Vanematelt 1 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Joonis 10 Rõivaste taaskasutuse informatsioon 13 10. TAASKASUTATUD RÕIVASTE MAKSUMUS Viimaseks küsisin, kui palju on inimesed nõus maksma taaskasutatud rõivaste eest. Tõin välja erinevad summade vahemikud. Enamus inimesi on nõus maksma 0-5 eurot, neid oli 10 (52,6%) ja 6-10 eurot, neid oli 9 (47,4%). Üsna paljud on taaskasutatud rõivaste eest nõus maksma 11-15 eurot, neid oli 6 (31,6%). Kolm inimest on nõus maksma 16-20 eurot ja üks vastaja on nõus maksma taaskasutatud rõivaste eest koguni rohkem, kui 21 eurot. (vt. joonist 11) Taaskasutatud rõivaste maksumus 0-5 10
25% 2012 1318005 610318 707687 46.31% Keskmine 1363196.9285714 629300.21429 733896.71428572 46.16% Maksimaalne 1565662 731392 834270 46.71% Minimaalne 1318005 610318 707687 45.76% Harjutus 19.2 2. Arvutada Summa1 ja Summa 2 ning koostada tulpdiagramm, mis näitaks summade muutumist aastate lõikes. Aasta Hind 1 Kogus Summa 1 Hind 2 1999 499.50 € 8 3,996.00 € 390.00 € 2000 450.20 € 7 3,151.40 € 420.00 € 2001 700.00 € 5 3,500.00 € 470.00 € 2002 419.40 € 6 2,516
Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo vastaspoolele;
Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu. · 1304 - Ordu, Saare-Lääne ja Tartu piiskoppide liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. · 1305 - ordu ostis Dünamünde (Daugavgrva) kloostri, ehitas sinna linnuse, sulgedes merepoolse juurdepääsu Riiale. · 1312 - inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile. · 1314 - Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. · 1315 - ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus. · 1316 - Ordu poolt organiseeritud Sigulda vandenõu peapiiskopi vastu. · 1322 - Leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda.
Edition. American Psychiatric Assotsiation, Washington,1994) Pidev ja korduv hasartmängijalik käitumine, mis avaldub vähemalt viiena järgmistest tunnustest: 1. Isik tunneb suurt huvi hasartmängude vastu (n. tugev soov varasemaid mängusituatsioone uuest läbi elada, järgmise mängu või mängimiseks vajaliku raha hankimise planeerimine). 2. Isik peab mängima järjest suuremate summade peale, et saavutada küllaldast pinget. 3. Korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida või vähendada mängimist või sellest loobuda. 4. Mängimise vähendamine või lõpetamine põhjustab rahutust või ärritust. 5. Inimene mängib oma probleemide eest põgenemiseks või halva meeleolu parandamiseks (n. abitus, süütunne, ärevus või masendus). 6. Raha kaotamise järel läheb isik varsti uuesti mängima, et kaotust tasa teha. 7
vahetus. 1859.aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. See seadis sihiks Saksamaa ühendamise Preisi juhendamisel Raua ja verega Preisi tugevdamiseks pidas Wilhelm I vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist. Preisi Maapäevale 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist, kohustusliku väeteenistuse aja pikendamist kahelt aastalt viiele, ja seoses sellega täiendavate summade eraldamist riigieelarvest. Maapäev lükkas reformikava tagasi ning ei kinnitanud ka riigi eelarvet. 1862.aastal määras Wilhelm I Preisi valitsuse juhiks tugeva isiksusena tuntud Otto Leopold von Bismarcki. Otto von Bismarck viis koostöös kuningaga läbi sõjaväereformi ja juhtis riiki eelarvet Maapäeval kinnitamata. Tema sihiks oli muuta Preisi suureks ja tugevaks riigiks, kasutades selleks sõjalist jõudu. 1866. aastal provotseeris Bismarck Austria sõja Preisi vastu
rahalised väärtused (märgistusse ei tohi võtta sõna Sissetulek). Võta 5 märgistusse ka see tühi lahter, kuhu saadav summa peab tulema. Seejärel vajuta töövahendiribal olevale nupule AutoSum . Samamoodi toimi ka Väljaminekutega. Need saadud summad pead kandma ka tuludeklaratsiooni ettevõtluse vormi peale. Et lõppsumma oleks paremini märgatav, pane summad paksemasse kirja. Samuti võid summade reale ette kirjutada KOKKU. Kui Sa arvutasid summa välja kohe viimase rea lõppu, siis järgmiste andmete sisestamiseks vajad Sa uut tühja rida välja arvutatud summa rea ette. Uute ridade lisamiseks teed hiireklõpsu rea ees oleval rea hallil numbril. Uus rida pannakse alati märgistatud rea ette. Ctrl Ja hoides all Control klahvi , vajutad plussmärgiga klahvile .
põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses tugineda. Need eesmärgid on lühi- ja pikemaajalised. Eesti eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine mõistlikul ajal, et oleks võimalik teha ettevalmistusi ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtuks 2007. a. Samuti on oluline, et kokkuleppes oleks Eesti huvid kaitstud. Eriti oluline on meile uute liikmesriikide adekvaatne rahastamine ühtekuuluvuspoliitika raames. Samuti tuleb tagada piisavate summade eraldamine järgmistele valdkondadele: teadus- ja arendustegevus; konkurentsivõime; maaelu ja kalandus; piirikaitse ja naabruspoliitika; keskkond; kultuur. Eesti eesmärgiks on saavutada tehniline valmisolek euro kasutuselevõtuks 2006. a keskpaigaks ning võtta euro kasutusele 1. jaanuarist 2007. a, kuid nagu teada see ei õnnesutund ja euro kasutusele võtt toimub 1. jaanuar 2010 aasta. Eesmärgi saavutamiseks jätkab valitsus tehnilisi ja juriidilisi ettevalmistusi ning tagab Eesti
Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks 2 inflatsioon üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine inkasso - raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sissenõutud summade kliendi pangakontole kandmine intress (intressikulu) laenu hind, mida laenuandja tahab saada selle eest, et annab kasutada oma vara. intressiperiood ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum
vajaminev summa kogutakse enamasti suure hulga asjast huvitatud isikute abiga. Sel viisil on igaühel võimalik panustada vastavalt oma võimalustele, samas osaledes ühises, suuremas projektis (Liiv, 2017). Ühisrahastamine (ingl crowdfunding) on viimasel kümnendil jõudsalt arenenud uus finantseerimisviis: raha, mida on äriühingutel või ka füüsilistel isikutel vaja projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamisega seotud ettevõtlus areneb kiiresti ka Eestis (Finantsinspektsioon, 2017). Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu või 2012
Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit (liigume vasakult paremale) Aktivakirjetele avatud kontosid nimetame aktivakontodeks, passivakirjetele avatud kontosid passivakontodeks. Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja passivakontodel erinev. Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägita ehk saldota), seega deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse deebetkäiveteks ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse kreeditkäiveteks. AKTIVAKONTO Konto MATERJALID Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (deebet-algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (debiteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine
toonud. Kaheksandaks huvitas mind Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus Võrgupeost. Kuna olen ise sel üritusel osalenud, tahtsin teada, kas ka teised mänguhuvilised sellest midagi kuulnud on. Üheksandaks soovisin uurida, kas liiga palju arvutis mängimine on kuidagi õpilaste igapäevaelu mõjutanud. Näiteks tõin välja, et koolis on hinded halvenenud või suhtlemine perega ei ole enam hea. Viimasena huvitusin, kui paljud õpilased on poest arvutimänge ostnud ning mis summade eest. 3. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS 3.1 Põhikooli õpilaste arvutimängude mängimisest Esimesena tahtsin teada, kui paljud Vastseliina Gümnaasiumi 6.-9. klassi õpilased arvutimänge mängivad. Tulemused on kajastatud joonisel 1. Joonis 1. Arvutimängude mängimine Tulemustest selgus, et enamus põhikooli õpilastest mängib regulaarselt arvutimänge. Kõige rohkem mängijaid oli 6. klassis, kus küsitluse põhjal mängivad kõik õpilased. Selgus, et
pangakontol tehingu summa ning peab selle tehingu sooritamise õigsuse kinnituse saamisel kinni. Sularaha saamiseks sularahaautomaadist tuleb jälgida ekraanile ilmuvaid juhiseid ning sisestada PIN kood, mis on deebetkaardi personaalne identifitseerimisnumber ja mille pank väljastab koos kaardiga. Sularahaautomaat võimaldab saada konto väljavõtet pangakontol olevate vahendite kohta ning saada teavet varem broneeritud summade kohta. Deebetkaartidel on erinevad süsteemid: VISA, Cirrus/Maestro ja MasterCard. (Deebetkaart 2010) 2.2 Krediitkaart Krediitkaart on sularaha kõrval levinuim maksevahend maailmas. Krediitkaart eeldab samas üldjuhul ka panga püsikliendiks olemist ja igakuiste sissetulekute laekumist panka. Krediitkaart võimaldab kasutada krediidilimiiti ehk sõltumata kontojäägist on võimalik kasutada täiendavaid vabu vahendeid. Lisaks võimalusele kasutada
arstid, müüjad), puhkepäevade, puhkusel, riiklike pühade, haiguslehel oldud päevade arv. Töötaja põhipalga arvestus sõltub arvestuskuu normtööpäevade (kalendrikuu tegelike tööpäevade) arvu ja tegelikult tööl oldud tööpäevade arvust. Töötaja palgaarvestusmäärad on kokku lepitud töötajaga sõlmitud töölepingus. Tööleping ja palgaarvestus on isiklik ja konfidentsiaalne. Infot antakse arvestatud summade kohta isikule endale ning ametiasutustele seaduses ettenähtud korras. Näiteks töötaja töölepingujärgne põhipalk on 800 eurot, kalendrikuus on 21 tööpäeva (normtööpäevade arv), tegelikult oli töötaja tööl 18 tööpäeva, siis on antud kuus töötajal õigus saada põhipalka mitte 800 eurot, mis vastaks 21 tööpäevale, vaid 685,7 eurot (800 * 18 /21= 6857). Tööajaarvestuse tabeli alusel koostatakse põhipalga arvestuse tabel (aruanne), kus tuuakse
Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodangust lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud. Ühtlasi lisatakse avaliku sektori ettevõtetelt tagasisaadavate summade ja valitsuse subsiidiumide positiivne vahe. Isiklik tulu on see tulu, mida inimesed tegelikult saavad. Isiklik tulu erineb rahvatulust kahe tunnuse poolest: 1) osa raha, mis on välja teenitud, välja ei maksta; 2) inimesed saavad tulu teistest allikatest peale töötasu. Kasutatav tulu on see tulu, mis jääb inimestele pärast maksude maksmist. Välismajanduspoliitika Et üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonna vajadusi,
Samuti ei peegelda eseme hind pakkumise ajal kasutaja poolt tegelikult juba kulutatud summat. · Sendioksjon on veebipõhine nn inglise oksjon, kus haamriga härra asemel, kes loeks "esimest, teist ja kolmandat korda", on oksjoni intervall, näiteks üks minut. · Kes tahab pakkuda, peab registreerima end keskkonna kasutajaks ning laadima näiteks internetipanga kaudu raha kontole. Pakkumist suurendatakse väikeste summade, näiteks mõne sendi kaupa. Ent iga pakkumise tegemine maksab, näiteks 10 krooni. Ja iga pakkumise järel läheb kell uuesti käima. · Sendioksjoni võlu kliendile peitub selles, et kauba alghind on väga väike või lausa olematu ning kaupa on hea õnne korral võimalik osta ülisoodsa hinnaga. · Sendioksjoni korraldaja äriedu oleneb pakkumiste arvust. Võib juhtuda, et ta müüb kauba küll soodsa hinnaga ära, kuid teenib oksjonilt kulud kuhjaga tasa,
SMS-laenu korral ei kontrollita üldjuhul laenuvõtja sissetulekut ega tema finantskohustusi – oluline on, et tal oleks pangas arveldusarve, kuhu laenusumma saaks üle kanda, ning ta ei oleks Krediidiinfo andmetel maksuvõlglane Kiirlaen on laen, mida iseloomustavad lühikesed tähtajad ja väikesed laenusummad. Lühikesi tähtaegu võimaldavad eelkõige elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid Taotlemise lihtsus ja summade väiksus tähendab, et laenu võtmisel on psühholoogiline barjäär madalam ja mõned inimesed ei kaalu laenuotsust piisavalt. Ka krediidiasutuste nõudmised laenuvõtja finantsseisundile on väiksemad kui suurte laenude korral Tihti on kiirlaenude viivised oluliselt kõrgemad kui intressid, samuti lisavad kiirlaenufirmad laenaja vastu esitatavatele nõuetele suured lisatasud, mistõttu
tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul.Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse.Euroopa Parlament võtab Euroopa Liidu eelarve vastu iga aasta detsembris järgmiseks aastaks. Kui parlament on eelarve vastu võtnud, kontrollib Euroopa Parlament avalike summade kasutamist oma eelarvekontrollikomitee kaudu. Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine.
Eelarve menetlus saab alguse komisjonist, kus koostatakse esialgne eelarve projekt, mille ta saadab ministrite nõukogule. Sellega hakkab eelarve menetlemine, milles komisjon enam ei osale. Nõukogu peab eelarve projekti kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma ning selle EL Parlamendile edasi saatma. Parlamendi pädevus eelarveprojekti muudatuste osas on määratletud kulude liigiga. Vabade kulude s.o. nende kulutuste osas, mille summade suurus ei ole otseselt tagatud EÜ lepinguartiklitega (näiteks struktuurifondid) võib parlament teha muudatusi. Kohustuslike kulude osas, mis on otseselt tagatud EÜ õigusega, võib teha ainult muudatusettepanekuid. Nõukogu võib parlamendi muudatusettepanekud heaks kiita või tagasi lükata ning teha omapoolseid parandusi parlamendi poolt tehtud muudatustesse. Kohustuslike kulude osas on nõukogu otsus lõplik st. muudatusi rohkem teha ei saa. Seejärel saadetakse
finantstuluks (ehk intressimakseteks). Finantstulu jagatakse rendiperioodile nii, et rendileandja tulumäär oleks igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendileandja brutoinvesteeringu arvestamisel kasutatud hinnangud garanteerimata jääkväärtuste osas vaadatakse perioodiliselt üle. Garanteerimata jääkväärtuse vähenemise korral vaadatakse tulu jagamine rendiperioodile uuesti üle ning juba tuluna kajastatud summade võimalik vähenemine kajastatakse kohe kuluna. Rendilepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused (näiteks komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, kajastatakse kuluna rendiperioodi jooksul. Juhul kui eespool nimetatud kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe kuluna. Rendileandjatel, kes on tootjad või vahendajad, tekib oma kaupu kapitalirendi lepinguga müües kahte tüüpi tulu:
Kui eksisteerib piirväärtus = , mis ei sõltu [a,b] osalõikudeks jaotamise viisist ega punktide valikust, siis öeldakse, et funktsioon f(x) on integreeruv (Riemanni mõttes) lõigul [a,b] ning seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x) määratud integraaliks ehk Riemanni integraaliks lõigul [a,b] ja seda tähistatakse . 9.Darboux ülem- ja alamsummad. Riemanni summa ja Darboux' summade seos. Definitsioon Olgu funktsioon f tõkestatud lõigul [a; b]. Siis tükelduse n igal osalõigul [xi-1; xi ] leiduvad lõplikud ülemine ja alumine raja Mi := sup f (x) ja mi := inf f (x) ning me saame defineerida x[xi-1;xi ] x[xi-1;xi ] Darboux' ülemsumma Darboux' alamsumma 10. Määratud integraali geomeetriline sisu: kõvertrapetsi pindala leidmine (variant1 Tambergi oma) Lause Kui f (x) ja g(x) on integreeruvad funktsioonid lõigul [a; b] ning
3 Enimlevinud internetipettused Internetioksjonid Läbi internetioksjonite pakutakse kaupu reeglina müüa ettemaksu nõudega. Paraku toimub kõige rohkem internetipettuseid just oksjonite vahendusel, sest ,,müüjad" koos rahaga kaovad jäljetult, jättes tellitud kauba ostjale saatmata. Seega tuleks enne ostmist võimalikult palju uurida isiku kohta, kellega te tehingu sõlmite ning suurte summade puhul kasutada ainult deposiitmakseid (raha kantakse müüja e-kontole alles peale kauba ostjani jõudmist). Täpsemat teavet deposiitmaksete teostamise kohta uurige internetioksjonite lehekülgedelt. Tulevikku ennustavad kirjad Olge ettevaatlikud kirjadega selgeltnägijatelt või ennustajatelt, kes tasu eest lubavad muuta teie elu ning ennustada tulevikku. Sageli on ,,ennustajate" saadetud kirjad agressiivse alatooniga, lubades, et teenusest loobumise korral juhtub teiega midagi halba
Ajaplaani ei tuleks analüüsida ainult tervikuna, vaid ka üksikisiku seisukohast lähtudes: motiveeriv pole ei ebaühtlane, liiga suur ega ka liiga väike töökoormus. Eelarve puhul tasub kontrollida, kas summad on õigesti arvutatud (arvutusvigade vältimiseks on soovitav kasutada Excelit), samuti tuleks vaadata, kas fikseeritud kõik seni teada olevad potentsiaalsed riskid ja nende vastu tarvitavad abinõud. (Salla, 2007, lk 42) Pole haruldased juhused, kui eelarve summade arvutamisel on esinenud vigu kümne piires arvutamisega. Seepärast tasuks kõik arvutused igaks juhuks enne lõpliku eelarve esitamist üle kontrollida. Lõpuks peaks iga projektijuht mõtlema sellele, kas on veel midagi olulist, mida plaani pole kirja pandud. Kui tulemuse kvaliteedi tagamise viise pole üheski plaani osas käsitletud, tuleks see osa liita näiteks juhtimisplaanile. See, missugused osad eelnevalt esitatud põhiskeemile
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahabaasiks (M0) on kommertspankade poolt väljalaenatud summade kogumaht. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 39
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 42 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 15 miljardit eurot. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 43 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahabaasiks (M0) on kommertspankade poolt väljalaenatud summade kogumaht. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 44 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 45 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst
psüühilise seisundi kunstliku muutmise teel või keskendudes pidevalt nendele tegevusliikidele, mis on suunatud tugevate emotsioonide tekkele ja alalhoidmisele" (Sepel 2007: 28). Harilikult kujuneb inimestel sõltuvus välja tasapisi ja pikema aja jooksul ning tihtipeale ei suuda inimesed määratleda, millal nad oma mängukire üle kontrolli kaotavad. Algul mängivad inimesed mõistlike panuste peale, riskivad ainult neile jõukohaste summade piires. Mingil ajahetkel kaob kontroll, see võib toimuda kahel viisil: ei olda võimeline enam mänguvõimalustest keelduma või ei olda võimelised alustatud mängimist lõpetada. Need inimesed märkavad küll, et nende rahaline seis halveneb ja et nad salatsevad oma kasiinos käimiste kohta, aga tihtipeale ei nähta oma probleemi adekvaatselt, kuni on jõutud juba kriisiolukorda. (Blaszczynski 2007: 41-42) Patoloogiline hasartmängimine ei ole miski, mis tekib ainult teatud inimrühmal
tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult muudel seaduses ettenähtud alustel. Palgaseaduse alusel koostatakse töötajale palgaleht, kus on märgitud põhipalk, lisatasud, kinnipidamised, väljamaksesumma. Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinni peetud summade, tema eest arvutatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Ettevõtted on kohustatud arvestust pidama kõikide töötajate kohta eraldi, vastavatel isikukonto kaartidel. PALGAARVESTUS Aluseks võttes palgaseadust, on palk tasu, mida töötajale makstakse tööandja poolt vastavuses töölepinguga või kollektiivlepinguga. Palk jaguneb: 1. põhipalk- on töölepingus kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala-, kuupalga alusel arvutatud töötasu. 2
intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju tema varadele, kohustustele ja lõppkokkuvõttes ka omakapitali turuväärtusele. 10. Välisvaluuta avatud netopositsioon Välisvaluuta avatud netopositsioon on koduvaluutasse ümberarvestatud vahe bilansiliste ja bilansiväliste välisvaluutavarade ning bilansiliste ja bilansiväliste välisvaluutakohustuste summade vahel. Sellega mõõdetakse avatust välisvaluutariskile. 11. Pikk netovälisvaluutapositsioon ja lühike netovälisvaluutapositsioon Pikk netovälisvaluutapositsioon on positiivne vahe välisvaluutavarade ja -kohustuste vahel (pank omab antud valuutas rohkem, kui võlgneb). Lühike netovälisvaluutapositsioon on negatiivne vahe välisvaluutavarade ja -kohustuste vahel (pank võlgneb antud valuutas rohkem, kui omab)
Küsimused: 1.Määratud integraali (Riemanni mõttes) definitsioon. Darbouc ülem- ja alamsummad. Riemanni summa ja Darboux’ summade seos-viimane pilt. ∫ f ( x ) dx st ∫ f ( x ) dx=F ( x ) +C . Määramata integraali tuletis on f (¿ ξi) ∆ xi SΠn
muutumisel tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamisest. Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja maksmisele kuuluva palga kohta. Palga maksmisel on tööandja kohustatud andma töötajale kirjaliku teatise või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, sellest makstud maksude ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Nõudmine ja pakkumine tööturul Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Mida kõrgemat palka maksta tuleb, seda vähem töötajaid ettevõtja tahab, sest muidu läheksid palgakulud liiga suureks. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi kes sooviksid ühele või teisele alale mingi kindla palgaga
53 Avalikud kaubad- kaubad, mida erasektor ei paku, kuid seda on sunnitud tegema riik 54 Eelarve e. büdzett (irw)- teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süstemaatiline kalkulatsioon 55 Eelarve menetlus hõlmab- eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine, eelarve täitmine, muutmine aruande koostamine ja kinnitamise protsess, milleks kasut, erimeetodeid 56 Eelarvedefitsiit- summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid 57 Assingeerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine 58 Eelarvele esitatud nõuded- ühtsus , täielikkus, reaalsus,avalikkus 59 Eelarve tasakaalustamise võimlused- kulude vähendamine maksude suurendamine, riigilaenude, võlapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt , lisavaheneid, varade müük , paberraha emissioon 60 Riigieelarve tululiigid- laekumised maksudest koormised, lõivud, trahvid jm, tulud
Kui esimene teisendus vastab sulgude avamisele arvude algebras, siis teine on rakendatav üksnes loogikaalgebras 9. Absorbtsiooni- ehk neelduvusseadused. Kui kahe argumendi loogilist summat, kus üheks argumendiks on a, korrutada sama argumendiga a, siis teine argument neeldub ning tulemiks on samuti a. Sama kehtib ka siis, kui korrutatavaid summasid on rohkem ning kui kõigis neis sisaldub ühe argumendina a. Seadus on rakendatav nii summade korrutiste kui ka korrutiste summade kohta. Kui osasummas või osakorrutises sisaldub argumendi a eitus (inversioon), on tulemiks a ja teise argumendi korrutis ab või summa a+b 10. Kleepimisseadus. Kui üks loogiline korrutis sisaldab argumenti b ja teine selle eitust, siis nende korrutiste loogilisel summeerimisel argument koondub. Kui üks loogiline summa sisaldab argumenti b ja teine selle eitust, siis nende summade loogilisel korrutamisel argument koondub
04.19978.06.1999) Benno Leesik (8.06.199925.03.2006) kolonelleitnant Raivo Lumiste (6.09.2006) Kaitseliidu ülema ülesanded : 1) Kaitseliidu tegevuse juhtimine ja Kaitseliidu esindamine; 2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga; 3) Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldamine ja järelevalve; 4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine kaitseministrile; 5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt; 6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole 6 kehtestatudkodukorras; 8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine. Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast.
kvoodiks. Kvoodi suurus sõltub riigi majanduslikust võimsusest, mida hinnatakse rahvamajanduse kogutoodangu, maksebilansi, valuutareservide ja mitme teise majandusnäitaja alusel. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on tema kvoot RVF-is. Kvootide suurust korrigeeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul, võttes arvesse maailmamajanduse kasvu ning liikmesriikide majandusliku võimsuse suhtelist muutumist. Kvootidena laekunud summade varal tasakaalustab Valuutafond oma liikmete maksebilansse ja toetab majanduslikku arengut. Kvoodi suurusest sõltub liikmesriigi juurdepääs RVF-i rahadele (1, lk. 191-192). Igale RVF-iga ühinenud riigile antakse sõltumata kvoodi suurusest 250 põhihäält, sellele lisandub üks hääl iga 100 000 SDR-i eest (1, lk.192). Kvoot on väljendatud RVF spetsiaalsetes arveldusühikutes (SDR). SDR väärtuse aluseks on neljast valuutast
Inventeerimisega tehakse kindlaks ja inventeerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes, allüksustes või kassas kaupade, materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ka ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saada olevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuste põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajaduse korral tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused. (1, 83) Inventeerimise ja hindamise protseduurid Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 10 · varud paigaldatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
ta tagasi maksta suudab. Liiga suure riikliku laenukoorma puhul on kannatajaks tavaliselt lapsed. Ka perekonna laenukoorem tuleb tihtipeale tasuda lastel, kes tulevikus asuvad oma vanemaid toetama. (http://www.fin.ee/?id=233) Valitsusasutused alustavad järgmise aasta eelarve koostamist juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende summade üle läbirääkimisi. Rahandusministeerium on küll eelarveprotsessis kõige tähtsam ministeerium, kuid Rahandusministeeriumi rolliks on aidata teistel ministeeriumidel jõuda eelarvesummade jagamisel kokkuleppele. (http://www.fin.ee/?id=233) Tavaliselt juuli lõpus või augusti alguses esitab Rahandusministeerium valitsusele läbirääkimiste tulemusel sündinud esialgse nägemuse riigieelarve jaotumisest. Valitsus arutab
majanduskriisi tingimustes käibemaksu, et tarbimine suureneks. Maksupoliitika rakendamine · Maksuda laekumise peab kindlustama tugev riigipoolne kontroll · Maksudest kõrvalehiilimise tulemiks on varimajandus (selle loob rahvatulu deklareerimata ja järelikult ka maksustamata jäänud osa) · Inimese võõrandumine riigist ja varimajandus on tihedalt seotud · Maksupoliitikaga on seotud ka maksusoodustused 1) Üldisest sissetulekust maksustamisele eelnevalt teatud summade mahaarvamine: -2250 EEK (tulumaksuvaba miinimum) 2) Eestis puudub ettevütte tulumaks (reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba) Riigieelarve tulud · Riigieelarve põhitulu moodustab maksutulu (87%). 100% on 90 miljardit · Mittemaksulise tulu alla kuuluvad: - Tulu riigivaradelt - Riigilõivud (on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodaniku tehingute eest (pass, ID-kaart, autonumber jne.)
7 kas * või x) , seejärel hiireklõps teisel korrutataval arvul (145,00 lahter D12). Sisestusreale peaks tekkima järgnev valem . Kui Sul olid arvud teistes lahtrites, ei ole Sinu valemis mitte C12 või D12, vaid vastavate lahtrite aadressid. Valemi sisestuse lõpetab vajutus klahvile Enter. Tulemusele komakohtade lisamiseks tee hiireklõps tulemusega lahtril ja vajuta nupule . Ülejäänud summade kokkuarvutamiseks ei ole enam vaja valemit sisestada, vaid saad valemi allapoole kopeerida. Selleks tee kõigepealt hiireklõps juba arvutatud lahtril (vastusega), seejärel liigu hiirega sama lahtri alumisse paremasse nurka, hiire kuju muutub pisikeseks mustaks ristiks , nüüd hoides all hiire klahvi tõmba kuni Käibemaksu lahtrini. Nagu Sa märkasid tekkisid täitmata lahtrite kõrvale Summa lahtrisse nullid (0,00)
Konsultatsioonilepingutel olid töölepingutele omased tunnused. Võrreldes 3.07.2009 maksuotsustusega, suurenes 7.09.2010 maksuotsustega määratud maksukohustus, kuna maksuhaldur muutis maksude määramise metoodikat. Vaidlustatud maksuotsuses vähendas maksuhaldur deklareerimata töötasu leidmiseks arvetel märgitud teenuste maksumust käibemaksu võrra ja Bauhof Group AS-i esitatud kuluarvestuses toodud maksuhalduri hinnangul põhjendatud summade võrra. Maksuhaldur võttis arvesse ka äriühingute deklareeritud töötasusid ning nendelt kinnipeetud ja arvestatud maksukohustusi. Maksuhaldur luges järele jääva summa väljamakstud netotöötasuks. 2 Menetlusosaliste seisukohad 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad Maksuhaldur kandis 9.10.2010 Bauhof Group AS ettemaksukontol olnud 1 343 984 krooni uue maksuotsuse katteks, ning Bauhof Group AS tasus 11.10.2010 täiendavalt 554 739 krooni
1. määratlevus 2. hinnatavas 3. olulisus 4. usaldusväärsus. Paljude kohustuste määratlemisel võib tekkida mõningaid probleeme vaatamata sellele, et kohustus tuleneb lepingust, kus on ära määratletud tasumisele kuuluv summa ja tasumise tähtaeg. Nii võib tasumisele kuuluv summa sõltuda tuleviku sündmustest, näiteks liisitud põhivara tulevane müügisumma. Kohustus jääb kehtima, vaatamata summa kajastamisele kindlaksmääratud ekvivalentide süsteemis või tõenäoliste summade tasumisel. (Kallas, 2002, lk 133) Kohustuste eest tasutakse rahas, muude varade üleandmisega, teenuste osutamisega, mingi kohustuse asendamisel teisega, kohustuse ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali. (ibid, lk 134). 2 ERALDISED Eraldised on kohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. .(RTJ 8, 2011, § 7). Eraldised võivad olla nii lühiajalised kui ka pikaajalised. Lühiajalised eraldised on võimalikud tulevased kulutused, mille kohta ettevõtte juhtkond annab
Makse ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal tegevjuhi käskkirjaga. Varade ja kohustuste tasaarvestus. Varasid ja kohustusi ei taasarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse Tasaarvlemisleping kahe poole rekvisiitide, arve numbrite, summade tasaarvlemiseks ja kahe poole allkirjade kokkuleppe sõlmimise kinnituseks. Varude arvestus. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud tarnspordikulutusi. Varude arvestus toimub laos FIFO meetodil.
B 15000 15000 C 6400 6400 D 17600 17600 E 16400 400 16000 Kokku Ebat.arvete 0,5% 1,6% 7% 22% 55% eelmiste perioodide tegelik % Leidke maksetähtaegade meetodit kasutades 31.12.2012 ebatõenäoliselt laekuvate summade suurus. 3. Ettevõte AS Saturn kasutab ebatõenäoliselt laekuvate arvete individuaalse hindamise meetodit. AS Saturn esitab ostjale AS Kuu arve kauba eest 35 000, millele lisandub käibemaks 20%. Arve on AS Kuu poolt tasumata. Arve ei laeku ja AS Saturn kannab arve ebatõenäoliselt laekuvana aruandeperioodi üldhalduskuludesse. Järgmisel aruandeperioodil laekub siiski 50% arve summast AS Saturni arvelduskontole. Ülejäänud summa tunnistatakse lootusetuks nõudeks.
· Kuna suvalise i puhul vastavalt suvaliselt lõigult [x i-1 , xi] kehtib põhimõte, et suurus i on alati suurem kui funktsiooni f(x) sellel lõigul olev minimaalne väärtus (m i) ja väiksem kui sellel lõigul asuv funktsiooni suurim väärtus (Mi) ning kuna kõik xi väärtused on nullist suuremad, siis järelikult kehtib ka võrdus, et mixi f(i)xi Mixi ja võrdus vastavate summade kohta: n n n i =1 m x i =1 f( )x i =1 M x i i i i i i f(x) integraalne f(x) f(x) integraalne alamsumma integraalsumma ülemsumma Sn Sn Sn
materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja ohustustelt tarnjate ees [8 : 56]. Muud äritulud võivad olla veel ka: · eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed; · varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178]. 5.1.3 Finantstulud Finantstulud jagunevad järgnevalt: · finantstulud tütarettevõtja aktsiatelt või osadelt; · finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt või osadelt; · muud finantstulud pikaajalistest finantsinvesteeringutest; · intressitulud; · dividenditulud; · kasum lühiajalistest finantsinvesteeringutest;
(3.31) DGAP = DA – U × DL kus DA – kaalutud keskmine aktivate kestus, DL – kaalutud keskmine passivate kestus, U – kohustuste suhe passivatesse. 10. Välisvaluuta avatud netopositsioon Avatus valisvaluutariskile moodetakse valisvaluuta avatud netopositsiooniga, mis on koduvaluutasse umberarvestatud vahe bilansiliste ja bilansivaliste valisvaluutavarade ning bilansiliste ja bilansivaliste valisvaluutakohustuste summade vahel. 44. Pikk netovälisvaluutapositsioon ja lühike netovälisvaluutapositsioon Pikk netovalisvaluutapositsioon on positiivne vahe valisvaluutavarade ja -kohustuste vahel (pank omab antud valuutas rohkem kui volgneb). luhike netovalisvaluutapositsioon on negatiivne vahe valisvaluutavarade ja -kohustuste vahel (pank volgneb antud valuutas rohkem kui omab). Kui netovalisvaluutapositsioon on pikk ja valisvaluutakurss kasvab, siis pank teenib tulu. Vastupidi, kui netovalisvaluutapositsioon
ülem, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Kaitseliidu ülema ülesanded on: 1) Kaitseliidu tegevuse juhtimine ja Kaitseliidu esindamine; 2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga; 3) Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldamine ja järelevalve; 4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine kaitseministrile; 5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt; 6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole kehtestatud kodukorras; 8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine. Kaitseliidu üksuse juhtimise alused Kaitseliidu malevat, malevkonda ja teisi üksusi juhib vastava üksuse pealik. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku nimetab ametisse kaitseväe
valitsustepoolsed kitsendused), siis riigid spetsialiseeruvad tootmistingimuste alusel ja igaüks hakkab tootma nimelt neid kaupu, milliseid toodab efektiivsemalt. Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund võrreldes teiste riikide vastava tootmisharuga. Taolise spetsialiseerumise kaudu muutub riikide tootmisprotsess efektiivsemaks. Ekspordist saadud täiendavate summade eest saab rohkem importida kaupu võrreldes olukorraga enne spetsialiseerumist. Absoluutne eelis- Kui riik on efektiivsem kui teine riik teatud kauba tootmisel, kuid on vähem efektiivne mõne kauba valmistamisele, mille osas ühel on absoluutne eelis. Millist rahvusvahelist kaubanduspoliitkat toetas A. Smith. Millist rolli nägi ta valitsusel riigi majanduselu korraldamises. puuduvad valitsustepoolsed kitsendused. 3. Millised on absoluutse eelise teooria eeldused
Arvesse võetaks kõik kaubad, mis on firma omanduses, ning arvesse ei võetaks neid kaupu, mis on ära müüdud. Inventeerimise ülesanded: · inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemine; · üleliigsete ja kasutute varade kindlakstegemine; · varaobjekti hoidmis - ,säilitamis ja kasutamistingimuste kindlakstegemine; · raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine. Inventuuri käigus selguvad üle ja puudujägid, riknemised ja kaod, üleliigsed ja kasutud varad. Vara inventeerimisel kindlakstehtud tegelikud jäägid ei pruugi ühtida raamatupidamise andmetega [2:177]. 14 4.1Inventuuri liigid Inventuure liigitatakse läbiviimise ulatuse ja läbiviimise aja järgi. Läbiviimise ulatuse järgi
lõpparve. Tööandjal ei ole kohustust maksta töötajale palka aja eest, kui töötaja tegelikult ei töötanud ega esitanud ühtegi seaduslikku alust töö tegemisest keeldumiseks. 1.4 Madalamate kohtuastmete seisukohad 1.4.1 Töövaidluskomisjon Töövaidluskomisjoni otsuses leiti, et hagejale on makstud töötasu 28 412 krooni vähem, kuid enam on makstud lähetuse päevaraha 24 675 krooni ja puhkusehüvitist 441 krooni 27 senti. Nimetatud summade osas tegi töövaidluskomisjon tasaarvestuse ja leidis, et kostja võlgneb hagejale 3295 krooni 73 senti. 1.4.2 Maakohus Maakohus luges tõendatuks, et töölähetuses olles ei teinud hageja ületunde. Tunnistaja A. Smirinovi ütluste kohaselt tegi hageja töölähetuses ületunnitööd, töötades 10 tundi argipeäviti ja 6 tundi laupäeviti. Tunnistaja A. Jemeljanovi ütluste kohaselt ja arvestustabeli järgi tegi hageja 8 tundi päevas tööd. Tabelit kontrollis koha peal olev meister N
ekspedeerimisleping käsunduslepingule. Sellist jaotust peab teadma, et osata vaidluste korral seadusest abi otsida. Kui sõlmitud veolepingus pole vaidlusaluse küsimuse kohta vastust, tuleb seda otsida töövõtulepingu osast. Kui ka sealt ei leia, siis VÕSi üldosast. Kui pooled on sõlminud segalepingu (vedu ja ladustamine) või puudub VÕSis selline lepingu liik, näiteks stivideerimine, tuleb leping jaotada osadeks ja vaadata iga küsimust eraldi. Väiksemate summade üle ja segasemate kahjujuhtumite korral peaksid pooled kaaluma VÕSis uudsena sätestatud kompromissilepingu sõlmimist, mis on õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikusel järelandmisel. Pooled loobuvad oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (Mahl, 2003). Suur osa äritegevuses tehtavatest tehingutest seisneb kauba ostmises ja müümises. Olulisemateks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
