Elektri laengud ja elektiväli Kehade elektriseerimine Vana kreeka õpetlased märkasid, et villaga hõõrutud merevaik hakkab tõmbama enda külge mitmesuguseid esemeid. Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase r...
Joule'i-Lenzi seadus elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist R = R0 (1+t) Ohmi seadus (ahela osa kohta) voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga. Pingeks U nim ülekantud energia ja laengu suhet. U=W/Q U=P/I U=IR Takistus R on tarbijat iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega. Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti. Voolutugevus I on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajavahemikus t juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu q ja selle ajavahemiku suhtega
Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Elektriväljajooned on kujuteldavad jooned, neid reaalselt ei eksisteeri Superpositsiooniprintsiip Vektorite liitmise põhimõtte kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Elektrivälja vektori suuna määramine Positiivse punktlaengu väljatugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne. Elektrivälja jõujoon On mõtteline joon, mille igas punktis on elektrivälja vektor suunatud piki selle joone puutujat. Elektrivälja vektori suund määrab ära ka jõujoone suuna. On abivahend elektrivälja kirjeldamisel. Negatiivsele tulevad jooned sisse, positiivselt lähevad välja Elektrivälja tugevus
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine t...
Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele
vahega: 10)Summa ruut: Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 11)Vahe ruut: Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 12)Kuupide summa: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. 13)Kuupide vahe: Kahe üksliikme vahe ja samade üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide vahega. 14)Summa kuup: Kahe üksliikme summa kuup on võrdne esimese liikme kuup + kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis + kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis + teise liikme kuup. 15)Vahe kuup: Kahe üksliikme vahe kuup on võrdne esimese liikme kuup kolmekordne esimese liikme ruudu ja
vahega: 10)Summa ruut: Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 11)Vahe ruut: Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 12)Kuupide summa: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. 13)Kuupide vahe: Kahe üksliikme vahe ja samade üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide vahega. 14)Summa kuup: Kahe üksliikme summa kuup on võrdne esimese liikme kuup + kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis + kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis + teise liikme kuup. 15)Vahe kuup: Kahe üksliikme vahe kuup on võrdne esimese liikme kuup kolmekordne esimese liikme ruudu ja
Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaiguta- miseks vooluringis või selle osas kulub tööd 1 dzaul. Suuremaid pingeid mõõdetakse kilovoltides (kV), väiksemaid millivoltides (mV) ja mikrovoltides (µV) 3 kilovolt 1 kV = 1·10 V = 1000 V -3 millivolt 1 mV = 1·10 V = 0,001 V -6 mikrovolt 1µV = 1·10 V = 0,000001 V. Allikapinge (elektromotoorjõud) võrdub vooluringi vooluringi pinge ja sisepingelangu summaga E =U + U 0 . See seos väljendab energia jäävuse seadust vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks.
Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaiguta- miseks vooluringis või selle osas kulub tööd 1 dzaul. Suuremaid pingeid mõõdetakse kilovoltides (kV), väiksemaid millivoltides (mV) ja mikrovoltides (µV) 3 kilovolt 1 kV = 1·10 V = 1000 V -3 millivolt 1 mV = 1·10 V = 0,001 V -6 mikrovolt 1µV = 1·10 V = 0,000001 V. Allikapinge (elektromotoorjõud) võrdub vooluringi vooluringi pinge ja sisepingelangu summaga E =U + U 0 . See seos väljendab energia jäävuse seadust vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks.
Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaiguta- miseks vooluringis või selle osas kulub tööd 1 dzaul. Suuremaid pingeid mõõdetakse kilovoltides (kV), väiksemaid millivoltides (mV) ja mikrovoltides (µV) 3 kilovolt 1 kV = 1·10 V = 1000 V -3 millivolt 1 mV = 1·10 V = 0,001 V -6 mikrovolt 1µV = 1·10 V = 0,000001 V. Allikapinge (elektromotoorjõud) võrdub vooluringi vooluringi pinge ja sisepingelangu summaga E =U + U 0 . See seos väljendab energia jäävuse seadust vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks.
Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kaotab poole oma radioaktiivsusest. 8.Radioaktiivse lagunemise seadus-statistiline seadus, õige ainult suure arvu osakeste puhul. 9.Massidefekt-tuumamass ei ole võrdne tuumas olevate prootonite ja neutronite summaga. Ta on sellest alati väiksem. 10.Tuumareaktsioon-tekivad uued keem. elemendid. Keem.reaktsioonil uued ained. 11.Ahelreak-Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkamist naaberaatomile nim ahelreak. 12.Kriitiline mass-vähim mass, kus tuumareak. toimub veel rahulikul teel. 13.Massiarv-prootonite,neutronite koguarv tuumas. 14. Paljunemistegur-Kuna tuuma lõhustamisel tekib mitu uut neutronit, siis võib ahelreak
|e|- elektroni laengu absoluutvrtus (positiivne). -)1 kulon on niisugune laeng, mis lbib juhi ristliget he sekundi jooksul kui juhti lbiva voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t. -)Positiivseks iooniks nimetatakse aatomit, mis on kaotanud he vi mitu elektroni. -)Negatiivne ioon on aatom, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. ELEKTRONIDE LIIKUMINE KEHADE ELEKTRISEERIMISEL -)Tavaliselt on keha kikide negatiivsete laengute summa vrdne tema positiivsete laengute summaga, ning kehal ei ole elektrilaengut, eldakse et keha on elektriliselt neutraalne. -)Keha on positiivselt laetud, kui tal esineb elektronide puudujk. -)Keha on negatiivselt laetud, kui kehal on liigseid elektrone vrreldes normaalse olekuga. -)Kehad elektriseeruvad ainult siis, kui nad saavad juurde vi kaotavad elektrone. -)Kehade elektriseerimisel ei tekitata juurde elektrilaenguid, vaid neid jaotatakse mber. -)See thendab et osa elektrone lheb le helt kehalt teisele.
Tegurdamine 1) Sulgude ette toomine 2) Valemite kasutamine (teistpidi) 3) Rühmitamise võte Nt: 49b)(7a-2b) Hulkliikmete korrutamine Kahe hulkliikme korrutamisel tuleb ühe hulkliikmega iga liige korrutada teise hulkliikme iga liikmegaja tulemused liita. (a+b)(x+y+z)=ax+ay+az+bx+by+bz Nt: (2a-b)( Kuupide summa ja kuupide vahe valemid (a+b)( Kahe üksikliikme summa ja nende üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga. Nt: (s+t)( Kahe üksikliikme vahe ja nende üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide vahega. Nt:
Õnne valem Inimesed püüdlevad enda elus üldise heaolu poole. Mõned peavad selles tähtsamaks raha, mõned perekonda, mõned näiteks haritust. Mida on inimesele tegelikult õnneks vaja? Elades 21. sajandil keerleb igapäevaelu pealt vaadates materiaalse ümber. Televisiooni, Interneti ja raadio kaudu reklaamitakse aina uuemaid kaupu, ahvatletakse ostma uhkeid autosid ja kutsutakse eksootilistele välismaareisidele. Poodides tõstetakse hindu, kui tegelikkuses inimeste ostuvõimekus majandussurutisest tingitud tööpuuduse ja palkade langetamise tõttu väheneb. Sellises olukorras peaksime õnnelikud olema, kui enda ja pere eest suudame ilma võlgade/laenudeta hoolt kanda. Kuid tüüpiline eestlane ihaldab ikka Hummeri uut mudelit(millega ise küll vaevalt kodust poodi ja tagasi sõidab), et lihtsalt ,,naabrist parem" olla. Ja sellistest asjadest ilma olemine teeb siis inimese kadedaks. Ma arvan küll, et mõni...
säilimiskestus säilimiskuupäev 2. Alalisvoolu korral voolutugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille voolutugevus ja suund ajas perioodiliselt muutuvad. Krichoffi esimene seadus Vooluahela punkt, kus ühendatakse mitu juhet nimetatakse hargnemis punktiks. Krichoffi esimene seadus vooludest hargnemis punktidest. Hargnemis punkti saabuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Elektriskeemid 1 süütepooli primaarmähis 4 süütepooli sekundaarmähis 15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele)
a1 - esimene liige an - n-es liige ehk üldliige d aritmeetilise jada vahe n liikmete arv Sn - liikmete summa q - geomeetrilise jada tegur Aritmeetiline jada Aritmeetiline jada on jada, mille teisest liikmest alates iga liikme ja talle eelneva liikme vahe on jääv. Aritmeetiline jada on jada, mille iga liige alates teisest on võrdne talle eelneva liikme ja jääva arvu summaga. Arvu mida me juurde liidame nimetame me vaheks. d=0 konstantne jada Aritmeetiline jada on vaadeldav lineaarfunktsiooni väärtuste jadana, kui argumendile anda täisarvulisi väärtusi alates 1'st. y=x+2 xe{1;2;3;...} Aritmeetilise jada omadus: Iga liige alates teisest on võrdne oma naaberliigete aritmeetilise keskmisega. a2=(a1+a3)/2 Aritmeetilise jada üldliikme valem an=a1+(n-1)d Aritmeetilise jada esimese n-liikme summa: esimesed n-liiget ehk jada lõige: a1;a2;a3;...;an
MINU TULUD 06. NOVEMBER 06. PROGNOOS AASTAKS DETSEMBER (SUMMA x12) KOKKU 431 5172 ANALÜÜS 1. Kui palju jääb teil kuus raha puudu/üle? Antud kuul jäi üle 67, aga selle põhjal on raske teha mingeid paikapanevaid järeldusi kuna kuud ei ole vennad ning lisaks sellele tuleb vastava summaga elada kuni järgmise sissetulekuni. Näiteks sai tehtud ka kulutusi mida ei pea tegema sugugi mitte iga kuu. 2. Millele kulutate enda arvates liiga palju? Väiksem kulu võiks olla toidule, aga kuna veedan pikad päevad linnas siis olen sunnitud sööma suuremaid kulutusi tehes kui seda oleks kodus ise söögi valmistamine. Teiseks oleks meeldiv kokkuhoida ka transpordi pealt, aga kahjuks ei ole see praegustes tingimustes võimalik (elukoht väljaspool Tallinna)
Füüsikaliselt sisult on see põhijoontes sama mis tavaline elektritakistus alalisvooluahelas. Aktiivtakistuse tõttu muutub osa elektrivoolu energiast eeskätt soojuseks (või mõneks muuks energialiigiks peale elektrienergia). Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. 9)Kuidas tekib vahelduvvooluahelas pingeresonants?Skeem. Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus x L = xC 10)Mida iseloomustavad kontuuri hüvetegur ja ahela võimsustegur? Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise pinge ja voolu vahelist suhtelist ajalist nihet perioodis ehk nihkenurka
JADAD 11. klass Aili Hollak Arvuti koolis lõputöö Koolitaja E. Tarro, 5. kursus JADAD Jada teatud reegli järgi saadud arvude hulk, kus igale naturaalarvule n (alates 1-st) seatakse vastavusse üks kindel arv n. Jada liikmed - 1, 2, ..., n, ... Jada üldliige - n Jada üldliikme valem - n= f(n) Näiteid jadadest Ruudu 1 2 3 4 5 6 nr. Pindala 1 4 9 16 25 36 Nii võib jätkata ruutude joonistamist ja leida ka igal sammul vastava ruudu pindala. Näiteks 11. ruudu pindala on 121, 30. ruudu pindala 900, n-nda ruudu pindala on n² JADADE LIIGITUS Jadad Tõkestatud Tõkestamata Hääbuvad Muud Lõpmata suured Muud Tõkestamatult kasvavad Muud Tõkestamatult kah...
Takistus materjali temperatuurist: Erinevate materjalide takistuse sõltuvust temperatuurist kirjeldab takistuse temperatuuritegur. Takistuse muutust temperatuuri muutumisel kirjeldab valem: Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks Esimene Kirchhoffi seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Teine Kirchhoffi seadus: Kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga. Seadused võimaldavad arvutada elektrivoolu voolutugevuste jaotust ahela harudes, kui on teada vooluahela elementide elektrilised parameetrid. Magnetväljas asuvale vooluga juhile mõjuv jõud: suund on risti nii voolu kui ka magnetvälja jõujoontega. Jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: kui asetada vasak käsi nii, et
Elektrivälja vektor välja suvalises punktis on seda punkti läbiva jõujoone puutujavektor. Jõujoone tihedus mistahes välja piirkonnas on võrdeline elektrivälja suurusega antud piirkonnas Jõujooned alagavad positiivsest laengust ja lõppevad negatiivses laengutel. Elektrivälja superpositsiooniprintsiip- kui antud punktis tekitavad elektrivälja mitmed laengud, siis kogu elektrivälja tugevus on võrdne potentsiaalide summaga. E= E1 + E2 +...+ Ei=Ei Gaussi teoreem- elektrivälja tugevuse E vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdeline selles pinnas olevate laengute algebralise summaga ja pöördvõrdeline elektrilise konstandiga.. 1 q q 1 q F= 1 2 2 E= 2 4 0 r ; 4 0 r : 0 -elektrivälja konstant Punktilaengu elektriväli- punktilaeng q elektriväli E punktis, mis asub kaugusel r laengust,
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmju uurimisega. Torsioonkaal e. vndkaal. Laetud kehade vahel mjuv jud on prdvimeline kehade vahekauguse ruuduga ( F=const/r ruudus) Erinevalt laetud kehade vahel mjuv jud on vrdeline laengute korrutisega ( F=const q ruudus) Positiivne jud-hele laetud kehale mjuv jud. negatiivne- suunatud teise keha poole. Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI ssteemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Ko...
temperatuuriga (isobaarilises protsessis) Charlesi seadus Jääval ruumalal on antud gaasi koguse rõhk võrdeline temp´ga 11. Keha Siseenergiaks nim. Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat mikrokäsitluses 12. Valem gaasi paisumisel: A=p V 13. Termodünaamika 1 seadus Süsteemi siseenergia muut Süsteemi üleminekul ühest olekust teise = välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga Q= U + A` Termodünaamika 2 seadus Osakesed paiknevad mingi korra järgi, st. ühe aine molekulid on anumas ühe oasas,teise aine molekulid aga teises osas 14. Soojusmasinateks nim masinaid,mis muundavad soojust(seega ka mingi keha siseenergiat) tööks 15. Soojusmasinate osad ja nende ülesanded: 16. Soojumasina kasutegur on protsentides väljendatud arv,mis näitab,kui suure osa moodustab masina kaulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast.
http://www.abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha) ELASTSUSJÕUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga ENERGIAiseloomustab keha võimet teha tööd HOOKE´I SEADUSväikestel deforml on pinge võrdel keha suhtel pikenemga HÕÕRDEJÕUDesineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda F=N IDEAALNE GAASselline gaas mille molekulid mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike IMPULSI JÄVUSE SEADUSkui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi KAPILLAARSUS nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu t...
E= F/q E-elektrivälja tugevus (V/m) F-jõud(N) q-laeng(c) F= q1q2/Er2, njuuton kuloni kohta on sellise el.välja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1C mõjub 1N,el.välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus (V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J),potentsiaalne väli on väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, kuna tema kirjeldamisel võib kasut. Potensiaalse en
kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 C. Elektrilaenguid on 2 liiki. Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks (+) ja negatiivseks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. Laetud keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud.
Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus. Valem: I-q kus:I (A)-voolutugevus t g(C)-laengu suurus t(s)-aeg Voolutugevuse mõõtuühikuks on 1A (amper) Seda nim.järjestikku lülituseks ehk jadaülituseks.Kuna vooluahel ei hargne siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune.Jadaülituse puhul on pingelangus ahelas kõikidel osades erinev.Kogu ahela voolupinge võrdub üksikute osade pingete summaga :U-U1 pluss U2. Ampmeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Pinge nii hargnemata kui ka hargnenud osades on ühesugune: U-U1-U2 Valem: I-U R kus: I(a) voolutugevus vooluahelas U(V)-pinge ka pingelangus ahelas R-takisti suurus Elekronide ja ioonide omavahelise mõjumise tulemusena tekivad elektronidele mitmesuguste suundades mõjuvad jõud.Järelikult takistab juht elektronide läbiminekut
1.Elektrivooluks nim. Vabade laengukandjate suunatud liikumist. *Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (liikuvaid osakesi) *Peab mõjuma elektrijõud e peab olema elektriväli (põhjus liikumiseks) 2.Elektrilaeng iseloomustab seda ,kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. *Ühikuks on 1 C ,tähiseks q Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust *1 e = 1,6 * 10 -19 C 3.Looduses leidub kahte liiki laenguid , neid nim positiivseks + ja negatiivseks -. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. 4.Kui üks keha saab positiivse laengu, siis laadub mingi teine keha negatiivselt. Kehade laengute summa jääb aga muutumatuks . Ehk : elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5.Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. * Ühikuks on 1 amper (A), tähiseks ...
Türgi rahvaarv on umbes 73 miljonit. Rahvaarv aastate kaupa on muutunud sedasi: 1999-16.6 2000-14.9 2001-13.8 2002-13.4 2003-13.1 2004-12.9 2005-12.6 2006-12.4 2007-12.8 2008-13.1 2009-14.5 2010-15.9 Perioodi alguse ja lõpu rahvaarvude vahe. Võrdub loomuliku iibe ja rändeiibe (k.a korrektsioonid) summaga. Rahvastiku asutus on tihedam lääne- ja põhjarannikul ( umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta) ja hõredaim on Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Paljud türklased lähevad Saksamaale ja sellega on Saksamaal palju tülisid sellepärast olnud. Sündimus on suur(17 sündi 1000 elaniku kohta ja 6 surma 1000 elaniku kohta) ja tänu sellele on olnud kiire rahvastiku juurdekasv. Keskmine eluiga on 72 aastat(meestel 70 aastat ja naistel 74 aastat). Vanuseline koosseis:
samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse
AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest
seadus. Välja kirjeldab energia olemas Välja kirjeldab magnetinduktsioon.Aine väljatugevus.Aine omadusi omadusi kirjeldab aine magnetiline kirjeldab aine dielektriline läbitavus läbitavus 6) Superpositsiooniprintsiip- ehk liitumise põhimõte. Selle printsiibi kohaselt võrdub elektrivälja korral laetud kehade süsteemi väljatugevus üksikutest kehadest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 7) Elektrivälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 8) Homogeenne väli- Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu.
vahekorda.Negatiivne märk tähendab seda, et reaktsiooni suund on vastupidine joonisel esitatule. 2.2.Et jõudu täielikult analüütiliselt määrata,peame teadma suurust ja suunda.Selleks on vaja teada tema kahte projektsiooni ehk komponenti.Positiivne jõu projektsioon on suunatud arvtelje positiivses suunas,negatiivne vastupidi.Summavektori projektsioon mingil teljel võrdub liidetavate vektorite samal teljel võetud projektsioonide summaga.Jõuhulknurgast saame summa F1+F2+F3+F4=RAnalüütiliseks koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et jõudude projektsioonide summa kahel mitteparalleelsel teljel üheaegselt võrdub nulliga. 3.Jõuõlaks on jõukandesirge kaugus vaadeldavast punktist,jõumomendi suurus punkti suhtes arvutatakse jõu suuruse ja õla korrutisena.Jõu moment punkti suhtes, mis asub jõu mõjusirgel, on 1.Keha
ning vastaskljed ja vastasnurgad on vrdsed. 26. Milline nelinurk on trapets? * Trapets on kumer nelinurk, mille kaks klge (alused) on omavahel paralleelsed ja kaks lejnud klge (haarad) ei ole omavahel paralleelsed. 27.Milline kujund on romb? * Romb on rpklik, mille kljed on vrdsed pikkusega. 28. Kolmnurga sisenurkade summa. * Kolmnurkade sisenurkade summa on 180 kraadi. 29. Kolnurga vlisnurga omadus. * Kolmnurga vlisnurk vrdub nende sisenurkade summaga, mis ei ole tema krvunurgad. Vlisnurkade summa vrdub tisprdega ehk 360 kraadi. 30. Kolmnurga kesklik. * Kolmnurga keskliguks nimetatakse tema kahe klje kekspunkte ahendavat liku. *Kolmnurga kesklik on lik, mis hendab kolmnurga klgede keskpunkte 31. Trapetsi kesklik. * Trapetsi kesklik on paralleelne alustega ja vrdub aluste poolsummaga. 32. Kolnurga mediaan. * Kolmnurga mediaaniks nimetatakse liku , mis hendab kolmnurga tippu selle vastasklje keskpunktiga. 33. Kesknurk.
• Takisti R3 = 2Ω • Takisti R4 = 6Ω • Takisti R5 = 3Ω • Takisti R6 = 6Ω Skeem 1-el olev ahelas esinevad nii takistite jada- kui ka rööpühendused. Sellist kombinatsiooni nimetatakse takistite segaühenduseks. Segaühenduse arvutamiseks tuleb seda järk järgult lihtsustada, kasutades nii jada- kui rööpühenduse valemeid. 3 Jadaühenduste korral võrdub ahela kogutakistus takistite takistuste summaga ja valem on järgmine: R = R1 + R2 + R3 Seda valemit saan ma kasutada jadaühenduse arvutamiseks. Rööpühenduse korral võrdub kogutakistuse pöördarv harude takistuste pöördarvude summaga 1 1 1 1 = + + R R1 R2 R3 millest ahela kogutakistus 1 R= 1 1 1 + + R1 R2 R3 Kuna Skeemil 1 on tegemist kahe takisti rööpühendusega tuleb mul tuletada takistuse arvutamiseks avaldis
Otsitav tõenäosus P (AB) = 3 /36=0,08. Kahte sündmust, mis ei saa katse tulemusena toimuda (st ei saa esineda üheaegselt) nim teineteist välistavaks sündmuseks. Sündmuste A ja B summa on sündmus, mis seisneb kas sündmuse A või B toimumises. Sündmuste A ja B vahe on A/b nim sündmust, mis seisneb A toimumises ja B mitte toimumises 9. Tõenäosuste liitmise lause. P(A + B) = P(A) + P(B) P(AB). Kahe sündmuse summa tõenäosus võrdub, nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud samade sündmuste korrutiste tõenäosus. Välistavate sündmuste summa tõenäosus võrdub liidetavate sündmuste tõenäosuste summaga, st. P(A + B) = P(A) + P(B). P(E1) + P(E2) + ... + P(En) = 1. 10. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. sündmusi A ja B nimetatakse sõltumatuteks, kui neist ühe toimumine või mittetoimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumise tõenäosust. sündmusi A ja B nimetatakse sõltuvateks, kui neist ühe toimumine
d) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma on konstantsed 3. Kulu-maht-kasum analüüs on otseselt kasulik: a) investoritele ettevõtte aktsia hinna kalkuleerimisel b) kreeditoridele ettevõtte maksevõime analüüsiks c) maksuametnikele ettevõtte tulumaksumäära kehtestamiseks d) juhtidele, võimaldades neil ennustada juhtimisotsuste tulemit 4. Milline alltoodutest on õige kasumiläve korral? Kas a) müügitulu võrdub kogukulude summaga b) müügitulu võrdub püsivkulude summaga c) müügitulu võrdub muutuvkulude summaga d) müügitulu võrdub ärikasumiga 5. Piirkasum (jääktulu) suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja a) tooteühiku muutuvkulud vähenevad b) tooteühiku muutuvkulud suurenevad c) püsivkulud vähenevad d) püsivkulud suurenevad 6. Milline alljärgnevatest on iseloomulik püsivkuludele kui tegevusmaht muutub? Kas:
2.(määrab jõu F ja kiirenduse a vahelise sõltuvuse) masspunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. A=F/m 3. (mõju ja vastumõju kohta) kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. 4. jõudude mõju sõltumatuse seadus: mitme jõu mõjumisel on masspunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geomeetrilise summaga. F=-F Newtoni seadused - Kulgliikumise dünaamika-Dünaamika puhul lisandub liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0- seisumass ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0 √ v (1− ) N 1.seadus -iga keha seisab c
Elektromagnetism- käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. 9. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). (elektriväli+ magnetväli = liikumine, magnetväli +liikumine =elektrivool) 10. Voolutugevuse max võimalikku väärtust nim amplituudiväärtuseks. 11. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi. 12. Faas- faas näitab millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. 13. Generaator- on seade mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 14
alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. Kondensaatorite ühendused. Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad, jadaühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kondensaatori mahtuvus Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, mida mõõdetakse faradites, ühiku tähis F. Kondensaatori korral on see analoogia õige ainult tinglikult, sest elektrone on alati ka täiesti tühjas kondensaatoris. Elektriskeemidel tähistatakse kondensaatoreid tähega C. Näiteks C12 tähendab kondensaatorit järjenumbriga 12. Järjenumbrist enam pakub huvi elemendi mahtuvus,
See on küll väga lihtne viis rikkaks saada ja mis kõige parem pärija ei pea selleks midagi tegema, kui ainult vastu võtma. Pärandi saamine on vist kõikide unistus, kui selle peale ei tohiks keegi loota. Samuti on lihtne saada rikkaks, kui õnnestub võita loteriiga mõni väga suur rahasumma. Alatihti võidavad inimesed just loteriiga miljoneid ja kui miljon juba käes, siis ei jää muud üle kui mõelda, mida selle summaga peale hakata. On veel üks võimalus saada rikkaks. See on mängimine mängupõrgus. Mina seda varianti ei poolda. Mängupõrgus olles on sul kaks võimalust, kas saada rikkaks või laostuda täielikult. Ometigi käivad vägagi paljud inimesed just mängupõrgutes mängimas. Kui neil õnnestu võita, siis levitavad nad kõigile jutte oma rikkuse kohta. Kuid tavaliselt satutakse ühest võidust vaimustusse ja proovitakse taas õnne. Nii mängitakse oma rikkus maha ja enamus inimesi
Alalisvool- ajas muutumatu voolutugevusega vool. Elektrodünaamika- füüsika haru, mis uurib laetud osakeste liikumist ja vastastikmõju. El.voolu tekkimiseks ja säilimiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles ja neile peab mõjuma kindlasuunaline jõud. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takisti-kindlat takistust omav juht. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu takistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuse summaga.Takistus sõltub juhi materjalist ja geomeetrilistest mõõtmetest. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. Voolupinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi uuritava osaga rööpselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi järjestikku.
10) Summa ruut. * Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. ( a + b ) 2 = a2 + 2ab + b2 11) Vahe ruut. * Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut miinus kahekordne esimese ja teise liikma korrutis + teise liikme ruut. ( a b ) 2 = a2 2ab + b2 12) Kuupide summa. * Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. ( x + y ) ( x2 xy + y2) = x3 + y3 13) Kuupide vahe. * Kahe üksliikme vahe ja samade üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide. ( x -y ) ( x2 + xy + y2 ) = x3 y3 14) Summa kuup. *Kahe üksliikme summa kuup on võrdne esimese liikme kuup + kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis + kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis + teiseliikme kuup ( a + b ) 3 = a3 + 3a2b + 3ab2 + b3 15) Vahe kuup.
Tehted maatriksitega · kaks samadimensionaalset maatriksit on võrdsed, kui vastavad elemendid on võrdsed · maatriksi korrutamisel arvuga saadakse sama dimensiooniga maatriks, mille kõik elemendid on korrutatud selle arvuga · nullmaatriks · vastandmaatriks · kahe sama dimensiooniga maatriksi summa on vastava dimensiooniga maatriks, mille elemendid võrduvad liidetavate elementide summaga · maatriksi ja sama dimensiooniga nullmaatrik- si summa võrdub liidetava maatriksiga · maatriksi ja tema vastandmaatriksi summa võrdub nullmaatriksiga Korrutada saab kaht maatriksit, millest esimese teguri veergude arv võrdub teise teguri ridade arvuga. Maatriksite korrutise iga element on esimese teguri mingi reavektori skalaarkorrutis teise teguri mingi veeruvektoriga. Tegurite järjekorra muutmisel ei pruugi korrutis eksisteerida või on korrutis erinev. aijT = a ji
Termodünaamika alused: 1) Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks. 2) Tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. 3) On makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. I ja II printsiip: I printsiip U = Q + A -> Siseenergia muut on võrdne süsteemile antud soojushulga ja välisjõudude poolt tehtava töö summaga ehk Q = U A -> Süsteemile antud soojuse arvel suureneb süsteemi siseenergia ning süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. II printsiip Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks.
gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks,
Takistus on võrdeline juhi eritakistuse ja pikkusega ning pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. R=ρl/S (R-takistus 1Ὼ; ρ-tihedus 1kg/mᶟ; l-pikkus 1m; S-pindala 1m²) Mida pikem ja peenem on juhe ja mida suurem on juhtme materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 4. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi välisosa ja vooluallika sisetakistuse summaga. I=Σ/R+r (R-välistakistus 1Ὼ; r-siserakistus 1Ὼ; Σ-elekrtimotoorjõud 1V ; I-voolutugevus 1A) 5. Sõnasta elktromotoorjõud. Vooluallika elektrimotoorjõud on arvuliselt võrdne kõrvaljõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Σ=A/q (Σ-elektrimotoorjõud 1V; A-kõrvaljõudude töö 1J; q-laeng 1C) 6.Sõnasta elektrivoolu töö. Elektrivoolu tööks nimetatakse elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel
Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast Massidefekt nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahe Stabiilne aatomituum tuum on stabiilne kui tema energia on minimaalne Stabiilsuseks peavad olema täidetud kolm tingimust: 1. Prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebastabiilseks 2. Tuumas on energiatasemed täitunud järjest 3. Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid
1) I = I1+I2+I3 2) U=U1+U2+U3 3) U=I x R (osapingete leidmiseks) Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 4. Mis on rööpühendus? Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. I=I1+I2+I3 U=U1=U2=U3 1/R=1/R1+1/R2+I/R3 • Rööpühenduse korral vool hargneb. Rööpühenduse korral on kõikidel tarbijatel ühesugune pinge. Rööpühendusel on kogu takistuse pöördväärtus võrdne osatakistustse pöördväärtuste summaga. • NB! Rööpühendusel on kogutakistus alati väikseim osatakistus. 5. Mis on elektrivoolu töö? Elektrivoolu tööd saab leida valemist: A=U x I x t A - töö (J) (MJ on 1 000 000) U - pinge (v) I - voolutugevus (A) t - aeg (s) Kui kogu voolu töö läheb soojuseks, siis on valem Q=I2 x R x t Lisa: I = A/Ut U=A/It 6. Mis on elektrivoolu võimsus? Võimsus näitab töö tegemisel kiirust ja võrdub tehtud töö ja aja suhtega. N= U x I N - võimsus (W) Lisa: U = N/I I= N/U
×m või ×mm2/m. 11. Kuidas sõltub juhi takistus temperatuurist? R=R0(1+alpha*t) 12. Milles seisneb ainete ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. 13. Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja juhtide jadaühenduse seaduspärasused. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühe ja sama väärtusega. I=I1+I2+...+In. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on kogutakistus võrdne nende juhtude takistuste summaga R=R1+R2+...+Rn 14. Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja juhtide rööpühenduse seaduspärasused. Rööpühenduse korral on kõikide juhtide pinged võrdsed U=U1=U2=...=Un. 15. Milliseid jõudusid nimetatakse kõrvaljõududeks? Kõrvaljõududeks nimetatakse mitteelektrilisi jõude. 16. Defineerida elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ja arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
