seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Adramaarevisjon mõisad maksid riigile makse talupoegade tööjõu kasitamise eest ja neid arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjone korraldati iga 7-8 a. tagant, et panna kirja kõik töövõimelised talupojad. Pärisorjamine isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Liivimaa majandusreglement avaldati 1696. a. ja seal määratleti kroonumaade talupoegade õiguslik seidund. Selle sätted laienesid ka Eesti kroonumõisadele. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel.
ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) Talurahva õiguslik olukord Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku- suvast. raamatutesse vähenes mõisnike omavoli. · Kodukariõigus · Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed)
Üksjalg- adratalunike poijad, kellele ei jätkunud isatalus teenistust. Vabatalupoeg- need kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg- Neile kuulus talu lääniõiguse alusel, mis muutus nad isiklikult vabaks. Vabadik- moodustasid alumise kihistuse, maata või vähese maaga põhii. Palgatööst elavad talupojad. Trääl- orjad. Uus koormiste liik teokohustus.kujunes välja sunnismaisus talupoegade õigusliku seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus. Keksaegses eestis sai 9 asualat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubanduse tegevusega, eriti soodne oli osas olukord hansalinnadel. Tähtsamaks sisseveokaubaks oli sool. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunfidesse. T. Põhikiri e skraa. Reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti ja hindu,
Vabatalupoegadeks, tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad Maavabad talupojad –ei maksnud makse, ainult ratsaväekohustus 11.Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade liikumisvabadust? 15.sajandil parandas Vana-Liivima jõukus veidi ka talupoegade olukorda. Kui taluperemees said mõisaga hästi läbi, oli tal isegi võimalik koguda veidi jõukust. Pärisorjus Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Allumine mõisahärra politsei – ja kohtuvõimule Kitsendused vallasvara omamisel Feodaalrendi piiramatus Relvakandmise keeld Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused Mõisate rajamine Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus tööjõu järele
rüütliordu ; 22. Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu. ; Vakk(us) - 100 talu ; vesse viimane eestlaste eest võitleja, saaremaa ülestõusu pealik ; Taani hindamiseraamat 1241, esimene rahvusloendus. ; must surm - katk ; 23. teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas ; sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on ; kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda ; raad Keskaegse linna juhtija ; gild Kaupmeeste rühmitus ; tsunft Käsitööliste rühmitus ; 24. bürgermeister Keskaegse linna juhtija. ; linnafoogt Kohalikku mõisniku esindaja ; linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev tähendab vabadust. © Siimo Lopsik 2011 25
mis oleks saanud, kui Rootsi oleks siia suutnud kanda kauemaks kinnitada ja ehk oleks tulnud pärisorjusest täielik vabanemine 150 aastat varem, kui Rootsi pidi selle maa Venemaale andama. 1629 - Rootsi aja algus Eestis 1630 Esimene gümnaasium Tartus 1632 Tartu ülikool 1637 Esimene eesti keele grammatika H.Stahl poolt 1641 Teadaolev esimene eesti keelne aabits 1645 Saarema Rootsile, fikseeriti juriidiliselt pärisorjus ja sunnismaisus Eestis 1679 B.G Forseliuse idee teha talurahva koolid 1680 Mõisate reduktsioon 1680 Forseliuse seminar 1686 Forseliuse loodud aabits 1687 talurahva koolide rajamise alustamine 1695-97 Suur katk ja näljahädad 1696 - Piirati mõisnike kodukariõigust 1700- Algas Põhjasõda Eesti territooriumil 1710 Kogu Eesti langes vene võimu alla, Eestis lõppes Põhjasõda(täielik lõpp 1721)
Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eesti oli 19 aasta vältel tallermaa. Selle aja jooksul jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid. Eestlased alistusid lepingutega, ning säilitasid mõnda aega autonoomiat, kuid ei saanud enam oma saatust määrata. Energilisem osa rahvustikust hukkus sõdades, seal hulgas eliit ja ülikkond. Ent Eestile laienesid Õhtumaa kultuurimõju samuti ka õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Sellega sattus Eesti otsemaid elukeskkonda kus elas Lääne-Euroopa. See tähendas suuri muutusi, sest Eesti jaoks ...
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmi...
Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Eriti suur nõudlus Eesti rukki järele. Tänu sellele muutusid meie maa ja selle asukad jõukamaks, teisalt aga tõi see kaasa vasallide elamaasumise maale, oma mõisatesse. Keskaja lõpuks kujunes välja eestlaste teoorjus (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas) Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) Mõisatöö korraldamisel, talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus – mõisniku politseiõigus, sh. õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupojad jäid veel vormiliselt vabaks, osaledes endiselt kohtupidamises, omasid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale. Osaleti veel maa kaitses ja oldi relvastatud rahvas. Talupoegi oli 4 tüüpi, kellest enam oli adratalupoegi, kelle nimi tuli nende maa arvestamisest adramaades
kasutamise eest renti. Alguses maksti natuuras( loomades, põllusaadustes) Lõpuks mindi üle raharendile. Mõisahärruse puhul kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, mille eest toideti pere, suurem osa jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid oma maa eest teorendina, käies mõisas tööl. Talupoegadel oli äärmiselt raske elu ja tänu sellele meeldis neile asukohta muuta, kuna koormised olid liiga rasked. Selleks kehtestati talupoegade sunnismaisus, see tegi talupoegadeks pärisorjad. Selle järgi võib väita, et talupoegade elu muutus keskaja lõpu poole ainult hullemaks. Nende vabadusi piiritleti ning sellega kaasnes ka paljude talupoegade põgenemine maalt linna. Linnakultuur hakkas tekkima kõrgkeskajal. Kui talupoeg põgenes oma mõisniku juurest ära linna, siis ta pidi linnas elama 1 aasta ja 1 päeva, selleks, et saada linna kodanikuks. Seda privileegi
(1) Seda, et feodaali ei huvitanud mida tema vasalli vasalli käekäik, sest tema vasalli vasall ei ole tema vasall. 3.Mis on benefiits? (1) uspärandamisõiguseta maavaldus 4.Mis on allood? (1) täielikkus omades olev valdus 5.Mis on domeen? kuninga valdus 6.Mis on feood? pärandatav maavaldus 7.Mis on immuniteedikiri? kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus? (1) talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 12.Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli:
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227...
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgaless...
Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõige populaarsem teravili. Lisaks sellele eksporditi veel lina ja kanepit. Sisseveos oli tähtsaim sool, alkohol ja vürtsid. Linnades oli tähtsal kohal ka oma alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Muutusi toimus ka talurahva elus. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. Reduktsioon ei toimunud siiski igal pool. Talupoegade sunnismaisus säilis. 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnike, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Kinni ei peetud vakuraamatusse kirjutatud kohustustest ning neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. Samuti oli talupoegadel õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses üsna palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna õigust nad siiski ei saanud
väikepõllupidaja. Alates 3. sajandist Rooma impeeriumis, väike põllupidajate kiht. Mõisnikud vähendasid enda haritavat põldu, jagasid väike rendikohtadeks. Neid said vabad talupojad, orjad. Koloonid esmalt vaba talupojad, kelle õiguslik seisund alates 3. sajandist muutus pidevalt halvemaks. Kuni 5.6. sajandini koloonid pigem vabad, mis siis, et seisund halvenes. Tehti vahet koloonide ja orjade vahel aga samas ka koloonide ja vabatalupoegade vahel. Koloonidel iseloomulik sunnismaisus. Koloonide osatähtsus Rooma põllumajapidamises oli arvestatav, massiline põlluharijate seas. Servus terrae maa ori. Alates 5. sajandi keskel on Ida-Rooma keisririigis sünonüümiks koloonidele adscripticii. Rahvaloenduses kinnitati adscripticii kindla talukoha juurde. Eestis glebae adscirptus sunnismaine talupoeg. 11. sajandil pärast Rooma Riigi langust kui õiguslik mõju vähenes ja avastati uuesti adscripticii termin ja Rooma õiguse prestiiz kasvas
ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJA KOHTA Ülesanne nr.1 Loetle, milliste , kelle vahel ja millal sõlmitud lepingutega läks praegune Eesti ala Rootsi riigi koosseisu. (nõutud min 4 lepingut) (Punkte annab õigete aastaarvude, lepingute sõlmimise kohtade ja lepinguosapoolte nimetamine, kokku 16 p) 1. 1583.a – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis kinnistas Põhja-Eesti kuulumise Rootsile. 2. 1629.a – Altmargi vaherahu, Rootsi ja Poole vahel, millega Rootsile läks ka Liivimaa (Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti) 3. 1645 – Brömsebro vaherahu Rootsi ja Taani vahel, millega Rootsile läks Saaremaa. 4. 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Taani vahel, millega viimane loobus lõplikult Liivimaast; ühtlasi läks Rootsile Ruhnu saar. Ülesanne nr.2 Vasta küsimusele esitatud andmetest lähtudes. Millega seletada Eesti rahvaarvu suurt kõikumist Rootsi ajal? Nimeta konkreetsed põhjus ed iga ajavahemiku kohta! ( nõutav min 2 põhjust iga ajavahemiku...
rahvusest ja tegevusalast Pearahamaksuga seoses hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (rahvaloendused) · Negatiivsed: Reform taotles piirialade ajalooliste, usuliste ja rahvuslike eripärade kaotamist Uued omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all 14. Iseloomustage muutusi talurahva õiguslikus olukorras 17.sajandil. · Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus · Talupoeg allutati mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, kujunes isiklik sõltuvus · Reduktsiooniga seoses kavatseti riigimõisates pärisorjus kaotada · Riigimõisates keelati talupoegade lahutamine maast, anti talude päritav kasutamisõigus · Talupoeg sai õiguse mõisniku vastu kaitseks kohtusse pöörduda · Koormised fikseeriti ja viidi vastavusse talu majanduslike võimalustega 15. Võrrelge talurahva olukorda 17.ja 18.sajandil
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Suur rahvaste ränne: Dateering- 400-600 aastal Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev ko...
PÕHJUSED: · Lahendus riigikassa täitmiseks · Kolmekümneaastane sõda- kiratsev majandus · Rootsi suurriik; pidevad sõjad, kõrged sõjalised kulutused · Riigimaade kergekäeline loovutamine; maksutulud · Karl XI vajas riigi majanduslikku olukorra märgatavat tõstmist 1) Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. 2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.
Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, mis lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse
1720-1730-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Nad lähendasid ka luteri usku rahvale. 1739 ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge Anton Thor Helle poolt. Talurahva olukord Poola aeg: Kuna pärast Liivi sõda oli majandus langenud, siis püüti talupoegadelt võtta, mis võtta andis. Talupojad olid ikka pärisorjad. Jesuiitide gümnaasiumis ja seminaris õppis ka eestlasi. Rootsi aeg: 1645 fikseeriti sunnismaisus ja toonitati pärisorjuslikku seisundit. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Algas põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille järel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.
tootmisvahendid · lintsimine ehk omakohus on õigusvastane kohtumõistmine, kus rakendatakse vägivalda (nt jõhker kohtlemine või piinarikas hukkamine) · partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, kes võitleb mingi piirkonna hõivanud okupatsioonivõimu vastu · pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on talupoja sõltuvuse raskeid aste feodalismi ajal, mida iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguse kitsendamine · reaktsioon muu hulgas ka poliitiline olukord, kus võimulolijad püüavad vägivallaga hoida või taastada vananenud riigi- või ühiskonnakorraldust · reservaat Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias maa-ala, mis on jäetud elamiseks põlisrahvastele, millel on sageli piiratud omavalitsus
Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, mis lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse
Frangi riik 1. Lääne-Rooma ühiskonnale said saatuslikuks: * Rooma rahu lagunemine. *Kesk võim tegi ääremaadega üha enam kompromisse. See tõi kaasa piirialadelt üha uusi välismõjutusi. *Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused. * Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte) *Germaanlaste värbamine sõjaväkke. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid ...
andma laenu jms. Senjöör isand Sunnismaisus - oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus Ruunikivi Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need
kellele isa-kodus elatist ei raskemad. jätkunud: · Väiksemad koormised (mõisas nn 1 jalapäev nädalas). Vabadikud: Maata ja palgatööst elatuvad talupojad. Träälid (kuni XV sajandini): Orjad (sõjavangid, võlgnikud) 3. Talurahva õigusliku seisundi halvenemine Leia seosed! Linnastumine Teraviljahindade Mõisate arvu Teokohustus Sunnismaisus Lääne- tõus Euroopa kasv Eestis Euroopas turul (keskaja lõpul u 500) a. Mõis maa-aadli maapidamine. b. Teokohustus mõisapõldude harimine talupoegade poolt: · Algul talgud kollektiivsed hooajatööd. · Hiljem korraline nädalategu igast talust üks teoline kindlatel nädalapäevadel c. Sunnismaisus (XV saj II pool) talupojad ei ole isiklikult vabad ja kuuluvad maa külge, mida nad harivad. d
kümnis, naturaalrent, kooskõla talu uuesti üles ehitada; 25.a pikk, raharent; mõisavoor majandusliku koormised samad verekümnis (vilja vedamine kandevõimega sadamatesse) isiklik pärisori (E+L 1680. Karl XI 1739- Roseni pärisori vaba- seadus); vabastas riigimõisate deklaratsioon, dus sunnismaisus talupojad, kuid kinnitatakse pärisorjus ei pärisorjus ja kadunud; sunnismaisus vakuraamat õigu- tööd teha; kaebamisõigus kaebamisõigus 1765- talurahva sed kohtureform kaotatakse, talupoeg positiivsed
2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmehed. Ülesanded:
Vabadusürituse nurjumine tähendas eestlaste rahvusorganismile suurt aadrilaskmist. Juhtivam element langes. On arvatud, et eesti soost vasallide arvu vähenemine pärast 1343. 1345. aasta sündmusi on seletatav vahest sellega, et paljud neist tapeti, kuna nad võisid vabadusliikumisega kaasa minna võõraste vasallide vastu. Ka üldine langenute arv ei olnud väike. Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Edasised vastuhakud pole olnud enam vabadusvõitlused kui sellised, vaid pigem mässud. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme.
- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms. Huno Rätsep on arvanud, et muutused algasid lõunaeesti alalt ja levisid sealt õhja ja lääne poole. Need muutsid nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeid, luid erineval määral ja eri viisil. 5. Ka murrete jagunemine murrakuteks toimus ilmselt eeskätt 14.-16. sajandi jooksul. 14. saj. lõpuks kujunes välja talupoegade sunnismaisus. 15. ja 16. saj. vahetusel vormistati juriidiliselt pärisorjus. Seega kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati tugevasti nende liikumisvabadust. Selline jäik tõi kaasa erinevuste suurenemise murrete vahel. Aga sellega on ilmselt seotud eesti murrete jagunemine väga väikesteks murrakuteks. Viitso järgi on rannikumurre (= rannamurre) ja kirdemurre (= Alutaguse) erinevat ajaloolist algupära
Väga tähtsal kohal olid ka ehted, mis kuulusid eelkõige pidulike rõivaste juurde, kuid nad ei puudunud täiesti ka igapäevase töörõivastuse juurest omades ka lisaks ilule kaitset kurja vastu. Kuigi Eesti on väike, oli rahvarõivastel rohkesti paikkondlikke erinevusi. Välja võib tuua neli suurt rühma -- Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Paikkondlike erisuste kujunemisel ja püsimisel etendas olulist osa talurahva sunnismaisus. Liiguti peamiselt oma kodukihelkonna piires. Kohalikest riietumistraditsioonidest hoiti visalt kinni. Näiteks Saaremaalt on teada, et võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna riideid, tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. Samuti, rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja
Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks · 1686.a Forseliuse aabits · 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale
62. Sulane/teenija isikud, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 63. Träälid e orjad.Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 64. Mõis Maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. 65. Teokohus koormiste liik, kus iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 66. Pärisorjus talupojad olid mõisniku isiklikuks omandiks. 67. Sunnismaisus Talupojad ei ole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. 68. Linnaõigus Tagab linnakogukonnale autonoomia ja eristab seda ümbritsevast keskkonnast.Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 69. Raad Valitses linna. Koosnes raehärradest. 70. Gild kaupmeeste või tsunftide ühendus. 71. Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus. 72. Skraa (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 73
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
lõpetati Kuressaare linnus .. Kokkuvõte 3 suurt maakonda hõlmas( põhjaeesti). Eestlased kaotasid oma vabadust täiega. Muiste vabaduse jätk. Maarahvas xiv-xvi sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvastikuline koosseis Algas talurahva laialdane karistus ja seadusetus. Talupoegadel eriti õigusi polnud enam. V sajandil nõuti mõisatest üha enam teorenti ning säilis mõisates loonusrent. 16 sajandil mindi üle raharendile. 16 sajandil kujunes välja sunnismaisus ja pärisorjus. Talupeogi võis müüa, kinkida ja vahetada. Osa talupoegi jäi siiski vabaks. Talurahva kihistuime. Maavabad- kõrgeim kiht läänikirja omasid. Vabatalupojad- vabastatud teotööst ja maksid raharenti. Adratalupojad- köige rohkem . Kohustused mõisa ees, maksidrenti, ''üksjalad'' kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas. Ehk need kes ei mahtnud enda isa tallu. Rahvastiku 16 sajandil elas eestis alla 300 000 inimese
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
42. teotöö - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema 43. rakmetegu talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema 44. jalategu teotöö mõisapõllul ilma oma abivahenditeta (mõisarakendiga). tegid põhiliselt naised, lapsed. 45. sunnismaisus talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46. pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim. Talupoegadest pärisorjade sunnismaisuse ja teoorjuse määramine, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus
maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid isalt pojale edasi pärandasid turniir spordi või mängu suurema hulga osalistega võistlus trubaduur keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
sajandil Kaubandus arenes paremuse suunas. Olid koormised: viljakümnis ja hinnus, mis olid siiski suhteliselt mõõdukad. Oli sõjateenistuse kohustus. 14-16. sajandil Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Talupoegade liigendus: adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad. Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus. Hiljem kujunes välja pärisorjus. Elamu Elati suitsutaredes või ka rehetaredes. Elamud olid männi- või kuusepuidust ja õlgkatusega, majas oli vaid üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid, magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided olid linased ja sirge lõikega. Kanti keepe ja vöösid, millel oli peale kinni hoidmise funktsiooni ka usuga seotud tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel
Lõpetas kolme aastalise kodusõja. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus. Vasall alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodakse sisse või saaadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. Raad omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Gild keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa,
enam maaisandate isiklikes valdustes. vabadikud külaühiskonna alumine kiht , nad olid maataa või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenjad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. Talurahva koormised 16. sajandiks. Talurahva koormised olid , kümnis, hinnus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine, pärisorjuse kujunemine (mõisted pärisorjus, sunnismaisus, teokohustus, adra- e. haagikohtud ...). Keskajal talupoegade väärtus mõisnike jaoks kasvas, see ei toonud talupoegadele mingit kasu. Juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge ,mida nad harivad, st kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti erinevaid kokkuleppeid , mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma, linna tõrkusid nende kokkulepetega ühinemast
“Eesti on Rootsi viljaait”- Eesti oli Euroopa põhjapoolseim riik, kus sai vilja kasvatada piisavalt, et seda saaks ka välja vedada. Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb maastik ei võimaldanud kasvatada piisavalt. ● Kariloomade kasvatus taludes- musta villaga lambaid, kitsi ja sigu toiduks; kanu, härgasid tööloomadeks ja lihaks; vähemalt 1 hobu vankri ette, lehmasid (lihaks) ● Talupoegade õiguslik olukord enne reduktsiooni- taaskehtestati sunnismaisus, pärisorjus ● Talupoegade õiguslik olukord Rootsi aja lõpul (riigimõisate talupojad)- Majandusreglement(...), Vakuraamatud (sinna läks kirja, kes kui palju koormisi maksis), fikseeritud koormised talu võimekuse järgi, õigus kohtusse pöörduda kui mõisnik reglemendist kinni ei pidanud. Siia Forseliuse jms kohta (e-õppepäeva ül.) :) Vaimuelu (eestikeelne kirjasõna jms). ● Puudus ühtne eesti kirjakeel ● (1637.a) H.Staht koostas 1
aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Põhja-Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Selleski polnud midagi uut sunnismaisus oli olemas olnud juba ordu ajal, tuletagem meelde Riisipere mõisnik Yxkülli nõuet Tallinna linnale oma talupoja tagasisaamiseks 1520. aastatel. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. Ka see oli vana orduaegne tava. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitsei korraldusega fikseeriti sunnismaisus nii
adratalupoegi, nende talude suurust arvestati adramaades,suurtemates taludes olid isegi omad teenijad ning sulased. Olid ka üksjalad, kes käisid mõisatööd tegemas ühe jalapäeva nädalas, nemad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtmisega, arenedes said nemadki adratalupoegadeks. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Maavabad olid aga muistsete vanemate järglased, kellel lasus sõjaväekohustus, muud koormused puudusid. 15.sajandil hakkas välja kujunema sunnismaisus, mis tähendas, et talupoeg ei tohi mõisniku loata maalt lahkuda, sealt polnud enam pikk samm pärisorjuseni, seda kiirendas ka 1507.aastal Liivi ordumeisteri vastuvõetud otsus keelata eestlastel relvakandmine. 16.sajandiks kaotas talupoeg oma isikuvabaduse, seega oli kehtestatud pärisorjus. Aadlikel oli õigus talupoega kui omandit pärandada, osta, müüa ning vahetada Uue võimuga kaasnes ka uus usk-katoliiklus. See suruti eestlastele peale vägisi, vanadele hiitele ehitati
territoriaalseteks rüütelkondadeks. Talurahva õigusliku seisundi allakäik 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus ning juba 16. sajandi keskpaigast tuli ette talupoegade võõrandamist maast eemal, mis tähendab, et talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks. See viitas pärisorjuse tekkimisele. 15. sajandi teisest poolest juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Kujunes välja sunnismaisus, mis tähendas maapäevadel seisuste vahelisi kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. 7 Põllumajandus ja agrikultuur keskajal Suur enamik rahvast tegeles loomulikult põllumajandusega. Põllumajanduses suuremat sorti arengut keskaja jooksul eesti aladel märgata ei olnud. Tähtsamaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist.
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
