Demosthenes käiski Teebas kihutuskõnesid pidada. Pidasid ka Chaironeia lahingut 338, kus oli Ateena ja Teeba Makedoonia vastu. Kuna nad polnud ammu võidelnud, siis nad kaotasid. Edasise diplomaatiaga saavutas ta üleüldise võimu Kreeka üle, see oli ka Kreeka iseseisvuse lõpp. Philippos kuulutas välja ka sõja Pärsia vastu, moodustades Korintose liidu. Enamus Kreeka linnriike liitus vabatahtlikult. Spartalased ei liitunud ja Philippos ei sundinud ka neid. 336 aastal Philippos mõrvati lambiselt, aga ilmselt isiklikel põhjustel Uueks kuningaks sai Aleksander. 356 sündinud. Tal oli suurepärane päritolu- isa Heraklesest ja ema Achilleusest. Õpetaja oli Aristoteles. Nende jaoks, kes ei olnud Makedoonia ülemvõimuga nõus, oli see märk, et äkki saab nüüd vabaks. Ehk siis üritati lahku lüüa. Kui Aleksander läks põhja poole hõime alistama, levis kuulujutt, et Aleksander on surnud ja siis hakkas Ateena ja Teeba jm mässama
õpetuse järgi nende sekka kivi, mispeale sõjamehed hakkasid üksteist tapma. Aietes oli nördinud ning läks uut salanõu hauduma. Ent Medeia aitas villaku kätte saada (salaja; seda valvas lohe) ning mehed põgenesid koos Medeiaga juba samal ööl. Aietes saatis oma poja Apsyrtose põgenikke taga ajama, ent Medeia tappis oma venna. Õnnelikult pääseti ka Skylla terava kalju ja Charybdise veekeerise eest. Kreekasse jõudes läksid argonaudid laiali. Pelias oli vahepeal sundinud Iasoni isa enesetapule; Iason otsustas kätte maksta. Medeia kutsus Peliase tütred ning näitas neile oina noorendamist lõikas looma tükkideks, viskas katlasse ning ütles võlusõna, mispeale katlast kargas välja noor tall. Tütred tegid kõheldes isaga samuti, ent kui nad võlusõna ootama jäid, oli Medeia juba kadunud. Medeia tegi Iasoni pärast igasugu õudusi; ent Iason jättis ta lõpuks maha, et abielluda Korintose kuninga tütrega
järgi ja tunda sageli kahjuks isegi sule-tud silmadega. Mind vähemalt ajas tihti iiveldama juba nende pikkades kaftanites härrade hais. Lisage sellele ebameel-div kostüüm ja ebasangarlik välimus. Kõik see koos võis olla väga pilkupüüdev. Kuid lõplikult tõukas mind juutidest eemale, kui ma tutvusin selle välja-valitud rahva mitte ainult füüsilise vastumeelsusega, vaid ka moraalse saastaga. Mitte miski muu ei sundinud mind peagi niivõrd kiiresti muutma oma arvamust neist, kui minu tutvus juutide tegevu-sega teatud aladel. Kas on olemas ilmas kas või üksainustki musta tegu, kas või üks mistahes sorti häbitus, eelkõige rahvaste kultuuri-elus, millesse poleks segatud vähemalt üksainus juut? Nii nagu igas mädapaises leiad ussi või tema tõugu, niisamuti sattud sa ükskõik millise räpase loo puhul ikka kokku juudiga.
200 aastat hiljem. Olid oligarhid Bakehiaadid, suguvõsa monarhid, abiellusid omavahel, Kypselos , lõhuti seda suguvõsa tyrannia, taheti teda tappa kuna pidid tooma neile surma. Tõusis Korinthose väepealikuks , kukutas bakehiaadid võimult ja rahvas kuulutas ta valitsejaks. Pidi olema hea valitseja, valitses 30 aastat ja suri, pärandas oma võimu pojale Periandros, paha mees, tappis oma naise ja oli nekrofiil, ja magas oma emaga jne., üritas korda kehtestada riigis, olebvat sundinud Korinthoslasi tööle , keelas kasutad orje, keelas agoraal rääkida, keelas luksust neile.Hilisem pärimus räägib. Välispoliitiliselt teati et mõlemad olid väga laia haardelised eriti see viimane, tegid suuri annetusi pühamutele, olevat olnud suhetes Lydia kuningaga ja võisid olla ka egiptuse kuningaga heades suhetes., viimane valitses 40 aastat. Pärandas oma võimu vennapojale, sest tema
suurenevat takistust ning tema kiirus langeb. Manöövri arenedes saab ilmseks vastupidine nähtus: möödasõidetava laeva takistus väheneb koos kiiruse suurenemisega ja möödasõitva laeva takistuse suurenemine vähendab tema kiirust. Äärmuslikes oludes (madalvees, väikese vahekauguse korral laevade vahel) võib möödasõitev laev osutuda võimetuks lõpetama möödumismanöövrit ja "langeb lõksu". Lahendus laevade jaoks, kui interaktsiooninähtus neid juba selleks sundinud ei ole, on püüda teineteisest eemalduda, et vähendada neid lõksus hoidva efekti mõju. Läbivajumine Läbivajumine on interaktsiooni erinähtus. See on vastasmõju laevakere ja merepõhja vahel. Sel puhul muutub laeva süvis ja trimm liikumisel vees. Seda fenomeni vaadeldakse kirjanduses laialdaselt. Lõksus põrkumine
laserite tootmisel. elastsuse, küllaldase mehaanilise tugevuse, korro- sioonikindluse, hea joodetavuse jms. tõttu. Vase- varude piiratus (teda leidub maakoores vähem kui 3.4. Elektrijuhid 0,01%) on sundinud otsima vähemdefitsiitseid juhtmematerjale (milleks on eelkõige alumiinium). Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektri- Vask on keemiliselt väheaktiivne, reageerib läm- -8 -5 materjale, mille eritakistus on 10 ...10 m. mastik- ja kontsentreeritud väävelhappega. Õhus
kes arendas välja ratsionalistlikult põhjendatud loomuõiguse kontseptsiooni, kõneldes seadustest, mis on püsivad ja muutumatud nagu kaks korda kaks on neli. Inglane Thomas Hobbes (15881679) väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Oma põhitöös ,,Leviathan" (Leviaatan, 1651) kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), mis sundinud füüsilise eksistentsi säilitamiseks sõlmima lepingu, millega ohverdati senised vabadused piiramatu võimuga suveräänile. Hobbes'i käsitlus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Bodinist. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus monarhil Hobbes'i järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Juhul kui ta seda
Väeüksus läheb laiali. Kirumpäel liikuma ei hakata, põhjusekss see, et juuni alguses tulevad vene väed ise tartu piiskopkonda. ( u 60000 vene sõjaväelast).Suundub Vastselinna , mis oli Tartu piiskopkonna piirikindlus. Asutakse vastselinnat piirama, piiramine hakkab venima. Osa meeskonnast ei olnud valmis venelastelle alla. Jurgen Üksküllioli üks neist , kes keeldus alla andmast. . Peale 6 nädalast piiramist olid põgenikud või linnuses elanud inim sundinud alluma. Rahvas hakkas Ükskülli ähvardama. 30juunil kapituleeritakse, võidakse vabalt lahkuda. Ümbruskonnas palju vasallikindlusi, mis jäetakse pm kõik maha. Kirumpäele jäänudsaadetakse lihtsalt laiali. (u1juuli)Taganetakse Valga sunas. Tartu piiskopid Tartu suunas. Mängu tuleb Ketleri suhtumine asjasse, hakkas süüdistama Herman II Venemaale mahamängimises. Peale Vastselinat liiguvad venelased tartu alla , 6 juunil vallutatakse Kastre linnus( sõjaline tugipunkt Emajõel).
järgnevalt kinnistus arusaam sellest, et: 1) võimu teostatakse sotsiaalses keskkonnas ja inimeste üle ning sotsiaalsete protsesside juhtimiseks; 2) kui monarh jagab võimu rahva poolt otse valitud parlamendiga, siis on rahvas ka iseseisev avalik-õiguslik subjekt. Ülaltoodu sundis loobuma käsitlusest, et riigi territoorium on selle riigi kinnisasi (veel varem oli dualistliku monarhia süsteem sundinud loobuma arusaamast, et riik=monarh ning vastupidi). Asemele tekkis kaasaegne üldtunnustatud doktriin riigi territooriumist kui spetsiifilisest riigipiiriga piiritletud alast ruumis, mille piires realiseeritakse konkreetse rahvusriigi poliitilist võimu ning jurisdiktsiooni. § 3. RAHVAS § 3. P.2 lisa: kodakondsuse instituudi geneesist Keskajal vastas võimu teostamise kolmele põhialusele ka elanikkonna kolm alluvussuhet:
puuviljad. Kogu tuba andis tunnistust hirmsast meeleheitlikust võitlusest ja kogu selles kummalises tohuvabohus arvas d'Artagnan nägevat koguni riideräbalaid ja vereplekke laudlinal ning kardinail. Noormehe süda tagus meeletult, ta laskus kiiresti puu otsast alla, sest ta tahtis näha, kas ei leidu ka mujal vägivalla jälgi. 255 Öövaikuses säras endiselt nõrk mahe valgus. Nüüd märkas d'Artagnan midagi, mida ta enne ei olnud tähele pannud, sest varem ei olnud miski sundinud teda üksikasjalisele vaatlusele. Tallatud ja auklikuks trambitud maapinnal oli näha inimeste ja hobuste segaseid jälgi. Peale selle oli nähtavasti Pariisist tulnud tõld jätnud pehmesse maapinda sügavad rattajäljed, mis aiamaja kohal peatusid ja Pariisi poole tagasi pöördusid. Edasi otsides leidis d'Artagnan lõpuks müüri äärest rebenenud naisekinda. Sealt, kus kinnas ei olnud vastu mudast maad puutunud, oli ta eeskujulikult puhas. See oli üks neid
Eesti keeles on levinud mõiste ,,alateadvus". Taolist terminit võib vabalt kasutada, kui antakse enesele aru selle tähendusest. Liide ,,ala-" ei tähenda nii Jungil kui ka hilisemal Freudil, et inimene oleks midagi enese jaoks ebameeldivat surunud kuhugi ,,alla keldrisse" või ,,kappi". Eestikeelsena ühtib ta pigem määratlusega ,,vähene." Ehk siis, 25 ,,alatoidetud" ei tähenda, et inimene oleks kuidagi vägisi end nälgima sundinud. See tähendab lihtsalt vähe söönud olemist. Samuti oleksid siis ,,alateadlikud sisud" selline info, mis vaid vähestel kordadel teadvusse jõuab. Teadvus on kui prozektori valguslaik, mis on suunatud pimedale lavale. Kõik sellest väljapoole jääv on meile teadmata. See ei ole meile nähtav kas praegusel hetkel või pole me seda kunagi näinudki - pimedas olevad asjad pole meile kunagi ,,teadvustunud". Teadvustamatus on seega kõik, mida me praegu ei tea.
Terrori vallandamiseks sai Sergei Kirovi, Leningradi parteijuhi, tapmine 1.dets 1934, tapja oli Leonid Nikolajev, endine Leningradi parteitegelane. On mitu versiooni- et pani tegevuse toime isiklikel põhjustel, teine versioon on selline, mis viib Kirovi tapmisloo tagasi 1934 algul toimunud võitjate kongressi juurde- asjaolu, et opositsioon olevat tahtnud Kirovit seada Stalini vastaskandidaadiks ja see, et Kirov oli NL-s ääretult populaarne, need asjaolud olevat sundinud Stalinit otsima võimalust, kuidas Kirovist vabaneda, tema tapmine olevat olnud Stalini korraldatud vandenõu. Küsimus, kas Stalin tahtis lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Vahetult pärast Kirovi surma läks käiku kolmas teooria- ise olevat andnud julgeolekuorganitele korralduse otsida tapmisloo tagant Zinovjevi jälge- kuna otsene korraldus anti, siis julgeolek sellised jäljed ka leidis. Kirovi tapmises süüdistati trotskiste-zinovjevlasi, kes olevat loonud Leningradi keskuse, 17 keskuse
Johnson (1980) väidavad koguni, et ,,meie tavapärane mõistete süsteem, mille raames olukorra lahendamiseks. Mitme metafoori leidmine suurendab loovust." (lk me mõtleme ja tegutseme, on oma olemuselt põhimõtteliselt kujundlik" (lk 3). 32) Muutuv tööturg on sundinud paljusid kliente paindlikumaks ja loovamaks muutuma, et Metafoorid aitavad olukordi visualiseerida - suhteliselt lihtsad näitlikud kujundid toime tulla (Amundson 2006a). Kliendi abistamine hetkel tema kohta kehtivate metafooride aitavad meil tegevusi ja olukordi kirjeldada. teadvustamisel ja uute leidmisel muutub üheks olulisemaks nõustamistegevuseks.
laagrite sõlmedes. Muunduri pingelaine kiire muutus sU peegeldub ühenduskaablites ja võib mootori klemmidel põhjustada liigpinge, mis ületab nimipinget üle kahe korra. Selle liigpinge väärtus sõltub muunduri väljundpinge muutumise kiirusest sU ning kaabli pikkusest. Seetõttu kasutatakse liigpinge vähendamiseks muunduri väljundis mitmeid erinevaid filtreid. 3.5. Vektorjuhtimine Eesmärk. Lubamatu müratase (elektromagnetilise ja akustilise) on sundinud välja töötama väga erinevaid modulatsioonimeetodeid. Nende eesmärgiks on vooluharmooniliste, võimsuskadude, voolu pulsatsiooni püsitalitluses ja akustilise müra vähendamine. On palju lülitusi, kus vajatakse modulaatori sisendsageduse täpset ja kiiret juhtimist, aga pinget tuleb muuta ajutiselt (või astmeliselt) ning palju aeglasemalt. Järelikult, mida sagedamini muudetakse pinge suunda perioodi vältel, seda rohkem nõudeid pinge põhiharmoonilise kvaliteedi osas on täidetud.
elektromagnet demagneetub. Membraan koos ankruga lii- gub algasendisse, kontaktid sulguvad uuesti ja kogu prot- sess kordub. Elektromagneti südamiku magnetvälja muu- tumise tõttu membraan võngub 150 . . . 200 korda sekundis, tekitades heli. Suurega kaasa võnkuv väiksem membraan tekitab kõrgema tooniga heli, mis koos põhitooniga annab meeldivama lõpptulemuse. Alalisvoolusignaalid tarbivad 2 . . . 3 A voolu. - Siionatuled. Liikluse tihenemine on sundinud ka mootor- ratastel ning motorolleritel rakendama suunatulesid. Need 114 11 5 on väikesed laternad sõiduki külgedel, mida juhitakse vil- gutusrelee ja lülitiga. Lüliti asub roolikangil parema käepideme juures ning on tavaliselt sama tüüpi, niis valgustuse abilüliti (II-25A või II-201). Vilgutusrelee paigutatakse kas esilaterna keresse
Samal ajal püütakse igati toetada raudtee- ja siseveeteede liiklust. EL-i transpordipoliitikaga on kehtestatud sõidukeile kõrged tehnilised standardid. Raske- veokitele kehtestatud tehnilisi ja keskkonnamõjusid ohjeldavaid norme arendatakse edasi. Uued, rangemad tehnilised ja keskkonnanormid on sundinud veokite tootjaid pöörama tõsist tähelepanu autode ökonoomsuse, tehnilise efektiivsuse ja liiklusohutuse suurendamisele ning kahjulike kesk- konnamõjude vähendamisele. Paranevad veokite kiirendus- ja pidurdusvõime, kütusesäästlikkus, juhtide töötingimused ja väheneb kahjulike ühendite sisaldus heitgaasides. Uued, kõrgendatud
klõksatas tagasi õigesse kohta. „Ära saa vihaseks, tee tasa“. Sellist karistavat õiglust pooldavate vaadetega õpetaja karjäär on „Persse! Korda sain!“ Ta näis üllatunud ja rahul. kiirele hukule määratud! Kumbki neist polnud oma süüd tunnistanud ega vabandanud. Ma ei sundinud neid ka. Ma vaatasin Aristoteles jätkab:, „Meid ei kiideta ega laideta tunnetest lähtuvalt; ei laideta meest, et ta üldse korda tehtud peeglit – mõned kriimud plastümbrisel. Pole häda! vihane on, vaid et ta on teatud viisil...“5 Ta teeb selgeks selle, mida me isegi oma enesessesüü- „Hästi tehtud, poisid – tänan.“ Nad pidid austraalia aktsendi ära tabama
Kõigist pulmalistest ei võtnud üksainuke üldisest pidurõõmust nähtavat osa, ja see oli -- pruut ise. Agnes oli tuim ja tumm, ta näovärv lumivalge, peaaegu läbipaistev, jooned otsekui kiviks tardunud, huulte ümber seisis muutumata naeratus, nagu seda inimeste juures nähakse, kes naeratades surnud. Võõraste nali, mis igakord kõige peenem ei olnud, ei kihutanud pruudile kordagi puna palge, ei sundinud teda kordagi naerule. Kuulis ta neid naljasõnu? Kuulis ja nägi ta ülepea midagi? See oli väga kaht-lane, sest Agnese suust ei tulnud peaaegu sõnagi, ta pilk oli tume, ta silmad vaatasid ühtepuhku ilma arusaadava mõtteta kuhugi lõpmatusse kaugusse. Ta tegi kõik, mida isa ja targad tädid teda teha käskisid, ta laskis oma keha ehtida, seisis kannatlikult raske mõrsjakrooni koorma all, 371 kuni piduliste salgad tema auks gildimaja trepist pidulikult mööda ratsutasid.
paavst Bene-dictus XII joomalaulu «Bibamus papaliter» paavsti oma, kes oma tiaarale veel kolmanda krooni lisas.* 1 Joogem paavstlikult (lad. k.). 31 Kahtlemata kaitses see populaarsus, mis kardinalile teenitult kuulus, teda saali sisse astudes halvast vastuvõtust selle rahvahulga poolt, kes alles äsja oli nii rahulolematu ja kes õieti kardinali ees kaldus üpris vähe aupaklik olema päeval, kus tal enesel paavsti valimine ees seisis. Pariislased ei pea pikka viha. Pealegi olid nad sundinud etendust alustama ja olid sellega kardinalist nagu ette jõudnud ning sellest võidust jätkus neile. Tõtt öelda oli Bourboni kardinal ilus mees, tal oli seljas väga tore purpurne mantel, mida ta oskas väga hästi kanda; see aga tähendas, et tema poole hoidsid kõik naised, järelikult üle poole saali. Oleks ju otse ülekohus ja maitsetus mõnitada kardinali sellepärast, et ta end oodata laskis, oli ta ju ikkagi tore mees ja kandis hästi oma punast mantlit!
ehkki rikkad mereröövlid alustavad tavaliselt korraliku riietusega. 91 Vähehaaval vaibus jutt ja väikeste kodutute laugudele hakkas hiilima uni. Piip pudenes maha Punakäe sõrmede vahelt ja ta va ju s puhta südametunnistusega ning väsinud inimese unne. Merede Hirm ja Lõuna-Aafrika põhjaranniku ning Karaiibi mere Must Tasuja ei jä ä nu d nii ruttu magama. Nad lugesid oma õhtupalve pikali olles ja omaette, sest polnud ju ühtegi mõjuvõimsat isikut, kes oleks sundinud neid põlvitama ja valjusti palvetama. Tegelikult ei kavatsenud nad üldse palvetada, kuid nad kartsid korraga niikaugele minna, sest sellega võisid nad äkilise ja erilise piksenoole taevast alla, kutsuda. Siis olid nad peaaegu juba magama jäämas, kui t u li segaja, mis ei tahtnud neile rahu anda. See oli südametunnistus. Neis tekkis ebamäärane kartus, et nad ei olnud õigesti tekiud kodunt ära joostes; seejärel meenus neile varastatud liha ja siis algas alles õige piin
Kasutati väga suurt tööjõudu, et luua ja korrastada niisutussüs- teeme. Ülemkiht saigi esile kerkida siis, kui mobiliseeriti ja juhiti väga suurt rahva hulka. See aga võimaldas tekkida range riiklikku korralduse. Kuid teised teadlased peavad hoopis vägivalda ja sundlust põhjuseks, et miks kujunes välja ühiskonna kihistumine ja riiklik korraldus. Nende arvates on ülemkiht allutanud ülejäänud 91 ühiskonna oma võimule ja sundinud nende heaks tööle. Näiteks vallutussõjad võisid seda võimaldada. Vallutatud territooriumi elanikud olid sunnitud vallutajatele maksma andamit. Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile. Seejärel oli neil võimalus ka oma küla elanikke vallutada ja sundida neid maksma andameid. Nii tekkiski ühiskonnas ebavõrdsus. Kuid ülemkiht tugevdas ja kindlustas oma positsiooni ühiskonnas
Mõned arvavad, et isegi varemgi. Kasutati väga suurt tööjõudu, et luua ja korrastada niisutussüs- teeme. Ülemkiht saigi esile kerkida siis, kui mobiliseeriti ja juhiti väga suurt rahva hulka. See aga võimaldas tekkida range riiklikku korralduse. Kuid teised teadlased peavad hoopis vägivalda ja sundlust põhjuseks, et miks kujunes välja ühiskonna kihistumine ja riiklik korraldus. Nende arvates on ülemkiht allutanud ülejäänud ühiskonna oma võimule ja sundinud nende heaks tööle. Näiteks vallutussõjad võisid seda võimaldada. Vallutatud territooriumi elanikud olid sunnitud vallutajatele maksma andamit. Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile. Seejärel oli neil võimalus ka oma küla elanikke vallutada ja sundida neid maksma andameid. Nii tekkiski ühiskonnas ebavõrdsus. Kuid ülemkiht tugevdas ja kindlustas oma positsiooni ühiskonnas
Mõned arvavad, et isegi varemgi. Kasutati väga suurt tööjõudu, et luua ja korrastada niisutussüs- teeme. Ülemkiht saigi esile kerkida siis, kui mobiliseeriti ja juhiti väga suurt rahva hulka. See aga võimaldas tekkida range riiklikku korralduse. Kuid teised teadlased peavad hoopis vägivalda ja sundlust põhjuseks, et miks kujunes välja ühiskonna kihistumine ja riiklik korraldus. Nende arvates on ülemkiht allutanud ülejäänud ühiskonna oma võimule ja sundinud nende heaks tööle. Näiteks vallutussõjad võisid seda võimaldada. Vallutatud territooriumi elanikud olid sunnitud vallutajatele maksma andamit. Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile. Seejärel oli neil võimalus ka oma küla elanikke vallutada ja sundida neid maksma andameid. Nii tekkiski ühiskonnas ebavõrdsus. Kuid ülemkiht tugevdas ja kindlustas oma positsiooni ühiskonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
