determinant võrdne nulliga ka siis, kui teoreem. Näide. et lühem pööre vektorist alfa determinandi Kaks rida on võrdelised. Üldise korrastatud (tunmatud on vektorini beeta ümber vektori y 5. omadus. Kui determinandis mingi rea iga võrdusmärgist vasakul teineteise toimub vastupäeva kui vaadata element kujutab kahe liidetava summat, all, vabaliikmed on võrdusmärgi vektori y lõpust siis laguneb paremal pool) lineaarse Segakorrutis Kolme vektori determinant kahe sama järku võrrandisüsteemi saab kirjutada segakorrutiseks nimetatakse kahe determinandi summaks, kus esimeses maatrikskujul AX = B, Teoreem vektori skalaarset korrutist determinandis koosneb vaadeldav rida (Kronecker-Capelli)
Mängu põhimõtted: Tegemist on kiirendusvõistluse mänguga, kus mängija saab teha sõidu tulemuste kohta panuseid. Mängu alguse kasutajale 20000 ning eesmärgiks on seda summat võimalikult palju kasvatada. Iga sõidu alguses saavad auto algandmed, seega sõidu tulemust on raskem ette näha. Iga auto kohta arvutatakse võidukoefitsent vastavalt aut Auto maksimukiirust ei arvestata, et mängu muuta vähem ettearvatavamaks ja põnevamaks. Mäng lõppeb kui kõ maha mängitud või mängija enda otsusel. Sõidud toimuvad erinevates kohtades. On neli erinevat sihtkohta: kõrb, soolajärv, ringrada ja rannaäärne tee.
Honore de Balzac ,,Isa Goriot". Rastignac Vaqueri pansionis elasid inimesed, kes olid elus põletada saanud. Nende hulgas elas ka juurat õppiv üliõpilane Rastignac. Eugene tahtis saada advokaadiks ning tema vaene perekond toetas teda rahaliselt. Ta oli aadliku perekonna järglane ja ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond. Olles Pariisis, tahtis mees pürgida kõrgseltskonda. Eugene eesmärgiks oli saada rikkaks ja kõrgklassi inimeste sekka. Tema pere püüdis väga kokku hoida, et poega toetada, kuid poeg vajas rohkem raha sellejaoks ,et hea välja näha ning jätta endast parem mulje. Eugene astus sõjateele, milleks oli pürgimine kõrgseltskonda. Ta läks kõige esimesena nõuandeid paluma Beausante'i juurde. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoeg...
Kirjutamisoperatsioon on oluliselt (>10 korra) aeglasem kui UID lugemine. Sedaliiki kaardi omahind on 2-5 korda kõrgem lihtsaima kaardi hinnast. Keerukuselt järgmised on nn RFID smartcardid, mis sisaldavad lisaks kaardi UID-le ja mälule ka suhteliselt keerukamaid funktsioone täita suutvat mikroprotsessorit. Enamasti on sellises protsessoris realiseeritud krüptofunktsioonid. Kaarte saab kasutada maksesüsteemides, kus makseseade loeb kaardil olevat summat, arvutab sealt ostu maha ja kirjutab sinna uue, väiksema summa. Selline on näiteks Soomes mitmekordselt kasutatav ehk uute piletitega laetav Mifare DESFire kaart. Kaart võib pöördumisprotsessi ajal rikneda, kaardi pöördumisaeg on oluliselt aeglasem kui UID lugemine. Kaardi tüüpiline omahind ca 10 korda kõrgem kui lihtsaimal kaardil.
hinnast ja see ei ole ebaeetiline. Ta peaks andma informatsiooni ainult enda firma toodetest ja hindadest. Kui aga kliendile need ei sobi, siis sellisel juhul ei sa töötaja teda kuidagi aitada. 2. Olles selle firma juhi rollis mina teeks koosoleku ning räägiks töötajatele situatsioonist, mis firmas on. Nimetaks kõiki, kes esile tõstmist väärivad ning kirjutaks kõigile preemia välja (jagades olemasolevat summat võrdseks osadeks). 3. Kui mina oleks osakonnajuhataja rollis, siis mina räägiks sellele töötajale ikkagi vallandamisest ära, paludes seda hoida saladuseks. Minu arvates oleks see selle inimese suhtes aus ning inimlik, kuigi võib-olla ebaeetiline minu kui osakonnajuhina puhul. Kuigi teeks seda juhul kui oleks selles inimeses 100% kindel. Kahtluse juhul jääks see jutt talle rääkimata. 4
26. Tiheduse valem (3.1) ja tema ühik. Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. 27. Jõud. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus. 28. Newtoni II seaduse sõnastus ja valem (3.3). Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. 29. Resultantjõud. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. 30. Jõu ühik. Newtoni II seaduse valemi kaudu defineeritakse jõu ühik üks njuuton. 31. Rõhu definitsioon, valem (3.4) ja ühik. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal: 32. Newtoni III seadus. Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga.
kohustuslik. 5. Pretensioonide vormistamise üldine kord ja dokumendid mis peavad olema pretensioonile lisatud Pretensiooni vormistamine. Pretensiooni vormistamisel peavad olema täidetud järgmised nõuded: · Pretensioon peab olema esitatud kirjalikult · Kuigi pretensiooniavaldus vormistatakse vabas vormis, peavad selles olema näidatud nõude sisu ja pretensiooni summa · Pretensiooniavalduse juurde lisatakse pretensiooni esitamise õigust ja nõude summat tõendavad dokumendid. Veodokumendid esitatakse originaalis. Lasti puudujäägi, vigastuse või riknemise kohta käivate pretensioonide juurde tuleb peale pretensiooni esitamise õigust tõendavate dokumentide lisada dokument, mis tõendab saadetud lasti maksumust. Asjaolud, mis võivad lastivedaja, lastisaatja, lastisaaja ja reisijate varalise vastutuse aluseks olla, tõendatakse kauba väljastamisel selle kogust ja seisundit kinnitatavate
Maksja nimetus valitakse firmade teatmikust. Kui firmal on maksmata arveid või ettemakse siis pakutakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Ostjatega arveldustezurnaalist. Kui antud dokumenti on vajalik lisada juba eelnevale arvele või see oli eelnevalt tasutud, tuleb ära märkida vastav sissekanne tabelis ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma valikuta - nupp Katkesta Summa kui valitakse tabelist tasumata arve, selle summa kantakse veergu Summa. Summat on võimalus muuta või sisse kanda programmi kasutaja poolt. Dok num. tasumisele kuuluva arve nr. Dok kuup tasumisele kuuluva arve kuupäev Artikkel tulu artikkel valitakse artiklite teatmikust või täidetakse valitud arve järgi programmi poolt. Dokumendi vormistamise tulemusena moodustatakse : - sissekanne ostjate arvete andmebaasi - raamatupidamise lausendid Deebet | Kreedit | Summa
1. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma mõiste ja geomeetriline sisu. · Olgu D kinnine tõkestatud piirkond ruumis R2. Olgu z = (x,y) piirkonnas D määratud pidev funktsioon. Jaotame piirkonna D n tükiks S1,S2,...,Sn.Tähistagu Si samaaegselt nii i-ndat tükki kui ka i-nda tüki pindala.Valime igalt tükilt ühe punkti P ja moodustame järgmise summa: Vn= (P1) S1 + (P2) S2+...+ (Pn) Sn Seda summat Vn nim funktsiooni integraalsummaks piirkonnas D · Olgu (x,y) 0. siis saab integraalsummas olevat korrutist (P i) Si tõlgendada kui silindri ruumala, mille põhi on S i ja kõrgus (Pi) Selline silinder tähistatakse Zi-ga. IntegraalsummaVn on järelikult silindrite ühendi Z=Z1 U Z2 U...U Zn ruumala. Silindrite ühend Z on treppkeha, mille ülemine pind on tükiti tasapinnalineomades hüppeid erinevate kõrgustega naaber silindrite liitekohtades.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Veeväljasurve. ( või D) (Tahvel 3.VI) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus,
B silindri läbimõõt Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (Ü.S.S) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (A.S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 7
B silindri läbimõõt Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (Ü.S.S) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (A.S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 5
kõlblik tulumaksuarvestuses. Mitmed raamatupidajad arvavad, et raamatupidamine ongi käibemaksuarvestus ja kui arvel käibemaksuseaduses nõutud rekvisiitidest midagi puudu on, ei kõlba see millekski. Iga maksu kohta kehtivad omad reeglid, st käibemaksuseadus tulumaksuarvestuse nõudeid ei puuduta . Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga seoses on kasutusel termin isikustatud sotsiaalmaks, mis tähendab inimese nimele kõigist allikatest laekunud sotsiaalmaksu summat. Kui olete palgatöö kõrvalt FIE, maksab teie nimele sotsiaalmaksu lisaks teie enda poolt ettevõtlustulult makstule ka teie tööandja, ja teie isikustatud sotsiaalmaks on nende kahe summa . Isikustatud sotsiaalmaksu suurusest sõltub: · ravikindlustus, mille hulka kuulub hüvitis töövõimetuse korral; · pensionistaaz; · riikliku pensionikindlustuse I ja II samba suurus; · vanemahüvitise suurus . Sarnaselt tulumaksule hadab ka sotsiaalmaksu maksuamet.
d. pakutud kogus e. ostetud kogus Tagasiside Õige vastus on: pakutud kogus. Küsimus 9 Tegevuse alternatiivkulu on: Vali üks: a. on iga kaasatud isiku ebaedu keskmine suurus b. 500 c. on antud tegevuse ebasoovitava aspekti mõõt d. on võrdne iga ühe jaoks e. on parima alternatiivse tegevuse väärtus Tagasiside Õige vastus on: on parima alternatiivse tegevuse väärtus. Küsimus 10 Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist c. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Küsimus 11 Alljärgnevatest faktoritest võib põhjustada kodumaiste toodetud autode nõutava hulga kasvu: Vali üks: a. ootus, et autode hind tuleval aastal kasvab b
kahekordseks integraaliks üle piirkonna D ja tähistatakse Olgu D kinnine tõkestatud piirkond ruumis R2. Olgu z = ƒ (x,y) piirkonnas D määratud pidev funktsioon. Jaotame piirkonna D n tükiks ∆S1,∆S2,…,∆Sn.Tähistagu ∆Si samaaegselt nii i- ndat tükki kui ka i-nda tüki pindala.Valime igalt tükilt ühe punkti P ja moodustame järgmise summa: Vn= ƒ (P1) ∆S1 + ƒ (P2) ∆S2+…+ ƒ (Pn) ∆Sn Seda summat Vn nim funktsiooni ƒ integraalsummaks piirkonnas D Kahekordse integraali geomeetriline sisu : Olgu ƒ(x,y)≥0. Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z = (x,y) alt tasandiga z = 0 ja küljelt silindriga, mille moodustajad on paralleelsed z-teljega ja juhtjooneks piirkonna D rajajoon. Saadud treppkeha Z ruumala läheneb keha Q ruumalale, kui piirkonna D tükeldus muutub järjest peenemaks, st єn →0. Eelnevalt
Jakobi isa varandusliku halvas seisukorras ja haiglane oli, käis tema antud hea nõu järele, võttis oma nõrga jõu kokku ning võimaldas pojale veel üheks aastaks kreiskooli jääda. Jakob Hurt õiendas 1855.aasta jaanuaris sisseastumiseksami Tartu gümnaasiumi ja võeti vastu kvartasse. Kool, mis asus Jaani kiriku kõrval, kujutas endast küllaltki tugevat õppeasutust. Poole aasta pärast viidi Hurt tertsiasse. 1856.aasta alguses hakkas Jakob Hurt stipendiumi saama, esialgu pool summat, hiljem täie stipendiumi, 85 rubla aastas. See kindlustas tema elujärje: stipendiumist jätkus hommiku- ning õhtusöögiks, raamatuteks ja riieteks. Suvel töötas ta mitmes mõisas koduõpetajana. Imavere mõisast tegi ta reisi Hiiumaale, Haapsallu ja Kodaveresse. Seal õppides kujunesid Jakobi lemmikaineteks kreeka ja ladina keel. Erilist mõju avaldas talle Ovidiuse ja Homerose luule. 19.detsembril 1858.aastal anti Jakob Hurdale Tartu gümnaasiumi poolt küpsustunnistus
N=A/t Võimsus on 1W, kui töö on 1J tehakse 1s jooksul . A=Nt 1Ws=1J KINEETILINE JA POTENSIAALNE: Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nim. energiaks. Energiat, mis on kehal liikumise tõttu, nim. kineetiliseks energiaks. E k=mv2/2 Energiat, mida omavad kehad vastasmõju tõttu nim. potentsiaalseks energiaks. Keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga E p=kx2/2 Kehal võib olla nii potentsiaalne kui ka kineetiline energia. Nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks. Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjuvate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Potentsiaalne energia muutub kineetiliseks ja vastupidi paljude
Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit
Neil on tarkust ning kogemusi ühes ja teises vallas. Nad on selleks ajaks juba täiskasvanud ning julgevad oma arvamuse eest seista. Sellistele noortele pakutakse tööle saamiseks ka lihtsalt lühidaid väljaõppeid ning amet on selge, kuid ka palk hea. Kraadi saanuile on elu selleks ajaks õpetanud aga sisemist rahu, tarkust, nippe, kogemusi, ka elutarkus on ehk kohale jõudnud. Meelisvallas on selge just nii palju, et anda võimalus teenida suurt summat väga heas õhkkonnas, firmas ning meeskonnas. Paljud võivad lõpetada oma ala parimatena ning võistlevate firmade juhtidena. See pole võrreldavgi põhikooli lõpetanud noorte võimalustega. Tean selliseid, kes on rahul vaid sõpradega, kellega väljas käia ning lihtsalt juttu ajada. Nemad on keskendunud pigem armastuse leidmisele. Kuid mina usun, et pole võimalik olla õnnelik, kui pole sõpra, kes mind läbi ja lõhki tunneks ning kellele ma igas olukorras loota võiksin
1. Miks võime öelda, et molekulid omavad nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat? Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat nimet. KEHA SISEENERGIAKS 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojusülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temp. on võrsustunud. 7
eest saab karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Näitena toon välja 2005. aasta juhtumi, mis on ka suurim sellelaadne juhtum mis on avastatud. Kirjeldan lühidalt seda juhtumit: avalikustati korruptsioonikuritegu, kuhu oli kaasatud 29 politseiniku ja 13 eraisikut. Kogu see süsteem oli vägagi lollikindlalt ülesehitatud- Liiklusrikkuja helistas esmalt Livio Karrole, kes oligi kogu selle juhiks, ja edasi helistaski Karro politseinikele, kes rikkuja kinni pidasid ning arutati summat millega saab liiklusrikkuja edasi sõita, ilma et talle trahv tehakse. Karro oli kättesaadav 24h ööpäevas. Järgnevas essees arutangi kuidas on see juhtum mõjutanud erinevaid valdkondi. Alustan ühiskondlikust tasandist. Pärast 2005. aasta juhtumit politsei maine sai kõvasti kannatada kui avastati, et lausa 29 politseiniku oli altkäemaksu võtmisega seotud, seda langust oli ka statistikas näha, et aastal 2005 oli inimeste usaldus politseisse madalaim. Ja
Kui poiss oleks Jussi hakanud õpetama ei oleks saanud ta ema aidata ning selleks vajaski 30 krooni, mis hüvitas kaotsiläinud aja harjade valmistamisel. Jussil oli õde Aino kellega Riks läbi käis. Noored meeldisid teineteisele, aga Jaagule meeldis Aino õde Virve ning ajapikku hakkas ka tüdrukule poiss meeldima. Enne Jussi eksameid käis Virve koos oma tädiga Kanaari saartel. Ta kutsus ka Jaaku sinna, kuid viimase isa ei nõustunud välja käima oma terve kuupalga suurust summat. Vahepeal jäi direktor haigeks ning kutsus kõigist klassist kolm kõige tublimat poissi enda juurde. Direktor elas kooli vastasmajas koos oma õega. Alumisel korrusel oli raamatukogu. See tunnist välja kutsumine päästis Jaagu hinde, sest ta ei teadnud küsitust mitte midagi. Kui uksele poleks koputatud, siis ta oleks hakanud midagi ajaloost luuletama. Direktori juures oli koos palju õpetajaid ja teisi tähtsaid isikuid. Seal lauldi ja räägiti kooli tulevikuplaanidest
28. Murdjooneks nimetatakse järjestikku ühendatud lõikudest koosnevat joont. 29. Erikülgset kolmnurka nimetatakse kolmnurka, mille kõik küljed on erinevad. 30. Võrdhaarseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille kaks külge on võrdsed. 31. Võrdkülgseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille kolm kõlge on võrdsed. 32. Ristuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. 33. Hulkliikmeks nimetatakse üksliikmete algebralist summat. 34. Sarnasteks liidetavateks nimetatakse liidetavaid, mis ei erine üksteisest üldse või ainult kordaja poolest. 35. Arvu absoluutväärtuseks nimetatakse arvu arvteljel kujutava punkti kaugust arvtelje nullpunktist. 36. Arvu a n- daks astmes nimetatakse arvu a n- kordset korrutist. 37. Ruuduks nimetatakse võrdsete lähiskülgedega ristkülikut. 38. Ruuduks nimetatakse rombi, mille lähisnurgad on võrdsed. · Kahe sirge lõikamine kolmanda sirgega
Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist. Maddalena veenab venda selles, et too säästaks tema kavaleri elu ja surra võiks hoopis küüraks, kestuleb tooma ülejäänud puuduvat summat. See ettepanek käib vennale aukoodeksi pihta ja ta keeldub, kuigi möönab et ki sellel tormisel ööl saabuks keegi juhuslik rändaja, siis võiks see õe kavaleri eest surra. Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog!
Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis, et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. Liivi sõjas osalenud riigid: Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi Sõjategevus tähtsamad lahingud ja nende tulemused.1558. aasta kevadel alustasid venelased narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560
Mõõteriista kõigutasin kahes ristuvas pinnas, et veenduda suurima läbimõõdu asendis. Kontakti tihedus pidi olema samasugune, kui nulliseadmisel (paras naksumine). Sisekruviku kõigutamine mõõtmisel 6. Keerasin kinni trumli kinnituskruvi ja võtsin mõõteriista detailist välja. Võtsin kruviku lugemi. Saadud lugem tuli liita valitud mõõtekomplekti vähimale mõõtepiirile. Pikendusvarraste pikkuste summat ei arvutata, kuigi see on võimalik. 7. Detaili siseläbimõõtu mõõtsin kahes ristuvas sihis, igat mõõtu kolm korda ja kandsin mõõtetulemused tabelisse. 8. Peale mõõtmisi võtsin sisekruviku lahti, pesin mõõtotsakuid ja puudutud pindu aviobensiiniga, määrisin kergelt korrosioonivastase määrdega ja panin mõõteriista karpi. 9. Tegin vajalikud arvutused ja järeldused. 10. Korrastasin töökoha. 11. Esitan töö aruande õppejõule.
Lõpuks äratas see ka härras huvi ja ta palus veini maitsta. Vein maitses talle väga ta käis seal edaspidi igal hommikul veini joomas. Sellest ajast peale hakkas vein härrale väga meeldima ja ta pakkus seda isegi oma vastuvõttudel. Pagar sai aga tunnustust ja tõusis tähtsate kodanike sekka. 3.novell Kolmandas novellis on juttu meestest ja naistest. Kord tahtis üks mees teise mehe naisega magada ja leppis selleks kokku hinna 500kuldraha. Teine mees ei tahtnud sellist summat välja käia ja lasi tavalised hõberahad üle kullata. Kui see lõpuks välja tuli oli piinlik mõlemal. Ühel päeval ratsasõidul märkas üks meestest kena daami ja küsis teiselt kõva häälega, kas härra pakub ka sellele daamile raha . Daam kuulis seda ja , et enda au kaitsta, ütles ta vastu, et ta eelistaks vähemalt õige rahaga maksmist. Mehed tundsid seda kuuldes piinlikkust ja läksid ära. 5.novell Antud novell räägib härrast ja kunstnikust
1. Milline on Lagrange'i kordaja optimaalse väärtuse majanduslik tõlgendus tingliku ekstreemumi (võrduskitsendusega) ülesandes? Lagrange'i kordaja optimaalne väärtus O* x näitab, et ressursi varu b y suurendamisel hakkab toodangukoguse maksimaalne väärtus suurenema kiirusega x (nt eelarvetingimusel 4 K L 9 on toodangukoguse maksimaalne väärtus Qmax 1,125;4,5 | 5,06 , st ressursi varu suurenemisel ühiku võrra on maksimaalne väärtus suurenenud ligikaudu 1 võrra). 2. Kuidas tõlgendatakse varihindade optimaalseid väärtusi LP ülesande lahendi tundlikkuse seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega. Varihinnaks on Lagrange'i kordaja väärtus. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Varihindade optimaalsed väärtused LP ülesandes näitavad, kui tundlik on sihifunktsioon maksimaalne väärtus sellele, kui muudetakse ära kitsenduse väärtus ülesandes (parem pool...
1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv.
sõprade mõjud ning raha. Oma põikpäisuse juures on vanematel raske noori õigele teele juhatada ning sageli kalduvad nad rajalt kõrvale. Raha on väga ahvatlev väärtus, mis mängib inimese elus suurt rolli. Rahatähtedel on võim, mis võib panna inimest astuma, kas higirabaval rahateenimise teel või otsima selleks teisi võimalusi. Kui valida kergem tee, tuleb silme ette pangaröövimisprotsess, inimröövid lunastustasuga ning palgamõrvarid, kes saavad oma töö eest suurt summat. Muidugi enamik nendest karistamata ei pääseks. Selliste rahateenimisvõimaluste juures tekib paratamatult inimeses kalduvus kurjusele, sest üks tegu viib teiseni. Seepärast on oluline, et inimesed oskaksid paika panna oma väärtushinnanguid ning seada piire, mida ei tohiks ületada. Maailma tuleb vaadelda ka väljaspool enda suletud territooriumi, et olla kasulik ka ühiskonnale ning säilitada kainet meelt otsuste tegemisel. Selliste eesmärkidega oli noor
Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku. Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele olematut 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti (armee suurust piirati 100000 meheni ja relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelati üldine sõjaväe- kohustus. Keelatud oli ka omada õhujõude. Mereväes võis olla ainult 15 tuhat meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine.).
räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist. Maddalena veenab venda selles, et too säästaks tema kavaleri elu ja surra võiks hoopis küüraks, kestuleb tooma ülejäänud puuduvat summat. See ettepanek käib vennale aukoodeksi pihta ja ta keeldub, kuigi möönab et ki sellel tormisel ööl saabuks keegi juhuslik rändaja, siis võiks see õe kavaleri eest surra. Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog!
Kasuminormi barjäär 3. Diversifitseerimise võimalus 4. Töömahukus 5. Eeldatav kasuminorm 12. Dividendide deklareerimiskuupäev on päev 1. Kui juhatus teatab väljamakstavate dividendide suuruse 2. Millest tekib firmale kohustus maksta kehtestatud summas dividende 3. Kui aktsionärid esitavad deklaratsiooni nende käes olevatest aktsiatest 4. Dividendi tulu deklareerimiseks 5. Mil lõpeb dividendi tulu väljamaksmine 13. Likvideerimisväärtus kajastab summat, mis 1. On kajastatud bilandsis varade väärtusena 2. Võtab arvesse firma reaalsed ja mõttelised varad 3. On investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude väärtus 4. Jääb alles likvideerimisel, peale müüdud varade müügisummast võlgade mahaarvutamist 5. Määratakse kindlaks pankroti korral 14. Pikaajaliste investeeringute planeerimise etapid on 1. Rahavoogude arvutamine 2. Strateegiliste eesmärkide püstitamine 3
,,Minul ei ole iialgi külm, kui neil on soe; mina ei tunne kunagi igavust, kui nemad naeravad. Mul ei ole muid muresid kui vaid nende omad"-isa Goriot. Isa Goriot tõi järgmisel päevale Eugenele kirja Delphinelt, kes kutsus ta taas kohtuma. Noormees läks neiuga kohtuma ning nägi teda kurvas meeleolus, pikka pärimise järgi otsustas usaldada neiu oma pettumuse põhjuse, kui Eugene läheb mängib rahaga. Tgasi tulnud näitas ta oma võidetud summat. Delphine oli pettunud, kuna abikaasa talle midagi ei lubanud. Eugene meelitas Victorine´i, kuid pärast kõnelust Vautriniga oli tema meel muutunud. "Tehku ta mis tahab, kindlasti ei abiellu mina preili Tailleferiga!"ütles Eugene enesele. Preili Michonneau ja Poiret saavad teada, kes Vautrin tegelikult on ning politseinik palun preililtt teente, et arreteerida sunnitöölt pagenud vang, kus teda tuntakse Surmanarritaja nime all
) Laenuvõtmine kasvab suurem osa nende perede arvel, kellel juba on laenukohustusi- ostetakse järelmaksuga kodusisustust, elektroonikat ja palju muud. Laenu võetakse endiselt ka eluaseme ostmiseks või remontimiseks. Laenude asemel võiks aga säästa ja seda kõike lubada endale siis, kui säästudest on kokku kogutud vajalik summa. Laenud peab niikuinii varem või hiljem tagasi maksma ning sinna lisanduvad juurde ka intressid, mis tagasimakstavat summat veel kergitab. Hoolimata erinevustest rahalisi sääste omavate perede osakaalust on peamine säästmise eesmärk säästa eelkõige ,,igaks juhuks". Säästetakse ka seoses oma eluasemega ning kinnisvara soetamisega. Järgnevad säästmine enda tervise heaks ja oma laste hariduse ja koolituse tarbeks. Praegune hinnatõus on üsna valiv- teenuste ja toidukaupade hinnad on kasvanud. Ka tööstuskaupade, kodumasinate ja elektroonikatoodete hinnad on muutunud, kuid oluliselt aeglasemalt
Erinevus on konstandis c2. E= m * c2 E keha koguenergia m keha mass c valguskiirus Seisuenergia seisva keha energia E0 = m0 * c2 m0 = 1kg = 10-3 kg E0= 10-3 * 9 * 1016= 9 * 1013 J Järeldused: 1) Keha mass võib muutuda 100%-liselt energiaks. Selline energia vabaneb tuumareaktsioonides. 2)Igasugune energia omab massi vastavalt valemile 3)Kui muutub keha energia, siis peab muutuma ka tema mass. Keha koguenergia all mõeldakse keha seisuenergia ja teiste energialiikide summat. Need energialiigid võivad üksteiseks muutuda. ÜLESANDED Kui suur on elektroni seisuenergia kui elektroni seisumass on m0= 9,11* 10-31 kg. Kiirendi annab prootonile energia E = 7 * 1010eV, mitu korda suureneb prootoni mass kui prootoni seisumass on mp= 1,67 * 10-27 kg. Punktid mis õpetaja tööks välja tõi Postulaadid, aja ja ruumi mõisted erinevused ja sarnasused, mis on aegruum, pikkuse kontraktsioon, aja dilatatsiooni tähendus, kiiruse
Siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal. Soojusülekannet liigitatakse siseenergia ülekande viiside alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks.
jõust.T=mg T=mgcosα võrdne keha kineetilise energia muuduga 2punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, Pot. Teoreem- Keha poolt tehtud töö on mis on võrdeline nende võrdne potentsiaalse energia muudu vastand masside korrutisega ning pöördvõrdeline nende väärtusega kauguse ruuduga. Meh. kogu energiat nim. keha kin ja pot G konstant näitab f.s., mis võrdub arvuliselt energia summat jõuga, millega tõmbuvad f.o.- Füüsika osa f.s.- Füüsikaline suurus nim.- nimetatakse Meh.- mehaanika
G. Boccaccio ,, Dekameron" Esimene novell Isand Ciappelleto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatud mees tunnistatakse pärast tema surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Kui rikas kaupmees Musciatto Franzesi aadlikuks sai, pidi ta minema Prantsuse kuninga vennaga Toscanasse. Seal aga ei läinud asjad hästi ning kutsus endale appi Ciappelletto Pratosti. C oli notar, kes koostas valedokumente meelsamini tasuta kui tasu eest. Suurima mõnuga tunnistas ta valet. Ülekohtuselt võitis ta kõik protsessid. Külvas tüli sõprade ja sugulaste vahele ning ei keeldunud kunagi mõrvast osa võtma. Kirikus ei käinud, vaid kõrtsides. Ta oli mängur ja sohitegija. Tema kuritegevust varjas Musciatto positsioon. Nii otsustaski Musciatto Ciappelletto burgundlaste juurde saata. Ta lubas Ciappellettole kohtu soosingut ja sissenõutud summat. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus võlgu sisse nõudma. ...
ei jõua küllaldaselt võrsuda. Sobiv külvisenorm on 500550 idanevat seemet/m2 ehk 180210 kg/ha. Hilinenud külvi korral kasutada suuremat külvisenormi, sest hilisem külv võrsub vähem. Külvatakse tavaliselt 7,5 cm reavahega. Külvisügavus 24 cm, sügavam kergematel, madalam raskematel muldadel. Kasvuaasta ilmastikutingimused Rukis vajab kevadise vegetatsiooni algusest terade koristusküpsuseni efektiivset, üle +5 °C temperatuuride summat umbes 1000 kraadi ja sademeid 250 mm. Tähtis on sademete ja soojuse jaotuvus ning vahekord kasvuperioodil. Kevadine soe ilm ja hea mullaniiskus soodustab rukki arengut. Kuiv ja soe juuni algus soodustab viljastumist. Küpsemisperiood peaks olema soe ja sademeid peaks olema optimaalselt. Kui küpsemisperiood on jahe ja sademeterohke, alandab see kohe rukki kvaliteeti. Koristamine Koristamisega ei tohi hilineda! Rukis on koristusvalmis, kui tera
+ Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; + Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; +++ Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. MONEY - Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Ta pidi maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. DESARMEERIMINE - Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 kerge relvastusega sõdurit, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Mereväes kuni 15 000. Rahulepingu jõustumine: Rahulepingule kirjutasid alla 26 riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast
-18,34 kr per 180 ehk kestab 180 kuud 1. Soovite koguda raha auto ostmiseks. Selleks hoiustate viie aasta ül3 Leidke, kui palju koguneb teie hoiuarvele perioodi lõpuks. FV per arv 5 määr 0,06 jooksul aastase liitintressimääraga 8%. makse -1000 datavasti läheb seda summat tarvis 15 aasta pärast 2,5% aastas. ee summa olemas? oni PMT Rahanduse kategooriast ks hoiustate viie aasta jooksul iga aasta lõpus 15000, kusjuures hoiuselt makstav intressimäär on 6%. 84 556,39 kr ül1 3 aasta jooksul tuleb teil maksta iga aasta lõpus 2000 eurot. Mis on selle PV 4 973,70 kr MAKSE - MÄRGIGA!!!
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
(transponeeritud maatriks) 2) Kui det teatavad 2 rida/veergu omavahel ümber paigutada, siis muutub det märk vastupidiseks 3) Det mingi rea/veeru kõigi elementide läbi korrutamisel ühe ja sama arvuga korrutub kogu det läbi sama arvuga 4) Kui det on teatavad kakse rida/veergu kas võrdsed või võrdelised, siis võrdub kogu det väärtus nulliga 5) Kui det mingi rea/veeru iga element kujutab kahe liidetava summat, siis on võimalik seda det esitada kahe sama järku det summana, kusjuures esimene det koosneb vaadeldava rea/veeru esmestest liid ja teine teistest liid ja ülejäänud liid jäävad oma kohtadele 6) Det väärtus ei muutu, kui tema mingile reale/veerule liita/lahutada mistahes arvuga korrutatud teine rida/veerg 7) Kahe n-järku det A ja B korrutis osutub võrdseks teatava uue n-järku det C, mille
Mehaaniline energia Kui keha on võimeline A tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu nim. Ek ja arvutatakse valemiga : Ek=(mvruut)/2. Energiat, mida omavad kehad vastasjõu tõttu nim. Ep. Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust arvutatakse valemiga Ep=mgh (joonis1). Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust, deformatsioonist arvutatakse valemiga: Ep=(kxruut)/2 k=jäikus; x=pikkus.(joonis2) Kehal võib olla nii Ep kui ka Ek. Nende summat nim. Mehaaniliseks kogu energiaks. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS: suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjutavate kehade Ek ja Ep summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Kui lisandub Fh siis valem ei kehti. Ep muutub Ek-ks ja vastupidi paljude nähtuste korral (nt: keha vertikaalsel ülesviskel). (joonis3 + Ek3=0; Ek2=(mvruut)/2; Ek1=(mvruut)/2; Ep3=mgh3; Ep2=mgh2; Ep1=0; Ek3+Ep3=E; Ek2+Ep2=E; Ek1+Ep1=E) Staatika
Seda juhtis ameeriklane Charles Dawes. Dawes`i plaaniga kehtestati Saksamaale iga-aastased maksekohustused ja anti talle laenu 200 miljoni dollari väärtuses. Selle plaani alusel maksis Saksamaa reparatsioone 1924 1929. aastani. (Dawes sai 1925. a. Nobeli preemia). 1929.aastal moodustati uus komisjon reparatsioonide küsimuses. Seda juhtis ameeriklane Owen Young. Youngi plaani alusel oleks Saksamaa pidanud maksma reparatsioone 58,5 aastat, summat vähendati ¼ võrra võrreldes 1921.a. nõuetega. 1931 1932 polnud Saksamaa võimeline makse tasuma, 1933 aastal võimule tulnud Hitler keeldus üldse tasumast. Youngi plaan jäi teostamata. 5. Majanduskriis. a) Börsikrahh. 24. okt 1929 "Must neljapäev" New Yorgi börsil. Väärtpaberiturg (aktsiaturg) varises kokku b) majanduskriis tähendas ületootmiskriisi, st toodeti rohkem kui suudeti tarbida
.........................1 Tartu, 2005...........................................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 1.1 Brutopalga muutused Eestis põhitegevusalade järgi aastatel 1992-2001......................3 Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. ....................................................................3 Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest................................................................................................3 1.2 Toidukaupade kulutuste TOP-10 muutus aastatel 1997, 1999, 2001 ja 2003...............4 1.3 Lorenz´i kõver sissetulekute baasil 1997 ja 2003 aasta andmetel.......................
Üks neist tõestada............................................................ 15 16. Diskreetne Fourier' teisendus (DFT) ja koosinusteisendus (DCT). Rakendusi................15 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv.
2005, lk 183). Kuna eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline nende kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustustest eraldi.(RTJ 8, 2011, § 8). 2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui 1. Ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus; 2. Kohustuse realiseerumine on tõenäoline 3. Kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. .(RTJ 8, 2011, § 10) Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne bilansipäeva on toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita. (ibid, § 11) Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50%
Üks neist tõestada............................................................ 15 16. Diskreetne Fourier' teisendus (DFT) ja koosinusteisendus (DCT). Rakendusi................15 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
