asundustalusid. See tähendas seda, et EV võttis vastu väga resoluutse otsuse. Kasutatakse ka mõistet maauuendus. Mis siis juhtus selle maareformi käigus? Enne oli ligi pool rüütlimõisad ja peaaegu sama palju väike maa omanike (ostetud talusid päriseks), ülejäänud jagunes väga erinevate omanike vahel. Tähendab et, et mingi selle 47% kallale, et likvideerida suurmaaomandus, põhjusteks: 1) Ajalooline ülekohus saksa vallutused, georendid, sunnismaisus 2) Maapuudus Eesti oli sel ajal agraarmaa, inimesi, kes tundsid sügavat huvi maa saamise vastu, oli palju 3) Seisuslik ühiskond aadliseisust (maapäeval otsustasid väga suure osa küsimustest) pole vaja 4) Majanduslikud põhjused I maailmasõja tagajärjed, inimesed oli tarvis tööle panna, inimesed võõrdunud tööst (sama probleem mis tänapäeval) 5) Sõjalised põhjused oluline pigem tagasi vaadates, lubati sõjast osa võtnutele maad
asulaid mõis – suur eesõigustega maavaldus ja toomisüksus, mille hulka kuuluvad väiksemad talud kümnis – maks, riigile/kirikule/peremehele hinnus – kindlaks määratud maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma kirikukihelkond – maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna teokohustus – koormiste liik, iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa üheteolise sunnismaisus – talupojad kinnitati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks pärisorjus – talupoegade täielik sõltuvus mõisnikust, talupoeg töötas mõisapõllul tasuta ega tohtinud loata elukohta vahetada linnaõigus - õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks raad – linna võimu-, valitsus- , esindus- ja kohtuorgan tsunft- käsitööliste vennaskond gild – kaupmeeste või tsunftide ühendus
Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja Carl ernst von Baer- embrüoloogia rajaja, teadlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus seega lubab Riitsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal Liivimaa majandusreglemendis. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus. fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ka õigus kaevata rentniku peale. Eelnev käib üksnes kroonumõisate kohta. Eramõisad jäid samaks. Talupoegadel oli õigus vallasvarale
ketser inkvisitsioon skolastika raad tsunft gild Hansa Liit islam koraan kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, jakobiinid, valgustus, merkantilism,
6) Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu 7) Orjad e träälid sõjavangid. Kaovad 15 saj Mõisate laienemine Pühendumine maaomandi haldamisele > ise vilja tootmine Toetas konjuktuur. Siseturu nõudluse suurenemine, nõudlus ületas pakkumist > hinnatõus > viljaeksport > eramõisate rajamine ja mõisapõllud 15-16 saj Mõisapõllud talupoegade tööjõud ja töövahendid, tekkis teokohustus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine Talupoegade sunnismaisus, pagenud talupoegade väljaandmine (va linn). Maksude suurenemine > võlad. 1507 kaotati relvakandmisõigus 16 saj pärisorjus Keskaegne põllumajandus Kolmeväljasüsteem (oli enne), mehaanilised veskid. Viljakasvatuse osatähtsuse suurenemine, uued põllumaad metsa arvelt, oder < talirukkis. Tööloomad härjad, hobused > sõnnikuga põldude väetamine; toidulaud; kehakate (nahk, vill). Mõisates vähem. Viljaikaldused, nt 1315 külm Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga
talupojad) ning vähese maaga (üksjalad, vabadikud jms) ja maata (sulased) talupojad. Mõisade kasvuga kaasnes teoorjuse kasv 16. sajandil normaaltalult 36 teopäeva nädalas. Mõisamajanduse ja teoorjuse kasvu seletatakse tavaliselt Lääne-Euroopa viljaturu 9 virgutava mõjuga, eriti 15. sajandi lõpust alates. Talurahva õiguslik olukord halvenes: 14. sajandi lõpul hakkas tekkima sunnismaisus, 15. sajandi sunnismaistati adratalupojad (feodaalid sõlmisid pagenute väljaandmise lepinguid), 16. sajandi I poolel kogu talurahvas, tekkis pärisorjus. Pagenute väljaandmise küsimus oli 15. ja 16. sajandil linnade (eriti Tallinna) ja mõisnike vaheliseks tüliobjektiks. Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent 1420. aastatel tekkis ühtne maapäev (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes 15. sajandi
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtla...
sulane- tegi raskemaid ja räpasemaid töid talus raha eest. Eestis hakati rajama mõisaid, et vilja kasvatada, mida müüa Lääne-Euroopasse, sp hakati kasutama talupoegi, enda kasuks. Seda nim teokohustuseks. Algselt sarnanes see talgudega, kuid hiljem pidi iga iga talu mingil teatud päeval nädalas saatma ühe inimese mõisatöödele. 15 saj. Kujunes arusaam, et talupojad pole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Siis kujunes sunnismaisus. Koos sellega suurenesid talupoegade maksud ja juba 15'dal saj pidi tervelt veerandi enda tasuks maksude alla panema. Talupoegadelt võeti ka ära relvakandmisõigus. 16 saj keskpaigaks kujunes välja pärisorjus. Talupoegasid peeti mõisnike omandiks. Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad; milline oli linnade õiguslik seisund, kes seal elasid, millega tegelesid, kuidas toimus linnavalitsemine? Kaupmeeste ja kaubanduse pärast
sõjateenistuskohustust ja olid isiklikult vabad. Tegemist oli väikeaadlitega. 4. Vabatalupojad need, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud 5. Vaba-aadlikud maata või vähese maaga talupojad 6. Sulased ja teenijad elatusid palgatööst 7. Träälid orjad 8. Pärisori Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida. 9. Sunnismaisus talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge 4. Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid! 1. Käsitöö Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67. (talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu, haagi- ehk adrakohtunikud, pärisorjus ja sunnismaisus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Martin Luther ja reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter von Plettenberg, pildirüüste, Melchior Hoffmann, Simon Wanradt, Johann
teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20) Sõdisid peamiselt ratsa; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist. 7. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21) Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada 8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur
Keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema, muutudes 16. sajandi jooksul korraliseks nädalateoks: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. Talupoegade väärtus keskaja jooksul kasvas, paraku ei toonud see neile endale kasu, vaid vastupidi: 15. sajandi teisel poolel juurdus arusaam, et talupoeg ei ole isiklikuklt vaba, vaid kuulub maa külge, mida ta harib, s.t. tekkis sunnismaisus. Koos teokohustuse suurenemisega suurenesid ka talupoegadelt nõutavad maksud. 13. sajandi kümnis (10% saagist) suurenes 15. sajandil veerandini saagist mistõttu jäid paljud talud mõisadele võlgu. Talupoegade nö. põgenemise vältimiseks kitsendati ka tema liikumisvabadusi. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmiseõigus. 16. sajandiks oli Liivimaal välja kujunenud pärisorjus. 7
Oli andekas valitseja, pani end maksma. Uus reduktsioon. 1680. Suur reduktsioon. Aadlikud sattusid marru. Eesti avaldas ägedat vastupanu. Mõisnikud ei olnud enam omanikud vaid rentnikud. Eesti aadlikud leppisid olukorraga kiirelt. Liivimaa omad aga osutasid ägedat vastupanu. Johann Reinolhold Patkul oli ohuks Rootsile, sest ta tegutses riigi vastu. Ta anti kohtu alla, kus ta mõisteti mässuõhutamises süüdi, ta põgenes. Põhjasõja ajal anti ta välja, kus ta ikkagi hukutati. Sunnismaisus jätkus, kõik oli endistviisi, kuid kuna mõisnik polnud enam mõisa omanik, siis ei omanud ta ka enam talupoegi. 17 sajandi lõpp Suur nälg! Ka looduses oli see aeg halb, Suvel vili ei valminud, ikaldus, sest vihma sadas. Nälg kestis kuskil 2-3 aastat. Tuli jälle külm talv, kus nõrgaks jäänud inimesed surid, üritati süüa korjuseid, õlgi, kuid sellest ei piisanud. Nälga suri umbes 70000 inimest. Rootsi aja kultuur: Kindlustus lõplikult pärisorjus
Oli kahte sorti vasalle: ühed olid need kes rajasid mõisa talupoegade keskele ja teised olid need kes käisid korra aasras raha talupoegadelt kogumas. Esimesi oli rohkem. Siis hakati talupoegi orjastama ja talupoegade liikumisvabadus kaob. Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära. 15.sajandil tuli sunnismaisus ehk talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata ära minna. Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda. Haagikohtunikud otsisid talupoegi. Vakusepidu oli ka seal koguti maksud kokku ja toimus korra aastas, see oli kohustuslik, ka seal osalemine oli kohustuslik. Teede ääres oli arvukalt kõrtse ja veskeid et seal saaks ööbida.
isiklikult pole vaba ning kuulub maatüki juurde) ja pärisorjus(talupoeg oli mõisniku enda omand) Talupoegi võis müüa, vahetada, kinkida ja pärandada Soodsam olukord oli vabatalupoegadel Haagi- ehk adrakohtunikud – ära pagenud talupoegade kindlaks tegijad, ülesotsijad ja tagasitoojad Pärisorjus – talupoeg võis omada vallasvara, kuid pidi tegema mõisa põllul tööd ja maksma koormisi Sunnismaisus – talupoeg ei tohtinud väljarännata Adratalupojad – nimi tulenes adramaade(1adramaa=1 adraga haritav maa= u 10 ha) järgi arvestamisest, kõige arvukam kiht, kohustused mõisa ees: teotöö ja loonusandam Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes isatallu ei mahtunud, rajasid talu kuhuhgi ääremaale, kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas Vabatalupojad – vabastatud teotööst, maksid raharenti, liikumisvabadus
Põhioht Venemaalt 8) Miks muutus välisoht 15. sajandil suuremaks? Venemaa tegi 1481. aastal suure sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada. 9) Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Plettenberg- tungis 1501. aastal arvuka väega Venemaale. Suurim armee kogu Vana-Liivimaa ajaloos (80 000meest). Damerow- · Pärisorjuse tunnused o Sunnismaisus o Keeld vabalt elukutset valida o Talupoegade müümine maast lahus o Ei võinud omada vallasvara o Relvakandmise keeld o Feodaalrendi piiramatus · Rendistruktuuri muutus o Valdavaks muutus teorent · Talupoegade kategooriad ja tunnused o Adratalupojad Nimetus adramaade järgi arvestamisest Neil on teokohustus Neid oli kõige rohkem
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus naturaalmaksed ja rahahinnus raharent. Pärisorjus talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Oldermann tsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. Tsunftijänes ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Piiskop Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel
Vabadusürituse nurjumine tähendas eestlaste rahvusorganismile suurt aadrilaskmist. Juhtivam element langes. On arvatud, et eesti soost vasallide arvu vähenemine pärast 1343. 1345. aasta sündmusi on seletatav vahest sellega, et paljud neist tapeti, kuna nad võisid vabadusliikumisega kaasa minna võõraste vasallide vastu. Ka üldine langenute arv ei olnud väike.Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Edasised vastuhakud pole olnud enam vabadusvõitlused kui sellised, vaid pigem mässud. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. KOKKUVÕTE JA OMAARVAMUS
rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
1583 a asutati Tartus jesuiitide hgümnaasium, mille haridsutasemele ei olnud vördset. Gümnaaisum körvale asutasid jesuiidid tölkide seminari, mille peaaeesmökr oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hlgast. Kui rootslased 1625.a Tartu gallutasid, löpetas see kogu katoliku ajastu Eestis. 3. Talupoegade olukord, vördlus Rootsi ajal:Koos misate erakätesse minem´kuga taastati södade ajal nörgenenud sunnismaisus.Kujunes sunnismaisus Rootsi ajal pärisorjus seadustatakse (Eestimaal 1648, Liivimaal 1668). 1696. ilmus Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati. Keelatud oli talupoegade vöörandamine maast lahus. Fikseeriti koormised. Talupoegadele anti pöäritav kasutamisöigus, samuti öigus kaevata rentniku peale
Saaremaal 30%. Peale seda kasvasid riigitulud märgatavalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul- haritud, kuid jõhkra iseloomuga Liivimaa aadlipositsiooni juht avaldas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Seetõttu mõisteti ta surma koos tema varanduste konfiskeerimisega. Talurahva olukord Reduktsioon muutis talurahva olukorda oluliselt. 1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Reduktsiooniga kaasnes ka maade põhjalik hindamine ja kaardidtamine. Vakuraamatutesse pandi kirja kõik talupoegade kohustused ja võlad. Liivimaal määrati sillakohtunike asemele ametisse kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need seadusi rikkusid. Põllumajandus XVII-XX sajandil oli Eestis üle 1000 mõisa.
vaba, isandal ei olnud kohustusi! 4. Euroopas kujunes välja 2 erinevat majandussüsteemi: 1) rendihärrus - lääni maa oli jaotatud talupoegade vahel, kes maksid renti. (Prantsusmaa) 2) mõisahärrus - osa maast oli jagatud talupoegade vahel, osa oli mõisamaa. Talupojad maksid teorendis, millega kaasnes sunnismaisus ja pärisorjus. 5. Frangi kuningriik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse. Selle riigi oluliseks valitsejaks sai Chlodovech I, kes oli pärit Merovingide suguvõsast, mis andis ka dünastiale nime - Merovingide dünastia. Riigis valitses kirjalik tavaõigus - Saali õigus. Tapmine tõi trahvi. 6. Keskaja alguses oli 3 - seisusline ühiskond: I vaimulike seisus - vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Hansa liitu kuuluvad linnad kultuuriliste uuenduste vahendajad. Teatud vastukaal feodaalsele mõtteviisile ja aadlile. Miks kirik ei otsinud koostööd päriselanikega? Usaldamatus (eriti peale 1223 mässu, ei võetud eestlasi enam linnustesse); teine põhjus feodalismil põhinev mõtteviis eesti ja läti talupojad undeutsche ehk alam seisus. Vähesed tõusid sellest seisusest kõrgemale. Haridus: kiriku kaudu teatud võimalus. Hiliskeskaegne feodaalne sunnismaisus sulges selle tee. Ainult linnaeestlaste poegadel võimalus. Nii ei tekkinudki eestis oma rahvusest preesterkonda. Eestis oli kirik koloniaalvõimuks (piiskopkonnad) ja suhtumine pärisrahvasse tõrjuv. Päriselanikel 3 võimalust: - uue korra omaksvõtmine ja hüvede korral sellega kaasaminek - neutraalne kohanemine ja passiivne vastupanu - aktiivne vastupanu, sissisõda, maalt lahkumine Keskaegne dualism: vastuolu kristliku vabaduse ja sotsiaaase tõelisuse vahel üleeuroopaline.
jagatakse omakorda maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Keskaja lõpul ilmusid allikatesse vabatalupojad. Koormised-Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõud ja töövahendid. Siit tekkis uus koormiste liik- teokohustus. Algul oli see veel perioodiline talgutesarnane töö, keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema. Talurahva olukord-Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnismaisus. Varem võisid talupojad kohalike valitsejate vastuolusid ära kasutades mõne teise aadliku maadele elama asuda.Koos teokohustuse kasvuga suurenedes ka muud talupoegadelt nõutavad maksud.1507. a võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 5. linnaõigsed-Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevate keskkonnast. Linnaõiguste tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse
5.1869. toimunud suur üritus 6.Konstantin Pätsi välja antud ajaleht Mõisted Ärkamisaeg- ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Rahvuslik liikumine- rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Pärisorjus- talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatake uuega Streik- ajutine kollektiivne tõõkatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks
c) Talumajapidamine 17.-18.saj. (40 tuhat) : põlluharimine (peamiseks teravili, ka lina, hernes ja naeris), kolmeväljasüsteem, karjakasvatus (lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad), veo- ja künniloomaks härjad, rehielamu. d) Talurahva õiguslik olukord Rootsi ajal. Võrdlus Rootsi aja alguse ja lõpuga Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · sunnismaisus koormised seati vastavusse talu võimalustega ja märgiti · teokoormised sõltusid üles vakuraamatutesse vähenes mõisnike omavoli mõisniku suvast · kodukariõigus piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed)
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hak...
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linna õ...
Gutsherr oli kindlasti ka Grundherr ning selge on see, et Gutsherrshaft eraldus grundherrschaftist. Reeglina Ida. Mida enam aadli pos tugevnes, seda enam õigusi nad oma maavalduse piirdes said. Arvatakse et Grundherrschaft hakkas Gutscherrschaftist eralduma 12-13 sajandil. Piirkondlikult Gutscherrscaft erinevalt välja arenenud/ aeglasemalt ja vähem intensiivselt. Tp sellel maavaldusel muudeti kõikjal mõisa alamataeks/sõltlasteks, ida-Euroopas sunnismaisus. Kasvas teotöö kohustus tp. Lõplikult mõisahärrus arenes välja 16sajandiks( väljendus keskmiste ja väiksemat maavalduste puhul). G.Napp tõi dualismi teravalt välja, keskendus Preisimaa tp olukorrale. Napp lõi saksa agraarajaloo koolkonna, töötas ja tegi karjääri Strasbouri ülikoolis. Tema õpilased hakkasid Ida.Elbe regioonis tema uurimusi avaldama. Knapp defineeris Gutsherrschafti lihtsalt, võrdsustas mõisahärruse õisamajandusega
Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Rahvastik kasvas: 1350 Eesti alal u. 100 000 1550 u.300 000 elanikku Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh. Elanikku (selleaegsed suurlinnad) Pärnus 1000-1200 el. Maarahvas keskajal 16. Sajandik tekkisid mõisad eestlased sattusid teoorjusesse (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas) Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) kodukariõigus mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupoegi oli 4 tüüpi: adratalupojad üksjalad uue maa saajad. vabatalupojad maavabad Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku). Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse).
3) Koormiste liigid 1. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi mõisas teatud arv päevi nädalas tasuta töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele aega enda põldude korrashoidmiseks. Enne ei saanud oma põllult vilja lõikama hakata, kui mõisa põllul töö tehtud oli. 2. Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale. 3. Talupoeg pidi maksma riigimakse. 4) Olukord pärast reduktsiooni Erinevalt Rootsi talupoegadest säilitati Eestis talupoegade sunnismaisus. Eratalupojad läksid riigitalupoegadeks. Senised kroonumõisate talupojad kuulutati pärisorjusest priiks: 1. lubati vabalt valida tegevusala ja asuda õppima kooli. 2. mõisnikel keelati talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. 3. talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. (1645.aastal fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis. 1. Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda. 2
Eestlasteks Ülestõusu põhieesmärk: KAOTATUD VABADSE TAASTAMINE Jüriöö ülestõus ehmatas sakslasi: tõmbuti linnustesse tagasi; ei julgetud elada maarahva keskel; ei julgetud makse koguda. Pilet nr.8 Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjumine 17. sajandi algul lõpetas edutult ka Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaissega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule lubab rääkida talupoeagade pärisorjustamisest. Mõisnikel oli kodukariõigus õigus talupoega füüsiliselt karistada. Talupoegadel säilis siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata. Talurahva õiguslikust seisund tuli taas päekorda seoses mõisate tagasiostmisega. Kuningas Karl XI teatas oma kavatsustest pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku
Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Ajaloo kordamine 1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade po...
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Nad jagunesid kahele poole teed metsa. Nad ründasid sakslasi mitme külje pealt. Liivlased põgenesid ja enamus sakslasi tapeti. Otepää linnus alistati. Madisepäeva lahing 1217. Lembitu kogus eestlaste hiigelväe 6000 meest Viljandi lähistele. Lahind lõppes eestlaste allajäämisega. Lembitu langes ja ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste üks suuremaid kaotusi. Pilet nr. 9 1. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjus 17. sajandi algul. Taaskehtestati sunnismaisus, mõisad läksid erakätesse. Talupojad olid isiklikus sõltuvuses mõisnikest. Toimus talupoegade pärisorjastamine. See ebaõnnestus. Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoegade võõrandamine. Koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päristav kasutamisõigus. Kõik see kehtis vaid kroonumõisades. 2. Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13
See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel 15 pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. 16431645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida- Eestist. 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga. 1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile. 16601672 Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega Riigipäev jäi vaid nõuandvaks organiks.
· Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1. puudus isiklik vabadus teda võis müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada jne 2. puudus majanduslik vabadus maa oli mõisniku omand; koormised. · Talupoja koormised: 1. Mõisatöö ehk teotöö: · Rakmetegu hobuse ja tööriistaga; · Jalategu mees ilma loomata;
See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. · 16431645 Taani-Rootsi sõda · 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. · 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga. · 1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile. · 16601672 Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim
Keskaja lõpp Eestis. -------------------------------------------------------------------------------- Kolme kuninga aeg; Rootsi aeg 1600-1629 Rootsi-Poola sõda ülemvõimu pärast Baltikumis 1629 Altmargi rahuga läheb Mandri-Eesti Rootsi võimu alla 1632 Avatakse Tartu Ülikool 1637 valmib Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika 1645 Sõlmitakse Brömsebro rahu, millega Saaremaa läheb Taanilt Rootsile; juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Eestis 1656-1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga 1671 Juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitab Class Totti politseikorralduse) 1675 ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Suure reduktsiooni algus Baltikumis (Karl XI võtab maa mõisnikelt tagasi) 1684 Tartus Piiskopimõisas alustab B. G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate seminar
4. Trahvid 5. Kohtuõiguse piiramisest (1/3 mõissnikule, 2/3 kannatanule rahas) 6. Väliskaubandus läheb linnadele 7. Piiratakse pärimisõigust 8. Ehituskohustused 9. Teotöö 1-2 päeva aastas Jüriöö järgne: • Saksa ordu tugevneb, Taani müüb Eesti Saksa ordule • Suhted talupoegadega lepingulised • Künnis tõusis 10%->20%->25% • Linnadega seotud ehituskohustused -Sakslased pigem linnas • Sunnismaisus, 16.sajand. Orjus, printsiipe rakendati seadusteta • Müüa võis kaupu ainult mõisale • Kohtuõigus o Trahvid tõusevad o 15.sajand vangistus o 16.sajand peksmine o Kodukariõigus o Õigus käe ja kaela üle • Teotöö tõuseb o 14-15.sajand hooajalised tööt, orjad o 16.sajand orjad kaovad, talupojad teevad tööd • Made äravõtmine
Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks. Koos tulude suurenemisega paranesid ka haridusja kirikuolud. ·Talurahva olukord 1645 fikseeriti Eestimaal sunnismaisus, 1668 Liivimaal: pärisorja laps on pärisori. Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid valdavalt sakslased. ·Põllumajandus rõhk teraviljakasvatusele (rukis), sageli talupoegadel rohkem loomi kui mõisatel. Teotöö
Eestlased olid päris tugevaks muutunud ja sellest kõneleb ka asjaolu, et järgneva poole sajandi jooksul pole teada ühestki venelaste sõjakäigust Eestisse. 2) Talurahva olukord ja pärisorjuse kujunemine keskajal Keskaja jooksul talupoegade väärtus mõisniku jaoks kasvas, kuid see ei toonud neile kasu. 15. sajandi teisest poolest tekkis arusaam, et talupojad kuuluvad selle maa külge, mida nad harivad s.t kujunes sunnismaisus. Lisaks kasvas teoorjus ja suurenesid maksud. 1507. aastast ei tohtinud talupoegadel olla relva. 16. sajandi keskpaigast hakkas mõisnik talupoega pidama oma isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud pärisorjus. PILET 7 1) Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Elatusalad: o Peamiselt maaharimine – oder, nisu, kaer, hernes, uba jms. Maid mõõdeti adramaades
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) 2. Talurahva õiguslik olukord a. Rootsi ajal: Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku- suvast. raamatutesse vähenes mõisnike omavoli. · Kodukariõigus · Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
