastakuplaaniga kaasnes ka inimeste sunniviisiline kolhoosidesse saatmine. Selle kõrvalt saadeti ka kõik kulakud ära vangilaagritesse. Stalini plaani poleks ilmaski olnud võimalik täita ilma sunnitööjõuta. Et saada kätte väärtuslikke maavaru külmadelt Siberi aladelt, loodi Gulag ehk suur vangilaagrite süsteem. Laagris valitsesid ebainimlikud tingimused ning eirati lihtsamaidki inimõigusi. Selle juures suri tohutul hulgal vange. Stalini kurikuulsaim osa valitsemist oli "puhastamine". Puhastati nii parteisid vaenlastest ja
· Inimesed süüdistasid sõja kontroll ressursside · Naised lahutatud meestest ja puhkemises omakasupüüdlikke jaotamise üle pidid üksi hakkama saama rikkureid · Kasvas maksukoormus · Vähenes religiooni mõju · Levisid vasakpoolsed vaated Mobilisatsioon sunniviisiline sõjaväkke võtmine (mobilisatsioon) Suhtumine sõtta suhtumine oli muutunud halvemuse poole, toimus deserteerumine, enam ei pooldatud sõda Ersatskaup keemiatööstuse poolt valmistatud toidukaup, mis oli sarnane päris toiduga, kuid maitses ebameeldivalt Etniline puhastus genotsiid Armeenias, mille käigus tapsid türklased üle 1,5 miljoni tsiviilisiku Kadunud sugupõlv inimeste põlvkond, kes sõdisid ja elasid I maailmasõja ajal
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui ...
ka kannibalismi. Riik oleks võinud tegutseda ka paremini, kuid olukorra päästmiseks rakendati majanduslikke meetmete asemel veel karmimat terrorit. Tulemus - tookord suri nälga 6-7 miljonit inimest. 4. Miks hakati kollektiviseerimise käigus hävitama/represseerima jõukamat talurahvast? Talurahva jõukam kiht tuli hävitada, sest rikkaid kuulati alati rohkem ja neid usuti. Seega tuli kõik võimalik teha, et neid keegi kuulda ei võtaks. Sunniviisiline kollektiviseerimine polnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega riigi majanduslike võimalustega ja kuna jõukam talurahvas hakkas kollektiviseerimisele vastu oli seega vaja nad kõrvaldada. Elati pideva terrori all, ning kardeti, et neid võidakse saata vangilaagritesse.Kardeti, et satutakse repressioonide alla või saavad mõne karistuse, või isegi surma. 5. Kuuldes massirepressioonidest NSV Liidus küsivad välismaalased sageli, miks ei
Looduses ei teki Hegeli arvates midagi uut, seal leiab aset vaid asjade ja nähtuste ringkäik. Inimajaloos toimuvad aga pidevad muutused. Hegel rõhutab, et ühiskonna arenguprotsess ei kulge konarlusteta ja võitluseta. Vaim peab ületama iseenda, pidama endaga lõputut võitlust. Hegel kirjutab:" Niisiis, pole arenemine lihtsalt ilma võitluseta toimuv rahulik kulgemine, nagu see on orgaanilises elus, vaid raske sunniviisiline töö, suunatud iseenda vastu." Seega väljendas Hegel muutumise kategoorias oma arusaamist inimajaloost kui pideva arengu ajaloost. ,,Noorenemise" kategooriaga püüab Hegel näidata ajalooliste muutuste astmelist iseloomu. Vaimu nooruse tagasipöördumine, ütleb Hegel, pole paljas tagasipöördumine sama vormi juurde; noorenemine on iseenda puhastamine ja uuendamine. Vaim sünnib noorena nagu fööniks tuhast. 2.2 Ajalugu kui maailmavaimu areng
Perekonnas on näha metareeglid, mis annavad mõista, et pigem olla allasurutud ja tagasihoidlikud. Tunnete väljanäitamisi peresiseselt ei toimu. Tunnete mitte väljanäitamine ega probleemide mitte adumine on üheks suuremaks probleemiks antud juhtumis. Oma frustratsiooni elab kõige enam välja Annika ja sellest tulenevalt on probleemne ka tema käitumine ja halb õppeedukus. Samuti on alla surutud ka kogu Tiia olemus, et vaid hoida peret, mis tegelikult ei ole pere vaid sunniviisiline koostegutsemine. Tiia suhtleb iganädalaselt enda õe Kadriga telefonitsi. Annika suhtleb Maariga, käib tal külas. Emaga ta suhtleb vähe ja kasuisa Toomasega suhtlus puudub. Toomas ja Tiia suhtlevad enamasti siis, kui mees kodus on. Annikal on paar sõpra, koolis pole teiste lastega suhted eriti head. On tulnud olukordi, kus ta väljendab oma tundeid teiste vastu vägivaldselt. Seda on ta kindlasti õppinud kodust, kus Tiia kannatab Toomase vägivalla all
mõjul. · Pühakujude asemel austati filosoofide, revolutsiooni märtrite kujusid. · Patriootilised kõned, isamaalised laulud. · Pariisis suleti teiseusulised kirikud. · Avatseremoonia Pariisi jumalaema (Nortre Dame kirikus), kus valgesse riietatud naine kehastas mõistuse jumalannat kirik nimetati ümber mõistuse templiks. 4. Kõrgema olendikultus a) Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. b) M. Robespierre asus kaitsma ristiusku, öeldes Voltaire'i sõnadega: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · 1793 anti välja dekreet usukultuste vabaduste kohta. Uueks religiooniks sai kõrgema olendi kultus koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ning voorustele · Pühadeks said revolutsiooni tähtpäevad (14. juuli, 22. sept, 10 aug.)
· tähtsaim ametimees vallavanem valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim kuulus talle · vallavalitsuse moodustas vallavanem koos abilistega, abiks oli veel vallakirjutaja (vastutas valla dokumentide eest), rõugetepanija, koolmeistrid, magasiaidamehed, käskjalad, parvemehed, ämmaemandad ja teised Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Majandus ja linnad Põhiline majandusüksus mõis toimis talupoegade tasuta ja sunniviisiline tööl. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin, enamus läks Vene kroonusse ning ülejäänu maakõrtsidesse. Viinatootmis jäägid härgade nuumamiseks, kes viidi Peterburi turule, andisid sõnnikut väetamiseks. Mõisnike väljaminekud suurenesid: hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid, kallimad ja mitmekesisemad road, vein ning riietus.
Nomaadid on rändkarjused ehk rändrahvad. Varases ajaloos oli ränne eelkõige seotud nomaadidega, kelle ränne põhjustas tihti tõsiseid konflikte pärismaiste rahvastega, mis võis sundida põliselanikke kas lahkuma või assimileeruma. Tänapäeval on säilinud vaid vähesed nomaadi hõimud, kes siiani oma traditsioonilist eluviisi peavad. Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene ning vabatahtlik või sunniviisiline, orjakaubandus või küüditamine. Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse, on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, ehk väljarändajateks. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks. Ränne jaguneb laias laastus kaheks erinevaks liigiks: siseränne (riigisisene)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
