Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"summaarne" - 501 õppematerjali

summaarne ehk absoluutkiirus pumba kere suhtes võrdub töörattaga vedeliku kaasaliikumise kiiruse (u) ja tööratta suhtes vedeliku kiiruse (w) geomeetrilise summaga.
thumbnail
4
doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel ­ olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit) VALEMID JA STRUKTUURIVALEMID 1. Molekulvalem e. summaarne valem ­ näitab kui palju ja milliseid aatomeid moelkulis on. [ CH -metaan ] 2. Klassikaline struktuurvalem e. tasapinnaline 3. Ruumiline struktuurvalem ­ püüavad anda ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. 4. Lihtsustatud stuktuurvalem - näitab, millised aatomiterühmad on omavahel seotud . 5. Graafiline kujutus ­ süsinikühendi projektsioon tasandil ( vesinikku ei kujutada, C kujutatakse täpina ja ülejäänud kirjutatakse tähega välja)....

Keemia
157 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Elektrostaatika mõised

Elektrilaengute 2 märki Kui kehal on elektronide ülejääk siis , kui ülejääk siis +. Elementaarlaeng Elementaarosakeste laeng. Kõige enam mõistetakse selle all elektroni laengut. Elektrilaengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemi summaarne laeng ei muutu. Coulomb'i seadus 2 punkti kujulist laetud keha mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluut väärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. 1C (Kulon) on laeng, mis läbib 1 sek jooksul juhu ristlõiget kui juhis on voolutugevus 1 A. Punktlaeng laetud keha mille mõõtmed ei ole olulised antud tingimustes. Lähimõju ja kaugmõju teooriad Lähimõju teooria kohaselt mõjutavad laengud üksteist mingi...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maa kui süsteem, maa energiasüsteem

· Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Summaarne kiirgus · Kiirgust iseloomustab: o Lainepikkus(UV, infropunakiirgus) o Sagedus o NB! Suur lainepikkus, väike sagedus. · Kiirguse jaotuses on oluline: o Maa kerakujulisus o Maa kujuteldav telg on kaldu Maa pöörlemise suhtes. Maa teke · Geoloogiline aeg-aeg, mille jooksul on eksisteerinud planeet MAA (4,5 miljardit aastat)(loe õpikust maa tekkimine) · geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a)...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid

Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige pui...

Puiduõpetus
135 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Analüütline keemia praks vol2

Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemiline ahel ­ Katood reaktsioonid - Elektrood, millel toimub redutseerimisreaktsioon Tüüpilised katoodreaktsioonid: Ag+ + e- = Ag Fe3+ + e- = Fe2+...

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kodutöö 101

QM 5 r3 QM 3 = r5 150 103 0, 0177 0,135 QM 5 = QM 6 = = 7024 N 7,5 kN 2 ( 0, 027 + 0, 081 + 0,1352 ) 2 2 · Tasakaalutingimus FL 150 F = 0 : nQF = FL QF = = = 25 kN n 6 · Ohtliku need ühe lõikepinna summaarne sisejõud Q5 = Q6 = QF2 + QM2 5 = 252 + 7,52 = 26,1 kN · Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge Q5 4Q5 426,1 103 Neet ; = = 97, 097 10=6 97=MPa A0 d 0 0, 0185 2 Neet 2 · Tugevuskontroll 97 MPa < [ ] = 100 MPa · Suhteline alapinge 100 - 97 = 100 = 3% 100 Tugevustingimus on täidetud 7. Neetide kontroll muljumisele...

Tugevusõpetus i
258 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Kloor

higist, päevituskreemist ja sellest kui väikesed lapsed rikuvad basseinivett. Klooramiinid tekitavad ka kloorihaisu mis arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. Ka ärritavad nad nahka ja silmi. Klooramiinid tekivad sageli vees mille pH on madal. Kuigi ka klooramiinil on on desinfitseerimisvõime on see 100 korda väiksem kui vabal klooril. Stabiliseeritud klooriühendid tekitavad vähem klooramiine kui stabiliseerimata. Kogukloor Vaba ja seotud kloori summaarne hulk. Seotud kloori ei tohiks olla rohkem kui kolmandik kogukloorist. Kokkuvõte. Kasutatud kirjandus ....

Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Vektoriaalne suurus. Tähis p, ühik 1kgm/s. Valem: p=mv Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemis: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p + p + p + ... + p =const. Suletuks nim. Süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata. Absoluutselt elastne põrge: Selline põrge, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on samad. Absoluutselt mitteelastne põrge: Selline põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega (moodustavad uus keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus....

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
110
ppt

ISDN

ISDN juhe on neljasooneline. Lapikkaabli pikkus võib olla vaid mõned meetrid. Pikemate vahemaade jaoks peaks kasutama keerupaari. ISDN ühendamise tehnika. ISDN aluseks on digitaalsed telefonivõrgud, kus kasutatakse aegmultipleksimist ja PCM-meetodeid. Eripära seisneb aga selles, et nende digitaalliinide baasil kujundatakse ühtne teenusvõrk kõne, video ja digitaalandmete standardiseeritud edastamiseks. BRI summaarne töökiirus on 192 kbit/s, millest 144 kbit/s rakendatakse 2B+D- liikluses ja ülejäänud bitte sünkroniseerimiseks ja sisemise struktuuri kujundamiseks. Põhikiirusliidese võib realiseerida ühe- või mitmepunktilise ühendusena. Viimasel juhul võib sellega liita kuni 8 lõppseadet ja määratleda kuni 16 numbrit. Lõppseadmeteks võivad olla näiteks digitaaltelefon, faksiseade, PC või videotelefon. Need seadmed ühendatakse...

Arvutiõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Inimese füsioloogia

Lihase liigese asetusest, struktuurist. Lihaskontraktsiooni liigid. Lihasekokkutõmbe ajal toimub liase pingemuutus. Isomeetriline-pikkus ei muutu. Muutub ainult lihase sisenepinge. Toimuvad ainult siis kui ei toimu liikumist. Isotooniline- toonus ei muutu, muutub lihase pikkus, keelelihas. Auksotooniline-toimub liikumine, muutub pinge, pikkus. Üksikkontraktsioon. Ärritus lihasele. Enamasti max kontraktsioon, tugevam. Summaarne kontraktsioon-teetanus. Teetanus. Lihaskramp. Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda. Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia. Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon. Refleksid mis on vajalikud et organism suudaks elus olla. Kõõluse refleksid. Piklik aju. Säiliks elu, hingamiskeskus, südamekeskus, seedetalitlusetoonus keskus. Refleksid. Imemisrefleksid-imemisliigutused. Kaitserefleks, mälumisrefleks. Toimub orienteerumine. Keskaju...

Inimese anatoomia ja...
304 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Majandusmatemaatika

MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6...

Raamatupidamise alused
399 allalaadimist
thumbnail
11
doc

MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59)....

Õenduse alused
204 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Riskianalüüs

Inimene ja töökeskkond Töötervishoiu kirjalik IT Riskianalüüs OP 1 Fred Nääs Juhendaja: Milvi Moks 24.11.2009 Sisukord: 1.MIS ON RISKIANALÜÜS ? Riskianalüüsi peaeesmärgiks on teie ettevõtte töötajate tervise kaitsmine ja edendamine ning töökohal ohutuse tagamine. Selle läbiviimisel hindab ja selgitab riskianalüütik töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada, hindab olemasolevaid meetmeid töötajate tervisekahjustuse ennetamiseks. Riskianalüüs on osa tööhügieeni ja tööohutuse korraldusest teie ettevõttes, mille abil ennetatakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tekke võimalusi. Samuti aitab see hoida Teie ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Riskianalüüsi viivad läbi töötervishoiuarst ja töökeskkonnalabori spetsialistid. Riskianalüüsi tulemused esitatakse...

Tööohutus- ja tervishoid
184 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mullateadus

Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur. 1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena 2.Mittekapilaarne poorsus- mod suuremad õõned mullas) 4) Mulla eripind ­ S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind.) MEHHAANIKA Plastilisus- mulla omadus väliste jõudude mõjul purunemata muuta oma kuju, ning säilitada seda pärast välise jõulakkamist. Sõltub lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest ja niiskusest. Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad. Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehhaaniliselt osakesi üksteisest mehhaaniliselt lahutada...

Mullateadus
123 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis

Puittaimede talitlus. 1.1 Fotosüntees Pea kogu energia, mida Maa elusorganismid kasutavad, on sidunud rohelised taimed. Taimedes sisalduv klorofüll suudab siduda päikeselt saabuvaid valguskvante ning muuta need keemiliseks energiaks. Tänapäeva atmosfääri koostises leidub süsihappegaasi ligi 0,04%, kuid sellest piisab taimedele tõhusa fotosünteesi tagamiseks. Fotosünteesi lõppproduktiks on glükoos (C6H12O6). Koolibioloogiast tuttav fotosünteesi summaarne võrrand on järgmine: 6CO2 + 6H2 + valgusenergia C6H12O6 + 6O2 Fotosünteesi käigus vabaneb atmosfääri molekulaarne hapnik, mida elusorganismid kasutavad hingamiseks. Glükoos on universaalseks energia- ja süsinikuallikaks, millest taimede säilitusorganeis sünteesitakse tärklis ja puittaimede rakukestades nende põhikomponent ­ tselloloos. Molekulaarne hapnik saadakse fotosünteesi valgusstaadiumis veest. Hapnik hakkas...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika

)|Aine nõrgendab elektrijõude ja ka elektrivälja. Peamiseks aine eletrilisi omadusi määravaks suuruseks on vabade laengukandjate arv. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise. Seda nim elektrilise induktsiooni nähtuseks. Tekkivaid laenguid nim indutseeritud laenguteks. Indut laengute elektrivli tasakaalustab juhile väljaspoolt mõjuva elektrivälja. Selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub.| Dielektrik-aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Pol nähtus-omavahel seotud erinimeliste laengute lahknemist ruumis. Pol tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Aine polariseerumise mõõduks on tema dielektriline läbitavus . Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elekt jõud vaakumis suurem jõust selles aines.|Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet...

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

4.2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine , Bioloogia test 10. klassile

2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? · Mis tekib tsitraaditsükli reaktsiooni tulemusena? C. Kirjuta glükoosi lagunemise summaarne võrrand. ...

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika

Et avaldada nendest võrranditest autode mürade intensiivsused lineaarses skaalas, vastavalt I1 ja I2 , jagame esmalt kumbagi võrrandit 10-ga: Järgmiseks vabaneme logaritmist (kasutame logaritmi definitsiooni): millest mürad I1 ja I2 : Lineaarskaalas väljendatud mürasid võib liita, seega mürade summa lineaarskaalas Teisendame mürade summa logaritmilisse skaalasse Seega on sõiduauto (75 dB) ja veoauto (80 dB) summaarne müra 81.19 dB II 1. Millised on ehitusakustika põhilised ülesanded? Ehitusakustika mitmekülgsed ülesanded võib jagada kahte põhirühma, millede lahenduste lõppeesmärgid on erinevad. Esimese rühma moodustavad probleemid, mille eesmärgiks on kindlustada ruumis kuulajatele täisväärtuslik ja moonutusteta heli, mis on seotud tämbri loomulikkusega, kaja puudumise ja parima kõlavusega....

Ehitusfüüsika
182 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2...

Õigusteadus
84 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Lõiketöötlus

Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- nor...

Konstruktsiooni materjalid ja...
195 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun