) ; true), digit(B1), digit(B2), digit(B3), digit(C1), digit(C2), digit(C3), % kontrollime, et algväärtused oleks erinevad A1=A2, A1=A3, A1=B1, A1=B2, A1=B3, A1=C1, A1=C2, A1=C3, A2=A3, A2=B1, A2=B2, A2=B3, A2=C1, A2=C2, A2=C3, A3=B1, A3=B2, A3=B3, A3=C1, A3=C2, A3=C3, B1=B2, B1=B3, B1=C1, B1=C2, B1=C3, B2=B3, B2=C1, B2=C2, B2=C3, B3=C1, B3=C2, B3=C3, C1=C2, C1=C3, C2=C3, % kontrollime, kas ridade, veergude ja diagonaalide summad on samad X is A1+A2+A3, X is B1+B2+B3, X is C1+C2+C3, X is A1+B1+C1, X is A2+B2+C2, X is A3+B3+C3, X is A1+B2+C3, X is A3+B2+C1. ?-magic(A1,A2,A3,B1,B2,B3,C1,C2,C3). A1 = 2 A2 = 7 A3 = 6 B1 = 9 B2 = 5 B3 = 1 C1 = 4 C2 = 3 C3 = 8 %4. Listid delneg([],[]). delneg([X|Ys],[X|Zs]):- X>=0, delneg(Ys,Zs). delneg([X|Ys],Zs):- X<0, delneg(Ys,Zs). ?-delneg([1,-2,-4,3],Xs). Xs = [1, 3]
Ka Saksamaal olid kõik täielikult riigi valduses. Ametlikud loomeliidud kujundasid rahvussotsialistlikku kultuuri. Riigi valduses olid trükikirjandus ja raadio. Kogu kultuurielu allutati natsipartei ideoloogilisele kontrollile. Ka Saksamaal hävitati keelatud raamatud. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Mõlemas riigis määras riik müüdava kauba koguse piirangud ning ka hinna. Saksamaa majandus teenis sõja huve ning rajati sõjatööstusettevõtteid, millele kulutati väga suured summad. Kehtestati nelja-aasta plaanid. Ettevõtete juhid koondati kokku, nad allutati rangele kontrollile. Nõukogude Liidus rajati masinaettevõtteid. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine.Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm)
sarnaseid laenu parameetreid: laenusumma 1 000 000 krooni; intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta); laenu pikkus 10 aastat (ehk 10 perioodi). 14 15 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Toodud näidete puhul tasub annuiteetlaenu maksja kokku 1 000 000 krooni laenu põhiosa ja 295 000 krooni intresse. Fikseeritud põhiosaga laenu puhul on vastavad summad 1 000 000 ja 275 000 krooni. Kas siis fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam?) kui annuiteetlaen? 16 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise periood
35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 3,611 € 8.62% Võlad ja Ettemaksed 9,736 € 23.24% Lühiajalised kohustused kokku 16,025 € 38.25% Pikaajalised laenukohustused 1,192 € 2.85% Muud pikaajalised võlad 759 € 1.85% Pikaajalised kohustused kokku 1,951 € 4.66% KOHUSTUSED KOKKU 17,975 € 43.83% OMAKAPITAL
võrdleb laenudest saadava kasu ning kaasnevate kulutuste ja riskide vahekorda; 5. teab üksikisiku ja ettevõtte kohustusi riigi ees, analüüsib ettevõtte rolli turumajanduses ning seletab ettevõtete põhitüüpide erinevusi. Eelarve aitab saada ülevaate oma tuludest ja kuludest - kirjuta üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Alustuseks vasta kolmele küsimusele: Kui palju raha perre tuleb? Kui palju raha kulub? Mille peale ja kuhu see kulub? Isikliku või pere eelarve võid teha nii arvutis kui ka paberil: Too välja sissetulekud ja väljaminekud. Vajalikud vahendid on konto väljavõte ja tsekid. Pane kulutused pärast tekkimist kirja võimalikult kiiresti! See kehtib eriti juhuslike kulude puhul (nt laste taskuraha, laen sõbrale laen).
olemasolevad lepingutingimused, mille alusel ta eeldatavalt sõlmiks lepingu kliendiga. 5. AGENDITASU 5.1. Agenditasu maksmise aluseks on Agendi poolt vahendatud Kaupade müügi või NÄIDIS kasutusse andmisega seotud lepingute järgi käsundiandjale reaalselt laekunud summad. Agenditasu suuruseks on ..................... % agenditasu arvestamise aluseks olevast summast. 5.2. Agenditasu arvestatakse igakuiselt. 5.3. Agenditasu makstakse agendile ........... päeva möödudes Klientidelt tasude laekumisest arvates. 6. LEPINGU LÕPPEMINE 6.1. Leping lõpeb tähtaja saabudes. 6.2. Lepingu ennetähtaegne erakorraline lõpetamine Poole poolt on lubatud üksnes
hooldamisele kokku kuni 60 mln m3 ehitusmaavarasid. Maanteede ehitamisel kasutatakse peamiselt Eestis kaevandatud ehitusmaavarasid, milleks on liiv, kruus ja lubjakivi.1 Selle põhjal võib eeldada, et üheks ehituslubjakivi suuremaks kaevandamise põhjuseks viimastel aastatel võib olla just teedeehituste laienemine. 2. "Keskkonnatasude seaduses” otsige üles informatsioon, mis puudutab maavarade kaevandamist. Keskkonnatasude seadus (hetkel kehtiv). Arvutage välja, kui suured summad laekuvad kaevandamisõiguse tasudest riigieelarvesse. 2015.a. arvutamiseks kasutage Keskkonnatasude seaduses antud alammäära (vt.§ 9). 2016-2018. aa. arvutamisel kasutage Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016–2025, mis on pdf failis: maav kaev.õiguse tasumäärad. Näidake tulemused tabelis. Lubjakivi – 5,5(alammäär) ja 40(ülemmäär) krooni kuupmeetri eest (2015): ligikaudu 1,45 eurot
rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). sellise summa piirväärtust, mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest (y- teljest) mõõdetud kauguste ruutude korrutised: Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide 2 y dA algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga Ix = ; mõõtühik on m4 A
Tuleb tõdeda, et ilma rahaliste toetusteta ei saavuta ükski sportlane tänapäeva professionaalses spordis vähimatki edu. Kuna nüüdisaegne ühiskond on üles ehitatud valdavalt omakasupüüdmise peale, toimib see nii ka spordis . Peamisteks tuluallikateks on atleetidele sponsorid, kes maksavad neile suuri summasid, et nad eksponeeriksid teatavat firmamärki. Eriti levinud on see autospordis, kus osalevad väga paljud sponsorid ning seetõttu on ringluses ka suured summad. Tänu sellele on masinad värvikirevad erinevate sponsorite siltidest ja logodest. Tekib paratamatult küsimus: kas sellel kõigel on siis tõesti mõtet? Sellele küsimusele oskavad vastust anda vaid sponsoreerivad firmad, lihtrahvale seda infot ei avaldata. Sponsorlepingud on levinud ka näiteks ookeanitaguses profikorvpalliliigas NBA. Enamusel sealsetest mängijatest on olemas kontraht, mille kohaselt makstakse sportlasele
Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital Aruannete esitamise kord Sise-kontrolli meetmed 9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number 10 On raamatupidamises kasutatav andmekogum, mida saab esitada kronoloogilises järjekorras (päevaraamat), kontode kaupa (pearaamat). Tehingud kirjendatakse registrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine 11 Arved (ostu ja müügiarved)
metallidel on tavaliselt muutuv o.a! NB! METALLIDEL ON O.A ALATI POSITIIVNE!!! Mittemetallide o.a muutub. Vahemikus rühma number (maksimum o.a) kuni rühma nr - 8 (miinimum o.a) S max. o.a +VI min. o.a -II SEST +6 - 8 = -2 OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE 1. Märgin sümboli kohale nende elementide oksüdatsiooniastmed, mida me kindlalt teame (vt ülaltpoolt). 2. Kirjutan sümbolite alla elemendi kõigi oksüdatsiooniastme summad 3. Kirjutan puuduoleva oksüdatsioonastme lähtudes sellest, et kõigi aatomite o.a summa on 0 Alt üles jagad, ülevalt alla korruta. O o.a on alati II, selle määrad kohe ära. See järel korrutad selle väikese kolmega ning saad -6. Seejärel, sa tead et pead saama 0 kokku ja loogiliselt mõeldes võtad kohe arvu +6, sest +6-6=0! Et Fe o.a saada jagad +6, kahega, mis selle sümboli all on.
avaldanud. Majanduskriis avaldas negatiivset mõju põllumajandusmaa müügile ja rendile. Kindlasti pärssis MASU ka põllumeeste sissetulekut ning võimalusi investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja ettevõtte suurendamisse. Osa väiksemaid ettevõtjaid lõpetas tegevuse. Järeldused Põllumajandusmaa kasutus on paranenud kogu perioodi (2003-2013) jooksul. Väikeettevõtjatel on keerulisem hakkama saada, kuna sissetulekud on väiksemad kui summad, mis tuleks investeerida, et suurettevõtjatega konkurentsis püsida. Euroopa liiduga liitumisest tulenevalt erinevad nõuded põllumeestele on vähendanud väikeettevõtjate arvukust ning nende maakasutust. Euroopa liidu toetused on olnud abiks kõigile põllumeestele. Majanduskriis eriti suurt mõju põllumajandusmaa kasutusele ei avaldanud, kui siis ainult rendi ja müügi tehingutele. Kokkuvõte Tänapäeva põllumajanduses on konkurentsivõimelisemad
15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse. 19) Puhkusetasu arvestati novembris ja maksti detsembris. Milllal tuleb kajastada puhkusetasu arvestamist (novembris) kordamine 3 ülesanne 4! 20) Mis kuulub kohustiste alla? Õige on puhkusetasueraldis 21) Kauba müügitulu kajastamise kanne 22) Varusid inventeeritakse : vähemalt 1x aastas
Mõnikord on ühte õigusrikkumist mainitud kaks korda, kahe erineva trahviga. Mitmel juhul on märgitud, et trahv tuleb kolmekordistada, kuid tihti pole selgitatud millistele artiklitele see täpsemalt kohaldub. Arvatavasti põhinevad trahvide suurused erinevatel rahasüsteemidel. Nii Siems (1980) kui Henstra (1999) leiavad, et friislaste seaduses 13 mainitud summad on kuldmüntides ning mõned hõbemüntides, sest vastasel juhul oleks trahvid tohutult madalad võrreldes teiste seadustega, kus summad vabakodanikule on kolm korda kõrgemad. Muistne kuldne solidus oli väärt kolme münti. Seega friislaste summad (kuldmüntides) vastaksid ikkagi teiste germaani rahvaste summadele (hõbemüntides). Kuigi kuldmündid olid toona olnud juba kaks sajandit ringlusest väljas, võis neid ikkagi kasutada arvestusühikuna. Eriti teises haavade peatükis on kasutatud
F = F 31.Sõnastada koonduva jõusüsteemi tasakaalu geomeetriline ja analüütiline tingimus. · Tasakaalu geomeetriline tingimus : Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk oleks kinnine. · Tasakaalu analüütiline tingimus: Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõudude projektsioonide summad igal kolmel koordinaatteljel võrduks nulliga. Fx = 0, Fy = 0, Fz = 0 32.Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Jõu projektsioon teljel on skalaarne suurus, mis on võrdne jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu pikkusega, võetuna vastava märgiga. Fx = Fcos Px = -Pcos = Pcos 33.Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal
kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Kanded pearaamatus: 1) Kliendi summa laekumine: Deebet pank 7 Kreedit ostjate tasumata summad 2) Tarnijale maksmine: Deebet võlad tarnijale Kreedit pank 3.3 Kassatehingud Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige. Sularaha arvestus toimub kontol 1010 ja vahekontot ei kasutata. Kanded pearaamatud: 1) Sularaha laekumine kassasse: Deebet kassa Kreedit pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate
Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib raamatupidaja ja kinnitab juhataja. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes ärituludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Pangakontode numbrid on järgmised: 10121 10131 Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Kanded pearaamatus: 1. Kliendi summa laekumine: Deebet 10121(EEK) pank Kreedit 1031 ostjate tasumata summad 2. Tarnijale maksmine: Deebet 2131 võlad tarnijale Kreedit 10121 (EEK) pank 11 3. Arveldusarve jäägi ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga toimub järgmiselt. Kahjumi tekkimise korral: Deebet 10122(USD) pank Kreedit 3204 kasum valuutakursi muutustest Kasumi tekkimise korral: Deebet 4204 kahjum valuutakursi muutustest Kreedit 10122(USD) pank 8.2
i i FOz Fiz 0, M Oz Fiy xi Fix yi 0. i i TASAKAALUTINGIMUSED Edaspidi arvutustes lihtsustame valemite kirjutusviisi järgmiselt: F x 0, M x 0, F y 0, M y 0, F z 0, M z 0, Jõusüsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav see, et jõudude projektsioonide summad kolmel koordinaatteljel ja momentide summad nende telgede suhtes võrduksid nulliga. Saadud kuue võrrandi abil saab leida kuni kuus tundmatut suurust. Tavaliselt on tundmatuteks toereaktsioonid. 6.5 KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL Kui uuritav süsteem koosneb mitmest omavahel seotud kehast, siis on selline kehade süsteem tasakaalus siis, kui süsteemi üksikosad on tasakaalus. Näide. Leida toereaktsioonid varrandsüsteemil. A C
Lähtudes laenuandjate huvidest väljendub finantsvahendusasutuste tähtsus kaasaegses majanduses mitmeti. · Riskide vähendamises läbi nende hajutamise. · Kulude vähendamises. · Säästude likviidsuse säilitamises. 1.3 Laenuvõtja vajadused Kui me eelnevalt tutvusime laenuandjate vajadustega, siis nüüd oleks õige aeg tutvuda laenuvõtjate vajadustega. · Vajab laenuks suurt summat. Tavaliselt on aga ühel laenuandjal vähem raha kui üks laenuvõtja vajab. · Summad peavad olema saadaval konkreetseks tähtajaks ja ajaperioodiks, mis on tavaliselt pikem kui laenuandja on valmis andma. · Laenuõtmisega seotud kulud peavad olema madalad ning laenuvõtja vajab seetõttu informatsiooni turuintressimäärade kohta. Laenuvõtja vajadustega tutvudes võin järeldada, et nii laenuandmisel kui ka laenuvõtmisega kaasnevad teatavad riskid. · Raha võib vajalikul ajal mitte käepärast olla.
b b f (x)dx g(x)dx. a a ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 5 / 18 Ma¨ aratud ¨ integraal Pindala Darboux' summad Definitsioon ~ Olgu funktsioon f tokestatud ~ loigul [a, b]. Siis tukelduse ¨ n igal ~ osaloigul ~ [xi-1 , xi ] leiduvad loplikud ulemine ¨ ja alumine raja Mi := sup f (x) ja mi := inf f (x) ning me saame defineerida x[xi-1 ,xi ] x[xi-1 ,xi ]
3. Käive vahendite vähenemine (debiteerimine) 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (kreedit-lõppsaldo) Passivakontodel näidatakse vahendite moodustamise allikate algjääk ja suurenemine kreeditis, nende vähenemine aga deebetis. Passivakontol saab lõppjääk esineda ainult kreeditis (kreeditsaldo). Järelikult kõikide kontode deebetisse kirjendatud algsaldode summad peavad võrduma bilansi kokkuvõttega ning ühtlasi ka kõikide kontode kreeditisse kirjendatud algsaldode summaga. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse kontole vastavalt sellele, kus poolel asub ta bilansis: aktivakontode algsaldod deebetisse ja passivakontode algsaldod kreeditisse. Majanduslikud tehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel, kõik operatsioonid kirjendatakse samas summas ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse.
tööstus, põllumajandussaadusi veeti ohtralt välja. 20-ndate aastate alguses kardeti kõige enam Saksamaad ja Venemaad. Toetust otsiti Lääne suurriikidelt. Sooviti luua Balti liitu. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös. Tihenesid suhted Poola ja Rootsiga. Ohumärkideks olid Inglise- Saksa mereväeleping ning Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kultuurkapitalist sai põhiline kultuuri finantseeriv asutus, mis vajalikud summad sai maksudest. Kultuur professionaliseerus, loodi kutseühinguid. 30-ndate teisel poolel piirati loomevabadust. Loodi ühtluskoolid. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas", Tartu Kõrgem Muusikakool, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool). Mitmed teadlased olid lahkunud ja teaduse olukord kurb, loodi teadusseltse, Eesti Teaduste Akadeemia. Põhiline tähelepanu oli rahvusteadustel. Kirjanduses valitses realism, ,,Siuru" ja
Sport äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel meelelahutust! Näiteks pakuvad täiendav...
kaitstud. Teiseks näiteks võib tuua äriregistri, kus osa andmeid on kõigile kättesaadavad, osa aga konfidentsiaalsed. Üldreeglina püütakse registri tüüpi andmebaasides kirjeldada kõiki sinna kuuluvaid objekte. Statistiliste andmete korral on andmekogumissüsteem nii üles ehitatud, et täielikult välistada andmete kuuluvuse identifitseerimise võimalus. Statistilised andmed on alati üldistatud, näiteks andmete territoriaalsed või mingi tunnuse järgi arvutatud summad, keskmised jne. Kui objektide arv on piiratud, tohib nende kohta kogutud andmeid statistikas kasutada ainult siis, kui koondandmetest pole võimalik konkreetse objekti andmete kohta midagi lugeda. Minimaalseks andmekogumiks on tüüpiliselt 3 objekti andmed, kusjuures suurima objekti näitaja peab olema väiksem kui 50% kõigi objektide vastavate näitajate summast. 5. Riikliku statistika üldkorralduse põhimõtted.
makstud. Kahekordne kirjendamise nõue. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Lihtlaused – ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausend – hõlmab kolme või enamat kontot. Komplekslausend – segalausend, kanne mitme deebeti ja mitme kreeditiga. 14. Raamatupidamiskirjend. Peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev, järjekorra nr, debiteeritava ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, majandustehingu lühikirjeldus, algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja nr 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid – andmekogud, mis sisaldavad süstematiseeritud infot kirjendite ja saldode kohta. Kronoloogiline kirjendamine – päevaraamatu abil kontrollitakse majandustehingute registreerimise täielikkust Süstemaatiline kirjendamine - toimunud majandustehingut registreeritakse kontode lõikes
Tööõigus Kaasusülesanne 192. Autojuhi hooletuse tõttu toimus liiklisavarii, milles purunes auto. Remont kestis kolm päeva. Garaaziülem andis korralduse autojuhi töötasust kinni pidada nii remondikulud kui ka auto seisakust tingitud kahju. Raamatupidaja pidas need summad kinni. Autojuht pöördus töövaidluskomisjoni ja nõudis kinnipeetud summade tagastamist. Lahendage kaasus? Auto purunes ja tekkis 2 erinevat kahju. § 128. Hüvitatava kahju liigid (VÕS) (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse
Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,009 € 100% 46,321 € KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused 932 € 2% 672 € Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 2,400 € 6% 3,620 € Võlad ja Ettemaksed 9,722 € 24% 12,409 € Eraldised 216 € 1% 0 € Lühiajalised kohustused kokku 13,270 € 32% 16,701 € Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1,222 € 3% 782 € Muud pikaajalised võlad 1,420 € 3% 1,968 €
kohal. Asja uurima hakates selgub, et kedagi ei olnud ja majahaldaja ei olnud töömehi isegi kutsutud, sest see oli liiga kallis. Pärast õnnetust olid töömehed kohe tööl ja see töö kestis tervelt 1 kuu. Majahaldaja väidab, et see ei ole tema süü ja ta ei taha kahjustuse eest maksta. Kuna korter on kindlustatud, siis omanikud pöörduvad sinnapoole. Korter on kindlustatud suure summa peale, kuid kindlustusfirma töötaja kõneleb, et summad, mida kindlustusfirmale makstakse, ei kata lumekahjustusi. Ta lisab, et see on majahaldaja süü ning kindlustusfirma abiküsimuse jääb sellega sinnapaika. Korteriomanikud nüüd mõtlevad, mis saab edasi ja mida nad peavad tegema. Huvilised Korteriomanikud (otsene) Majahaldaja (otsene) Kindlustusfirma (otsene) Töömehed (kaudsed) Kindlustusagent (töötaja) (kaudsed) Probleemi püstitus Kes käitus mitte eetiliselt, ning kes peab maksma nüüd remondi eest? Meetodi valik
Ostjalt laekumata arvete sissenõudmisest ei või loobuda enne, kui ettevõte on likvideeritud või pankrotis ja on selge, et võlanõuet ei rahuldata. 2. Sportlaste, kultuuritegelaste toetamine reklaami eesmärgil on sponsorlus. Makse tegemine mistahes inimesele ilma vastava arveta 3. Maksude maksmisega viivitamisel arvutatud intressid (maksuviivised) ja nende tasumisel erijuhtude tulumaks 21/79 , Deklareerida TSD lisa 6 .Ettevõtte raamatupidamises „Ettevõtte tulumaks“ konto, sest need summad kajastatakse majandusaasta aruandes rahavoogude aruande real „makstud ettevõtte tulumaks“. 1) Ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaks ( 21/79 ) D- Mitmesugused tegevuskulud (kasumiaruanne sk, 1. D-Üldhalduskulud (kasumiaruanne sk,2) K-erisoodustuse tulumaks
võlausaldajate nõuete rahuldamine ning menetluse käigus seda ka teha üritatakse, mille läbi võlausaldajad suuremal või vähemal määral siiski varad kätte saavad. Teisalt aga kui pankroti läheb näiteks pank, siis musta auku kaovad kõik klientide hoiused nagu need ka 1998. aastal kadusid koos Maapanga pankroti väljakuulutamisega. Suuremad ja tähsamad hoiused makstakse mingil määral küll tagasi aga kõik tagastamata jäänud väiksemad summad kokku liites annavad tulemuseks suure summa. Viimasel ajal on väga aktuaalseks tõusnud teema, mis puudutab üksikisiku pankroti. Diskussiooni tekitab küsimus, kas see on lihtne viis võlast vabanemiseks? Olen seisukohal, et lahendamatuna näivast olukorrast aitab see siiski väljapääsuteed leida. Vähemalt menetluse ajaks peatatakse kõikide intresside ja viiviste arvesamine. Tõdema peab aga seda, et kogu menetluse käik on rõõmutu, sest inimene võib ilma
keelt kõnelevad inimesed, kelle jaoks see ümbertõlgitud on. Igaüks meist peaks põhiseadusi mõistma ja teadma. Õigusi on meil rohkem väljatoodud kui kohustusi, kuid kohustused on enamtähtsad. Eesti riik toetab ka vähesel määral inimesi, mida iga riik ei tee. Eakad inimesed saavad pensioni, lapsed saavad lasteraha, töötud saavad töötukassalt hüvitist, haiged , kes mingil põhjusel on kodus või ravil saavad ravi hüvitist haigekassalt ja muud. Need summad on küll naeruväärsed aga kui mõelda , et mõni ei saa sedagi siis on sellest ka kasu. Eesti ei ole küll kõikidele meeldiv koht, kus elada, meil on riigis ka palju puudujääke, mille tõttu inimesed õnnetud on ja oma eluga hakkama ei saa. Meie riigis on kõik väga kallis. Euro tulekuga tõusid eestis hinnad 6% , lubati ju mitte tõsta, meie hinnad on sama kõrged kui mitte kõrgemad kui mujal Euroopa riikides. See-eest aga palgatõusu pole näha olnud. Meie pension
käitumisnormide tutvustamise abil, laiendab liikmete teadmisi ja oskusi eetiliste probleemide lahendamisel ning pakub õiguslikule regulatsioonile alternatiivi või täiendust. Eesti Vabariigi Riigikogu on tihti kokku puutunud erinevate skandaalidega, millega seoses tekibki küsimus, kas Eesti Vabariigi Riigikogul oleks vaja eetikakoodeksit? Vaadates Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamist, siis kulutatakse meeletud summad asjadele, mida tavainimene peab maksma oma palgast. Tavainimeste jaoks on need igapäevased kulud, mis on igapäeva eluosa ja ilma milleta ei saa elada täisväärtuslikku elu. Samas kui Riigikogu liikmetele on loomulik , et nendele hüvitatakse transport, kallid lõunasöögid, vajadusel eluase kui nad seda ainult soovivad. On Riigikogu liikmeid, kes kasutavad kuluhüvitis vastavalt vajadusele, kuid samas on ka neid, kes kasutavad antud võimalust ära ja parandavad läbi selle
2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme suvalise punkti suhtes, mis ei astese ühel sirgel kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kahe suvalise punkti suhtes ning kõikide jõudude projektsioonide võrdumine nulliga teljel, mis ei asetse risti kahte punkti läbiva sirgega 4. Jõu liitmine
meetodiga: · vardal on kolm ühtlase sisejõuga lõiku (l = l1 + l2 + l3); · siirdeepüüri väärtused murdekohtades on N N N u B = 1 l1 ; u C = u B + 2 l 2 ; l = u D = u C + 3 l3 ; lõikude pikkusmuutude EA EA EA summad: · iga vabalt valitud punkti K siirde uK saab mõõta siirdeepüürilt. 9.3.2. Astmeline varras Iga ühtlase sisejõuga ühtlast lõiku vaadeldakse eraldi kui ühtlaselt koormatud ühtlast varrast kus: n ühtlase (muutumatu) Astmelise varda pikkuse 1 n N
50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 Max 96 987 874 933 Min 16 11 24 12 Summa 1267 2960 2530 5572 Keskmine 63.35 148 126.5 278.6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad kui 2 Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind 1 Leib Päts 0.5 1.12 2 Sai Päts 1 0.51 3 Või Pakk 1 0.84 4 Juust Kg 0.25 6.23
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav
Lisaks veel trapetskuju maatriks, kolmnurkkuju maatriks, diagonaalmaatriks, nullmaatriks, ühikmaatriks. Peadiagonaal ja kõrvaldiagonaal. Parameetrid: a ij- maatriksi elemendid; m-ridade arv; n-veergude arv; reaindeks-i ja veeruindeks-j. 7)Maatriksite liitmine, arvuga korrutamine ja maatriksite korrutamine. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid elementhaaval ning summaks saame samade parameetritega maatriksi, mille elemendid on liidetavate maatriksite vastavate elementide summad. Maatriksi korrutamisel arvuga saadakse samade parameetritega maatriks, mille elemendid saadakse lähtemaatriksi kõikide elementide korrutamisel antud arvuga. Kahe maatriksi korrutamiseks peab esimese maatriksi veergude arv võrduma teise maatriksi ridade arvuga. Tulemuseks on maatriks, mille ridade arv võrdub esimese maatriksi ridade arvuga ja veergude arv võrduv teise maatriksi veergude arvuga. Selleks et saada i-nda rea k-ndat elementi tuleb esimese maatriksi i-s reavektor
Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) 42 838 100,00% 41 009 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 758 6,44% 932 Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 3 611 8,43% 2 400 Võlad ja Ettemaksed 9 832 22,95% 9 722 Eraldised 0 0,00% 216 Lühiajalised kohustused kokku 16 201 37,82% 13 270 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1 326 3,10% 1 222 Muud pikaajalised võlad 759 1,77% 1 420
sportimisel. Kujutage ette, et eestlased ei oleks enam esindatud suusatamises, erinevatel kergejõustiku võistlustel, see oleks jube. Eesti on kultuurne rahvas, kus väga suur osa on just nimelt spordil. Spordiklubid on pungil täis hakkajaid noori ja kusjuures ka vanema generatsiooni esindajaid, kes kõik on seal sooviga ennast vähemalgi määral liigutada. Inimesed tunnevad end hästi, ning just see ongi peamine. Väga suur osa spordis on meedial, kus liiguvad väga suured summad. Spordikanalid teenivad hiigelsummasid saades õiguse edastada rahvale erinevad spordiülekandeid. Meedia andis väga suure tõuke spordi edendamisel, inimstel on väga suur huvi spordivõistluste vaatamisel. Käidakse omadele kaasa elamas isegi võistlustel kohapeal, vahet pole, et pileihinnad on väga kõrged. Juba kümneid aastaid tagasi ostsid pered endale majapidamisse raadio, televiisori just sellel
üksikisiku eraasjaks, mitte aga reguleeritud kõrgemal riiklikul tasandil. 2.Muuta kodakondsus-ja välismaalaste seadust nii, et kaoksid Euroopa Liidu elanikele häbiväärsed nn. 3.Muuta seadusandlikke akte, mis sätestavad maksudest saadava tulu jaotumise riigieelarve ja kohalikesse eelarvetesse laekuvate tulude osas ning maksuseadust tervikuna nii, et ümberjaotamine toimuks viimaste kasuks. 4.Suurendada maksukoormust ülisuurtele tuludele, seada sisse luksuseseme maks ja sealt laekuvad summad kasutada paljulapseliste ja puudust kannatavate perede toetuseks. Esmased ülesanded: 1. Et vältida vene õppekeelega koolide ja gümnaasiumide sunniviisilist üleviimist eestikeelsele õppele, samuti aga ka selle jaoks, et jälgida hariduse omandamise kvaliteeti koolides, kes on vabatahtlikult avaldanud soovi üleminekuks vene õppekeelelt mõnele muule õppekeelele, luua koolides hooldekogude ja lapsevanemate esindajatest ühiskondlikud komisjonid, jälgimaks 2007
Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Vanemaks saades vaatame kõik tagasi elatud elule. Arutleme, kas valikud, mida tegime ja otsused, mis täide viisime, olid ikka õiged. Mida oleksime võinud või pidanud teisiti tegema. Kas meie elu oli elamist väärt. Kas ja kuidas saame elada nii, et lahkudes saaksime enda üle uhked olla? Milline on õigesti elatud elu? On see üldse olemas? Harva mõtleme, kuidas ja millest koosneb meie elu. Tähtsad on haridus, karjäär, pere, kodu ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida korda saadame, olgu need siis head või halvad, jäävad inimestele meelde ning neid ei unustata. Elame selleks, et täide viia oma unistused. Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni Onegin'' peategelane armastab elu ning usub, et vabaduses peitub tema eluõnn. Äraütle...
Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Aleksandrikooli komiteed-Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts.Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti
Teesai ja Võisai - kogus ei muutu Kringel - kogus suureneb 5% iga päev Viinisai - kogus suureneb 10% päevas D8-11>=0 ? Moorapeade arv väheneb iga päev 11 võrra (mitte negatiivseks!) Kasutada eeskirja =if(D8-11>=0;D8-11;0) funktsioon IF Meekoogi arv suureneb nelja võrra päevas D8-11 5 Lisada veerg Nädalakogus 6 Lisada rida Kokku 7 Leida summad ridades ja veergudes (Üks märkimine ja üks klõps nupul Autosum!!) 8 Koostada samale lehele teine tabel . Toode Omahind Müügihind Kogus Kassa Tulu 9 Kopeerida eelmisest tabelist veerud Toode ja Hind (=Omahind) 10 Kopeerida nädalakogus kasutades korralduse Paste asemel Paste Special... ja märkida Values 11 Teised veerud täita eeskirju kasutades Müügihind=Omahind*1,15 Kassa=Müügihind*Kogus
TAOTLETAV SUMMA KOKKU: 6165 EUR MUUDATUSE ETTEPANEK: Juhul kui projekt ei saa taodeldavast summast minimaalselt 90% rahastust kasutada plaani B Plaan B näeb ette laagri läbiviimiseks teise koha valik, milleks on Männiku Polügon, asukohaga Männiku, Harjumaa. Tomumise ajavahemik jääb samaks MUUDATUSE MÕJU RAPORT: Muudatus ulatus: Väheneb transpordile kulutatav summa 1850 eur võrra, muud summad jäävad samaks. Kulud mis muutuvad: Suur buss tellida ainult lühiajaliselt veoks ja tagasitoomiseks Kulud mis muutuvad Suu buss 500 eur 9 kohaline buss 150 eur Transpordi kulud 650 eur Kulud mis ära jäävad Praamipiletid 600 eur Muuseumi ja ööbimisala 300 eur 9 kohaline buss 250 eur
vähemalt 20-25 rida Tabeli alusel teha eraldi lehel variandiga määratud koondid kasutades risttabeleid ja funktsiooni SUMIF. Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonsteerimiseks. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi Puidu müük 1 1..* 1 Üldandmed P_müügid Summad firma kuupäev / S_kogus aasta müüja (nimi) / ... / vald S_naksumus liik 1..* sort * kogus * P_hinnad M_töötaja Töötajad / hind / maksumus d
Teie arvepidamisvaluuta on EUR, mistõttu Teil tuleb oma saadud tulu ümber arvutada EUR-idesse. Soovite paigutada 1000 EUR Rootsi, 1000 EUR USA ja 1000 EUR Saksamaa võlakirjadesse. Ostate valuutat kursiga 1,3 USD/EUR ning 8,1 SEK/EUR Ostate USA 1-aastasi võlakirju. USA võlakirjade intressimäär on 10%, Saksamaa võlakirjadel 8% ning Rootsi võlakirjadel 9%.1 aasta pärast on kursid järgmised: USD/EUR 1,35 SEK/EUR 8,5 Arvestate saadud summad EUR-ideks. Millisel juhul saate kasu, millisel kahju? Teil on võimalus investeerida saadud summad veel 1-ks aastaks. Nüüd otsustate mitte riskida ja Teil on võimalus sõlmida 1-aastane valuutaforward kurssidega 1,27 USD/EUR ning 8,4 SEK/EUR. Kas Teil tasub saadud summad investeerida samas valuutas samadesse võlakirjadesse? Kas oleks otstarbekam mõned summad suunata mõne teise (antud 3 riigi valikust) võlakirjadesse? Milline on Teie valiku puhul suurim võimalik kasum (EUR-ides ja %-des)
andmeid kõigi töötajate kohta ühes kuus) või palgakaardil (kajastab töötasu andmeid ühe töötaja kohta erinevatel kuudel). Töötaja soovil väljastatakse talle palgateatis, kus tuuakse välja arvestatud tasud (põhipalk, lisatasud, juurde maksed, puhkusetasud, preemiad), tehtud kinnipidamised (riiklikud maksud ja maksed, elatis, täitedokumentide alusel kinnipidamisele kuuluvad summad) ning väljamaksmisele kuuluvad summad. Palgaarvestamise alusdokumendiks on töötajate tööajaarvestuse tabel, milles tuuakse välja töötajate ja kalendripäevade viisi tööl oldud päevad (normeerimata tööajaga töötavatel töötajate puhul, näiteks raamatupidajad, sekretärid) või töötunnid (normeeritud tööaja töötavate töötajate puhul, näiteks tööajagraafiku alusel töötavad töötajad, meditsiini õed, arstid, müüjad), puhkepäevade, puhkusel, riiklike pühade, haiguslehel oldud päevade arv.
R_05 4,60 4,30 R_06 7,85 6,41 R_07 8,40 5,82 R_08 7,77 5,55 Kokku: Üldandmed värvi mark värvi hind värvi ühikkulu värvimise tariif tõõtasu kulud kokku Värvimine Summad ruumi tähis S_pindala pikkus S_kogus laius S_maksumus / pindala S_töötasu / värvi kogus S_kokku / värvi maksumus / töötasu / kulud kokku pindala = pikkus * laius
Efektiivne temperatuur: palju seda soojust mis oli päeval kasut taime kasvuks (tähis tef), tef = ta-tbm. Klimaatiline norm st paljude aastate keskmist temperatuuri. Kui summa väiksem kui paljude aastate keskmine, siis on temperatuur ebasoodne. Kõige parem hinnangu andmine toimub nende summade alusel, seda tehakse efektiivsete ja aktiivsete temperatuuride summade alusel. Selleks, et taim oma kasvufaase läbiks on vajalik kindel aktiivsete temperatuuride summa. Summad tehakse kindlaks mõõtmisega. Hilistel sortidel summa suuremad, varajastel väiksemad. Mõõtmed tehakse kindlaks sordivõrdluskatsetega. Teitub võimalus prognoosida arengufaaside saabumist. Prognoosi koostamiseks võetakse aluseks paljude aastate keskmine. Seda nim kõrvalekalle normist. Aktiivsete temperatuuride summad: sibul, salat, redis 500...700, oder 800...1600 jne. Eesti keskmine aktiivne temp summa on 2100...2200. Eestis on akriivsete temperatuuride summad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
